Beysenbi, 6 Qazan 2022
Alashorda 9557 2 pikir 11 Sәuir, 2017 saghat 09:57

Alash, Ýsh jýz hәm Qazaq     

Qazaq turasynda sóz qozghap, ol jayynda qalam tartqan adamdardyng barlyghy derlik Alash, Ýsh jýz ataularyna soqpay óte almaytyndyghy aqiqat. Alash turasynda “Qazaq sovet ensiklopediyasynda” “Alash” “Alash myny”- ejelgi  qazaq taypalarynyng alghashqy qauym bolyp birikken odaghy “qazaq” degen búrynghy elding jalpy aty”- dep jazady,

- Shynynda Alash, Ýsh jýz, Qazaq sózining mәn-maghynasy ne? Búl turasynda biz nege bir toqtamgha kele almay jýrmiz? Nege biz Alash sózining mәn-maghynasyn, shyghu negizin bilmey túryp osynday kýide túrghan «Qazaq» sózimen bir sinonimdi sóz deymiz, tek búl ataulardyng әr kezenderde bir-birining ornyna qoldanylghany   ýshin ghana ma? El auzyna taraghan:

 Alash Alash bolghanda,                                                                

Ala tay at bolghanda

Tanbasyz tay

Ensiz qoy bolghanda

 Alash han bolghanda - degen sózderding birinshi joly nege "Alash Alash bolghanda" - dep túr? Eger Alashtyng Alash ekendigi әu bastan-aq belgili bolsa, onda Alash Alash bolghanda demey-aq, Alash bolghanda dep bastap, ayaghynda Alash han bolghanda dese de týsinikti bolar edi ghoy. Odan keyingi, qaydaghy bir ala taydyng at bolghany kimge kerek edi, naqtyly «Tanbasyz tay, Ensiz qoy bolghanda» - dep túrghan kezde? Al, Úly Abay atamyzdyng «Sonymen búlar ózin-ózi de ózge júrttarda «Qazaq» atap ketipti, búryn ózderin «Úlús» deydi eken de jýre beredi eken» deuining astarynda ne jatyr? Búryn biz ózimizdi Alashpyz, Qazaqpyz, Ýsh jýzbiz deushi edik, endi Úly Abaydyng dereginen biz ózimizdi «Úlús» dep te ataghan ekenbiz. Búlay bolghan jaghdayda búl tórt ataudyng qaysysy alghashqy bastapqy atauymyz bolmaq? - degen súraq tuady. Men búl júmbaqtyng syryn ashu ýshin «Úlús» sózin Úlygh jәne Ús yaghny Úly jәne Ús (qús) degen eki sózden qúralghan atau dep qaraudan bastaudy jón sanadym.

