Ádebiyet - adamzat mәdeniyetining negizi jәne aqyl-oyynyng qoymasy;

әdebiyet - barsha  ónerding bastauy, qoregi;

әdebiyet - adamzat tarihynyng shejiresi;

әdebiyet -halyqtyng jady, onyng býkil qasiyetti qúlshynystaryna jәne  keleshekke  úmtylghan  úly  әreketterine  ortaqtasqan kuәger.

Ádebiyet - adamzat mәdeniyetining negizi jәne aqyl-oyynyng qoymasy;

әdebiyet - barsha  ónerding bastauy, qoregi;

әdebiyet - adamzat tarihynyng shejiresi;

әdebiyet -halyqtyng jady, onyng býkil qasiyetti qúlshynystaryna jәne  keleshekke  úmtylghan  úly  әreketterine  ortaqtasqan kuәger.

Búl - memleket jәne qogham qayratkeri bolghan qalamgerimiz Ánuar Túrlybekúly Álimjanovtyng pikiri. Ádebiyetting ómirdegi mәni turaly әrqily tújyrym bar shyghar, alayda bәri de osyghan sayatyny sózsiz. Qay halyqtyng bolsyn tarihy eng aldymen onyng auyzsha, odan song jazbasha әdebiyetinde qalyptasady da, ertengi úrpaghynyng kórkem iygiligine ainalady. Barshasy toghysyp, Ánekeng aitqanday, adamzat tarihynyn  shejiresi bolady. Ókinishke qaray, qazaq әdebiyetining búl shejirege qosar ýlesi songhy jyldary shymyr qasiyetinen, mol auqym-salmaghynan airylyp qaldy. Onyng sebebi  «óz kýnindi ózing kór» degen shalaghay ústanymnyng ýstemdik alyp ketkeninde. Ádebiyet býginde dýmbilez oidyng jetegine ilesken, keshegi kenestik dәuirdi iske alghysyz etip jamandaudy kәsip etken dýbәrәlardyng kóbiksózine jem bolyp jatyr. Kitap dýkenderining sórelerine kóz jibersen, múqabasy altyn-kýmis, al ishi baldyr-batpaq tomdardy kóresin. Halyqqa belgili qadirmendi bir aqyn-jazushynyng kitaby qatarynda beymәlim bireulerding birneshe «kitaby» túr. «Kim eken dep kelip em týie qughan...» degendey (Abay), búl kim, ne jazypty dep  alyp bayqasan: kópke beymәlim pәlen batyr men biydin, pәlen sheshen men әuliyenin, pәlen jyl: ministr, hatshy, tóragha, diyrektor, bastyq bolghandardyng ata-babalarynyn, әke-sheshelerining ómirbayandary, - ózderinen ózge eshbireuge qajeti joq mәlimetter jinaghy. Kim, nege  shyghardy, - ony shygharghan balalary, nemereleri biledi. Qalay shyghardy, - solarynyng qaltasy biledi. Qysqasy: qazirde әdebiyetting qojasy - qalta. Ýkimetting jolymen bir jylda, mysaly, 500 kitap shyqsa, qaltanyn  kýshin paydalaushy jekemenshik baspalardyng (olar - barsha baspanyn  90 payyzy!) qalauymen 5000 «kitap» shyghyp keledi. Ministrlikte, memlekettik baspalarda bolghan kórkemdik-syny talap-talgham alqalary qazirde joq. Ádeby gәzet-jornaldar bolsa, olar «sen tiymesen, badyraqkóz, men de tiymenge» kóshti. Nemese «ózimizdikin» betaldy maqtaytyn әdet tapty. Ayyna, jylyna birer ret «Dóngelek ýstel» (múnyng dúrysy - «Ýstelbasy әngime») ótkizgen bolady, ony-múnyny tiyip-qashyp sóz etedi, sóitip, «әdebiyetting pәlen janry jan-jaqty әngimelendi» dep bekerden-beker toqmeyilsiydi. Al әdil de batyl әdeby syn betin basyp qala bergeli qashan!  Onyng ornyn jypyrlaghan japyraqtay gәzetterdi iyektep alghan itarshy, esepshil, jaldamaly, qolshoqpar әdebiyetshi-synshysymaqtar shala-shatpaq shimaylarymen toltyryp jýr.

