Seysenbi, 26 Qazan 2021
Anyq 6389 13 pikir 6 Sәuir, 2017 saghat 11:14

Bandyny qughan Hamittyng qyzdarymen kýtpegen kezdesu

- ...Ómir degen qyzyq. Keyde kýtpegen jerden tosyn jaghdaylargha tap bolasyn. Jolaushylap kele jatyp, saparlas jandar arasynan týrli taghdyrly adamdarmen kezdesip, súhbattasa kele tang qalarlyq jayttargha kuә bolasyn. Jol qysqartu ýshin әngime-dýken qúrghandy janym sýiedi. Bir jaghynan búl jol qysqartudyng amaly deseng de, syrlasa kele key jandardyng jaqyn bolyp ketetini sonsha, aiyrylar sәtte búrynnan tanys-bilis adamdarday qimay qoshtasasyn. Jaqynda osynday bir jaghdayatty basymnan keshtim. Qalay desem bolady!.. Tipti búl bir tarihy kezdesu bolghan siyaqty, - dep bastady әngimesin  Ábeken, Amanbay Ótebay aghamyz. -

Birinshi Almaty beketinen «Bәiterek» jýrdek poezyna otyrdym. Astanagha.  Jol serikter biylet tekserip, tósek-oryn taratqan son, jolaushylar abyr-sabyr jayghasa bastady. Men de ornalasyp bolghan son, kórshilerime qarasam, ýstingi jaqqa eki jigit pen bir qyz jayghasypty. Al astynghy eki oryngha jas shamasy alpystardaghy eki әiel ornalasypty. Renderine qarap, apaly-sinilili aghayyndy kisiler-au dep oiladym. Keshkilik shay iship otyryp, tanystyq. Ýlkenining esimi – Qorlan, kishisi – Qarlyghash eken. Ángimeden әngime tuyndap olardyng Oral ónirinen ekenin bildim. Bir kezde әngimemiz teledidardan berilip jýrgen kinofilimder taqyrybyna auysyp, Doshannyng kino salasyndaghy enbekteri jayynda sóz boldy. Men Doshannyng «Bandyny qughan Hamiyt» kinosynda óz rólin keremet somdaghanyn aityp edim, Qorlan men Qarlyghash «Biz – sol bandyny qughan Hamittyng qyzdarymyz. Ákemiz – Tәnkibaev Hamit Qaraqoyshyúly ómirde bolghan adam» dep, ol kisi jayly biraz әngime aitty.

«...Ákemiz – Tәnkibaev Hamit Oral obylysy (qazirgi Batys Qazaqstan oblysy. - red), Orda audanynyng túrghyny, soghys ardageri. Sol Qúdyre bandynyng basyn kesip әkelgen Hamit – bizding әkemiz. 1940 jyly әskerge alynyp, Mәskeuden Berlinge deyingi shayqasqa qatysyp, 1945 jyly elge oraldy. 1951 jyldardan bastap Furmanov audanyndaghy «Pasport stolynda», sodan song 1963 jylgha deyin bólimshelik milisiya qyzmetkeri bolyp enbek etip, densaulyghyna baylanysty zeynetke shyqty. 1976 jyly mausym aiynda qaytys boldy. Ákemizding elge sinirgen enbegin tanytyp, atyn janghyrtsaq deymiz. Kózi tirisinde әkemizge «Osy bolghan jaydy baspasóz nemese teledidar arqyly elge jetkizsek, keyingi úrpaqqa tәlim-tәrbiyelik mәni bar dýnie emes pe?» degenimizde, «Sonyng qajeti ne? Estuimshe, Qúdireden úrpaq qalypty... Senderge erteng ziyany tiyip jýre me?» dep qúp kórmedi. Sosyn búl әngimeni jyly jauyp qoyghanbyz. Keyin bildik, «Ákemdi óltirgen adam osynda túrady eken» dep bir kisi auylgha kelipti. Kóz kórgender «Aytsa aitqanday ózi de Qúdirege tartqan alpamsaday dәu eken» deushi edi...

Ákemiz dýniyeden ótti. Endigi armanymyz – әkemizding erlik isterin, qiyn-qystau kezendegi qazaq batyrlarynyng qily taghdyryn keyingi úrpaq tanyp-bilse, sol arqyly erlikke, órlikke tәrbiyelense degen oi... Ýmit.

Men Almatyda, Alatau audanyndaghy 6-shy Shanyraqta túramyn. Nyspym – Qorlan. Kóp jyldar sauda salasynda enbek etip, zeynetke shyqtym. Qazir biz de jas emespiz... Áke enbegi eskerilip jatqan kýndi kórip ketu – biz ýshin qol jetpes arman» - dep, Qorlan kózine jas aldy.

Maghan búl kezdesu «Bandyny qughan Hamiyt» kinosyndaghy keyipkermen bir sәt birge ghúmyr keshkendey әser qaldyrdy. Qazaqtyng jau jýrek batyry Hamit aghamyzdyng ghúmyry men ómir jolyn úrpaqqa jetkizudi taghdyr mening moynyma jýktegendey!..» - dedi Ábekeng әngimesin ayaqtap.

  • Búl oqigha shynynda belgili jurnalist Beysen Qúranbek jýrgizetin

«Aytugha onay» baghdarlamasyna súranyp-aq túr eken! - dedim men de tandanysymdy jasyrmay.

- IYә, izdeushi tabylyp, aqparat qúraldary arqyly nasihattalyp jatsa, tәlim-tәrbiyelik mәni bar dýnie bolar edi! – dedi Ábekeng sózimdi qostap...

Aytpaqshy, qyzyghushylyq tanytyp, oqigha jayyn kenirek bilgisi keletin jurnalister bolsa, Amanbay aghamyzben habarlasyp Qorlan Hamiytqyzynyng telefonyn aluyna bolady.

Ábeken, Amanbay Ótebay aghamyz – úzaq uaqyt óner salasynda enbek etip, zeynetke shyqqan mәdeniyet qayratkeri. Birneshe әnderi Qazaq radiosynyng «Altyn qoryna» engen tanymal sazger. Qazir Astanada túrady.

Túrmaghanbet Kenjebaev

Abai.kz

13 pikir