Tabighat pen ýndes ómir sýrudi múrat etken kóshpeliler ýshin qústyng alar orny erekshe. Qústar ózderine ayan qús jolymen qysta jyly jaqqa kóship, jazda sol izderimen keri qaytyp kelip otyrady. Bizding de qys qystaugha, jaz jaylaugha kóship jýrgen kóshpeli ómirimizdi sol bir tabighat ayasynda erkin úshqan qústargha balaugha bolady. Ári qústy, kókting simvoly sanaghan kóshpeliler ózderin kók tәnirining úlanymyz dep,tәniri qúsy, kókting qúsy qyrangha balaghan qaghanyn  kóterip, bәrimiz bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, ózimiz úlylap tәniri qúsy qyrangha balaghan hannyng úrpaghymyz, sonyng әuletimiz dep barshamyzdy bir hannan, taratatyn bolayyq desip ant berisip ózining batyrlyghymen, aqyldylyghymen kózge týsken birin el basshysy etip "Úl(ú) Ús", "Úl(ú)Ús" dep úlylap han kótergen degen qortyndygha toqtalamyn. Sol úly jiynda jer qayysqan qalyng qoldyng aiqay shuynan Úl(ú)Úsh, Úl(ú)Úsh degen  shu basym estilip, (búl jerde tórki halyqtarynyng ishinde qazaqtan basqa basym kópshiligi "s"-nyng ornyna "sh"- dep sóileytinin eskeruimiz kerek. Mysaly: basty-bash, tasty-tash, qasty-qash, qústy-qúsh, Alpamysty-Alpamysh, Manasty-Manash, dýisenbini-dýishenbi, t.s.s.) qol astyndaghy qara halyqtyng qúlaghyna Úl(ú)Úsh", "Úl(ú)Úsh" degen aiqay Alash Alash dep estilgendikten kýlli halyq Úl(ú)Úshty yaghny "Úl(ú)Ústy" - Alash dep, halyq bergen atpen atap ketipti. Ári batyr, әri aqyldy danagóy Úl(ú)Ús han osydan bastap ózin halyq bergen  atpen Alash dep atap, ózine qaraghan elin "Ús" hәm, "Úl(ú)Ús" elimiz dep ataghan degen tújyrymgha keldim. Úl(ú)Ús han ózin halyq bergen atpen Alash ataghandyqtan halyq arasynda osy bir ýrdis dәstýrge ainalghan. Ári búl dәstýr osy kýnge deyin ózining tól úrpaqtarynyng arasynda jalghasyn tauyp keledi. Ábilmansúrdyn-Abylay, Ibrahimnin-Abay, Múhamedqanapiyanyn-Shoqan, Erasyldyng - Qabanbay, mening óz atam Sýgirding - Saqal t.t. ataluy sonyng aighaghy, búl olargha halyqtyng bergen aty. Qúrbanghaly Halidting "Tauarih hamsa" kitabynda:"Alynsha han kezinde" men pәlenning nәsilimin" dep aitugha tiym salynyp kim han bolsa onyng qauymy "men pәlenshe hanyng әuletimin" deuge búiryq shygharghan. Sebebi bir hangha ergen halyq menpәlen nәsildemin dep bólektenip aralarynan týrlishe kelispeushilik tuady degen eken" - deui kónilge qonymdy qúptarlyq derek. Búdan bayqaytynymyz, qazaqtyng Abylay әuletimiz, Jәnibekting úrpaghymyz, Ábilhayyrdyng túqymymyz dep san-saqqa bólinbey, tek Alash elimiz dep ózderin Alashtan ghana taratuynda qangha singen tarihy shyndyqtyng bary aiqyn bayqalady. Olay bolsa jogharyda keltirilgen el auzyna taraghan shumaqtardy oryn-orynyna qoyyp oqyp kóreyikshi.