Osynday berekesizdik oilantqanda әdeby synnyn, әdeby baylanystyng mereyi ýstem bolghan sonau bir jyldardy saghynamyn. Baspasózimiz ornyqty, salauatty әdeby syngha kende emes edi. Odaqtas respublikalardyng «Ádebiyet pen óner onkýndigi» bir-birinde kezekpen ótip jatatyn. Bizde ne bar, olarda ne bar degen jaqsy bәseke bolatyn. Birimizding kitabymyzdy birimiz óz tilimizge  audaryp, qalamdas dos-joldastar kóp bolghanbyz. Mәselen, menin: orys, ukraiyn, moldavan, saha, koryak  tanystarym bar-dy, Amal ne, mәni tәtti de qymbat tәuelsizdikting týsinikti de týsiniksiz әserimen, yqpalymen baylanys atauly ydyrap, әrqaysysymyz óz aulamyzdan shygha almay qaldyq. Onkýndikter, әdeby kezdesuler eleske ainaldy...

Sózimdi Ánekennen bastadym ghoy, Ánekenmen ayaqtayyn. Álemning alpys shaqty elinde bolghan, bәrine de Qazaqstanynyn, qazaghynyng tarihyn, mәdeniyetin tanytqan, úly babamyz Múhammed әl-Farabiyding beyne-suretinin, shygharmalarynyng tughan topyraghyna oraluyna birden-bir sebepshi bolghan Ánuar, esen-sau jýrse, jasy 80-de bolatyn edi. Taghdyr tarynyp, nebary 63 jasynda baqigha alyp ketti ghoy. Kezinde ústazy Múhtar Áuezov: «Eger I-Petr Europagha tereze tesken bolsa, Ánuar - Aziyagha aiqara ashty» degen eken. Múhang shәkirtining jana oyanghan Afrika qúrlyghynyng jas memleketterining bәrinde derlik bolyp, olarmen әdeby baylanys ornatqanyn, ózining Almatyda Aziya men Afrika elderi jazushylarynyng kezekti konferensiyasyn ótkizu ósiyetin oryndaghanyn kórse: «...Ánuar - Aziya men Afrikagha aiqara ashty» deri sózsiz edi.

Ánekenning tughanyna 70 jyl toluyna arnap «Álem tanyghan Ánuar» dep atalghan estelikter jinaghyn shyghardym (2000-jyly; qazaq jәne orys tilderinde). Onyng iske asuyna әdebiyetting janashyry Núrlan Balghynbaev myrza jәrdem jasady. Ánekennin  jerlesterining - Almaty oblysyn jalpaghynan basyp jýrgen qaltalylardyng eshqaysysy qolúshyn bermedi, «kóreyikpen» qyr asyp kete bardy. Solardyng jәne oblys basshylarynyng «arqasynda» Ánekennin  70 jyldyghy jetim qyzdyng toyynday bolyp ótti. Shaghyn zaldaghy ýirenshikti jinalys pen araq-sharaptan ózge shara bolmady. Men aldyn ala bergen «Álem tanyghan Ánuar» (200 dana), «Eki hikayat» (200 dana; Ánuarding Múhtar Áuezovti KGB-nyn  qaqpanynan qaytip qútqaryp, Mәskeudegi dostaryna qalay attandyryp jibergeni turaly derekti әngime bar)  jinaqtarym  jútang «Kitap kórmesine» qoyylmady, sebebi ol kitaptar saqtauly qoymanyng kiltshisi syrqattanyp qalypty-mys.

Jazushynyng kózi tiri dos-joldastarynyng qalauymen onyng 75 jyldyghyna estelik jinaqty tolyqtyryp shygharu turaly Almaty әkimdigine hat jazyp edim (2004-jyly), basshylary ýiime dereu telefon shalyp: «Bәrekeldi! Kómektesemiz!» dep qúlshynyp shyghyp...  búghyp qaldy. Búl «tyghylmaqtan» habardar bolghan senator Quanysh Súltanov myrza: «Ánekendi baghalay almay jýrmiz-au!» dep ókinish bildirdi. Alayda ol ókinishting orny toldy: Ánekenning aruaghyn ardaqtaushy azamat, jerlesi, qogham qayratkeri, parlament Mәjilisining deputaty Bijanov Kerimjan myrza demeu jasap, «Bizding Ánuar. Nash Anuar» atty kólemdi kitap  shyghardyq.  Ol  Ánekenning 80 jyldyghyna (12. 05. 2010 j.) bayghazymyz edi. Al  respublika dengeyinde atap ótiluge tiyis 80 jyldyqtyng tipti atalar-atalmasy әli belgisiz.

(Sózding retine qaray aita otyrayyn: keybireuler «Ánuar Álimjanov 1986-jylghy Jeltoqsan oqighasyn týsinbedi, «Liyteraturnaya gazetada» shyqqan maqalasynda jastarymyzdy jazghyrdy» deytin kórinedi. Ol turaly shyndyqty Ánekeng haqynda byltyr, biyl gәzet-jornaldarda jariyalanghan maqalalarymda aityp bergenmin, qaytalamay-aq qoyayyn. Onyng esesine «Komsomoliskaya pravda» gәzetindegi maqalasynan myna ýzindini úsynayyn:

«...K tolpe primknuly huligany, piyanisy y drugie antiobshestvennye lisa. Razgulyavshiyesya deboshiry, voorujivshisi metallicheskimy sterjnyami, palkami, kamnyami, izbivaly y oskorblyaly grajdan, oprokidyvaly y podjigaly avtomobili, razbivaly stekla v magazinah, obshejitiyah y drugih obshestvennyh zdaniyah...

