- Seke, biylghy atalmay ótken «Azattyn» jiyrma jyldyghy men aldaghy jylda biylik toylaytyn 20-jyldyqtyng orayynda, qazaq demokratiyasy men oppozisiyasynyng bastauynda bolghandardyng biri retinde, onyng tarihyna bir sholu jasaytyn, atap aitqanda ótken ghasyrdyng 90-shy jyldardyng ba­syndaghy «Azat» bastaghan qazaq demokratiyasynyng keybir oqigha­lary, qazaq demokrattary jayly ashyghyn aitatyn, ashyp aitatyn uaqyt jetti dep sanamaysyz ba?

- Men ýshin janyma jayly da jaqyn saual dep sanaymyn. Aytatyn uaqyt kelmek týgili ótip barady. Óitkeni, resmy tarih elding janasha tarihyn jartylay nemese búrmalaushylyqpen shúghyldanyp bara jatqan ýrdis bar.

- Seke, biylghy atalmay ótken «Azattyn» jiyrma jyldyghy men aldaghy jylda biylik toylaytyn 20-jyldyqtyng orayynda, qazaq demokratiyasy men oppozisiyasynyng bastauynda bolghandardyng biri retinde, onyng tarihyna bir sholu jasaytyn, atap aitqanda ótken ghasyrdyng 90-shy jyldardyng ba­syndaghy «Azat» bastaghan qazaq demokratiyasynyng keybir oqigha­lary, qazaq demokrattary jayly ashyghyn aitatyn, ashyp aitatyn uaqyt jetti dep sanamaysyz ba?

- Men ýshin janyma jayly da jaqyn saual dep sanaymyn. Aytatyn uaqyt kelmek týgili ótip barady. Óitkeni, resmy tarih elding janasha tarihyn jartylay nemese búrmalaushylyqpen shúghyldanyp bara jatqan ýrdis bar.

«Qazaq demokrattary» degen úghymgha abay bolyp qarau kerek, sebebi, demokrat bolu ýshin ishki ruh pen jigerinin, әri elge degen shynayy sezimining kýshtiligimen baghalanatyn adamdardy iriktesek, túiyqqa tirelip qaluymyz mým­kin. Alayda, «Azat» qozghalysynyng qúndylyghy onyng alghashqy demok­ratiyalyq qadamdarynda ghana emes, eng әueli últty egemendikke jetelegen, ony tәuelsizdikke dayarlaghan әreketi men tәjiriybesinde! Bir qyzyghy, sol әreketti demokratiyalyq tәsilmen atqaruynda edi. Yaghni, «Azat» qauqardy da, bilikti de halyqtyng ózinen aldy, al kәzirgi demokrattar halyqtan ózderin joghary sanap, mensinbey, oghan «ústaz» bolumen uaqytty da, әleuetti de beker rәsuә etumen jýr. Men búl salystyrudy býgingi oppozisiyany mineu ýshin emes, sayasy qúndylyqty asha týsu ýshin keltirip otyrmyn.

«Azat» óz liyderlerin de shyndady, ósirdi, taktikasyn tandady. Olar әldebir biznestik, lauazymdyq adamdar retinde emes, eng әueli últqa jaramdy azamattar tabighy jolmen irikteldi. Sondyqtan da, bir apta boyghy Semey poligonyn jabu mitingisi tәuelsizdik alyp ýlgermegen elge Jogharghy Kenesting saylauymen preziydent bolghan N.Nazarbaevqa qyzyl imperiya basshylyghynyng sheshimin joyghyzdy emes pe?! Qazbalay bersek, búl zansyz bolatyn, poligondy jabu jónindegi sheshimdi sol kezdegi KSRO preziydenti, nemese onyng múrageri bolyp tabylatyn Resey basshysy Elisin shygharuy kerek edi. Biraq tarihtyng qúdyretine qaramaysyz ba? Endi ne bolar eken dep KSRO bolashaghyna bas qatyryp jýrgen respublika basshylyghynyng nazaryn әlemdik әreketke barugha iytermelegen qazaq halqy, al ony júmyldyrghan «Azat» bolatyn. Áriyne, poligondy jabu iydeyasy men kóptegen shara «Nevada-Semey» qozghalysyna tiyesili, biraq sol jolghy dýley әreketting «Azat» qozghalysynyng aralasuymen bolghany ras. Múnday ólermendik tek qana últ bolashaghyna qatty alandaudan tuadyi.