"Úl(ú)Úsh  Alash bolghanda

Alashtay at bolghanda

Tanbasyz tay

Ensiz qoy bolghanda

Alash han bolghanda - dep oqityn bolsaq, bizge búl bes shumaq ólenning mazmúny ashylyp shygha keledi, yaghny Úl(ú) Úshtyng - Úl(ú)Ústyng – Alash atanghany, sol sebepten ómirge Alashtay attyng kelgeni hәm búnyng sonau baghzy zamanda yaghny әli tanba men en bolmaghan uaqytta Alashtyng han bolghandyghy  belgili bolady. Ústy úlylap Úly Ús atap pir tútu qazaqqa janalyq emes. Búl ýrdisting de sonau kóne zamannan bastau alyp ýzilissiz úrpaghymen jalghasyn tauyp kele jatqanyn angharu ýshin biz Abaydy - Úly Abay, Jambyldy - Úly Jambyl, Múhtardy - Úly Múhtar, Shoqandy - Úly Shoqan, Maghjandy - Úly Maghjan deuimizdi kóldeneng tartsaq ta bolady. Demek múnyng da Alashtan bastau alghanyna kuә bolghandaymyz. Alash babam óz elin Ús, Úly Ús elimiz dep atap qana qoymay, ony "ong qanat", "orta", "sol qanat" dep ýshke bólip biylik jýrgizgen jәne ýsheuin birge "ýsh Ús" (ých Us-ých Uz) dep ataghan. Qazaqtyng qazirgi "ýsh jýz" "ýsh jýzding balasymyz" dep jýrgeni osy. Asyly búl sóz "ýsh Ús" atauynyng sәl ózgeriske týsken týri. Al endi Alashtyng "Ús" eli nege ýshke bólinip ýshtik jýiemen basqaryldy jәne nege birin ong qanat, birin orta, birin sol qanat dep ataghan. Múnyng syryn ashu ýshin biz aldymen Ús, Úly Ús degenimizding ózi ne maghynany bildiredi, sony aiqyndap aluymyz kerek. Búl turasynda Ábilhan Ábilasan "Ús, As, Az - tәniri qúsy, býrkit (grif orel). "Ús" (griyf) – tәniri qúsy degen maghynada. Mahmút Qashqary "Ús" degen sózdi ertegilerde aitylatyn basy býrkit denesi arystan beynesindegi qús (griyf) býrkit maghynasynda qoldanghan eken. Úsh ýshkirsә ólýr -ýsh ýshkirse óler (Qashqariy). Ús es kórip yuksak qalyq qoly chaqar -grif zaviydev padali brosaetsya s vysoka neba (Qashqariy). A.Amanjolov osy maghynadaghy sózdi ("As") ertedegi qiyal ghajayyp qús (griyf) nemese býrkit, ol kóne dinastiyalyq әuletting aty jәne týrkiler tabynghan Kók tәnirining beynesi (keyiptanu) degen qorytyndygha keledi deydi. Demek "Ús" degenimiz tәniri qúsy, býrkit ekenine kóz jetkizdik. Olay bolsa Alashtyng óz "Ús" elin ýshke bólip biylep, birin ong qanatym, birin sol qanatym deuining syry osynda jatyr. Adamdardyng dene mýshesine qaray ong qol, sol qol, bolmasa ong kóz, sol kóz demey qúsqa baylanysty "qanat" sózining el biyleu men әsker biyleu tәsiline enuining astary endi ashyla týsti-au deymin. N.Mynjan: "Shejire deregi boyynsha qonyrattar eki ýlken birlestikke bólinedi. Búl eki birlestikti әigili ghalym V.Radlov "Alty ata kókting úly, alty ata kókting qúsy" - dep ataghan degen derek bar"-dep jazady. IYә, qazaqtyng «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» dep er balalaryn qyrangha, qyz balalaryn aqqugha teneui men «Úlym úyada, qyzym qiyada», «qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqtyrmay», «qanatynyng astyna aldy», «atqa qondy», «ýige qon», «qonyp ket», «qanaty qataydy», «topshysy bekidi», «baq qúsym»,  «balapanym»,  «qanatym»,  -  dep qana  qoymay, mektep bitirip ýlken ómirge ayaq basqaly túrghan úl-qyzdaryn, elimizding «jas týlekteri» dep sóz saptauy da kezdeysoq aityla salghan sóz emes eken, "Qyran týlegine qaytpas qaysar syilaydy" - deydi dana halqymyz. Olay bolsa "týlek" dep býrkittin, yaghny tәniri qúsy, qyrannyng balapanyn ghana aitatynyn eske alsaq ta jetkilikti-au deymin, tipti kelin týsirgende "aqquyndy ayala", "qúsyng qútty bolsyn", dep qyzdaryna "qús etek"  kóilek kiydiretin de osy bizding qazaq. Ol ol ma dombyra men nayzasyna, taqiya, bórik, hәm tymaq pen sәukelege ýki taghyp dúlyghasyna qyran qústyng qauyrsynyn taghyp qústyng keude jýni men balaq jýnine úqsatyp úrys-soghysqa ynghayly etip sauyt kiyetin de bizding batyr babalarymyz.  Tipti han kótergende de handy aq kiygizge (aq kiygiz biyik shyng basyndaghy qardyng beynesi S.S.) otyrghyzyp úlylap Úly Ús (Úlúgh Ús), Shyng Ús (Shyngh Ús) dep kókting qúsy, biyikting qúsy,  tәniri qúsyna balap "qyran alasagha qonbaydy" - degen niyetpen biyikke shygharyp han kótergen.

"Kýltegin" saghanatasynyng mandayshasynda býrkit beynesining bederlengenin bilemiz. Al,Shynghys hannyng (Shyngh Ús han - Shyng Ús han) (Shyng qús S.S.)  tuynda da qyran beynesi, beynelengen.   Búl   tu   nanym - senim boyynsha, Shynghyshan әuletining jelep-jebeushisi, kiyeli belgisi bolyp eseptelgen. Rashiyd-ad-dinning kuәlik etuine qaraghanda Shynghys hannyn   ósiyetterinin   biri bylaysha berilgen   eken: "Momyn halyqtyn   arasynda jýrgende  qoshaqanday momyn  bol,  al shayqasqa shyqqanda ash býrkittey shýilik" degen eken. Tipti jylnamashy Haydardyng kuәlik etuine qaraghanda Qasym hannyn:  "Biz - týz týlegimiz: bizde qat ta,  qymbat ta jauhaz joq,  eng basty   baylyghymyz mal ..."  yaghny “Biz-týz týlegimiz” – dep shegelep   aituy   bizding qyrandar eli ekenimizdi pash etip túr ghoy  Jalpy bizding qyrandar eli atalatynymyzdy kórshi qytay eli jaqsy bilgenge úqsaydy. Oghan "VIII ghasyrdaghy Qytay imperatorynda týrki sarbazdarynan jasaqtalghan armiyanyng qolbasshysy, týrki túqymynan shyqqan Ani-laushandy qytaydyng úly aqyny Du-FU "Úly qorghannyng syrtyndaghy joryq" atty óleninde:

