Songhy kezderi mening aqyn bolghym kelip jýr. Ásirese, óleng dep aitugha túrmaytyn, qarapayym úiqastan da júrday tuyndylar qazaq poeziyasyndaghy «shedevr» retinde maqtalyp jәne sonday «birtuma» shygharmalar bәigeden ozyp kelgende, qaraptan-qarap shabytym oyanyp ketedi. 
Ótken ómirime oisha kóz jýgirtsem, synshy bolghannan tapqan paydam shamaly eken. Óitkeni, synshy ekenindi biletin júrttyng bәri de býginde senen bir-aq nәrse dәmetedi - maqtaudy. Al, Qúday qyrsyq qylyp jaratqan men zamangha beyimdelip, bireudi orynsyz maqtaugha iykemdelmey-aq, qoydym. Qayta, kerisinshe, jýzikting jýzinen ótip ketetin sumaqay beytalanttardy, әdebiyettegi aghalaryn jaghalap, ózderin ótirik maqtatqyzyp jýrgen pysyqaylardy kórsem, jynym qozyp, syn semserimdi solargha qaray sermegim keledi de túrady. 
Ákemning bir dosy bar. Jazghan dýniyeleri gazet-jurnalgha shygha qalsa «balam, qalay eken, әkenning dýniyesi?» dep keyde pikir súraydy. Áriyne, әueli balalyq iltipatpen maqtaymyn. Ayyzy qanyp, rahattanyp tyndaydy. Synshy retinde bayqaghan keybir kemshiligin aityp qalsam, qabylday almay, shart ketedi. Sodan beri pikir súrasa «jazghan dýniyeniz jaqsy eken» dep, kerek «dәrisin» berip, onay qútylatyn boldym. Bir kýni ol maqtauyma da kónili tolmay, «balam osy sening tildik qorynda jaqsydan basqa sóz joq pa?» dep ókpesi qara qazanday bolyp, renjidi maghan. 
Áriyne, men oghan týsinistikpen qaraymyn. Birinishiden ol – әkemning dosy. Ekinshiden, rasynda da ol – qazaq әdebiyetine eleuli enbek sinirgen aqyn. Ýshinshiden. Iya, bәrinen búryn bizge sol, býgingi qoghamnyng dertine ainalyp, etek jayghan ýshinshi sebepti jiliktep beru qiyngha soghyp túr ghoy. Degenmen, әngimeni bastaghan song sonyna deyin aityp shyghayyq. Dayyn bolsanyz, al, kettik... 
Shamasy búl joghary jaqtan júqqan jaman «virus» bolsa kerek, tәuelsizdik alghannan beri biz (aqyn-jazushylar) bir-birimizdi maqtamasaq túra almaytyn júmbaq aurugha shaldyqtyq. Aqynnyng nemese jazushynyng shygharmashylyq keshine bara qalsanyz, onyng ólenderin nemese әdebiyet turaly oilaryn tyndap emes, ol turaly estigen maqtaulardan dinkeniz qúryp, sharshap qaytasyz. Aldymen bes saghat boyy ol maqtaular kesh qúrmetinde aitylady. Sodan song taghy ýsh saghat boyy bankette jalghasady. Ghafekeng aitpaqshy «qostanayy qyzyl sózdi» qyzdyrghan mereytoylardaghy maqtaulardy estigenimde, tendessiz teneulerden qúlaghymnyng barabany jaryla jazdap, mazam ketip, qatty sharshap, týni boyy úiyqtay almay, dónbekship shyghamyn. Qayteyin, ghasyr halturshikteri – ghasyrymyzdyng úly aqyndary men úly jazushylary atanghan zaman ghoy búl. 
Bizding býkil qoghamdyq jýiemiz kemshilikti kórmey, bәrin tek sypyra maqtaugha qúrylghandyqtan ba, bilmeymin, maqtau men maqtanu bara-bara últtyq iydealymyzgha ainalypty. Ghylymiy-tehnikalyq progresting órkendegen zamany da oghan danghyl jol salyp berdi. Ásirese, әleumettik jelige kirip alyp, kýni-týni maqtau men maqtanuda, aldymyzgha jan salmay, әlemdegi elderding aldynda kósh bastap kelemiz. Tamaq ishsek te, kóshede qydyryp jýrsek te, kóilek satyp alsaq ta, shetelge shyqsaq ta, qyzmetimiz ósse de, bir jiyngha qatyssaq ta, qoyshy, tipti, ólgen adamnyng asyna barsaq ta suretke týsirip, feysbukka salyp maqtanu ýirenshikti әdetimiz bolyp ketti. 
