Ózgermeytin nәrse joq. Ólshemder de, týsinikter de ózgeredi. Bizding bala kezimizde ýlkender: «Áy orys-ay» dep rizashylyqpen tandayyn qaghyp otyratyn. Sebebi, bizge osy núr shúghylaly beybit ómirdi ornatqan, kapitalistik jaulardy jusatyp, juasytqan, әri qazir de qorghap otyrushy, oqu-bilim, kerek-jaraqpen qamtamasyz etushi – mynau shekaranyng arghy jaghyndaghy úly kórshi Sәbet eli eken. «Sәbet degen ne?» deseng «orys» deytin. Sondyqtan biz ýshin sәbet pen orystyng aiyrmashylyghy da, ony týsinetin dengeyimiz de joq edi. Oqulyq betinde jyly jymighan qasqa bas shalgha degen shyn rizashylyqpen: «Lenin ata biz úlan, senen tughan shat kónil» dep taqyldaytynbyz. Bizding buynnyng sanasynda osylaysha, sәbetke, bylaysha aitqanda orysqa degen riyasyz bir qúrmet qalyptasqany anyq edi. Ýzdik bitkenning armany assa «Artek», qala berdi «Manjerok» pioner lagerinde demalu bolatyn. Bizding bala kezimizde kórgen orys adamdary mәdeniyetti, múntazday taza, meyirban da qamqor, bilimdi de ónegeli jandar bolyp seziletin. Álde bizding jaqqa rasynda da osynday jandardy jiberdi me eken?

Alayda jyldar óte kele bayaghy meyirimdi sәbet, qayyrymdy orys beynesi kómeskilene týskendey. Sebebi, «kórmegenge kóseu tan» degendey, orekender ózi syzyp bergen shenberden ary attatpaghandyqtan, ózge salystyrmaly balama bolmaghandyqtan, biz әlemde orystyng ghylymynan, biliminen, tehnikasynan, jalpy órkeniyetinen artyq eshtene joq degen úghymmen ómir sýrip kelgen siyaqtymyz. Biz tanday qaghyp kelgen «GAZ-dar» men «UAZ-dar» alyp AQSh, kәri Europany aitpaghanda, keshe ghana esin jighan japon men kәris tehnikasynyng aldynda jip ese almaytynyn týsindik.

Adamy túrghydan alghanda da, orekender asa biyikte emes eken. Sebebi, qyzyl jaghaly resmi, qyzyl júdyryqty beyresmy tonaushylary reti kelse-aq ary ótken beri ótkenimizdi túttay tonap alyp, mal sadaqa, jan saughalatyp jiberuden tayynbaytynyna әbden kóz jetkizip bolghanbyz.

«Agha» últ turaly bayyrghy qazaq jerine kelgendegi estigenimiz ben kórgenimizding ózi bir hikaya. San ghasyr boyy osynau Úly Dalada jel men janbyrdan ózge jauy joq, aman-esen túrghan myndaghan keseneler men qorymdardy, qorghandar men múnaralardy, yaghny mәdeny múrany jermen-jeksen qiratu, sol mәdeny múrany jasaushy jergilikti halyqty qynaday qyryp, zorlyqpen jer audaru, bas kóterer azamattaryn typ-tipyl qúrtu, dininen, tilinen, dilinen aiyru – jaqsylyqtyng nyshany ma edi. «Halyqqa topyraq shashpasqa kerek, biylik qoy múny istegen» deyin desen, halqynyng ózi osyghan qúmbyl bolghanyn aiqyn andaysyn.

Tәuelsizdikke deyingi orysty qaydam, keshegi biz kórgenderining ózi keudesine ornatyp alghan bir-bir naubayhanasynyng taby әli suy qoymaghandar edi. Janadan kelgen biz túrmaq jergilikti qazekemning ózine nygharlap túryp aqyl aitugha ózderin mindetti sanaytyndary әley. Ejelgi qúrmet niyeti bolghanymen, baghynysh sezimi ornyqpaghan bizderdi «múrtqa ókpelep jýrgende shyqqan saqalday kóretinin» anyq-aq angharatynbyz.

Mine, sodan beri de syrghyp shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt óte shyghypty. Qazaq dalasynda tútasa synsyghan orys ormany Uaqyt atty baltashynyng tegeurinine otala-otala, býginderi Alatau, Arqa men Altaydyng әr túsynda shoq-shoq bolyp kóringeni bolmasa, jas óskininen góri tamyry kepken kәri teregi kópteu me qalay? Kerisinshe, órtten keyingi jasangha ósken alashtyng jasyl ormany jyl ótken sayyn jayqalyp keledi. Búl da kózge quanysh, kónilge medeu.

