«...Qala basshylary byltyr da, biyl da biz «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizetin kýnge «Qala kýnin» merekeleudi dәstýrge ainaldyryp aldy. ...Aksiyagha Óner Akademiyasy men QazMÚU-den kelgen studentter ózderine jataqhanadan shyghugha tyiym salynghanyn, M.Shahanov úiymdastyryp otyrghan jiyngha barmau kerektigi turaly ýgit jýrgizilip: «eger búghan qúlaq aspaytyndar bolsa, oqularymen qoshtasa bersin» dep kýsh kórsetkenin aitty. Keybir joghary oqu oryndary dekandarynyng aksiya ótetin jerdi tónirektep, óz studentterining kelgen, kelmegenin baqylap jýgenderi de әigilenip qaldy. Mine, osylaysha biylik tarapynan jýrgizilgen aila-sharghylar Respublikamyzdyng әr adamyna azamattyq mindet bop esepteletin «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna kelushilerding jolyn kesti. Alayda biz oghan moyymaymyz. Óitkeni tildi, últty qorghau eshkimning jeke mýddesi emes...»

(«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna
qatysushylardyng mәlimdemesinen.
«Jas Alash», 21 qyrkýiek, 2010 j.)

«...KSRO-nyng kezindegi Qazaqstan Jazushylar Odaghy qanday edi? Sol kezde búl Odaq tirkelmegen últtyq partiyanyng rólin atqardy... Jazushylar Odaghy qazaq halqynyng sýienishi, tayanyshy boldy...

Qazirgi kez - qazaq jazushylarynyng da, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng da bedelining әbden tómendegen, qúldyraghan kezi...

«...Qala basshylary byltyr da, biyl da biz «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizetin kýnge «Qala kýnin» merekeleudi dәstýrge ainaldyryp aldy. ...Aksiyagha Óner Akademiyasy men QazMÚU-den kelgen studentter ózderine jataqhanadan shyghugha tyiym salynghanyn, M.Shahanov úiymdastyryp otyrghan jiyngha barmau kerektigi turaly ýgit jýrgizilip: «eger búghan qúlaq aspaytyndar bolsa, oqularymen qoshtasa bersin» dep kýsh kórsetkenin aitty. Keybir joghary oqu oryndary dekandarynyng aksiya ótetin jerdi tónirektep, óz studentterining kelgen, kelmegenin baqylap jýgenderi de әigilenip qaldy. Mine, osylaysha biylik tarapynan jýrgizilgen aila-sharghylar Respublikamyzdyng әr adamyna azamattyq mindet bop esepteletin «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna kelushilerding jolyn kesti. Alayda biz oghan moyymaymyz. Óitkeni tildi, últty qorghau eshkimning jeke mýddesi emes...»

(«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna
qatysushylardyng mәlimdemesinen.
«Jas Alash», 21 qyrkýiek, 2010 j.)

«...KSRO-nyng kezindegi Qazaqstan Jazushylar Odaghy qanday edi? Sol kezde búl Odaq tirkelmegen últtyq partiyanyng rólin atqardy... Jazushylar Odaghy qazaq halqynyng sýienishi, tayanyshy boldy...

Qazirgi kez - qazaq jazushylarynyng da, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng da bedelining әbden tómendegen, qúldyraghan kezi...

Úzyn sózding qysqasy, biz Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng búrynghy bedelin qaytaruymyz, qayta qalypqa keltiruimiz kerek».

Qabdesh Júmadilov,
Qazaqstannyng halyq jazushysy
(«Qazaqstan Jazushylar odaghynyng búrynghy
bedelin qayta qalpyna keltiruimiz kerek»,
«Jas Alash», 21 qyrkýiek, 2010 j.)

«...Jazushylar Odaghynyng jarghysyna ózgerister engizbeksizder. Ol boyynsha búrynghy tóragha Qúrmetti (mәngilik) tóraghagha ainalmaq jәne ol qamqorshylar kenesin basqaryp, jazushylar saylaghan sekretariattyng sheshimine veto qong qúqyghyn iyelenbekshi. Birinshiden, Jazushylar Odaghy erikti týrdegi qoghamdyq úiym. Barlyq sheshim kópshilikting úigharymymen qabyldanugha tiyisti. Al bәrining ýstinen qaraytyn, saylanghan sekretariattyng sheshimine veto qoyyp otyratyn Qúrmetti tóragha eshqanday qisyngha kelmeydi. Onday avtoritarlyq jýie shygharmashylyq úiymnyng tabighatyna jat nәrse!»

Tólen Ábdik,
QR Memlekettik syilyghynyng laureaty
(Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng 75 jyldyq mereytoyy
ayasynda ótken Plenumynda sóilegen sózinen.
22 qyrkýiek 2010 j.)