Bizden basqa mәdeniyetti elderde ol pikir almasudyn, oqyghan kitaptarynmen oy bólisudin, kenes berudin, t.s.s. paydaly is-sharalardyng zamanauy qúraly siyaqty edi. Al, bizde feysbukty ashyp qalsanyz, jyrqyldaghan jigitter, tyrqyldaghan qyzdardyng suretteri, ólenderi jariyalanyp, onyng astynda jazylghan maqtaulardan basynyz ainalyp, kóziniz túnady. «Súlu jyr!», «Ne degen kórkemdik!», «Super!», «Qúbylys qoy, búl aqyn!», «Klassika», «Shedevr!»... Zamannyng kendigin kimnen qyzghanayyn. Áleumettik jeli bәrimizden bir-bir júldyz jasap shyghardy, aqyry. Osydan keyin bizding qoghamgha qanday ókpemiz boluy mýmkin. Riy-z-za-myn zamanyma! 
Aytyp-aytpay ne kerek, biz kýnnen-kýnge maqtau estimesek túra almaytyn boldyq aqyr sonynda. Búryn qalay bilmey jýrgenbiz, ómirding mәni maqtau men maqtanuda eken ghoy. Bayaghyda qazaq kýndiz qydyryp, keshke jaqyn tamaqqa toyyp alghan son, qarnyn sipap tәtti úiqygha batatyn. Internet shyqqaly beri, bizding qazaq kýndiz kýlkini, týnde úiqyny úmytty. Suretin nemese bir ólenin, keshiriniz, jauhar tuyndysyn әleumettik jelige salyp qoyady da, kýndiz de, týnde de halqynan sarghayyp maqtau kýtedi. Maqtanbasaq, maqtamasaq ishkenimiz - irin, jegenimiz – jelim. Asyra maqtaulardan qatty syrqattanyp qalghanymyz sonshama, bes jasar balamyzgha deyin әleumettik jelidegi dostarynan kýnine jýz «layk» almasa balabaqshagha barghysy kelmey, baqyryp jylaydy. Bireudi maqtap oghan jaqsy kórinu ýshin kiyeli úghymdardy taptay salu, biz ýshin «pishtu» boldy. 
Jaqynda bir jurnalist halyqqa tanylyp qalghan aqynnan súhbat ala kelip, «Siz әdebiyetting esigin basqalar siyaqty jaghalap emes, teuip kirdiniz» dep maqtap, aidy aspannan bir-aq shyghardy. Jaraysyn, az-zz-zamatym! 
Ádebiyet – bizding eng úly kiyemiz bolatyn. Babalarymyzdan qalghan asyl múramyzday, ruhany meshitimizdey qasterlep, әkemizding jýregindey, anamyzdyng ayaly alaqanynday kórushi edik qoy, biz ony. Ásire maqtaulardan kózimizdi shel basyp, kemenger Áuezovting de jana týsken jas kelindey onyng tabaldyryghynan iymene attap, әdebiyetke janynyng tazalyghymen qyzmet etkenin, Múqaghalilardyng sóz ónerine adal bolugha sert berip, oghan jylap kirgenin qalay tez úmytyp qalghanbyz? Tәuelsizdik alghan jiyrma jylda ruhany meshitimizding esigin teuip kiretin jaghdaygha jetsek, at jalyn tartqan, naghyz «az-z-za-mat» bolghan ekenbiz. Qúttyqtaymyn, zamanynan ozyp tughan darabozdarymdy! 
Ásirese, birin-biri maqtau men maqtanu jaghynan әdebiyettegi shappay jýirik jastarymyz bәigening aldyn bermey, oza shauyp keledi. Býgingi óleng jazugha talpynyp jýrgen jiyrmadan endi ghana asqan jigitterimizding kózi tirisinde Múqaghalilar men Júmekender de estimegen «talantty aqyn» degen maqtaugha kónilderi kónshimeydi. Olardy riza etu ýshin birden «qúbylyssyn» dep tóbelerinen jay týsirgendey etip maqtau kerek. Elden erekshe bolyp kóringisi kelgendikten be, bilmeymin, maqtau әlemindegi osynday «әdemi» joldy mening bir kónilshek aqyn agham salyp bergen edi. Ol bir mýshәiradan keyin jayylghan dastarqan basynda, elu gramm jútyp alghan son, kónili kóterilip «A... bauyrymyz búryn-sondy qazaq poeziyasynda bolmaghan qúbylys» dep tym asyra siltep jibergen-túghyn. Tegin tamaq pen araq-sharaptan, qoyyn-qonyshy tolghan maqtauyn ayasyn ba. Búl «jaqsy» estafetany bastap kep jiberui múng eken, jastargha mayday jaghatyn «әdemi» ýrdisti bәrimiz ilip әkete jóneldik. Bilegimizdi sybanyp jerlesterimiz ben inilerimizding ishinen qúbylys izdeu nauqanyna qyzu kirisip kettik. Aqyry «tormozymyz» isten shyghyp, toqtay almay qaldyq. Basylym betterinde «Gharyshtan kelgen aqyn» degen maghynadaghy maqalalar qaptap, jerdi qoyyp, endi olardy aspannan izdegen, adam týsinbeytin bir arman-auru payda boldy, boyymyzda. Tóbeden jaughan jauhar maqtaulardan jastarymyzdyng keudesine nan pisip, taltandap jýre almay qaldy. Áyteuir, bergen sәlemimizdi alyp jýrgenderine de shýkir. Bilip qoyynyz, dәl býgin bizding úly әdebiyetimizge tek qana qúbylys aqyndar men qúbylys jazushylar ghana kelip jatyr. Vot tak! Ishiniz kýise - túz jalanyz. Kóre almay jarylyp ketseniz de, shyndyq osy, kóke! Basqa shyndyq joq. Boluy mýmkin de emes. 