...Eto strashnee, chem grandioznoe stihiynoe bedstviye... vo vremya stihiynyh bedstviy ludy proyavlyayt luchshie chelovecheskie kachestva, svoe edinstvo. A dekabriskie sobytiya vselily v nas trevogu, otchujdennosti, pokazali, naskoliko zacherstveli, zaplesnevely nashy dushi. Zaraza prisposoblenchestva y potrebiytelistva, proteksionizma y rodofilistva ocheni jivucha. Ona porojdaet klanovosti, vojdizm... V moralino-nravstvennom padeniy vysshih krugov nashego respublikanskogo rukovodstva, v korrupsiy y traybalizme, zemlyachestve y vzyatnichestve, ohvativshim vysshie sfery nashego obshestva...  vinovna ne molodeji. V etom otchasty vinovny y my s vami, no bolishe vse te je chinovniki, siydevshie na hlome vlastiy».

Á. Álimjanov bir jәitti әr gәzetke әrqalay jazghan emes!

Qashan, qayda bolsyn qatty tolqynysty ýlken jiyndargha shoshymaly biylik ózining jaldamaly arandatushylaryn jiberetini ejelden belgili. Songhy mysal - kýni keshe Qyrghyzstanda bolghan qandy oqigha. Al 1986-jyly bizding jastardy jazalaugha qalalyq, audandyq partiya komiytetterining núsqauy boyynsha temir tayaqpen qarulanghan  júmysshylar (negizinen orystar) qarsy shygharylghany keyingi tekseru barysynda mәlim boldy. Ánuardin: «...K tolpe primknuli» degeni - sol soyqandar.

Sonday-aq, keybir jazghyshtardyn:  Múhtar Áuezov Álimjanovtan óte qorqatyn, ony manyna jolatpaytyn, sebebi Álimjanov KGB-nyng jansyzy ekenin biletin, dep  ósek-ótirikti byqsytyp jýrgenderin estidim. Ánuarding Múhandy KGB-nyng qaqpanynan qútqaryp jibergeni - bolghan, san aitylghan, jazylghan aqiqat. Ózgeni bylay qoyghanda, balasy Múrat Áuezov aityp bere alady. Kópshilikke belgili shyndyqty ne әldekimning tapsyrmasymen, ne әldekimge jaghynu ýshin әdeyi búrmalau, sóitip Múhannyng da, Ánekenning de aruaghynan attap ketu -  músylmandyqqa kereghar qareket!

IYә, «qazekemnin  ózi joqtyng kózi joq» degeni ras. Ánuarding kózi tiri qalamdas inilerining 60-70 jyldyqtary dabyldatyla  ótkizilip, kitaptary tom-tom bolyp shyghyp  jatyr. Múny qyzghanyshpen aityp otyrghan joqpyn, toylary toygha úlassyn, jinaqtary shygha bersin! Tek oiymnyn, sózimning astarynda Ánuarding kóptomdyghyn shygharu úmyt qalghanyna qynjylys bar... Ánekeng ghana ma, kózi tirisinde halyqtyng qúrmetine bólengen, mysaly: Júmeken Nәjimedenovtin, Sabyrhan Asanovtyn, Saghy Jiyenbaevtyn, Oralhan Bókeevtin, Shona Smahanúlynyn, Ospanәli Imanәliyevtin...  kóptomdyqtaryn shygharu Búqaralyq aqparat, Mәdeniyet ministrlikterining de, oblys әkimderining de qaperine kirip-shyghar emes. Ázil-syqaqtyng tuy bolghan Ospanhan Áubәkirovting tórttomdyghyn memleket tarapynan shygharu qolgha alynghaly 10 jyl. Alghashqy eki tomy «Qazyghúrt» baspasynan әupirimmen shyqty da, songhy eki tomynyng qoljazbasy sol baspada kýni býginge deyin qozghausyz jatyr. Sebebi san-sapalaq. Shyn mәninde klassik Osekenning shygharmalary barynsha shygharylsa (6-7 tom), halqymyzdyng da, әdebiyetimizding de mereyi bolar edi...

Tize besen, monshaq kóp, qaysybirin izdersin! Izdegenmen taba almasyng - bir azap.

25. 09. 2010 j.

"Abay-aqparat"