«...Qazaqstan Jazushylar Odaghy basqanyng bәri qyzmetten ketse de, tek Núrlan Orazalin ghana óz túghyryn saqtap qalatyn «Qúrmetti tóragha» degendi oilap tauypty. Búl ýlken basshylar armandap jýrgen «mәngilik tóraghanyn» tómengi biylik arnasynan boy kórsetui emes pe? Jazushylar Odaghynyng osynday sheshim qabyldauyn jәne onysyn keybir qarsylastarynan ýrkip, baspasózde jariyalamauyn qalay týsinemiz? «Qúrmetti tóragha» óte qajet bolsa, onda búl ruhany lauazymgha Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng túnghysh tóraghasy Iliyas Jansýgirovty bekiteyik. Áriyne, olardyng múnday qadamgha bet búrmasy anyq. Ótkendegi «Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyna Jazushylar Odaghynyng merekelik toyyna jinalghan qalamgerlerding ýshten biri barghan bolsa, últtyq mýdde qanday biyikke kóterilgen bolar edi. Últ, til joyylsa sol jazushylarynyz jәne olardyng kitaptary kimge kerek? Osy qarapayym qaghidany týsinbeytinderine qayranmyn. Menimshe biylik ziyalylardy mәngýrttendiru prosesin tikeley Jazushylar Odaghynyng ózinen bastaghan sekildi...»

Dulat Isabekov,
jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty
(Telearnada sóilegen sózinen.)

Biz Almaty qalasynda,
Ot pen ósek arasynda
«Memlekettik tildi qoldau» aksiyasyn ótkizdik.
Til ólse últ qalmaytynyn,
Ruhsyz baqyt bolmaytynyn
Kosmopolittengen biylik qúlaghyna jetkizdik.
Biraq, biraq, instituttarda, mektepterde...
Tapsyrmamen kileng qazaq ústazdary birlesip,
Ruhsyzdanghan biylik-atqa mingesip,
Janyn saldy sol jiyngha jibermeuge jastardy.
Tilge, últqa qarsy kýres ústazdardan bastaldy.
Osy ma edi el kýtkeni,
«Últshyldardy» jendik dedi,
Ol sorlylar shyqqanday bir abyroyly beleske.
Búl, әriyne, qyzmeti ýshin últyn satu emes pe?

Bes jýzdey til janashyry әr qyrynan biylikti
Qatal syngha ap shýilikti.
Eshkim múny «ótken jiyn dey almaydy at ýsti».
Áytse de oghan elim degen,
Últ múnynan jerinbegen
On-aq qazaq jazushysy qatysty.

Ýsh kýnnen song Jazushylar Odaghynyng keremet
Merekelik bir toyy ótti, danghoylyqty órelep.
Al sol toygha myngha juyq qalamgerler jinalyp,
Jenisti aityp, tabysty aityp algha asqan,
Til taghdyryn esine de almastan
Óz basshysyn madaqtady sóz taba almay qinalyp.
Qazir әrbir «TJ – basshy» túru kerek sanada,
Naq sol kýni saylady ony etip «mәngi tóragha».

IYә, sóitse de Orazalin Qorazalin bolmady.
Tek biylikting tarlandaryn tau kórip,
Til mýddesin kótergendi jau kórip,
Tauyqaliyn, Shójealinning dengeyinde samghady.
Sóilese de jaghy talmay,
Qorazdyq kýsh tanyta almay,
Tilge jany ashymaytyn mýskinderdi qoldady.
Namysy ólgen ruhsyzdar toqtyghy,
Jәne ýrkek «Shójealinder» shattyghy
Halqymyzdyng kýreskerlik parasatyn qorlady.

«Memlekettik tildi qorghau – orystyng da boryshy,
Nemis, úighyr, tatargha da ol mindet isi, ar isi...»
Endeshe odan nege qashty talay qazaq «arysy?»
Últsyzdanghan basshylargha jaltaq-jaltaq qaraumen,
Jәne olardyng kezektese «tufliyin jalaumen»,
Kóbisining mýldem ólip qaldy ma eken namysy?

Últ degende jasyrynar, múny júrtqa qosylmay,
Jýreginde shyndyq oty oinamaytyn jasynday,
Tipti satqyn basshyny da qabyldaytyn dosynday
Bir kezdegi «tabandy erdin»,
Býgingi ýrkek qalamgerdin
Búl zamandyq qúnsyzdanghan bet-beynesi osynday.

«Úl-qyzyma, nemereme tie me dep – ziyany»
Búghyp qaldy keybir últqa jany ashityn ziyaly.
Óz shattyghy ýshin olar últ mýddesin qiyady,
Múnday minez tek satqyndyq auqymyna siyady.

Qazir elge telpek emes, erkek kerek tabandy.
Últyn, tilin qorghamaytyn
Qorghaghandy qoldamaytyn adamdy,
Últ, til ýshin kýrespeytin,
Kýreskenge ilespeytin adamdy
Kórsem boldy elestetem
Dәnin bireu iyelengen sabandy...
....................................................
Kýn tua ma oyatatyn mәngýrttengen qoghamdy?

Týpnúsqadaghy taqyryp -

QYZMETI ÝShIN ÚLTYN SATQAN ÚSTAZDAR

nemese

TILDI QOLDAU AKSIYaSYNA JAZUShYLAR NEGE KELMEDI?