Ótken jyldyng jeltoqsan aiynyng basynda sauapty isterding basy-qasynan kórinip jýrgen zerdeli  azamat, ishki ister salasynyng ardageri Aplatyn Jýrmanbetov telefon arqyly habarlasty. Aghamyz salghan jerden: «29 qarasha kýni "Egemen Qazaqstan" gazetinde shyqqan QR Parlamenti Mәjilisining deputaty E.Bektúrghanovtyng Kenes Odaghynyng Batyry úshqysh Plis Núrpeyisov jónindegi maqalasyn oqydyng ba?» - dedi. Men onymen tanysyp shyqqanymdy jәne P.Núrpeyisovting taghdyrynan búqaralyq aqparat qúraldaryndaghy biren-saran jariyalanymdardan  habarym baryn  ayttym. Sózin әri qaray jalghastyrghan Ábekeng Batyrdyng Syr ónirining tumasy ekenine toqtala otyra, Núrpeyis әuletining atatek shejiresi men ómir jolynyng jay-japsary jóninde birshama mәlimetter keltirdi. Batyrdyng Qaraqalpaqstannan 2001 jyly Almaty qalasyna kóship kelgen tughan inisinen  aghasy turaly materialdardyng kóshirmesin aldyrtatynyn da jetkizdi. 1941-1945 jyldardaghy KSRO - Germaniya arasyndaghy soghysqa Qaraqalpaqstannan shaqyrylghan P.Núrpeyisovti songhy on jyl kóleminde birneshe ret kóterilgen qazaqstandyq batyrlar sanatyna qosu mәselesining әli sheshimin tappay kele jatqanyna qynjylysyn da jasyrghan joq. «Osy keleli bastamagha ýn qosu azamattyq paryzymyz» dep sózin qorytyndylady Aplatyn aghamyz.

Sodan bergi birneshe aida K.Adyrbekúlynyng «Jýrek jútqan» atty derekti povesin (Almaty, 2009), respublikalyq baspasóz betterinde әr jyldary jariyalanghan M.Tólepbergen, K.Adyrbekúly, A.Tajutov, Q.Ádil, M.Qúrmanov, Á.Smaghúlúlynyng maqalalaryn, Internet jelisining materialdaryn zerdelep, P.Núrpeyisovting ómir joly men maydandaghy erlik isterining qyr-syryna terendey boyladym. 1928 jyly tughan inisi Núrpeyisov Yusuptyng (Jýsipbay) úzaq jyldar boyy jinaqtaghan qújattarymen de tanysudyng sәti týsti. Osy orayda, Kenes Odaghynyng Batyry atanghan ýsh qazaq úshqyshynyng biri P.Núrpeyisovti óz otandastarymyzdyng qataryna qosu mәselesine qatysty oilar men derekti dәiekterdi ortagha salmaqpyn.

Birinshi, Batyr - Syr ónirining perzenti. Búnday tújyrym jasau ýshin eng әueli Batyrdyng ata-tegin bilu manyzdy. Shejire algha qoyghan maqsatqa qol jetkizuding negizgi kilti ispetti. Júrtshylyqqa mәlim shejire tini: Shómekey – Bozghúl by – Keldibay batyr – Sóiin by –  Beket by – Yrysymbet by – Shybyntay by – Qojamberdi – Shoqay – Qarsaq – Qoygeldi – Núrpeyis – Bilis bolyp tarqatylady. Bilisting altynshy babasy Shybyntay by (XVIII gh. basy men 70-jyldary) Ábilqayyr hannyng zamandasy. Resey derekterinde (1748 j.) Shybyntay (Chebentay) Syrdyng tómengi aghysyn mekendeytin ru-taypalardy basqaratyn bedeldi túlghalar qatarynda atalady. Zamanymyzdyng zanghar jazushysy Á.Kekilbaevting «Elen-alan» romanynan da biz Jelder (Sóiin) atalyghynyng tórt búida ústary: Shybyntay, Jәdik, Alman, Kenje bolghanyn kóremiz. T.Qartaevanyng «Syr ónirining qazaqtary: tarihi-etnografiyalyq zertteu» atty monografiyasynda (Almaty: Qazaq uniyversiyteti, 2014. T. 1. 106-109 bb.) Qazaly uezindegi Shybyntay-Torybay rulary 1911 jyl dengeyinde 245 shanyraqty qúraytyny jәne olardyng tek Qarabastoghay bolysy aumaghynda  túratyny naqty kórsetilgen. Batyrdyng anasy Álpesh Nazarqyzy Qarmaqshy audanynyng 10–auylynyng (qazirgi Túrmaghambet auyly) tumasy. Yaghni, Bilisting ata-babalary men naghashy júrty Syr jerining bayyrghy túrghyndary.