Sózding kiyesi bolatynyn úmytyp, bir-eki mәrte dastarhandas bolghan, óleng jaza alatyn qabileti bar dostarymyzdyng bәrin teledidargha sýirep, qúbylys jasap әlekpiz. Bizde qúbylys emes aqyn men jazushy qalghan joq. Tәuelsizdik zamany – bәrimizdi de bir keremet sezimning besigine bóledi. Biz qazir ne jazsaq ta, tek maqtala beremiz. Rahat! Tәuelsizdikting arqasynda aqyndy nemese jazushyny ne ýshin maqtap otyrghanyn eshkim úqpaytyn, aitqan oiyn adam týsinbeytin tútas bir synshylardyng «pleyadasy» keldi, әdebiyetimizge. Eger jastardyng qaharyna iligip, «qyrt» nemese «myjyrayghan shal» atanghynyz kelmese, tynysh jýrip, olardy tek jaghynyz talghansha maqtay beriniz. 
Qúdaygha shýkir, ómirden ótken biraz klassik aqyndar men jazushylarymyzdyng artyna qalghan múralary týgendelip, kóp tomdyqtary jaryq kórdi, býginderi. Ókinishtisi sol, halyqtyng ol turaly esh habary joq. Jarnamalap, ony baspasóz, teledidar men radiodan da nasihattap jatqanymyz shamaly. Esesine bir jas aqynnyng kitaby shyqsa, túsakeser ótkizip, bәrimiz shulap, jappay maqtaudan jarysqa týsemiz. Sening kýni-týni kóz mayyndy tauysyp, jinaghan biliminning qúny - besh tiyn, shertip qalsan, shytynap kete jazdaghaly túrghan býgingi zamannyng «klassikterine». Qazirgi jastargha jaqsy bolyp kórinudin, jalghyz joly – maqtau ghana bolyp túr, búl bes kýndik jalghanda. 
Osydan birneshe ay búryn, әdebiyet әleminde әli jygha tanyla da qoymaghan bir jas aqynnyng jinaghy jaryq kórip, túsaukeseri ótkende radio men teledidar, soghys kezindegi maydannan kelgen habarday, ony әr jarty saghat sayyn jarnamalap jatty. Qazaq poeziyasyna taghy bir qúbylys kelgenin habarlap, býkil baspasóz ulap-shulady. Feysbuk basylghan «layktardan» órtenip kete jazdady. 
Tayauda maqtaudy kýnkóris qamyna ainaldyrghan bir aqyn aghammen sóilesip qalyp, «Nege biz, agha, Abay atamyz «senbe júrtqa túrsa da, qansha maqtap» dese de, bәrin tek jappay maqtay beremiz?» degendi súrap edim, mysqyldap. Agham tym túnghiyqqa terendep ketken kózimen maghan bir qarady da, sózime týk renjimesten: «Abaydyng zamany basqa ghoy, inim. Búl zaman mýlde bólek. Ár zamannyng óz zandylyghy bolady» dep biraz pәlsapalyq әngime soqty. Aqyn aghammen әngimelesken song men kenetten serpilip, keremet bir janalyq ashqanday quanyp ketip, bir «әdemi» oilardyng saghymyna shomyldym. 
«Rasynda da myna súmyray zamannyn, it tirshilikting zandylyghy osy bolsa, nege men de júrtty ótirik maqtap, jalghandy keship ótpeymin? Qoghamdaghy әdiletsizdikterge janym kýiip, ony synaghannan ne opa taptym? Ákimdi maqtap, itting itaqayyna berilip jatqan baspanagha qol jetkize alatyn, mening de mol mýmkindigim bar emes pe? Qúdaygha shýkir, til - bar, oy – bar. Allanyng ózi bergen qabiletin nege molynan paydalanbasqa? Biylikti maqtap, ýy alghan anau bir otyzgha da tolmaghan jas aqyn qúrly joqpyn ba?». 
