Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Kýbirtke 7537 0 pikir 6 Aqpan, 2015 saghat 11:00

GASTARBAYTER KELE JATYR...

Aqpannyng arqyraghan ayazy synyp, nauryzdyng jangha jayly samaly soghar-soqpastan jyly jaqqa asyqqan jyl qústarynday elimizge alys-jaqyn shetelderden gastarbayterlar aghyla bastaydy. Áriyne, búl - barlyq elderding basynan keship jatqan jaghdayy. Óz elinde júmys taba almaghandar alys-jaqyn shet elderge baryp nәpaqasyn aiyratyny belgili. Statistikalyq derekterge jýginsek, BÚÚ-nyng mәlimeti boyynsha, orta eseppen әlemdegi migranttar sany 230 millionnyng tónireginde eken. Olardyng basym kópshiligi AQSh pen Reseyde túrady. Dәlirek aitqanda, AQSh-ta 46 millionday migrant bar kórinedi. Al jaqyn kórshimiz Reseydegi migranttar sany – 11 mln ýstinde. Sodan keyingi "qúdayy qonaqtary" kóp elder qatarynda Germaniya, Saud Arabiyasy, Birikken Arab Ámirlikteri jәne Úlybritaniya enshileydi eken. "Qúdayy qonaq" demekshi, «gastarbayter» ­– nemis sózi, «gastar» – «qonaq», «bayter» – «júmysshy» degen maghynany beredi, demek, uaqytsha júmys isteuge basqa elden kelgen azamattargha qatysty atau búl.

Al ózimizdegi jaghdaygha kelsek, Dýniyejýzilik Bankting esebi boyynsha Qazaqstan – әlemdegi migranttar kóp úmtylatyn toghyzynshy el eken. Búl degeniniz elimizding milliondaghan qarjysy shet el asyp jatyr degen sóz. Jaraydy "bizden basqa elder de osynday jaghdayda ghoy" dep jyly jauyp qoya salugha bolar edi. Alayda, ózgesin aitpaghanda, 150 mln astam halqy bar Reseymen ózimizdi salystyra almasymyz belgili. Biz nebary 17 mlngha jana ghana tolyp otyrmyz. Solay bola túra bizding elimizge jyl sayyn 700 mynnan astam "júmysshy-qonaqtar" kelip-ketedi, deydi aqparat kózderi. Al, olardyng nebary 40 mynday ghana arnayy uaqytsha tirkeude túryp, tabys salyghyn tóleytin kórinedi. Qalghan 660 mynnan astam «kólenkede» kórinbey jýrgen   gastarbayterlerden bizge kók tiyn payda bolmay túr, kerisinshe, jogharyda aitqanymyzday, tengemizding qyzyghyn solar kórude. Osy arada myna qyzyq ta әri "shyjyqty" derekti keltire ketsek, artyq bolmas. BÚÚ-nyng mәlimetinshe, әlemning әr týpkirindegi gastarbayterler jyl sayyn atajúrttaryna 400 milliard dollar aparady eken. Al osynyng tek 50 milliard dollary Reseyding qazanynan alynatyn kórinedi. Ony qoyshy, ózimizding qany bir kórshimiz qyrghyz gastarbayterlerining eline audarghan tabysy Qyrghyzstannyng ishki jalpy ónimining 29 payyzyn qúraydy eken. Búl banktik operasiyalardy tirkeuding nәtiyjesinde ghana mәlim bolghany. Múnyng syrtynda qolma-qol jetkiziletin aqshany eskerip kóriniz. Sol siyaqty, Tәjikstangha enbek migranttary tarapynan syrttan qúiylatyn qarjy kólemi 3 milliard dollargha jetipti. Al bizding elimizden syrtqa ketip jatqan qarjyny eseptep kórgen jan bar ma eken? Sirә da joq shyghar. Osy jaghdaylardyng aldyn alu maqsatynda ótken 2013 jyly "Enbek kóshi-qony turaly" zangha  ózgerister engizilip, osyghan  sәikes  2014 jylghy aqpannyng 1-inen bastap sheteldik enbek migranttaryn tek jeke túlghalar jalday aluyna mýmkindik berilgen bolatyn. Zang boyynsha migrant patent alyp, jergilikti bank esep-shotyn ashyp, jeke túlghamen enbek kelisim-shartyn bekitip, ýkimetke ay sayyn 23 AQSh dollary shamasynda baj salyghyn tólep túruy mindettelgen. Onyng ýstine patent ýsh aigha berilip, odan әri bir jylgha deyin sozugha bolady dep kórsetilgen. Degenmen, búl talaptyng oryndaluyn da qadaghalap jatqan taghy eshkim kórinbeydi. Estip jýrgenimizdey, arakidik arnauly sharalar (reydter) jýrgizilip, onda da «barmaq basty, kóz qystygha» jol berilip jatatyny belgili. Bolmasa bir ghana Almaty qalasyndaghy bazarlar men  qúrylystarda jýrgen gastarbayterlerding bәri bizdegi zandy saqtap júmys istep jýr dep aita almassyz. Osy saladaghy jemqorlyq jaghdayy da kópshilikti alandatyp jýrgeni ótirik emes.