Ekinshi, Batyrdyng azan shaqyryp qoyylghan esimi - Bilis. Keybir avtorlar ony ózen atauyna baylanysty qoyylghan dep jazyp jýr. Búl jansaq mәlimet. Dúrysy - Bilis rudyng atauy. Sózimiz dәleldi bolu ýshin resey derekterine jýgineyik. Olarda (1820 j., 1897 j.) Jaghalbaylynyng Myrza jәne Lez tarmaqtarynyng Yrghyz, Or, Elek ózenderining boyyn jaylaytyny,  Qúmaq, Or, Sýiindik, Yrghyz, Qart ózenderining manynda qystaytyny jazylghan. Sonymen qatar, Myrzadan 7 úl taraytyny, olardyng ýlkenining aty Bilis ekeni kórsetilgen.

Sol Bilisting bir úrpaghy asa dәuletti Biysen qajy Janadariya men Quandariya aralyghyn meken etken Qoygeldining (Bilisting babasy) Aqsýirik degen qyzyna qúda týsip, úly Múqangha qosady. Keyinnen Aqsýirik mezgilsiz dýnie salghan song onyng artynda qalghan shiyettey balalaryna qamqor bolsyn dep Qoygeldi 1918 jyly kýzde Múqangha ekinshi qyzy jas Jansýirikti úzatady. Salt-dәstýrge say kәmeletke tolmaghan qyzymen birge úly Núrpeyis pen ayaghy auyr kelini Álpeshti jiberedi. Ayy-kýni jetken Álpesh qazirgi Aqtóbe oblysynyng Áyteke by audany jerindegi Aqtastyda bosanyp (1919 jyldyng bas kezi), úldy bolady. Qúdalarynyng qúrmetine nәrestening atyn Bilis qoyady. Taghdyrdyng jazuy osylaysha bolghanymen Batyrdyng iyisi Alashqa ortaq Syr boyynda pidә bolghany, onyng qasiyetti topyraghynan jaralghany zerdeli qauym arasynda dau  tudyrmasa kerek.

1920-1922 jyldarda azamat soghysynyng auyrtpalyghynan (zorlyqpen astyq jinau, san aluan salyqtar) jәne tabighy apat - jút saldarynan halyqtyng asharshylyq qasiretin kórgeni jasyryn syr emes. 1919 jyly kýzde aulyna oralghan Núrpeyisting otbasy 1921 jyly el ishinde oryn alghan ashtyqtyng tauqymetine shydamay Qaraqalpaqstannyng Petro-Aleksandrovskiy (Tórtkól) qalasyna  qonys audarady. Sondaghy azamattyq hal aktilerin jazu mekemesining qyzmetkerleri Biliske tuu turaly kuәlik toltyru kezinde aty-jónin Plis Koygelidiyevich Nurpeisov (Bilis Núrpeyisúly Qoygeldiyev boluy tiyis edi) dep, tughan jeri retinde Petro-Aleksandrovskiydi jazyp jiberedi. Kenestik dәuirde qandastarymyzdyng aty-jónin, olargha qatysty basqa da mәlimetterdi búrmalap jazu keng etek alghany shyndyq. Búghan aramyzdaghy agha buyn ókilderi kuә.