Týni boyy osynday «baqytty» oilardyng shattyghynda shalqyp, bireuden aqyl súrau kerek bolyp, aldymen jazushy Tólen Ábdikúly kókeme habarlasyp edim, ol kisi әngimeni tym әriden qozghap, әlem әdebiyetinen talay-talay mysaldar keltirip, «ruhy taza adamdardyng ghana úly dýniyeler tughyza alatynyn» aityp, Gugodan bastap, Maghjanmen ayaqtap, basymdy әbden qatyryp jiberdi.
«Qoyshy, Tólen kókem endi basqa zamannyn, bireudi ótirik maqtaudy ýirenbegen eskilikting adamy ghoy. Odan da ómir sýrgen zamany maghan jaqyndau synshy Túrsynjan Shapay aghama habarlasayyn», - dep, oghan da telefon shaldym. 
- Bauyrym, búl sening qolynnan kelmeydi. Óitkeni, búl sala bizde tym qatty órkendep ketken, - dedi ol kýlip. 
Ómirimde túnghysh ret Túrsynjan aghama qatty renjidim. Osynday «úly» bastamagha túnghysh ret basyn tigip, tәuekel etkisi kelgen inisine batasyn berip, jolyn asha salsa, nesi ketedi? 
Izdegenge - súraghan. Ákimdi maqtaudyng reti bir kýni ayaq astynan tabyla ketti. Gazet tilshisining «Bizde memleketshil azamat bar ma?» degen saualyna jauap bere kelip «Bizding әkim sonday memleketshil azamat qoy» degendi «tars» etkizdim. «Tiyse terekke, tiymese bútaqqa». Maghan shyn kónilimen jany ashityn bir jigit amalyn tauyp, kómekshisi arqyly ol súhbatty әkimning qolyna tiygizipti de. Sodan beri әkimning maghan qalay ýy berip jatqany turaly qiyal-ghajayyp týster kóretin boldym. 
Biraq әkim mening maqtauyma selt etpepti. Qayta, kerisinshe, «tap osynday әkimdi dúrystap ta maqtay almaytyn darynsyzdy qaydan tapqansyndar? Býgingi kýni qatardaghy eki sheneunikting biri memleketshil azamat emes pe, tәiiri. Osyny da sóz dep aityp otyr ma myna bayghús? Men turaly qanshama myqty zertteuler men tolghaular jazyldy. Bes bólmeli pәterding kiltin qolyna ústata salghan anau bir aqynnyng men turaly poemasy qalay keremet jazylghan! Oqyghanda kózine jas keledi ghoy. Jas. Eng bolmaghanda nege solardy bir dúrystap qarap ta shyqpaghan? Áy, bizding jigitter izdengisi kelmeydi ghoy, izdengisi kelmeydi. Jalqau ghoy, jalqau. Ne bolyp baramyz biz osy?» dep shúbar beti sekpildenip, tereng oidyng túnghiyghyna batyp ketipti. Sodan song atalarynan júqqan batyr minezine salyp gýj ete qalypty da, kóligine minip jýrip kete barypty. Ákimning kómekshisi sodan beri mening tóbemdi kórse, alystan qashady. 
Mine, osy oqighadan song men ýy dәmetpek týgil, әkimdi maqtaymyn dep aman qalghanyma sheksiz quandym. Qúdayy tamaq berip, jeti shelpek tarattym. Biraq «izdengen adam múratyna jetushi edi ghoy» degen oilar taghy da mazalap, әkim-maqtau ghylymyn zerttep kórip edim, shynynda da búl sala Túrsynjan agham aitqanday qaryshtap damyp, men oilaghannan әldeqayda jogharygha, qiyalym jetpeytin biyikke samghap ketipti. Ol ýshin ar-úyat týgil, últyndy, Otanyndy satyp, ruhyndy da qúrbandyqqa shalugha tura keledi eken. Ákimderding jeke basy ghana emes, olardyng әke-sheshelerin maqtap, payghambar men әulie jasaghan neshe týrli «shedevr» shygharmalar tuyp jatyr eken, birinen-song biri, әdebiyetimizde. Tap osy salada әdebiyette baghy ashylmay jýrgen talay-talay talantty jastardyng júldyzy janypty. Alla, aldarynan jarylqasyn, qaraqtarymdy! 