«Aghagha» «inilik tanytyp» jәreukelenudi bilmeytin, Abay atam aitpaqshy, «tilin bilip, teng yrghasatyn», qyryq jyl qyrda jýrip ósirgen Músa payghambardyng ýmbetindey qúldyq sanadan azat úrpaq ósip keledi. Týbinde bir móldirep túnatyn sudyng lay qoqysty kóterip ýiire baryp shayylatyny siyaqty, qazirgi elude elu búlynghyr qalpymyz – sol shayylyp tazaru aldyndaghy kýiimiz bolar.

«Agha últ» jayly kesheli-býgingi oilarymyzdy sandaghy estelikpen janghyrtayyqshy. Óitkeni, sanamyzda ótken kýnning belgisi bar.

***

Bizding auyldyng jaylauyn qaq jaryp ótetin keruen jolmen kýni-týni sәbetting mashina súbalary (mongholsha suvaa, oryssha kolonna) arly-berli ótip jatatyn. Bireuleri Kógergidegi mal qabyldap, sәbetke eksportqa shygharatyn bazagha kerek-jaraq tasysa, endi bir toby Argamja zastavasyndaghy әskerge otyn-su, jem-shóp artyp bara jatady. Orystyng óz jerimen jýruge jol kýdir, qysta mýlde mýmkindik joq bolghandyqtan, bauyrlas elding jerimen ótuge tura keletin. Keminde onshaqty «ZIYL-131» mashinasynan qúralghan súbanyng Altaydyng alyp jotalaryn janghyryqtyra órlegen gýrili tym alystan estiletin. Kezek almastyrghan әsker tiyegen, brezent býrkemeli «GAZ-66» mashinalary da jii aghylatyn. Auyldyng janynan týnde ótetinderi toqtamay, tarta beredi. Al shanqay týske taman jetkenderi az-múz ayaldaytyn. Mashinadan sekirip-sekirip týsken soldattar shól basyp, susyn ishu ýshin, ýi-ýidi aralap ketedi. Shay qaynatyp beruge qazaqtyng peyili bolsa da, әskerding uaqyty joq. Ýlkender: «Ýiinen alys jýrgen bala ghoy, orys bolsa da», - dep, salqyn sýtin, irkit-ayranyn ishkizip, jantorsyghyna qúiyp berip jatatyn. Keterinde әlgi soldattar rizalyshyq belgisi retinde balalar, bizderge әskery júldyzsha, znachoktaryn, tipti keybiri pilotkasyn da syilap ketip jatatyn edi. Znachokty shymyldyqtyng jelbireuigine tizip, júldyzshany kepkimizge qadap alyp mәz bolatynbyz. Áriyne, sol kezde biz ýshin orys soldatynan ótken meyirban adam joqtay kórinetin.

***

Bala kezimizde jaz bolsa auyl ýstinde aq, qonyr, kók týsti tikúshaqtar qaptap ketetin. Tynymsyz tyrtyldap úshyp, keyde tym jaqyndap kelip óristegi maldy ýrkitip «әzildeytin». «Búlar ne istep jýr?» dep súraghanda ýlkender «kýigelekter ghoy» deytin. «Kýigelegi» ne desek, Altaydyng qatpar taularynyng qyrtysyn syghalap, ken izdep jýrgen geologtar eken ghoy.

Sol «kýigelekter» jermen de jýretin. Kórshimiz Kәmalash shaldyng úly Biyghúmar agha bir kýni birneshe «kýigelekterdi» ertip kelgeni bar. Álgilerding arasyndaghy bir qasqa bas orys bizge jaghalay batonchik kәmpit ýlestirsin. «Berseng balagha ber», - degendey әlgi qasqa bas kýigelekting bergen kәmpiytin auyl balalary auzymyzdyng suy qúryp әngimelep jýretin boldyq. «Kýigelek» orystar da aqkónil eken.