Jaraydy, múny kezdeysoqtyq deyik, ol sharagha «Azattan» basqa da qozghalystar men toptar qatysty deyik. Al, respublikanyng aumaghyna kóz salu qaupin seyiltken Oral kóterilisi she?! Ol da kezdeysoq pa? Joq! Oghan 1990 jylghy 21 qazanda ótken «Aldaspan» qoghamdyq sayasiy-mәdeny birlestigining qúryltayynda Aqtóbege bir top oraldyqtar kelip, jaghdaydy bayandaghanynan bastalyp, Semey sharasynda «Attanayyq Jayyqqa!» úranyna birikken «azattyqtardyn» attanysymen әzirlik ayaqtaldy. Nәtiyjesi belgili. Sol kezde kәzirgi bayyghan jigitterding keybiri turaly estidik. Biraq olardan eshbir kómek bolmady. Olar búl sharalargha mysqylmen qarap jýrdi. Aqyrynda, ózderining biylikke keluine, sol ýshin kýresulerine keyin tura keldi. Ol ýshin demokratiyany jeleu etu qajet boldy. Al, biz ýshin әruaqytta da jeleu últtyng qamy bolyp qaldy jәne qala beredi.

«Azatqa» qatysty tarih ghylymy tarapynan eshtene de aitylghan joq! Tek qana onyng qúramynda bolyp, Qazaqstannyng janasha tarihyn jasaqtaugha qatysqan azamattardyng ózderining ghana pikirleri jaryq kórip jýr. Mysaly, ardager «azatshyl» aqsaqal Orynbay Jәkibaev «Azattyq» atty ýsh tomdyq, marqúm Batyrhan Dәrimbet «Azat qozghalysy» kitabyn, Saghat Jýsip aghamyz «Azat» pen amanat» enbegin, dәriger, tarihshy Núrlybay Siysenbay eki birdey kitabyn jazdy. Al,ghylymy zertteme joq, tarih oqulyghynda «Azatqa» oryn joq, bolar pighyl da kórinbeydi. El tәuelsizdigining 20 jyldyghyn «Azatsyz» elestetu últ tarihyna obal jәne kórsoqyrlyq. Onyng ýstine últtyng egemendikke úmtylghan qauqaryn joqqa shygharghanday kýnә! «Azat» qozghalysyn aitqanda, eldegi demokratiyalyq daghdy men sayasy taktikanyng alghashqy ýlgileri soghan tiyesili ekenin jәne tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy romantikalyq demokratiya «Azatsyz» ótpegenine kóz jeter edi. Ókinishke qaray, «Azat» fenomeni әli zerttemelik nysangha ainalmay otyr. Biraq, «Azatty» alashtyng tarihy men taghdyrynan eshkim de sylyp tastay almaydy. Sonyng ózinde júrt «Azattyn» naghyz qaharmandaryn býginde bilmeytini ras. Abyroydy qyzghanbay-aq qoygha bolady, biraq әlgi kezdeysoq adamdargha qarap, «Azat» qozghalysyna bagha berilip jýrgenin kórgende qinalatynymyz ras.

Bir ghana Jayyq kóterilisi arqyly «Azat» qazaqtyng egemendikke jәne óz jerine qojayyn bola alatyn halyq ekenin moyyndatty emes pe?! Ol bolmasa, kәzirgi Astananyng ornynda Reseyding Selinograd qalasy túruy mýmkin edi! Aytylu uaqyty aitatyn adamnyng óz dayyndyghyna qatysty, bireu býginnen iymenedi, bireu uaqytynda aita biledi. Biraq jastargha jana tarihty jetkizude keshigip jatyrmyz, olar odan maqúrym qalyp otyr. Juyrda mening Oral oqighasy turaly maqalamdy oqyghan internet oqyrmandary kommentte jaghalaryn ústap, ózderining eshtene bilmeytinine opyndy. «Azat» jayynda shyndyqty aitu, býgingi úrpaq ýshin - ruh, sayasatshylar ýshin - tәjiriybe! Últ ýshin - tariyh.