Qansha tyryssam da onday biyikting kónilinen shyghatyn maqtaudy tabugha bilimimnin, jazugha sheberligimning jetpeytinine endi anyq kózim jetkende kónilime bir ókinish úyalady. Sol sәtte tórt balasy bar, ýisiz-kýisiz jýrgen bir tanysymnyn, sheneunik kórse bәrin úmytyp, aldyna týsip, jan-jaghyna qaramay domalay jóneletin auyr júmysy esime týsip, onyng ayanyshty taghdyryn endi týsingendey bolyp, ishimnen ýnsiz kýrsindim. Ákimderdi aitpashy, olardyng kónilin kónshitetin maqtaudy jer týgil, endi kókten izdep te taba almaytynym esime týsse, jýregim auyrady. Ádebiyetimizge oralayyq. 
Nege ekenin bilmeymin, songhy kezderi tym kóp maqtala bergen song ba meni «tәuelsizdik alghannan beri әdebiyettegi aghalarymyz bizdi shyn niyetimen maqtap jýr me, әlde ishterine qulyq saqtap, ótirik mazaqtap jýr me?» degen kýdikti saualdar mazalay bastady. Osynday bir oilar kónilimdi qajap, janyma tynyshtyq bermey qoyghan song «biz ózi osy әdebiyetke ne berdik?» degen súraqtyng jauabyn izdep, әldekimderding namysyna tii emes, ózimdi qamshylau ýshin, feysbuktaghy dostarymnan aqyl súrap kórmekke bel budym. Sondaghy ishimnen kýbirlep bar aitqanym: «Ótken ghasyrdyng alpysynshy jәne jetpisinshi jyldarynda әdebiyetimizge beles bolarlyq shygharmashylyghymen daralanghan aqyn-jazushylardyng legi qosyldy. Poeziyada - Tólegen Aybergenov, Múqaghaly Maqataev, Júmeken Nәjimedenov, Qadyr Myrzaliyev, Saghy Jiyenbaev, Ghafu Qayyrbekov, Fariza Ongharsynova, Ótejen Núrghaliyev, Túmanbay Moldaghaliyev, Múhtar Shahanov, Júmatay Jaqypbaev, Kenshilik Myrzabekov, Jarasqan Ábdirashev.., prozada - Ábish Kekilbay, Múhtar Maghauiyn, Tәken Álimqúlov, Aqan Núrmanov, Qalihan Ysqaq, Tólen Ábdikúly, Sayyn Múratbekov, Oralhan Bókey, Tynymbay Núrmaghambetov... 
Songhy jiyrma jylda kelgen aqyn-jazushylardyng ishinde osylardyng talantymen óner jarystyra alatyn dara túlgha bar ma?». 
Ádebiyetting jetken biyigine kónil tolmaushylyq barlyq uaqytta bola beretin qúbylys emes pe edi, tәiiri. Tap osynday saualdy HIH ghasyrda orys әdebiyetining altyn ghasyrynda Belinskiy de qoyghan-túghyn. Jýz jyldan song orys jazushysy Iosif Brodskiy de Reseydegi prozagha kónili tolmay «jiyrmasynshy ghasyrda bizde úly proza bolghan joq» degen maghynadaghy әngimeni qozghap, kýnirengen. 
Nege men osy sheteldi ghana mysalgha keltire beremin? Mynau ózimning Túrsynjan Shapay agham da tap osy saualdy qoyghan joq pa edi, osydan otyz jyl búryn ghana. Qoymen ghana shektelmey, soghystan song tuyp, jetpisinshi jyldardyng basynda tolysyp tegeurin tanytqan Júmatay, Kenshilik, Temirhan, Jarasqan, Iran-Ghayyp, t.s.s tútas bir aqyndar pleyadasynyng poeziyasyn qatty synaghan da. Solardyng eshqaysysy da jiyrma jastan endi ghana asqan talantty synshynyng oryndy synyna ókpelep, tulaghan joq. Al, men jaraydy, shetinen maqtalyp jatqan zamandastarymdy synamay-aq qoyayyn (onday syndy kótere almaytyndaryn ishim sezedi), eng qúryghynda sony súrap kóruge qúqym bar emes pe?.. Sóittim de, jogharydaghy oiyma kelgen sózderdi feysbuktaghy jeke paraqshama jaza saldym. 
Apta sonynda júmystan qajyp, tezirek ýige qaytugha asyghyp otyr edim, әleumettik jelide ózin maqtaugha arnaghan sayt ashyp alghan bir jas aqynnyng «Amangeldi Kenshilikúlyna hat» degen kóldey maqalasy jarq ete qaldy. 
Bastapqyda «eldik, últtyq mәseleni qozghaghan dýnie bolar» degen oimen shyn kónilmen qatty quanyp kettim. «Nege siz songhy jyldary últtyq mәseleni aitpay ýnsiz qaldynyz?» dep jaman aghasyn qamshylaghysy kelgen shyghar degen arman-qiyalmen hatty oqy bastadym. Qaydaghy últtyq mәsele? Qaydaghy eldik mýdde? Qaydaghy til taghdyry? 