***

Bir jyly, Soghaq su boyynda jaylap qalghan edik. Soghaqtyng anghary jazda tym ystyq. Qoldaghy azghana qoy taugha qashyp toqtamaydy. Birde Maydaqaydyng eteginen asyp ýlgergen qoydy ózenge qayyryp әkele jatsam, jaghalauda bir orys mashina túr eken. Baghana Qyzyl moynaqtan orys súbasy týsip, Túrpan tóbege órlegenin alystan kórgemin. Mynau sodan qalyp qoysa kerek. Nege sýiretip ala ketpegeni týsiniksiz. Álde jýgi auyr boldy ma eken? Tayap kelsem, ishinde jalghyz shopyry bar eken. Shildening qapyryghynda susyny tausylyp, әbden shóldese kerek. Maghan oryssha әldene dep qayta-qayta aita beredi. Aqyry «chay, chay» dep susyn ishkendey ymdaghan son, «shóldedim, susyn әkelip ber» degenin úqtym. Aqobada otyrghan Tayran aghamnyng ýiine baryp: «Anau mashinadaghy orys birdene-birdene dep edi, úqpadym. Negizi shay súrap otyr-au deymin», - dedim. Tәnkish aghamyz qansha degenmen, joghary oqu ornyn bitirgen múghalim, menimen ere baryp, әlgi oryspen sóilesip, ýiinen shay-tamaq aldyryp, susyndatty. Erteninde Kógergiden kelgender mashinany týzetip, alyp ketti. Orys adamyna degen el yqylasy osynday bolatyn.

***

Galdan Boshigt han negizin qalaghan, Batys Mongholiyanyng bayyrghy әri tarihy bay qalasy Qobdada oqyp jýrgen kezim. Qala halqynyng ýshten bir bóligi – qazaq. Qalanyng qazaq bóliginde balshyqtan qúighan ýilerin bir-birine irkestire-tirkestire salghan sarttar da túrady. Qalalyq parkte Ámirsana qontayshynyng atty mýsini bolatyn-dy. Qalanyng kýnshyghys betinde kenestik «SOT-3» qúrylys tresi men әskery bólimi ornalasqan.

Qysqy-jazghy kanikulda elge qaytarda, qonyrqalta student bolsaq ta, ýiden jibergen audarym men stiypendiyadan ýnemdegen aqshagha ózimizshe jarqyray kiyinip, artylghanyna tuys-tughangha sәlem-sauqat alyp barugha tyrysamyz. Alayda Qobda dýkenderindegi azyq-týlik, kiyim-keshek bizding Ólgeyde de bar. Egizding synarynday jattandy. Degenmen, importtyq kiyim-keshekte problema joq. Amerikandyq djinsy, torly kepka, elektrondy saghat siyaqty zattardy astyrtyn satatyn alypsatarlyq jeli sekseninshi jyldary jaqsy júmys isteytin. Tek súraghan somasyn berseng boldy, bólmene jetkizip beredi.

Al tәtti-tәbiz jaghy qiyndau. Bizge tansyq azyq-týlikting bәri múndaghy sheteldik «mamandar dýkeni» men kenestik әskery bólim dýkeninde tolyp-aq túr. «Mamandar dýkeni» deytini – Kenes Odaghy jәne ózge de sosialistik memleketterden kelip júmys isteytinderge ghana qyzmet etetin arnayy sauda nýktesi. Jergilikti halyqqa esik jabyq. Bizding elde qat ýndi shayy men sheteldik kondiyter ónimderine, jemis-jiydekkke qol jetkizu ýshin kenes soldattaryn jaghalaugha tura keledi. Olardyng ózine de belgili mólsherde ghana bosatatyn synayly. Alypsatarlyqpen tym ainalysyp ketpesin degeni bolar. «Raduga» kitabynan ýirengen orysshamyzdyng jalghau, júrnaghy týgel bolghanymen, sóilespege kelgende múnda onsha-múnsha jaramay qaldy. Sol sebepti әskery bólimdegi qaptaghan orystan góri az sandy qazaq, ózbek soldattargha kýnimiz týsetin. Qazaq soldattardyng bizge «eksport shygharugha» artyq mýmkindikteri joq bolyp shyqty. Sebebi, olardyng pedinstitutta oqityn apaylardyng tapsyrysynan bosamaytynyn andadyq. Bizderge sol ózbekting jylpos jigitteri kómektesetin. Olarmen úghynysu – orysshamen salystyrghanda tipten onay bolyp shyqty. «Elik tәngә» – elu tenge ekenin demde úghyp alghamyz. Osylay ózbek bauyrlarmen dostasyp kettik. «Shirkin, sovet adamy bolghannyng ne armany bar eken! Dýkenderi anau, tirelip túrghan», - dep biz tamsanyp jýrsek, Qobda dýkenderinde ýiilip jatatyn bylghary sómke, bes sausaq qolghap siyaqtylar búlargha tansyq eken. Kenes adamyna qat dýnie de bolady eken-au! - deymiz