«Azat» qozghalysy, qysqasy, eldegi demokratiyalyq ýderisting bastamasyn jasaghan, otanshyldyq kórinisting ýlgisin kórsetken jәne resmy biylikke balama pozisiyasyn qysylmay, ashyq jetkizip, óz elektoratyn qalyptastyru jolynan ótken sayasy kýsh boldy. Sol elektorattyng arqasynda «Azattyn» alghashqy әkimderin halyq saylay bastaghan edi. Qyzylorda oblysy Sekseuil qystaghynyng әkimi Uәlihan degen jigit túnghysh «azattyq» әkim retinde solay saylandy. Shynyn aitu kerek, sayasy kýrespen jýrip, ózimizdi biylikke dayyndamaghanymyzdy keyin sezdik. Sonyng zardabyn býgin tartyp jýrmiz. Biylikke barghan azamattardyng ózderin dúrys kórsete almaghany da sodan edi.

Eger de, sonynan «tuylyp», es jighan demokrattar sol kezde «Azattyn» shynayy bolmysyna nazar audarghanda elding sayasy ahualy kәzirgiden әldeqayda ózgeshe bolar edi. Endi «azatshyldardy» oiynshyqqa ainaldyru niyetinen eshtene de shyqpaydy jәne eshkim de ótirik oiynnyng qoljaulyghy bola almaydy. «Azatshyldardyn» fenomendik tabighaty da sonda! «Azat» jayynda aitu «azatshyldar» turaly әngimeleu emes, sol kezendegi el tarihyn baghamdau degen sóz. Sondyqtan ony qolgha alu últ tarihy ýshin qay kezde de ózektiligin joymaytyn taqyryp bolyp qala bermek.

-«Azattyn» tuu, qalyptasu tarihy tónireginde aitylugha tiyis nәrseler týgel aityldy ma? «Azat» joq jerden tughan joq qoy. Azatshyldardyng kópshiligi «Qazaq tilinin» shekpeninen, mysaly Aqtóbede - «Aldaspannan», Batys Qazaqstanda - «Qazaq tilinen», Qyzylordada - «Tamshy» men til janashyrlarynan bastau alyp artynan «Azattyn» tuynyng astyna jinaldy emes pe?

-Jalpy, búl jaghynan moyyndalatyn bir jayt, «Azattyn» qúryluyna resmy biylikting o basta qatysy bolghandyghy. Biraq jergilikti «beyformaldarsyz» (sol kezdegi «oppozisiya» úghymynyng balamasy), shamasy onyng odan әri qalyptasyp ketui qiyngha soqsa kerek. Sol sebepten de, sol kezde Sәbetqazy aghamyz bastaghan «Azatty» qúrushylardyng әr aimaqta «Azatqa» deyin qalyptasqan jergilikti úiymdardy biriktiruden basqa amaly qalmady. Ol kezde Aqtóbede «Aldaspan», Qyzylordanyng Aralynda «Tamshy», Manghystauda «Parasat», Selinogradta «Til jәne mәdeniyet» siyaqty derbes qoghamdyq úiymdar qúrylyp, qalyptasyp, óz ónirlerinde birshama abyroygha ie bolghan edi. Sonymen birge, ol kezde «Qazaq tili» qoghamynyng da oblystyq bólimsheleri qúrylyp, iske kirisip últtyq baghyttaghy kýreskerlerdi jinap jatqan. Búl qúrylymdar jergilikti serkelerdi (liyder) iriktep, kimning kim ekenin halyqqa tanytyp qana qoymay, últtyng jigerine jiger qosyp, tәuelsizdikke degen qúlshynysyn ýstemelegen faktorgha ainalghan bolatyn. Sóitip, «asyrandy» bolugha tiyisti «Azat» uystan shyghyp ketti de naghyz últ-azattyq qozghalysqa ainaldy.

Ol kezde «Azat» sharuashylyghyn Marat Shormanov atqaru komiytetti basqaru arqyly quatty úiymgha jeteley bastaghan. Meni Batys aimaqqa, Qajybay Qabylov aghamyzdy Soltýstik aimaqqa ýilestirushi etti. «Azat» gazeti irkilmesten shyghyp, Batyrhan Dәrimbet onyng bas redaktory boldy. Sóitip, shashyraghan últtyq әleuet bir úiymgha birigip, yqpaldy sayasy kýshke ainalady. Oral oqighasynan keyin biylik qozghalystyng «uysynan» shyghyp bara jatqanyn bayqap oghan qarsy ashyq kýres jýrgize bastady. Qozghalystyng basshylyghyna jik salyndy, nәtiyjesinde sendelis bastaldy. Qozghalysqa kim bolsa sol kirdi, basshylyqta bereke bolmady. Qysqasy, qozghalysty Almaty odan әri basqara almady. Tipti, bas qalamyzda qozghalystyng bólimshesi eng sonynan әupirimdep qúrylghany bar.