Bauyrym әngimesin ýirenshikti әdetimen meni maqtap, kópshik qoidan bastapty. «Sizding jazghandarynyzdy qalt jibermey oqyp jýrmin» dep ótken-ketkendi sholyp, biraz kósiledi. Sonan song mening feysbuktaghy qoyghan súraghymnyng qate ekenin týsindirip, júrtty maqtay beruge asa jany qúmar emes «jaman» aghasyn týzu jolgha salghysy kelip, biraz әurege týsipti. «Birinshiden súraq dúrys qoyylmaghan. Ádebiyet óner jarystyratyn sala emes. (?) Tipti sportta da Tayson nege Múhammed Ály sekildi emes, býgingi Serik Sәpiyev nege Serik Qonaqbaev sekildi ózin ringte ústamaydy dep aitpaydy. Ár zamannyng óz úlandary bar» dep men qozghaghan әngimege týk qatysy joq, bir әngimeni bastap kep jiberedi. 
Men bar-joghy «eger songhy jiyrma jylda bizde alpysynshy jәne jetpisinshi jyldary әdebiyetke kelgen Ábish Kekilbaydyng «Hansha dariya hikayasy», «Shynyrau», Qalihan Ysqaqtyng «Qonyr kýz edi», Aqan Núrmanovtyng «Qúlannyng ajaly», Dulat Isabekovtyng «Gauhartas», Tólen Ábdikúlynyng «Ong qol», Múhtar Maghauinning «Shaqan sheri», «Arhiv hikayasy», Tәken Álimqúlovtyng «Sarjaylauy», «Qaraoyy», Tynymbay Núrmaghambetovtyng «Bóribaydyng tymaghyn it alyp qashqan qys», «Ataqonys»... nemese poeziyadaghy Tólegen Aybergenovtyng «Saghynysh», Túmanbay Moldaghaliyevting «Qosh, kóktem», Múqaghaly Maqataevtyng «Darigha-jýrek», «Aqqular úiyqtaghanda», Júmeken Nәjimedenovtyng «Mening topyraghym», «Temirqazyq», Saghy Jiyenbaevtyng «Kóktem samaly», Ghafu Qayyrbekovtyng «Belasqan», Kenshilik Myrzabekovtyng «Inkәr dýniye», Júmatay Jaqypbaevtyng «Lәilә», Jarasqan Ábdirashevtyng «Nayzaghayly jaz" (qapelimde bireuler atalmay qalsa ghafu ótinemin) siyaqty tuyndylar bolsa, «qúbylyssyn» dep bir-birimizdi ótirik maqtamay, solardy taldap-tarazylap, shyn baghasyn bereyik» degendi ghana aitqym kelgen. Aqyn inim mening oiymdy dúrys týsinbepti. Sodan song Alash ziyalylaryn mysalgha keltirip, Múqaghaly men Júmekenderdi, tipti, tughan әkemdi mening ózime qayta tanystyryp, taghy biraz tereng oidyng túnghiyghyna batyp ketedi de, «jalpy, naghyz qalamger әdebiyetti ózining taghdyry, ómiri dep biledi» dep synshy aghasyna taghy da aqyl ýirete jóneledi. Men de әdebiyetti bir adamday zerttegen edim. Bizding zamanymyzda ústazdarymyz әdebiyet aqynnyng jeke ómiri emes, «halyqtyng - jany, últtyng - ruhy» (Jýsipbek Aymauytov) dep oqytqan bolatyn. Sol jandy kirletip, ruhty óltirip almaudy ýiretken edi. Joq, bizding asa talantty jastarymyz basqasha oilaydy eken. Aqyn inimdi ol ýshin kinalamay-aq qoyayyn. Mýmkin osynday oidy onyng sanasyna synalap kirgizgen ústazdary shynynda da shetinen «myqtylar» shyghar. 
Anany, mynany aityp, mening basymdy әbden qatyrghan jas aqyn әri qaray da maghan aqyl ýiretuden tanbaydy. «Basqa elderde ishtey moyyndalghanmen, syrttay mýiizdelgen jas talant jetimning kýiin keshpeydi. Kerisinshe, sol turaly múqym elge «aqyn keldi, jana jazushy әdebiyet esigin ashty!» dep sauyn aityp, sýiinshileydi. Eng aldymen onyng artyqshylyghyn kórip, kemshiligin jasyryp (?) baghady»
Qoy, kókiregi zor aqyn inimning әr sóilem sayynghy adasushylyghyn kózine shúqyp kórsete bersem, әngimemiz býgin bitpeydi. Ángimesining toq eterin aitsam, ol «nege osy sizder әdebiyetimizge kelip jatqan talanttarymyzdy kórmeysizder, baghalamaysyzdar, it terisin basyna qaptap mýiizdey beresizder?» degendi qozghap, augha týsken balyqtay tulaydy. 