            "Qyran qúsynday tekti qyraghy janar jau qabaq

            Qanatyn qomdap izdeydi týzden toyatyn.

            Tomagha tartyp jiberseng boldy aspandy býrkep shәu qanat

           Sorghalap tómen jauynyng kózin joyatyn.

            Qanyna singen ójettik ruhy oyanyp,

            Qoldaydy ony alysta qalghan aruaq

            Qaptaghan qúzghyn qypqyzyl qangha boyanyp

            Tyrnaghyn qayrar qauyrsyngha janyp-ap” - dep Tórki túqymynan shyqqan Ani-Laushandy "qoldaydy ony alysta qalghan aruaq" dey otyryp, shabyttana jyrlap, qyran qúsqa teneui tegin bolmasa kerek. Men "ejelgi jungo jylnamalarynda "Us-un" "Us-iyn" "As-sa" "As-u" "As-o" degen attardyng kezdesetinin әri búl ataulardy "qazaq" atauynyng dybystyq balamasy degendi qoldaytyn Jan Shiman, Hy Shiutau syndy qytay zertteushilerining pikirin maqúldaymyn. Kezinde "Saghanatas syrlary" atty kitabynda: M.Dýisenov "Birqatar ghalymdar "U-shiyn" qargha degen maghynany bildiredi deydi. Al Altay Amanjolov "Usuni" etnoniymindegi "us" týbirin kóne týrikting “ýs” nemese "as" sózimen salystyra qarastyrady"... dey kelip"VIII ghasyrdaghy "Tonyqúq" eskertkishterinde úshyrasatyn "týrk esir bodun - týrki býrkit halqy" degen tirkesti (múndaghy “esir” sózi tuva tilindegi "eziyr" - býrkit sózimen tórkindes keledi) ashina týrikterining yaghny biyleushi taypanyng balamaaty retinde qoldanylghan dep shamalaugha bolady. "Kýltegin" saghanatasynyng mandayshasynda býrkit beynesining bederlenui de tegin bolmasa kerek" - dep atap ótken. Osy arada M.Dýisenovtyng jogharyda keltirilgen "Ashina" sózine keler bolsaq, búl shyndyghynda da tórkilerding negizgi biyleushi taypasynyng aty. "Ashina" sózin "Ús" "As" sózimen baylanysy bar "U-shiyn" atauymen salystyra qarap "Ush-iyn", "Ash-iyn" yaghny Ús-iyn, As-in dep oqysaq Ashina atauynyng tәniri qúsy, býrkit atauymen sabaqtas ekenin angharamyz. Kóne tórkiler qoghamyn zertteushi Yu.A.Zuevting qytay derek kózderimen zertteushilerining kórsetulerine sýienip “647 jyly Batys Tórk qaghany Tang imperatoryna altynnan qúiylghan qarghanyng mýsinin syilyqqa tartqanyn aitsa,” endi birde «Ashyna» atauy tóniregine toqtalyp búl ataudyng qytay deregindegi usundardyng atauy ekenin sóz etetini bar”-búl bizding jogharydaghy pikirimizding negizsiz emes ekenin aighaqtaytyn derek.Demek Jungojylnamalarynda kezdesetin "Us-iyn" "Us-yn" "As-a" "As-o" "As-u" degen attardyng "qazaq" atauynyng dybystyq balamasy degen Jan Shiman, Hy Shiutau syndy zertteushilerding pikirlerining shyndyqqa ainalghany.Qadyrghaly by Qosymúly jәne onyng jylnamalar jinaghy  kitabining avtorlary R.Syzdyqova men M.Qoygeldiyev «Úlys túlghasynyng shejirede eng jii kezdesetin maghynasy "halyq" avtor týrki-monghol halyqtaryn úlús dep ataydy" dep eskertse. Q.Haliyd: "Úlús" sózi mongholsha "taypa", jamaghat: