Býgingining qyzdary qaltaly, zәulim ýii, astynda qymbat  kóligi bar jigitterge әues deymiz. "Temeki tartyp, ishimdik ishedi" dep qyzdardy ghalamtor jelisine jarysa  jazyp, suretterin, beynerolikterin salugha qúmarmyz. Sol beynerolikter arqyly býkil qazaq halqynyng ar-namysyna  tiyip otyrghan joqpyz ba?

Áleumettik jelilerdegi qazaq qyzdary turaly bergen jaghymsyz aqparattardy oqyp,  syrt kóz qazaqty búzylghan, teksiz halyq dep aitpasyna kim kepildik beredi? Qazaq qyzdarynyng birining boyynan jamanshylyq kórse, últymyzdyng kózi ashyq, kókiregi oyau azamattary  jerden jeti qoyan  tapqanday  býkil qazaq arularyna topyraq shashady. Qyz  basqa planetadan kelgen joq. Ol  sening  anan, qaryndasyn, sening apayyn, qyzyng ghoy...

Egerde qazaqtyng  azamattary  sheshen  halqynyng jigitteri siyaqty óz últynyng qyzdaryn qaryndasym dep  ardaq tútyp, basqadan qorghap,  tirek bolsa, eshqanday qazaq qyzy basqanyng jeteginde ketpes edi.

Qazaq jigitterining  jyldan-jylgha úsaqtalyp bara jatqanyn bayqaymyz. Kerisinshe qazaq arulary qay salada bolmasyn óz belsendilikterimen kózge týsip jýr. Azamattyng ornyn basyp, býkil bir otbasyn ózi baghyp jýrgenin  talay qazaq әielining jankeshti tirligin kýndelikti ómirden kórip, estip  jýrmiz  ghoy.

Sonymen qatar, әrbir qazaq jigitine 3-4 qyz keledi degen jalghan aqparat   elimizdegi demografiyalyq ýrdiske aitarlyqtay óz ziyanyn tiygizip otyr. Jigitterimiz osy sózdi  maldanyp, 30-40 jasqa deyin salt bas, sabau qamshy jýrip, ózderinin  qalay sýrboydaq bolyp qalghanyn bayqamay qalady.

Býgingi naryq zamanynda mansap,  baspana, әleumettik mәseleler jastardyn  uaqytyly ýilenuine qol baylau bolyp otyrghany barshamyzgha ayan. Qazirgi kezende elimizde 400 mynnan astam kәriqyz bar degen derekter aitylyp jýr. Al qansha sýrboydaq baryn eshkim dәl basyp aita almaydy... Meninshe elimizde demografiyalyq tepe-tendik  búzylghan.

Býkil qogham, ýkimet bolyp  týiini sheshilmegen  osy týitkil mәselelerding sheshimin tabuymyz  kerek. Ghalymdarymyz osy aitylghan mәselelerdi  zertteuge  óz ýlesterin qossa núr ýstine núr bolar edi. Ókinishke oray, belgili demograf ghalym Maqash Tәtimovtan keyin osy salany jete  zerttep jýrgen otandyq  ghalymdardy kóre almay otyrmyz.

«Bir qaryn maydy  bir qúmalaq shiritedi»,- degendey bir qyzdyng boyynan kóringen  әdepsizdik tek  qazaq qyzdarynyng emes últtyng namysy tiyetin әreket. Yaghny biz ghasyrlar boyy kele jatqan últtyq tәrbiyemizden qol ýzip, úrpaq tәrbiyesin qoldan shygharyp  aldyq. Qazaq qyzdaryna jan-jaqtan tas atyp,  jamanday bergenshe, osy baghyttan  jiberip alghan kemshil tústarymyzdy týgendeyik, aghayyn!

Qúrmetti, oqyrman meninshe qazaq qyzynyng ólshemi internetpen  ólshenbeydi, onyng ar-namysymen  ólshenedi. Al qazaq qyzynyng tәrbiyesi - ol bizdin  últtyq ar-namysymyzdyng ólshemi.

Erkejan Dosmúhambet, Semey qalasyndaghy  Shәkәrim  atyndaghy  memlekettik   uniyversiytetinin jurnalistika fakulitetinin 1 kurs studenti

Abai.kz