Qúdayym-au, әdebiyetimizdegi talantty aqyn aghalarymyzdyng qaysysy bizding keudemizden iyterip edi? Qayta qúshaq jaya qarsy alyp, bir jylt etken dýniyemizdi kórse jarysa maqtap, tóbelerine shygharyp, «altynkópirlikter» dep maqtap, han kóterip jatqan joq pa? Ras, shynynda da alpysynshy jәne jetpisinshi jyldary әdebiyetimizge lek-legimen talanttar kelip jatqanda, onday sózderdi aitudan zamannan qaymyqqandyqtan Múqaghali, Júmeken, Kenshilik, Júmataylardyng talantyna layyq baghasyn ala almay ómirden ótkeni – aqiqat. Tәuelsizdik alghannan beri qayta, kerisinshe, әdebiyetting keleshegine alandap, sasyp qalghan aghalarymyz talanttarmen birge, qaptaghan «halturshikterdi» de jappay maqtap, tayrandatyp tóbemizge shygharyp qoyghan joq pa? Tipti, naghyz әdebiyetke týk qatysy joq mәseleni qozghap kóldey hat jazyp otyrghan aibyny óktem bauyrymdy talantty aqyn Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, ónertanushy Talasbek Ásemqúlov, jazushy Aygul Kemelbaevalardan bastap bәri de kezekke túryp maqtap shyqty emes pe? Qargham-au, osynday ókpeni tap sening aitugha qalay dәting barady? Jaltyldaghan maqtaulardyng tútas bir «kolleksiyasyn» jinap jýrgen jigit emessing be sen? Mandayymyzgha bitken jalghyz әdeby basylym «Qazaq әdebiyeti» gazetinde de tek sender maqtalyp, tipti, naghyz әdebiyetting qanday boluy kerek ekenin de tek sender ghana ýiretip jatqan joqsyndar ma bizge? Aytyp otyrghanym ótirik bolsa, ózing asa qatty «qúrmetteytin» alpystan asqan Amanhan (Álim) aghamnan súrap kórshi, ol osynday maqtaulardyng shiyregin estip pe eken, ómirinde? Jaraydy, sen bir erekshe jaratylghan talant shygharsyn. Onsyz da ony shamadan tys kóp oqudan sharshap jýrgen әdebiyetten neshe týrli mysaldar keltirip basymdy qatyrmay, saghan qanday maqtau kerek ekenin myna biz siyaqty «tanymy tayaz» synshy aghalaryna dúrystap týsindirip bershi, bauyrym. 
Amanhan demekshi, toqsanynshy jyldardyng basynda ol aghammen men de aitysyp qalghanmyn. Biraq bizding aitysymyz «meni nege moyyndamaysyn?» degen «úly» mәselening emes, últtyq ruh, әdebiyettegi tanym siyaqty «úsaq-týiekter» tónireginde bolyp edi. 
Basqalaryn sóz etpey-aq qoyayyn, biraq tughan әkem Kenshilikti senen artyq biletin siyaqty edim. Maqtau sóz estimegenine emes, Alash arystarynyng aqtalmay jatqanyna әkemning jany qattyraq kýietin. Kýiikten keyde iship ketip, týn ortasynda kelip, Maghjannyng ólenderin maghan oqyp berip jylaghan sәtteri әli kýnge esimnen ketpeydi. 
Aqyn bauyrymnyng maghan jazghan hatyna jauap bermey, jyly jauyp qoya salghym kelgen. Biraq hat jazyla salysymen onyng zamandastary әueli әleumettik jelide, odan keyin mening rúqsatymsyz osy bir saualym men bauyrymnyng maghan jazghan hatyn birinen-song biri sýiinshi súraghanday kóshirip basqan internette, olardy maqtaghysy kelmeytin aghalarynyng sybaghasyn jaqsylap túryp berdi-au! Ómiri estimegen sózderimdi estip, jaghamdy ústadym. «Sýikimsiz», «súmyray» degender bergi jaghy ghana, arghysyn aitudan balalarymnan úyalamyn. Jýrekting túsynan da, tómengi jaqtan da ayausyz soqqylar birinen-song biri ketti satyrlap. 