Osyghan baylanysty ónirlik qozghalys mýshelerinde Almatygha degen kózqaras ózgere bastady. Ásirese, Jayyq kóterilisinen keyin Almatynyng astana retindegi tiyimdiligi «azattyqtar» arasynda qyzu pikir tughyzdy. Onyng geografiyalyq jәne sayasy jaghynan elding barlyq ónirine yqpal etu mýmkindigi joqtyghy bayqalyp qaldy.Sol kezde birqatar «azatshyldar» auyzsha da, jazbasha da astanany ortalyq ónirge kóshiru mәselesin kótere bastady. Solardyng qatarynda 1992 jylghy kýzde men de Soljenisyngha eliktep, «Kósege qaytse kógerer?» maqalasyn jazyp, sol kezdegi «Egemennin» bas redaktory Á.Kekilbaev aghamyzgha jóneltkenmin. Biraq material jariyalanbady. Ol kisi bir aidyng ishinde búl lauazymnan memlekettik kenesshi dәrejesine kóterildi de,1993 jyldan bastap, astanany jana qonysqa kóshiru turaly materialdar BAQ-ta qaptap ketti. Múnymen astanany kóshiru iydeyasy әuelde «azattyqtardan» shyqqanyn aitqym keledi. Ol kezde últqa qajetti ne bolsa da iske jaratugha, qoldaugha tyrystyq, tipti, biylik atqarsa da riza bolatynbyz. Sebebi, ol mezgil últtyng tәuelsizdenu kezeni bolatyn, al biylikting qalyptasu shaghynda ony qoldau dúrys dep sanadyq. Biz qoghamnyn, memleketting jalpylama jenisi men jemisinen lәzzat alyp jýrdik. Keyinnen memlekettik resurs jekelegen toptyng qaltasyna týsip ketedi-au degen oy tipti bolghan emes!

-Dýniyeden ótken «Azattyn» ardagerleri S.Aqatay, M.Esenәliyev, S.Shapaghatov, B.Dәrimbet siyaqty tarihy túlghalar tónireginde ne aitar ediniz? Erteng olar jayly shyndyqty qazirding ózinde bastalghan anyz ben qospagha toly әngimelerden arshyp ala almay jýrmeymiz be?

- «Azat» ardagerlerine pendelikten arylyp, jas úrpaq aldyndaghy paryzdy, tәrbiyeni qolgha alatyn uaqyt tudy. Ol ýshin joqty-bardy qopsytu da keri әserin tiygizedi. «Azat» qozalysyna obektivtik bagha berilip, qasiyetti sayasy múra ekenin bәrimiz de moyyndaghanymyz abzal. Jәne últqa sayasy tәjirbeli úiym bolghanymyzdy әigileytin bir shara kerek. «Azattyn» múrasyna talasatynday dәnene joq. Onsyz da sayasy alannan yghysyp qaldyq emes pe?! «Azattyqtardyn» kópshiligi derlik tәuelsizdik jyldaryndaghy sayasattyng kýrestik sipatynan aryla almady, tipti, aryla almay jýr. Bizge kýresting ornyna sayasatpen ainalysu kerek edi. Ol qoldan kelmey qalghan sekildi. Dos Kóshim sekildi biren-saran azamattar bolmasa. Dýniyeden ótken, atalghan azamattar mýmkindiginshe últqa qyzmet etti. Olardyng pendelik ghúmyryna qol súghu ardyng isi. Al, tarihy taraptan taldau mamandardyng sharuasy. Qandykóilek adam retinde bizge kóp nәrseni asha berip qajeti shamaly. Tek qana últqa jaraytyn tarihy tәjiriybelik qúndylyq jaghynan qaramasaq, «ótkenge - salauat» dep beker aitylmaydy ghoy. Onan da «azatshyldardyn» jalpy qatesi men osaldyghy nede degen saualgha bas qatyrghan dúrys.