Sóitip jýrgende Qobdada demokratiya degen jik shyqty. «Kompartiya basshylaryn ornynan quu kerek, alangha jinalyndar» degen son, studentte es bar ma, toqsanynshy jyly jeltoqsannyng jetisinde ortalyq alangha bettegen sherushilerge qosyla әndetip, azan-qazan mitingiletip, aqyry aimaq basshylaryn ornynan aldyryp tyndyq. Biylik әskery kýsh qoldanghan joq. Qoldansa bir bәle bolar edi. Demokratiyalyq biylik ornady. Alayda biz es bilgennen beri asa ózgermegen zat-tauardyng baghasy bir kýnde eki ese ósip, tapshylyq payda boldy, júrt talongha kóshti. «Ekonomika naryqtyq, ún men shaygha taryqtyq. Óz túsynda toydyrghan, Sedenbal degen jaryqtyq», - dep ansaytyndy shyghardy el. Qobdadaghy kenestik trest men armiya bóliminen de mәn ketti. Keterinde ózderi túrghan ghimarattardy órtep, ulap-shulap jýrgenderin kóretinbiz. «Bauyrlas elding múnysy nesi eken, búlar ketse bizdi Qytay basyp almas pa eken?» degen qorqynysh ta talay basty shenbirektegeni anyq edi.

***

Alty qúrlyqty aibarymen jasqap, aitqanyn oryndatqan alyp imperiya 1991 jyly jetpisting jelkesinde qúlady. «Aq sandyqtyng ishinde kók sandyq» degendey, әlem sahnasyna múrageri Resey Federasiyasy shyqty. 1992 jyly Semeyde oqityn betimiz. Aybat dosymmen Kókshetaudaghy ýige kelip, Qúlyndy arqyly Semeyge ketip bara jatyrmyz. Barnaul-Barnaul deytin ainalma poyyzben Lokoti beketine jetip týsip qaldyq. Múnan Semeyge biylet alayyn desek, úsaq aqshamyz jetpeydi, kesek bes myndyqty almaydy. Ol tústa Qazaqstannyng ózinde bes myndyq bersen, úsaqtaghany ýshin elu rublin alyp qalatyn «qyzmet» bar-dy. Dәl Jana jyl kýni. Beketting ishi-syrty sylqiya toyyp alghan kavkazdyq jigitter eken, jaghday qiyndaugha ainaldy. Amalsyz beket manyndaghy selonyng kóshesin aralaugha tura keldi. Aqyry bir azyq-týlik dýkenine kelip kirsek, eki satushy әiel ghana bar eken. Búldyr-saldyr tilimizben jaghdayymyzdy aityp edik, әlgi myng bolghyrlar dýkendi ishten kilttep alyp, bes myndyghymyzdy kýldey úsaqtap, qaltamyzgha bólip saldyryp, «bayqap jýrinder, kóshe tolghan tonaushy» dep shygharyp jiberdi. Beytanys selodaghy orys әielderding búl qamqorlyghyna rizashylyghymyzdy layyqty jetkizgimiz-aq keledi, amal ne «yspasiba, yspasibadan» әri asa almadyq. Beketke kelip, úsaq rublimen biyletti әp sәtte alyp, «Irkutsk-Tashkent» poyyzyna minip Semeyge jol tartqanymyz bar. Ana – qay jerde de ana ghoy.

***

«Jaman últ bolmaydy, jaman adam bolady» depti bir danyshpan. Sonyki de dúrys deging keledi. Bizding búryn kezdestirgenimiz jaqsy, keyingi kezdestirgenimiz jaman orystar bolar, bәlkim. Alayda, Mәdy atamyzdyng әnindegidey «atadan ayamay-aq kek quysyp», bir tuysqan kekildi bauyrlarymen soghysu ýshin kók sýngili samsaghan sary qolyn attandyryp otyrghanyn esh moyyndamastan, auzy jeter atyrapty adasqaq aqparattyng túmanymen túmshalap, tonmoyyndyqqa salynyp otyrghan basshysyn ólermendene qoldaghan halyqyn kórgende, «Bәlesinen aulaq, ózimen ketsin!» dep imanyndy ýiirgennen basqa sharang joq.

«Jaqsy da bolsa, qaraghym,

Jaman da bolsa qaraghym.

Soltabay tóre berer me,

Jaqsy tughan Baraghyn», -

dep Zere anamyz aitpaqshy, jaqsy kórshisin bizge kim bersin. «Qoy asyghy demeniz, qolyna týsse saqa tút» degendey, kórshimen tatu ómir sýrgenge ne jetsin!

Asylbek Baytanúly,

Kókshetau qalasy.

Abay.kz