Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2672 0 pikir 13 Qazan, 2010 saghat 06:27

Qalmyrzaev qaytyp oraldy. Shókeev pen Mәmy de din aman

Ótken aptada Sarybay Qalmyrzaev jýrek talmasyna úshyrapty degen suyt habardy astanamyz Astanadan, dәlirek aitqanda, Esil ózenining sol jaghalauynan keldi dep, birqatar aqparat agenttikteri jarysa jazyp edi. Al, osy aptada preziydentting is basqarushysy Sarybay Qalmyrzaev myrza keshe, yaghni, qazanyng 12-si kýni   Almatydaghy «Almaty» sauyqtyru ortalyghynyng ashyluyna qatysyp, ózining aman-esen jer basyp jýrgenin, tek Germaniyagha baryp, kezekti ret josparly dәrigerlik tekseruden ótip kelgenin aityp, alyp-qashpa әngimege nýkte qoydy.

- Men turaly týrli aqparattyng taraluy, bәlkim bireuge kerek bolghan shyghar. Shamasy, mening esen-sau, preziydentting janynda jýrgenim barlyghyna únay bermeytin siyaqty. Taraz, Shymkentke barghanda preziydentting janynda men ghana boldym, sodan bireulerding qyzghanyshy tasyp ketken shyghar. Men olar ýshin jauap bermeymin ghoy, - deydi ol.

Ortalyqtan shyqty delinetin taghy bir janalyq - birinshi viyse-priemer Ómirzaq Shókeev pen bas prokuror Qayrat Mәmy ýiqamaqqa alynypty degendi jetkizdi. Kesheli beri búl aqparattyng jalghan ekeni turaly habar tarady. Qoyshy, әiteuir, úlyqtardyng bәri de din aman  sol bayaghy qyzmetterinde jýrgenge úqsaydy.

Ótken aptada Sarybay Qalmyrzaev jýrek talmasyna úshyrapty degen suyt habardy astanamyz Astanadan, dәlirek aitqanda, Esil ózenining sol jaghalauynan keldi dep, birqatar aqparat agenttikteri jarysa jazyp edi. Al, osy aptada preziydentting is basqarushysy Sarybay Qalmyrzaev myrza keshe, yaghni, qazanyng 12-si kýni   Almatydaghy «Almaty» sauyqtyru ortalyghynyng ashyluyna qatysyp, ózining aman-esen jer basyp jýrgenin, tek Germaniyagha baryp, kezekti ret josparly dәrigerlik tekseruden ótip kelgenin aityp, alyp-qashpa әngimege nýkte qoydy.

- Men turaly týrli aqparattyng taraluy, bәlkim bireuge kerek bolghan shyghar. Shamasy, mening esen-sau, preziydentting janynda jýrgenim barlyghyna únay bermeytin siyaqty. Taraz, Shymkentke barghanda preziydentting janynda men ghana boldym, sodan bireulerding qyzghanyshy tasyp ketken shyghar. Men olar ýshin jauap bermeymin ghoy, - deydi ol.

Ortalyqtan shyqty delinetin taghy bir janalyq - birinshi viyse-priemer Ómirzaq Shókeev pen bas prokuror Qayrat Mәmy ýiqamaqqa alynypty degendi jetkizdi. Kesheli beri búl aqparattyng jalghan ekeni turaly habar tarady. Qoyshy, әiteuir, úlyqtardyng bәri de din aman  sol bayaghy qyzmetterinde jýrgenge úqsaydy.

Bir qyzyghy, osy taqilettes aqparattar keyingi kezde tym jiyilep ketti. Bәlkim, alaqúiynnyng habarshysy ma eken?! Álde biylik basyndaghy alpauyttar uaqytsha ymyragha kelip jatyr ma eken? Óitkeni Astanada aldaghy jeltoqsan aiynyng alghashqy  kýnderine EQYÚ- sammiytin ótkizu belegilenip qoyylghan. Ýlken әngime sol «ýlken toydan» keyin boluy da mýmkin. Sebebi, bizding tomagha túiyq qoghamda «anau anda ketipti», «mynau mynda ketipti», «qúlap qalypty, súlap qalypty» degen sózder bekerge taramaydy. Beyneli qazaq tilimen aitqanda: «jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy» ghoy...

P.S. Jogharydaghy qaptaghan qalyng qauesetten bir sóz anyqqa shyghyp jatyr. Jýrek talmasymen auruhanagha týsken eks-ministr Jaqsylyq Dosqaliyevti qamaugha alu jónindegi sanksiyany memlekettik aiyptaushy organ tolyqtay qoldady. Qyzmet lauazymyn asyra paydalandy, iri kólemde para aldy degen kýdikpen ústalghan búrynghy Densaulyq saqtau ministri Dosqaliyev qazir Astanadaghy tergeu abaqtalarynyng birinde otyr.

 

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5442