Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Alashorda 7402 0 pikir 21 Aqpan, 2015 saghat 13:26

BOLATHAN-BOLMYS

Qogham qayratkeri, diplomat Bolathan Tayjan myrzanyng ónegeli ómir jolyna qaraghan sayyn Bayanauyl kózimizge elesteydi. Bauyrynan talay marghasqalardy týletken qasiyetti ólke ózining manghaz úlyn jastayynan últtyq ruhty tu etuge tәrbiyelegendey kórinedi. Eger adaldyq degen ne deseniz, ózinizding qaraqan basynyzdy últ mýddesinen joghary qoymau dep qysqasha tújyrugha bolar. Bolathan Tayjan - dәl osy adaldyq tuyn qúlatpay ótken shyn qayratkerding biri.

Qayratkerding ómir joly tek kýrespen, ishki ruhany hәm syrtqy sayasy tyghyryqtargha ózindik jauap izdeumen ótti. Ol - Mәskeude oqyp jýrip «Jas túlpar» úiymyn qúrghandardyng biri. Búl úiym últtyq bolmysty, tarihty, ótken shuaqty kezeni men qasiretti jyldaryn biluge úmtylghan, bostandyq pen últtyq tendikti tu etken qazaq jastarynyng ortasy boldy. Mәskeude qúrylghan osy úiymnyng ainalasyna kileng jas intelliygentter toptasyp, kenestik tepkining kýshimen qalghyp ketken qazaq ruhyn oyatugha bar kýshterin saldy. Sol toptyng ishindegi eng belsendisi әri tabandysy – Bolathan Tayjan bolghanyn birge jýrgen, sol úiymdy qúrghan azamattardyng bәri moyyndaydy. Osy Mәskeude jýrip ol ózining tughan tili – ana tilin az uaqyt ishinde mengergen namysty jastyng biri. Qazaq basylymdaryn ýzbey oqyp, tughan tarihynyng san qatpar túnghiyghymen tanysty. Oghan búl últshyldyq qanmen kelgen, әke tәrbiyesimen daryghan deuge bolady. Ózi bir súhbatynda: «Men altynshy klasta KSRO tarihyn oqudan bas tarttym. Múghalimderge: «Nege orystan basqa últtyng tarihy jarty betten aspaydy? Basqa últtardyng tarihy nege tym az? Bizding tól tarihymyz turaly maghlúmat nege joq?» degen súraq qoyatynmyn», – depti. Demek, «Jas túlpar» úiymyna belsene qatysqan bolashaq qayratker sonau bala shaghynyng ózinde qiyanattar men tensizdikke tózbeytin ójet bolghany bilinedi. Taghy bir enbeginde qazaq tilin ýirenu ýshin ózdiginen oryssha-qazaqsha sózdikti jata-jastana oqyp, tughan tilin bilmegeni ýshin ishtey ózin qatty jazghyrghany jayynda da aitady. Múnday namysqoylyq barsha qazaqqa tәn qasiyet bolsa, býgingi halimiz basqasha bolatyny anyq edi.

Ol sanaly ómirinde negizinen diplomatiyalyq qyzmetti atqardy. Student kezining ózinde sheteldi sharlap, arab әlemine audarmashy bolyp barghan jas maman birte-birte biliktiligimen kózge týsti. Kenes kezinde Yemendegi bas konsul bolghan ol - qazaqtan alyp imperiyanyng atynan elshi bolghan sanauly túlghalardyng biri. Tәuelsizdik alghan jyldary Syrtqy ekonomika ministrining orynbasary, odan keyin Egiypet, Marokko, Tuniys, Aljiyr, Iordaniya, Siriya, Liviya elderindegi Tótenshe jәne ókiletti elshi, búdan song Malayziyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshi qyzmetterin atqardy.