Sayasy tarih pen oghan qatysushylardyng rólin sol adamdardyng jeke keypimen shatastyrugha bolmaydy. Adam bolyp tuylghan song qate de, pendelik te boluy zandy. Tipti, payghambarlardyng talayy Jaratqaniyening qadesine jaray bermegen! Biz aitqanda, «Azatshyldardyn» jekeley qosqan ýlesi men qatesin aitugha bolar, biraq, oqyrman jiyirkenetindey pendelik argha tiyetindey shekaragha tiyispegen abzal. Ras, «azattyqtar» da et pen sýiekten jaralghan jandar, uaqyttyng yghyna tyghylyp, ózderinshe kýnkóriske týskenderi de, prinsipten taymay, biraq janúyasyna jaghday jasay almay jýrgenderi de bar. Olardy tilge tiyek etu, bizding halqymyz aldyndaghy missiyamyzgha kólenkesin týsiredi ghoy. Jәne de «Azatta» kezdeysoq kelgen, arnayy organnyng mindetimen jýrgen de jigitter boldy emes pe? Halyq kimning kim ekenin ózi baghalasyn.

Kezinde Mihail Esenaliyev aghamyz orta jastaghy Jasaraldy, Hasen men Dosty «Azatqa» әkelgende kóp ýmittenip edik, ókinishke qaray, olar ol kezde ýlken sayasatqa әzir bolmay shyqty. Tipti, Jәkendi preziydenttik oryntaqqa da iykemdegen niyetimiz bolghan. Biraq ol kisi kýresker boludy qimay, sayasatshylyqqa barudy qolaylamaghan sekildi. Men sayasatshylyq dep halyqty ertudi, oghan yqpal etudi, oghan serke boludy aityp otyrmyn.

Keyde bizding últshyldar prinsip pen taktikany shatastyratyn sekildi. Kýreskerlikti sayasat jasaugha aiyrbastaudy prinsipke degen satqyndyqpen shatastyratynday. Prinsip - maqsatqa adal bolu, sodan tayqymau ghoy. Al, taktika nәtiyjege jetuding útymdy joldary. Osynday taktikanyng joqtyghynan biz shilding qiynday shashylyp qaldyq! Memleketting tәuelsizdigi kezeninde ózimiz qalyptasyp, memleketting qalyptasu kezine dayar bolmay shyqtyq. Al, búl kezenge dayar bolghandar maqsatqa jetuge әzir bolmay shyqty. Ony keyingi oppozisiya tolqyndarynyng әreketinen kórdik.

-Seke, ertede bir sózinizde S.Aqataydyng «Azatty» Qazaqstanda jayau aralap jýrip, ter tógip qúrugha qansha enbegi sinse, keyin onyng ydyrauyna, bólinuine sonsha «enbegi» sinip, osy prosesting barlyq oblystarda qaytalanuyna soqtyrdy degen ediniz, sol pikirinizdi naqtylay ketseniz?

-Sәbeng men ýshin sayasy ómirdegi ústazym boldy. Men oghan erip, talay oblys, audandy aralaghan kezderim býgingi ayauly sezimmen eske alatynday ardaqty shaghym. Sәbeng qazaqty «Azatqa» júmyldyrugha bar kýshin salghan birden-bir sayasatshy. Biraq ol sol jighan-tergendi basqagha bermeymin degendey pighyldan qatelesti dep oilaymyn. Ony pende retinde týsinu kerek, bar enbegin joldan qosylghan bireuge arta salyp, ózi qosalqy túlgha bolugha keliskisi kelmese kerek. Olay qimyldamay-aq, artynan ergen júrtty sol kýiinde erte beretindey mýmkindik boldy, biraq Sәbenning boyynda harizma jetispedi, sony ózi de sezip, ol kisi shalt qimylgha baryp, sayasy abyroyyn ortalap aldy. Ol meni Almatygha aldyryp, ózine orynbasar etuge de iykemdedi. Biraq onyng taktikalyq әreketterimen kelispey, sonynan eruden bas tarttym.