Endi Bilisting ór túlghasy qalay qalyptasty degen súraqqa qysqasha toqtalsaq. Ol A.Lunacharskiiy atyndaghy mektepting tórt synybyn bitiredi (1931 j.); Týrkimenstan Respublikasy Chardjou qalasyndaghy Orta Aziya keme sharuashylyghynyng kәsiptik-tehnikalyq (FZO) mektebin 1935 jyly bitirgen song qysqa uaqyt Ámudariya Parohodstvosyna qarasty «Alibatros» kateri kapitanynyng kómekshisi bolady; 1935-1937 jj. Tórtkól qalasyndaghy Qaraqalpaq memlekettik múghalimder institutynyng (qazirgi Nýkis memlekettik pedinstituty) fizika-matematika fakulitetinde oqyp, ýzdik bitiredi; 1937-1939 jj. Tórtkól medisina uchiliyshesinde, Taqtakópir audany V.Lenin atyndaghy orta mektepte múghalim; 1940 jyldyng basynda әskerge shaqyrylyp, kóp úzamay Ukrainanyng Melitopoli qalasyndaghy ýshjyldyq úshqysh-shturmandar dayarlaytyn әskeriy-әue uchiliyshesining kursanty atanady. Oquyn ayaqtamay jatyp, 1941 jyldyng kýzinde  KSRO-Germaniya arasyndaghy soghys qimyldaryna qatysady. Bilisting maydandaghy jolyn bir maqala shenberinde suretteu mýmkin emes, әri búl taqyryp kóptegen jariyalanymdargha arqau bolghandyqtan, biz jerlesimizding alghan nagradalary men marapattaryna ghana toqtalghandy jón sanadyq.

Jogharghy Bas komandovanie rezervindegi №47 gvardiyalyq alysqa úshatyn aviasiyalyq barlau polkining úshqysh-barlaushysy, agha leytenant P.Núrpeyisov 1944 jylghy 21 shildede 17 ret әuege kóterilip, nemis-fashisterining alys tylynda әskery barlaudy tabysty oryndaghany ýshin jauyngerlik Qyzyl Tu ordenimen; 1944 jyly 15 tamyzda 14 ret úshyp alys әskery barlaudy ýzdik oryndaghany ýshin ekinshi jauyngerlik Qyzyl Tu ordenimen; 1944 jylghy 12 jeltoqsanda 19 ret úshyp alys әskery barlaudy ýzdik oryndaghany ýshin I dәrejeli Otan soghysy ordenimen nagradtalghan. Búlargha qosa II dәrejeli Otan soghysy ordeni de bolsa kerek. Aviasiya marshaly A.Novikov ony arnayy altyn saghatpen marapattaghan. Áskery komandovaniyeden alghan Alghystary óz aldyna bir tóbe.

Ukraina men Belorussiyadaghy partizan qúramalarynyng basshylaryn (S.Kovpak, A.Fedorov, t.b.) әuemen Mәskeuge jәne keri qaray tasu syndy óte jauapty әskery tapsyrmalardy oryndau - onyng úshqyshtyq qyzmetining bir salasy.

Jinaqtaghan tәjiriybesi, mashyghy men daghdysy, bilimi men biligi, tapqyrlyghy men sheberligi úshqysh Biliske  maydan aspanynda nemese jerde  kezdespey túrmaytyn syndarly sәtter men shytyrman jaghdaylar (әskerler, soghys nysandary, tehnikalardy suretke týsiru men joi, jerdegi zenitkalardyng atqylauy, fashist sayypqyrandarymen әuedegi jekpe-jekter, nemis әskerleri tylyna mәjbýrlikpen qonu, partizandar otryady operasiyalaryna qatysu) kýrmeuining sheshimin shúghyl әri shygharmashylyqpen tabugha mýmkindik berip otyrghan. Batyr turaly qolda bar materialdar qosynymen tanysu barysynda búghan kózimiz әbden jetti.