Áy, әleumettik jelige kirip, býrkenshik esimning artyna jasyrynyp alyp, qatyn-ósek soghatyn mening Baqtiyar Artaev pen Serik Sәpiyevterim-ay! Batyrsyndar-au, batyrsyndar! Azamatsyndar au, azamatsyndar! Myqtysyndar-au, myqtysyndar! Tura Gennadiy Golovkindey sharshy alangha shyqqan bette býirekten bir «ynq» etkizip, aghalaryndy esinen tandyryp tastaysyndar. Ne aitamyn men senderge? Zaman senderdiki! 
Basymdy kótertkizbey tastaghan soqqylardan qorghanyp, amalsyzdan tal qarmaugha tura keldi. «Aqyn inim, maghan hat jazypty. Mening atyma biraz auyr sózder aitylsa da, búl jigitting kóp pikiri maghan únady. Kónilime qondy, Oghan degen qúrmetim arta týsti. Biraz oiymdy qayta saralauyma týrtki boldy. Biraq ol mening oiymdy dúrys týsinbepti», - degendi aityp, soghystyng qalay bastalyp ketkenin bayqamay qalghan Ukrainanyng búrynghy preziydenti Viktor Yanukovichtey dalbasalay jóneldim. «Bәse, osylay sabanyzgha týspeysiz be» dep jastardyng iyeligindegi әleumettik jeliler men internet taghy da mening keshirimimdi birinen song biri sýiinshi súrap, kóshirip basyp jatty. Aqyn inime әdebiyetting ne ekeni jayly aqyl ýiretip jýrgen janashyr aghalary da feysbuktaghy jeke paraqshalaryna bauyrynyng hatyn quana jariyalap, shampan atyp, toy jasady. Jasasyn, әdebiyet! 
Áreng esimdi jiyp, ýige kelip jan әlemime ýnilsem, jaralanbaghan jerim qalmapty. Mynanday, ózining úlylyghyn dәleldeu ýshin bolghan qandy-qyrghyn soghystan qalay aman qalghanyma qayranmyn. Orys jazushysy Vasiliy Rozanovtyng «Ádebiyet emes. Jalghan әdebiyetshildik qorqynyshty (liyteraturshina). Jannyng jalghan әdebiyetshildigi. Ruhtyng jalghan әdebiyetshildigi» degen sózderi esime týsip, ómirimde túnghysh ret synshy bolghanyma ókindim. 
Namysty qoldan bermeytin jas qyrandarym menin! Sózimdi shyghyndap, men senderge bosqa ókpelep jýr ekenmin. Jiyrma jyl boyy jalghan әdebiyetshildikting dertine shaldyghyp, Shekspiyr, Balizak, Tolstoy, Dostoevskiy, Abay bolyp shyn syrqattanyp qalghan senderge men endi tek ayaushylyqpen ghana qaraymyn. Qayteyin, әdebiyettegi «qamqorshy» aghalaryng senderdi әbden maqtap-maqtap, endi jazylmaytynday etip, auyrtyp tastapty. Men senderge ókpelemeymin. Tek qana osy syrqattanudyng ayaghy ózderine qol salghan Misimalar men Eseninderge elikteushilikke úlasyp, jastardyng arasynda jappay «suisiyd» beleng ala ma dep qauiptenemin. Jiyrmadan endi ghana asqan, maqtau ótip ketken jas jigit tayauda feysbugyndaghy jeke paraqshasyna әdemi etip salynghan portretin jariyalapty da, astyna tughan jylyn jazypty da, «ólgen jylym keyinirek jazylady» dep qolyn qoyypty. Búl shyndyghynda da qorqynyshty qúbylys. 
Osydan on jyl búryn júrtqa әbden tanymal bolghan bir alayaq jazushy turaly «Bizding zamanymyzdyng Balizagy» degen maqala gazetke shyqqanda, osy dertting bizding әdebiyetimizge keluinen qauiptenip, jýregim auyrghan. Kelmek týgil, búl jaman dertting bizding әdebiyetimizde tamyry terenge jayylyp ketipti. Endeshe býgingi zamannyng poemalary joq Bayrondary men romandary jazylmaghan Remarktarynan, ýsh drama shygharghan Shekspirleri men tórt óleng týrtken Tutchevteri, bir әngime syndyrghan Buninderinen mening aqyl súrauym, naghyz jyndynyng tirligi eken. 
Bir aptagha sozylghan songhy soqqylardan song esimdi sәl jighannan keyin, keshe týni boyy tolghanyp, aqyn bolghym kelip eki jol óleng jazdym. 
Týn ishi, 
Kofe men temeki. 
Shedevr! Klassika emes pe? Týbi men aqyn bolatyn shygharmyn, osy!

Abai. kz 

Derekkóz: «Jas Alash» gazeti, 3 nauryz

Týpnúsqadaghy taqyryp: ShYNYMYZDY AYTU MINIMIZDI AYTUDAN BASTALSA KEREK