Osylay demeske amalymyz joq.

ÁLQISSA:

Qazaq elinde bәri de satylady, bәrin de satyp alugha bolady. Tipti MEMLEKETTIK TILDI de – әngimening ashyghyn aitayyq! Senbeysiz be, ainalayyn oqyrman? Senbeseniz – Ýkimetimizding memleket menshigindegi birqatar nysandardy jekemenshikke satu turasyndaghy songhy qújattaryn aqtarynyz. Aqtarsanyz – ol qújattardan taygha basqanday ap-anyq kórsetilgen mynanday derekterge kóziniz týsedi: mәselenki, jekemenshikke satylugha tiyisti memleket qaramaghyndaghy kóptegen nysandardyng ishinde... Memlekettik tildi mengeru jónindegi ortalyqtar (Sentry po izuchenii gosdarstvennogo yazyka) da bar eken. «Ortalyqtar» dep otyrghan sebebimiz – múnyng býkil elimiz boyynsha oblystyq, qalalyq jәne audandyq bólimsheleri bar. Osylardyng barlyghy da әdemilep týzilgen tizim boyynsha jekemenshikke satylmaqshy! Sonda deymiz-au, osynau ortalyqtardyng barlyghy... biri qalmay jekemenshikke satylyp ketse, memlekettik tilimiz satylugha týsti degenimizding ózi osy emes pe! Al endi búlar «týp-túqiyanymen» jekege ketse, onsyz da qalt-qúlt etip, memlekettik dәrejege jete almay kele jatqan «memlekettik tilimiz» mýlde mýrdem ketpey me? Jaqsyly-jamandy bolsyn, memleketimizding memlekettik qyzmetindegi memlekettik tildi bilmeytin «shala sauatty» qyzmetkerlerining «sauatyn ashugha» az da bolsa septigin tiygizip jatqan osynau ortalyqtar jekege ketse, memlekettik mekemelerdegi qazirgi «aqsaq-toqsaq» azyn-aulaq qazaq tilimen jylap kórisetin shygharmyz?!

Ras, resmy mәlimetterge jýginetin bolsaq, jekemenshikke satylghan kýnning ózinde de atalmysh nysandardy satyp alghannan keyin QOJAYYN belgili bir talaptar boyynsha atalmysh nysandar ishinde memlekettik tildi ýiretu mәselelerine shekteu qoymaugha tiyis kórinedi. Jaraydy, jón-aq deyik múny da. Al sonda búghan deyin memlekettik tildi yqylasy aughan kez-kelgen adamgha su tegin ýiretip kelgen Ortalyq pen onyng bólimshelerindegi qyzmet jekemenshik qojayyn kelgen son, әlbette, aqyly negizge kóshedi. Búl endi aitpasa da týsinikti nәrse. Demek, múnday jaghdayda memlekettik tildi ýirengisi kelgenderding sany kýrt azayady degen sóz. Memlekettik tildi ýiretip-oqytyp kele jatqan kәsiby maman-oqytushylardyng yqylasy kýrt tómendeydi degen sóz. Enbekaqy azayyp, qajetti әdistemelik oqu qúraldary da kózden búl-búl úshady degen sóz.

Taghy bir mәsele:

Ýkimetting atalmysh qújattaryna senetin bolsaq, Memlekettik tildi mengeru jónindegi ortalyqtardy jekeshelendiru mәselesi 2016 jyly tolyq ayaqtalugha tiyis kórinedi, demek, búl mәseleni qayta qarap, ong sheshim shygharyp ýlgeruge uaqyt bar, bizding oiymyzsha. Álde MÁSIMOV ÝKIMETI osylaysha... memlekettik tildi jaylap-jaylap... tirsekten qagha bere me? Búl bolmaytyn tirlik, sózding toqeteri.

Marat MADALIMOV.

Abai.kz