Zang demekshi, juyrda ghana Resey biyligi enbek migrantary jóninde jana Zang qabyldady. Endi búdan bylay Reseyde júmys istegisi kelgen adam mindetti týrde orys tilin, onymen qosa tarihy men zandaryn biluge mindetti. Ári kórshiles elge júmys isteuge barghan gastarbayter orys tili men Resey tarihynan emtihan tapsyruy tiyis. Sonday-aq, osy elding zandaryn da jattau qajettigi talap etiledi.  Al, endeshe! Resey búl qadamgha nege baryp otyr deysizder ghoy. Shamasy, ózderine jyl sayyn aghylatyn "júmysshy-qonaqtardyn" jolyna osylay tosqauyl qoyghysy kelgendikten bolar. Ekinshiden, sol elding zanyn, tilin qúrmetteuge mindettep otyrsa kerek.

Oydy oy qozghaydy degen. Reseyding osy bastamasyn gastarbayterlerge emes, ózimizdegi tәuelsizdik alghan 20 jyldan beri ana tilimizdi ýirene almay jýrgen sheneunikterimizge qoldansaq qoy degen oy boy kóteredi. Resey 1 qantardan bastap orys tilin bilmegenderdi "esiginen" syghalatpasa, biz ana tilin bilmegen sheneunikterimizdi shet el asyryp jibersek shirkin, deysing ishtey.

Ekinshiden, osynau jaqyn kórshimizdegi ózgerister bizding elimizdegi ahualgha әser etetini jasyryn emes. Olardyng búl zany da elimizge "at basyn búratyn" gastarbayterlerding qataryn arttyra týsetin synayly. Nege deseniz, birinshiden, jogharydaghy talapqa shyday almaghan gastarbayterler Reseyden kete bastaydy. Ekinshiden, Resey qazir ekonomikalyq sanksiyanyng astynda qaldy. Olardyng rubli kýn sanap devalivasiyagha úshyrap, qúldyrap barady. Sarapshylardyng boljauynsha, Reseyden «quylghan» milliondaghan gastarbayterler endi Qazaqstangha aghylmaq. Búl boljamda negiz bar sekildi. Desek te, alys-jaqyn shet elderden "aghylghan" gastarbayterlerdi toqtata almasymyz belgili, tek olardyng elimizdegi zang talaptaryn qatang oryndaluyn talap etuimiz kerek-aq. Nege deseniz, olardyng elimizdegi krimogendik jaghdaydy kýrdelendirip jiberetini jasyryn emes. Osydan 2 jyl búryn shamasynda Almaty qalasynda әldebir «júmysshy-qonaqtardyn» qolymen jasalghan jauyzdyq әreketti eshkim úmyta qoymaghan bolar. Ýshinshiden, elge kelgen enbek migranttary ózining tilin, salt-dәstýrin, dilin de birge alyp keletini alandatady. Rasynda da, bizde olardyng qazaq tilinde sóileudi talap etuding ornyna ózi shýiirkelesip, ózbek bolsa ózbekshe, qyrghyz bolsa qyrghyzsha sóilesetin "jalpaqshesheylik" minezimiz taghy bar. Mine, osydan-aq tildik talap joq ekenin týsingen gastarbayterler qazaq jerinde emin-erkin nәpaqasyn tauyp jýre berudi dәstýrge ainaldyrghan. Sonday-aq, shetten kelgen enbek migranttarymen birge olar­dyng diny ústanymy, salt-dәstýri, nanym-senimderi keledi. Songhy kezderi elimizde dini-ekstremistik baghyttaghy toptar payda bola bastady. Búl da shetten kelgen migranttardan tuatyn taghy bir qauip desek qatelespeymiz. Osynday kelimsekterding eteginen ústap, jatjúrttyq úrpaq ósirip jatqan qyzdarymyzdyng әreketi de - últymyz ýshin qaterding biri. Sonymen qatar, olar arzan júmys kýshi bolghandyqtan elimizdegi júmyssyzdyq kórsetkishining artyratyny da aitpasa da týsinikti.

Týiindey aitqanda, elimizding biylik oryndary gastarbayterlerge qoyylatyn talapty kýsheytetin jana zandyq kýshi bar ózgeristerdi tez arada qabyldauy kerek-aq. Onsyz kerdendegen kelimsekterden ayaq alyp jýre almay qalumyz bek mýmkin.

 

Serikjan QAJIY,

jurnalist.

 

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2759
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2128
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893