«Qazaq Eli – Mәngilik El» mәselesi ótken jyly iydeologiya turaly oilargha serpin bergendey boldy. Alayda osy iydeyalar kópshilik jaghdayda syrtqy beynesi boyynsha qabyldau men týsinude sol dengeyde bolghan siyaqty. Biylghy Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn merekeleu barynsynda memlekettilik mәselesi talqygha týsip jatyr. Búl da iydeologiya mәselesin jana qyrynan tanytugha mýmkindik.

Aldymen «Qazaq Eli» sózining etimologiyalyq túrghysynan toqtalsaq. «Qazaq Eli» degen úsynysty búrnaghy jyldary Elbasy Atyraugha barghan resmy saparynda aitqan bolatyn. Ziyaly qauym, basqa da qogham belsendilerining kópshiligining qoldauyn tapty. Qogham bolghandyqtan pikir aluandyghy bolatyny ras. Ár týrli úsynystarda payda bola bastady. Búl pikirlerding ishinde mәselen «Qazaqiya», «Alashiya», «Qazaq Respublikasy» degen úsynys pikirler boy kóterilip qaldy. Alayda biylghy jylghy úsynystarmen ol oilar su sepkendey basyldy. Soghan qaramastan, Ahmet Baytúrsynúly aitpaqshy «El býginshil, meniki, ertengi ýshin» degendi qaghida etip qarastyryp, sóz qozghap jәne úsynys aitsaq.

Birinshi, «Qazaqstan» atauyna toqtalatyn bolsaq. Bizding qoldanysymyzda bar. Qazirgi memleketimizding resmy atauy bolyp sanalady. Alayda, biz kóbine kóp týsine bermeytin «stan» jalghauy parsynyng «meken», «el» degen sózine sayady. «Stan» jalghauy tek parsynyng ghana sózi emes, ol týrkining de sózi degen pikirler kezdesedi. «Qazaq Eli» deu arqyly elimizding atauyn parsy sózinen qazaqsha naqyshyna keltireyin dep jatyrmyz.

Ekinshi, «Qazaqiya» degen úsynystyng aitylyp jýrgenine de biraz uaqyt boldy. Osy jerde bizge «iya» jalghauy súraq tughyzatyny anyq. «Iya» jalghauyna әrtýrli tújyrymdamalar bar. Birqatar týrkitanushy ghalymdardyng «úya» degen sózden shyghatyndyghyn algha tartady. Álemdik qauymdastyqta búl sóz arab pen latynnyng sózi retinde moyyndalghan. «Iya» jalghauy etimologiyasy «iyesi», «qojayyny», «el» degen maghyna beredi. Latyn men araptyng sózin alamyz ba nemese ózimizding bolmysymyzdaghy sózdi alghanymyz dúrys pa?!

Ýshinshi, «Qazaq Respublikasy» deushiler bar. Áriyne, dúrys oi. Búl pikirdi bildirushiler ózindik tolghanystaryn bildirip jatyr. Sebebi, «Qazaq Eli» deu arqyly monarhiyalyq biylik payda bolyp kete me degen alandaushylyqtary da bar. «Qazaq Eli» dep auystyrghanda qazirgidey respublikalyq formadaghy basqaru jýiesi bolugha tiyisti. Aldaghy uaqytta biyl bolmasa da bolashaqta el atyn auystyrugha qatysty referendum bolyp jatsa mindetti týrde anyq aiqyn respublikalyq formadaghy basqaru jýiesi ekendigi kórsetilui tiyis. Memleketimizding resmy atauy «Qazaq Eli Respublikasy» dep atalatyn bolu qajet.

Osy jerde «el» sózine Qazaqstannyng yqshamdalghan ensiklopediyalyq sózdiginde anyqtama keltirsek. El – kóne týrki tilinde «halyq» sózining sinoniymi retinde qoldanylghan atau. Dәstýrli qoghamdaghy kóshpeli sharuashylyq qarym-qatynastardyng damyghan kezenderinde «El» atauy qauymdyq-tuystyq qúrlymnyng (patriarhaldy otbasy, ru, taypa, memleket, birlestik) joghary dengeyin bildiretin maghynagha ie boldy.