Sәbenning «Azat» qozghalysynyng elding barlyq ónirine qanat janyna enbegi singeni ras qoy. Biraq 1991 jyldyng kýzinde sayasatpen tek qana partiyalar ainalysuy qajet etetindey jaghday tughanda, yaghni, sayasy partiyalar turaly zang qabyldanghanda, birtalay azamattar partiya qúrugha kezekke túrdy. Oljas pen Múhtar aghalarymyz Halyq kongresin qúrdy. Kompartiyanyng «múragerleri» tabyldy. Búdan keyin biylik SNEK (keyin PNEK) partiyasyn qúryp, Svoik pen Ertisbaevtar toby sosialistik baghytqa jarmasty. Dos Kóshim, Duvanovtar sosial-demokratiyalyq partiyaly boldy. Delebesi qozghan Aqataev aghamyz respublikalyq partiya qúrugha kirisip ketti. Múny qúp kórmegen Esenaliyev qozghalysty ústap qalugha tyrysty. Sol kezde ol qozghalysqa júrtqa tanylyp qalghan almatylyq ýsh últshyl jigitti alyp kelgen uaqyt edi. Biraq aimaqtardaghy onsyz da az resurs pen әleuet ekige jaryldy: jartysy partiyagha, jartysy qozghalysqa. Almatynyng úiymdastyru mýmkindigi men resursy shektelip qaldy. Ol tústa «Azattyn» basty sharuashylyq basshysy Marat Shormanov Halyq kongresine ketip qalghan edi. Sóitip, bir jylday úiymdastyru әlegin bastan keshtik, aqyrynda isten nәtiyje, úiymnan bereke ketti. Osy qadam Sәbenning barlyq tarihy abyroyyn shayyp ketti.

Biraq mәsele, Sәbenning jeke basynda túrdy deuge bolmas edi, óitkeni, ol da qyzyl imperiyanyng iydeologiyalyq týlegi ghoy, sondyqtan demokratiyalyq ýrdiske dayyn bola almady. Onday jaghdayda, soghan dayyn túlghalardy algha shygharudan qoryqpau kerek edi. Demek, sonday túlghalardyng meylinshe az bolghany ghoy. Óitkeni, sayasat bir túlghanyng әleuetinen qúralmaydy, bir túlghanyng bar әleuetti júmyldyruynan qalyptasady dep oilaymyn. Biraq Sәbeng siyaqty últyn shynayy týrde sýietin adamdardyng siyregenine qarap, ol kisini saghynam da, kenqoltyq túlghasyn joqtaymyn da.

-Óziniz, otbasynyz jayly ne aitar ediniz. Boyynyzdaghy Qúday bergen barlyq qabilettimdi ashtym dep aita alasyz ba әlde búrynghy sharshamaytyn izdeniste jýrsiz be?

-Men Aqtóbede «Aldaspan» úiymyn qúrghanda 28-de edim. Sol kezdegi sayasy jemisterimizge qarap, keyde sonyng bәrine kýsh pen tәuekeldi qaydan aldyq dep tanyrqaytyn uaqytym bolady. Oghan jauap ta taptym. Bәrine de jetkizetin últtyq ansardy jýzege asyrudan tuatyn úly úmtylys eken. Onday kezde adamda qyruar kýsh-jiger men intuisiya payda bolady da, әlgi úmtylys boydan ketkende jyny qashqan baqsyday bolady ekensin. Men ainalama jinalghan jigitterding ózimnen on jastay ýlken ekenin bilgen son, olardy qatar retinde de, agha retinde de syilasa jýrip algha basugha tura keldi. Keyin ózim «Azattyn» ortalyq ýilestiru kenesine mýshe bolyp, Batys aimaq boyynsha ýilestirushi bolghanymda, aqtóbelik «Azatty» әlgi azamattargha solayymen berip, olardyng ne aitsa da kónuine tura kelgen jaghdayym boldy. Ózimnen ýlken kisilerge óz pikirimdi ashyq aitqanymmen sheshim qabyldaugha ony tana almaghan kezderim jetkilikti edi.

Biraq «Aldaspan» kezinde qalyptasyp qalghan demokratiyalyq ýrdis, mәdeniyetti pikirtalas óz jalghasyn tauyp jýrdi. «Azat» qozghalysynyng qanday aksiyalary men әreketterinde de aqtóbelik «azatshyldardyn» orny bólek ekeni óz kezinde de baghalandy. Sonyng nәtiyjesi - Aqtóbe qalalyq mәslihatyna segiz birdey deputat ótkizgenimiz edi, búl - mәslihat qúramynyng ýshten biri bolatyn. Tipti, 1993 jylghy Qazaqstannyng Jogharghy Kenesining songhy shaqyrylymyna Jasaral Quanyshәlin aghamyzdyng deputat boluy - sol jemisting jarqyn kórinisi edi.