Kenes әskerining Berlin baghytyndaghy operasiyalaryn jýzege asyru isine atsalysu - onyng batyrlyq epopeyasynyng jarqyn betteri. Erlikke toly oqighalar jelisine P.Núrpeyisovke Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn beru turaly 1945 jylghy 5 sәuirdegi úsynystan qanygha týsemiz. Resmy qújatta: «1945 jyly 22 nauryzda ol Berlinge kezekti ýshinshi ret úshyp, qala ýstin ýsh ret kesip ótti. Zenit artilleriyasynyng kýshti atqylauynan aman ótip, Berlindi fotosuretke týsiru tapsyrmasyn ýzdik baghagha oryndady.

1945 jyldyng 26 nauryzynda P.Núrpeyisov ekipajyna Berlin manyndaghy eki jau aerodromyna barlau jasap qaytu tapsyryldy. Ol búl tapsyrmany da ýzdik baghagha oryndap, qaytar jolynda ózining bastamasymen Berlin qalasynyng ortalyghyna úshty. Zenit artilleriyasynyng ýzdiksiz atqylauynan jәne istrebiyteliderding ornalasuynan qoryqpay qala ortalyghynyng batys jaq bóligin fotoplenkagha týsirdi. Sonynan qughyngha týsken istrebiytelige taktikalyq әdis-ayla jasay otyryp, úshaqty zenit oghynan aman-esen alyp shyqty. Istrebiyteliderding qughyndauynan sytylyp shyghyp, komandovaniyege qarsylastar jóninde asa manyzdy mәlimetter jetkizdi. Ol fotosuretke týsiru arqyly 279 temir jol eshelonyn, 10338 vagondar men platformalar, 50 parovoz, 5796 avtokólik, 11 aerodromdaghy 422 úshaqty jәne sonymen qatar Berlin qalasymen sol audandaghy әue shabuylyna qarsy qorghanys jýielerin ashyp berdi.

Alys qashyqtyqtaghy jau tylyna 100 ret úshyp baryp, jauyngerlik tapsyrmalardy oidaghyday oryndauda erlik pen batyldyq kórsetkeni ýshin P.Núrpeyisov Ýkimetting eng joghary nagradasy - Kenes Odaghynyng Batyry ataghyn, Lenin ordeni men «Altyn Júldyz» medalin qosa alugha layyqty» delinedi.

Joghary Bas Komandovanie bekitken Berlindi strategiyalyq shabuyldau operasiyasynyng 19 sәuirde bastalghan 2-kezeninde fashisterding astanasy tolyqtay qorshalyp, әskerleri bólshektengeni ayan. Tikeley Berlindi alu shabuyldaryn (operasiyanyng 3-kezenin) bastau merzimi 25 sәuirge mejelengeni de belgili. P.Núrpeyisov qyzmet etetin polk ekipajdarynyng barlaugha úshatyn songhy kýni 23 sәuir bolyp belgilenui, aitylghandargha tikeley baylanysty.  Sol kýni qúramynda P.Núrpeyisov bar ekipaj (komandiyri - K.Dunaevskiy, radist-atqyshy - A.Volkov) Berlin ýstine ýsh ret úshu barysynda aldyn ala berilgen tapsyrmagha sәikes qalanyng qorghanys jýielerin týsirip qaytady. K.Dunaevskiy men P.Núrpeyisov jospardan tys tórtinshi mәrte úshugha ózderi súranady. Polk komandiyri T.R.Turin kezekti ekipajdardy úshyru qajettigin, radist-atqysh A.Volkovtyng nauqastanyp qalghanyn syltauratyp, birneshe ret rúqsatyn bermeydi. Batyr úshqyshtar degenine jetpey qoymaydy, aqyry. Aspangha samghaghan «Tu-2» úshaghy Berlin ýstinde zenitka atqylauynan zaqymdanyp, ile qualaghan istrebiyteli oqtarynan jana bastaydy. Ekipaj komandiyri K.Dunaevskiyding parashutpen sekiru turaly úsynysynan P.Núrpeyisov pen S.Konov (A.Volkovtyng ornyndaghy) ýzildi-kesildi bas tartady. Úshaq qaladaghy aerodromgha qaray búryla qúldilap, sondaghy әskery tehnikamen birge otqa oranady. Esil erlerding songhy saparlarynda da fashisterge orasan shyghyn keltirgeni sol kezdegi úshqyshtardyng resmy bayanattary men týsirgen fotosuretteri, qarulastar estelikteri negizinde  qújattalghanyn aitugha tiyispiz.