Qazirgi sayasattanu iliminde «El» atauy «memleket» sózining balamasy retinde alynghan. Anyqtamalyq maghynasy osylay keltirilgen. Otandyq filosoftar jәne sarapshylar Súltanbaeva G.S., Qúlsariyeva A.T., Júmashova J.A «Intellektualdy әleuetten – intellektualdy últqa» atty újymdyq monografiyasynda osy mәselege toqtalghan bolatyn. «El» úghymy filosofiyalyq, sayasi, әleumettik, dini, tarihi, mәdeny teoriyalardyng keshendi qúramynda zerttelinui qajet. Publisistikalyq oi-pikirlerde el bolu úghymy sayasy jýiening negizi instituty, qúrlymy maghynasynda jii qoldanysta, әdette, memleketting qoghamda atqaratyn qyzmeti týrlerining kórinisi degen týsinikpen tenestirip aitylyp jýr. Al týpting týbinde qashanda halyqtyng qaymaghy alynbaghan óz týsiniginde el bolu degenimiz beybit qatar tirshilik etu, birlese ómir sýru, ortaq qúndylyqtar men ortaq mýddelerdi iyelenu bolyp tabylady. El bolu úghymynyng negizgi týiini bolyp tabylatyn keshendi maghyna – qoghamnyng sayasy úiymdasuy retinde memleket jәne memleketting qoghamdyq bolmystyng týrli salalarymen qarym-qatynasy.

Ghalym, filosof Gharifolla Esimning kóptegen enbekteri osy «el», «el bolu», «eldik sana» mәselesine qatysty. «Besinshi jol» degen maqalasynda , qogham qayratkeri: «Qay halyqtyng bolmasyn ruhy onyng eldik sanasynda aiqyndalady. Eldik sanagha kóterilgenshe halyqtyq ruhy turaly aitu qiyn, ol kómeski bolmaq. El degen úghym Memleket pen Qoghamnyng sintezi», - dep biledi.

Eldikke qatysty mәselelerdi zertteuler tarihynyng býginge deyingi tarihynda bolghandyghy jәne qazir de jalghasyp kele jatqandyghy belgili. El qúru ýrdisining týrli aspektili: últtyq, sayasi, әleumettik, tarihi, mәdeni, órkeniyettik keshendi qúbylys ekendigi de mәlim. Endeshe, «el bolu», «eldik sana» tәjirbiyelik jәne teoriyalyq bilimderding keshenin týgeldey qamtityn keng maghynaly úghym retinde sayasiy-әleumettik shyndyqty ghana emes, oghan qosa filosofiyalyq dәstýrdegi dýniyege degen kózqarasty, qoghamdyq iydeologiya formasyn aiqyndap bere alatyn fenomen bolyp tabylady.

Al endi bir qatar sarapshylar « «El» sózin ózimiz jәne týrki tildes tuystas últtar jaqsy týsiner, әlemdik qauymdastyqqa týsiniksiz bolyp qalady» degen siyaqty óz oilaryn bildirip jatyr. Eng bastysy ózimiz dúrys týsinetin sóz bolsa boldy. Tuystas týrki júrtyna da týsinikti bolady. Shamamen 200 mln juyq halyq dúrys týsinedi. Mәselen, ózindik memleket atauynda erekshelenetin elderdi keziktiremiz. Mysaly, «england», «finland», «tailand» siyaqty elderdi «land» degen jalghau eriksiz keziktiremiz. «Land» sózi jeri, eli, memleketi degen maghynany beredi eken. Demek «El» sózinde túrghan eshbir әbestik joq degen oidamyn. Sonymen qatar kórshilis Qytay elin biz «Qytay» deymiz, aghylshyndar «Shina» dese, al ózderi «Chjungo» dep ataydy. Maghynasy «Ortalyq Memleket» dep audarylady. Ár elding ózining bolmysyna say memleket atauy bolatyndyghyn bayqaymyz. Qalghandary ekinshi dengeyli mәseleler.

Ruslan Ahmaghanbetov,

Euraziya últtyq uniyversiyteti jurnalistika jәne sayasattanu fakuliteti,sayasattanu kafedrasynyng 2 kurs magistranty.

Abai.kz