Ayta bersek, tilge tiyek jәittar kóp, sebebi, «Azat» atqarghan ister men ýderister jetkilikti. Endi sony sayasy tarih pen tәjiriybe esebinde halyqqa jetkizu manyzdy bolyp túr. Soghan oray «Arda-azat» degen klub qúryp edim, azamattar belsenbey jatyr. Meninshe, ardager «azatshyldar» «Jas azat» sekildi úiymdar qúryp, jastardy tәrbiyeleuge kóshu kerek. Óitkeni, qazaqta jana elita qalyptastyru mindeti túr.

Biyl «Azatqa» jiyrma jyl tolyp otyr. Al, biz qol qusyryp qarap otyrmyz...

Jeke basqa kelsek, naghyz sayasy órleu kezimde qayghyly jaghdaygha tap bolyp, eki balammen qalyp, jeke bastyng qamynan aryla almadym. Endi eseyip, bas kótergende, qogham biz sekildilerdi ógeysip qalghanyn bayqadym. Kóptegen jyldar boyy qoghamdyq úiym basqardym. 2005 jyly Múhtar Shahanov aghamyz parlamentke shaqyryp ózine kómekshi etti. Sóitip, ómirimdegi ishinara el budjetinen ailyq alu baqyty solay búiyrdy.

Bir adamday jurnalistik qabyletim paydagha asar emes, bizding qazaqy qoghamgha kәzir jurnalist emes, nasihatshy kerek eken. Sonyng kesirinen qazaqtildi aqparat óndiru men tútynu qúldyrady da, audarmagha ainalyp ketti. Sóitip, qazaq tilinde oilap, aqparat óndiretin jurnalisterding ornyna audarmamen ainalysatyn nasihatshylar payda boldy.Saraptama men sholudy shatastyratyn jaghdaygha jettik. Últtyng qamyn oilaugha mýmkin, dәliregi tiyis resmy oryndargha jayghasyp alghan kezdeysoqtar jol bermeydi. Olar sayasy kosmetikamen ainalysuda. Jalpy, últtyq sapa men mazmúnnyng kenestik dengeyden anaghúrlym tómendep ketkenin moyyndau kerek. Sonyng bәrin oilap, qoldan keler qayrandy iske qosa almaytynyndy sezgende barmaq shaynaudan basqa eshtene qalmaydy.

Óz betimshe mәdeniyettanumen ainalysyp jýrmin. Nauryzdy qolgha alghanyma bes jyl boldy, onyng bizge barynsha jaqyn mereke ekenine kóz jetkizetin zerttemem dayyn túr. Qoghamdyq sala men til sayasaty boyynsha publisistikalyq eki kitap jazuly. Odan basqa lingvistika salasynda da birqatar oilarym bar, qazaqy әlipby tújyrymdamasyn әzirledim. Kirilshe qaripten bas tartpasaq, eng bolmasa tilimizge beyimdelgen әlipbiylik reforma kerek ekenine kóz jetti. Onsyz tilimiz óz jýiesinen júrday bolmaq. Ahmet Baytúrsynúlynyng týgendegen dybystary negizinde Qúdaybergen Júbanov aityp ketken singarmonizm ayasynda әlipby jasaqtaugha kóshu qajet. Múnyng bәri sayyp kelgende - memlekettik sayasattyng últtyq mazmúny.

Jalpy, Alla bergen qabyletimdi óz paydama da, elding paydasyna da tolyq jarata almay jýrgenimdi ózim de, ainalam da jaqsy biledi. Bizding qogham jeke bastyng qabyletin ashugha emes, qymtaugha baghyttalghan. Biz әzirge ózgege sauyn siyr bolyp otyrghandaymyz. Eng qiyny - sózden qadir, isten bereke, sayasattan nәtiyje ketkeni. Biraq múnyng bәri de ótkinshi, tek bolashaqtyng alghyshartyn aman saqtau kerek. Ol ýshin jana elita qalyptastyru kerek, sol ýshin de tariyhqa ainalghan әrbir әreketimiz últtyng tәjiriybesi ekenin siniretin әreket kerek-aq. Sol ýshin de «Azat» jekelegen serkeler men olardyng búrynghy mýshelerining maqtanyshy ghana emes, últtyng jigerin janityn jeleu bolghany abzal. Sonda ghana keshegi isting býgingi jalghasy tabylady.

Súhbattasqan s.Esmahanúly

«Jas qazaq ýni» gazeti