Batyrlardyng qabyrghany qayystyrar qazasynyng mәn-jayy ózekti órter ókinishke toly: 26 jastaghy Bilisting bir basyn ekeu ete almay, úrpaqsyz ketui; K.Dunaevskiyding uәde baylasqan qalyndyghynyng kóz jasyna qaramay  úshuy; S.Konovtyng ekipajgha kezdeysoq qosyluy, t.s.s.

Búl qazanyng úrpaq ýshin taghylymy da mol. Eng negizgisi – otanshyldyqtyng ghibrat-ýlgisin kórsetui, osy jolda aqylgha qonymsyz әreketter, ólshemge kelmeytin qadamdar arqyly olardyng әrqaysysynyng kózsiz batyrlyqqa baruy. Taghy bir ónegesi, Kenes Odaghynyng Batyry ataghyna úsynylghandaryn bile túra (P.Núrpeyisov, K.Dunaevskiy), toqmeyilsimey, joghary ataqtyng shapaghatyna bólenudi oilamay sapargha ózderi súranuy. Útymdy ómir sýruge beyimdelgen býgingi qogham mýshelerining keybiri búny týisine bermeytin de shyghar. 

Bilis alasapyran kezende dýniyege kelip, nәubet-zobalang zamanda er jetti. El-halqynyng mún-múqtajyn jastay týisingen onyng múraty bilimdi azamat bolu edi. Búl jolda bilikti baghlandy  tamyryn terennen tartqan ójettik, ótkirlik, qaysarlyq, namysqoylyq, mәrttik, últjandylyq, t.b. bir boyynda ýilesimin tapqan qasiyetter algha iytermelegeni anyq. Aman jýrse,  elge belgili ghalym nemese qogham qayratkeri atanuy uaqyt enshisinde bolatyn. Biraq, ol tarihta úly babalarynyng batyrlyq dәstýrin jalghastyrghan Qaharman retinde qaldy. Milliondardy jalmaghan súm soghysta sanaly týrde  janqiyarlyq erlikting tamasha ýlgisin kórsetip, opat bolghan Bilis batyrdyng danqy mәngi óshpek emes.

XX ghasyrdyng enshisine tiygen adamzat tarihyndaghy eng súrapyl soghysta qazaqtan 97 Kenes Odaghynyn  Batyry shyghypty. Qazirgi kýni búl kórsetkish basqa elderge telinip kelgen batyr qandastarymyzdy qatarymyzgha qosu esebinen 103-ke jetip otyr. Batyrlarymyzdy nasihattau, olardyng ruhy men múrasyn qasterleu óskeleng úrpaqtyng boyynda otansýigishtik sezimdi tәrbiyeleuding negizgi ústyny. Olay bolsa, Mәngilik El baghdaryn ústanghan memleketimiz ýshin últ qazynasy bolyp tabylatyn batyrlarymyzdy  dәripteu isine sergek qaraghanymyz abzal.

Úly Jenisting 70 jyldyq mereytoyy karsanynda Bilis Núrpeyisovting esimimen Qyzylorda qalasynda bir kósheni atau  ony qazaqstandyq batyrlar sanatynda resmy tanudyng birden bir joly. Sonymen qatar búl qadam jerlesimizdi odan әri úlyqtau sharalarynyng alghysharty bolar edi.                                                                 

Qaly OMAROV, QR Tarih jәne qoghamdyq ghylymdar  akademiyasynyng mýshesi

Abai.kz