ese, ýles maghynasyn beredi. Múny qazaqtarbirlik, jinalu keyde: zang ereje ornyna paydalanady. Mysaly, "Elding últynan shyghayyn ba" deydi. Múnda birlik, jinalu mәni kórinip túr, yaghny júrttyng birliginen shyghayyn ba kópten aiyrylayyn ba bolmasa elding últy solay desedi "Búl elding ótkeni solay bolyp kelgen" degen maghynada, múnda ereje, әdet bolyp audarylyp túr" dep jazady. Demek "Úlús" sózi qazaqtar ýshin birigu, jinalu, últ bolyp úiyp, birlesip bas qosu. Búdan angharatynymyz qazaqtardyng "Óz elimnin, últymnyng atynan shyghayyn ba, últtyghymnan, eldigimnen aiyrylayyn ba" bolmasa "Elim solay atalady, últym solay, elimning ghasyrlar boyyna atalyp kelgeni solay edi"-degenine kóz jetkizemiz.Kezinde Úly Shoqan Ualihanov “Úlys” sózi o basta belgili bir territoriyada qúrylghan taypalar odaghy” - degen  bolsa, Úly Abay atamyz "Sonymen búlar ózin-ózi de ózge júrttar da "qazaq" atap ketipti. Búryn ózderin "Úlús" deydi eken de jýre beredi   eken»-dep jazghan edi.Sonymen toqsan auyz sózding tobyqtay týiinine keler bolsaq  biz eng birinshiden Úlúgh Ús (Úly qús) yaghny Alash hannyng úrpaghymyz sonyng elimiz dep, han eli retinde ózimizdi qyran  qúsqa balap, qyran beynelengen tu kóterip Úlú Ús, ýsh Ús, Úsaq (Saq) bertin Tórk Ús (Týrkesh) atanghan «Qús» elimiz.Ekinshiden qystyng yzghary ketip, kóktemning kelgenin pash etip, birinshi bolyp úshyp keletin jyl basynyng jarshysy Ús, Úz demekshi Úsaq-Úzaq yaghny Úzaq qarghagha balap Úzaqpyz-Ghúzaqpyz desip   ózimizdi «qargha tamyrly qazaqpyz», «qargha tamyrly el edik qashannan-aq» dep ósken «Qús» elimiz. Ýshinshidenbeybitshilik, súlulyq, adaldyqtyng aru qúsy, qústyng tóresi, aqqu qazdy kiyeli qús sanap aru qyzdarymyz ben asyl analarymyzdy aqqu qazgha balap «qazaq» atanyp jýrgen «Qús» elimiz. Qalay týrlendirip, qay jaghynan alyp qarasaq ta bizding jer týgili aspannan «qús joly» - dep júldyzdar shoghyrynan týndelete jol salghan «Ús - Qús» eli ekenimiz anyq. Demek biz Sayypqyrandar men Aqqular eli yaghny kók tәnirine siynyp tәnirinen basqagha bas iymegen tәniri tekti, tәniri bolmysty kók tórkilermiz. «Qús» erkindikting hәm tórding simvoly, demek biz kók tәniri, yaghny aspan simvoly bolghan qústy últtyq totemimiz – kiyetegimiz etip ósken tәniri tekti, tәniri bolmysty, erkindik sýigish týz týlegimiz. Ataqty ghalym, kóne tórki tilining mamany Altay Amanjolovtyng «Ús», «As», «Az» - qiyalghajayyp qús, tәniri qúsy, býrkit, ol-kóne dinastiyalyq әuletting aty jәne týrkiler tabynghan kók tәnirining beynesi (keyiptanu) – degeni shyghar kýndey shyndyq ekenin moyyndauymyz kerek.

Til – tarih kilti demekshi, biz osylaysha Alash pen Qazaq hәm Úlús, (Úly Ús), ýsh jýz (ýsh Ús) ataularynyng shyn mәninde bir-birining balamasy yaghny sinoniymi ekenine kóz jetkizgendeymiz.

Samat Sypatayúly

Abai.kz

2 pikir