Biz ómir deregine qysqasha ghana toqtalghanymyzben, Bolatqan Qúljanúlynyng atqarghan isteri úshan-teniz. Tәuelsizdikting alghashqy tany atqanda syrtqy baylanysqa barynsha yqpal etuge tyrysyp, kýn-týn demey enbek etken onyng qazaq elining qalyptasuyna qosqan ýlesi zor. Ásirese, qazaqtyng eren baylyghy ózgening qolynda ketpeuin qadaghalap, ózgening yghyna jyghylghan, ózgeni bayytugha baghdarlanghan talay kelisimderge qol qoymay, qazaqtyng mýddesin qasqaya qorghady. Ministrding orynbasary retinde onyng qolynsyz eshqanday qújat qabyldanbaytyn edi. Sheteldik alpauyttar múnaydan týsetin paydanyng 80 payyzyn ózderine, tek 20 payyzyn Qazaqstangha qaldyrghysy keletinin aitqanda, Bolathan Tayjan olargha, kerisinshe, talap qoyghanyn júrttyng biri bilse, ekinshisi bilmeydi. Sonda ol: «Kerisinshe, senderge paydanyng 20 payyzy, qazaqqa 80 payyzy qaluy kerek» dep qatang shart qoyyp jәne sol shartynan ainymaghan. Qayratkerding búl úsynysyna kelispegen sheteldik alpauyttar belgili adamdargha yqpal etip, ony Egiypetke elshilikke attandyrady. Sodan keyin baryp alyp múnay kompaniyalary qazaq jerine emin-erkin attaydy. Eger sol jyldary kelisim dәl Bolathan Tayjan oilaghanday jýzege asatyn bolsa, onda qazaqtyng qara altyny, qazba baylyghy býgingidey talan-tarajgha týspegen bolar edi. Áli kýnge deyin sheteldik alpauyt kompaniyalar qazaq baylyghyn óz bilgenderinshe paydalanyp, qazaqqa qaspaghyn jalatyp otyrghanyn júrtshylyq jaqsy biledi. Demek, sol kezden bastap biylik basynda qazaq mýddesin qorghaytyn, últ mýddesin óz mýddesinen joghary qoyatyn azamattardyng azayghanyn, tipti Tayjanday erlik kórseter tegeurindi eshkimning qalmaghanyn bayqaysyz.

Búdan keyingi qyzmet joly jogharyda aitqanymyzday diplomatiyalyq salagha arnaldy. Qay elde Bas elshi bolsa da, ol  Qazaq elining mýddesi túrghysynan júmys istedi. Sol jyldary barlyq kelisimder men qajetti qújattardy tek qana qazaq tilinde jýrgizetin birden-bir elshi bolghanyn әriptesteri eshuaqyt úmytpaydy. Tipti, memlekettik qúpiyany elimizge orys elshiligi arqyly jóneltu kerektigin esh týsinbey, múnday elde qanday qúpiyalyq bolady dep tandanghan әri sol shenberdi búzugha kýsh salghan túlghanyng biri de biregeyi osy – Bolathan myrza.

Elshilik qyzmetten elge oralghan song týrli qoghamdyq qyzmetter atqardy. Ár isinde janymen, jýregimen sóileytin, qazaq taghdyry ýshin qamyghyp, qaytsek el bolamyz degen súraqqa tolghamdy, baylamdy oilaryn aitatyn batyl beynesi júrt jadynda. Ásirese, onyng qabyrghasyna qazaq tilining mәselesi qatty batatyn. Óz tilimizdi tórge ozdyrmayynsha, qazaq tilin ghylym men bilim, tehnologiya men tehnika tiline ainaldyrmayynsha, basqa júrttan oza almaymyz degendi jii aitushy edi. Telearnadaghy bir baghdarlamada: «Eger Preziydent Núrsúltan Nazarbaev tanerteng tek qana qazaqsha sóilese, onda barlyq ministr týsten keyin qazaqsha sayrap keter edi», – degeni esimizde. Diplomatiyalyq qyzmette jýrip, Tәuelsiz elding syrtqy baylanysyn nyghaytugha eren enbek etken ol Islam әlemi men Qazaqstannyng qarym-qatynasyn kýsheytuge asa mәn berdi. Ol jyldary elimizding órkendeuine arab әleminen edәuir qarjy tartylghany barshagha mәlim. Býgingi kýn ýshin az siyaqty kóringenimen, 90-jyldar ýshin búl kóp aqsha edi. Ásirese, sol shaqta asa qajetti qarjy kózi músylman elderinen bizge jetti. Múnan syrt, Islam әleminen jyraqtap ketken qazaq qoghamyn ótken tarihymyzdaghy shuaqty dәuirlermen tanystyrugha da múryndyq boldy.

Ol ózining taghy bir súhbatynda: «Men óz mýddemdi oilasam, shalqyp, bayyp ómir sýrer edim. Oghan mýmkindigim kóp boldy. Biraq uaqyt aldynda, úrpaq aldynda jýzime qara kýie jaqqym kelmedi», – depti. «Jýzi jaryq» dep osy Bolathanday túlghalardy aitsa kerek.

Toqtarәli TANJARYQ.

Abay. kz

Derekkóz: www.dalanews.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2586
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1662
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1845