Úmytpasam, shilde aiy bolatyn. Týski ýzilis. Júmys bólmecinde jalghyz qaldym. Áriptesterimning birazy enbek demalysynda, qalghandary týski asqa ketti. Biraz kýn búryn bastaghan kitabymdy ayaqtaudyng qamyna kiristim. Ol Ózbekәli Jәnibekovting «Taghdyr taghylymy» kitaby bolatyn. Kitapty oqyghan sayyn kózge jas ýiiriledi. Sol sebepti kitapty jalghyz qalyp oqudy úigharghanmyn.

Átten, netken ghúmyr. Balghyn balalyq shaqtyng qyzyghy men qiynshylyghy qatar jýrgen Ózbekәli aghamnyng taghdyry osynday bolghan eken-au dep te qoyamyn. Áke men anadan erte aiyrylghan qanday qiyn... Ózbekәli aghamyz sonyng bәrine tótep berip, bilimin shyndap, ómirlik maqsat qúryp, soghan ózin-ózi jeteledi. Kemshilikteri ýshin ózin-ózi qamshylady. Búl taghdyrdyng taghylymy.

Áriptesterim týski ýzilisten kelgenshe kitapty oqyp bitirdim. Ázbekәli aghamnyng balghyn shaqtaghy algha qoyghan armandarynyng birshamasy oryndaldy.  Ol qazaq halqynyng ruhany mәdeniyeti men ónerin býkil әlemge tanytu edi. Sonyng jolynda ayanbay ter tókti. Elimizdegi kóptegen múrajaylardy óz qolymen jasady. Ózbekәli aghamyz múrajay isining janashyry, әri bilgiri edi.

Áulie kesenesi negizinde qúrylghan «Áziret Súltan» qoryq-múrajayynyng da qúryluyna Ózbekәli aghamyzdyng jasaghan enbegi orasan. Kenes ýkimetining qylyshynan qany tamyp túrghan shaqta kesenede jerlengen handar men súltandar, biyler jәne batyrlardyng qúlpytastaryn múrajay ekspozisiyasyna qoydy. Jerlengen túlghalar turaly әngimeler ol óz aldyna bir bólek dýnie bolatyn. Ózbekәli aghamyz ózining batyldyghynyng arqasynda az uaqyttyng ishinde muzey ekspozisiyasyn jasap shyqty. Búl ekining birining qolynan kele bermeytin sharua edi. Sonday-aq, ateistik qoghamda eng aldymen elimizde әulie babamyz — Qoja Ahmet Yasauiyding múrasy men ilimine betbúrysty bastaghan da osy Ózbekәli Jәnibekov bolatyn. Kóne «Diuany hikmetterdin» núsqalaryn múrajay qoryna jinaqtay bastady jәne saqtalghan qúlpytastardy oqudy da qolgha alghan bolatyn.

HIV ghasyrdyng basty qúndylyghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesining opyrylyp qúlau qaupi tóngen bólikteri – Bas portal men meshit bólmesi myghymdaldy. Qabirhananyng edenin bastapqy dengeyinde qalpyna keltirip, Qoja Ahmet Yasauiyding enkeyip, qúlaugha ainalghan qúlpytasyn týzetuge mýmkindik berdi. Keng auqymdy júmystarynyng nәtiyjesinde kesene-meshitting negizgi segiz zalynda, sol siyaqty HV-HVI ghasyrlarda túrghyzylyp, 1975 jylgha deyin júmys istegen Shyghys monshasynda, HIH ghasyr Júma meshitinde jylyna 450-500 myngha juyq kelushiler tamashalaytyn múrajay ekspozisiyasy ornalastyryldy.

Qazaqtyng kemenger jazushysy Ábish Kekilbaev: «Últtyq memleketimizding qaytadan qalpyna keltirilip, Tәuelsiz damu jolyna týsuine de Ózaghanyng sinirgen enbegi erekshe" dese, halyq jazushysy Sh.Múrtaza  "Ózbekәli Jәnibekov býkil sanaly ómirinde qazaq halqynyng dýniyejýzilik siviziliyasiyagha qosqan ýlesin dәleldeumen ótti"- dep, baghasyn berdi. Ghalym, professor Myrzatay Joldasbekov Ózbekәli Jәnibekov jayynda bylay syr shertedi:  «Núrly jýzdi, әdemi qonyr ýndi, jaratylysy bólek Ózbekәli el tarihy men mәdeniyetining bilgiri, qasiyetting túnyp túrghan túnbasy, oidyng tereni halqymyzdyng keskini menen kelbeti, qayraty menen aibaty edi, arysy edi, dara túlghasy edi, elining asyly, barshanyng jaqyny edi, qayyspaytyn qara nary, shalys baspaytyn kerjorghasy edi, boyyn jasyrghan túlpar edi. Zamanymyzdyng Búqar jyrauy, Tóle bii edi» dep, erekshe baghalghan eken.

Kitapty ayaqtaghan song sanamda tereng oy tudy. Qazaqtyng Ózbekәlisindey daryndy, kemenger, batyl túlghanyng jasaghan enbekterin jas jetkinshekterge nege nasihattamasqa? Múrajay basshysyna kórme ashsaq degen úsynysymdy bildirdim. Mekeme basshysy qoldau kórsetetindigin jetkizdi.  Ókinishtisi, múrajayda tek Ózbekәli aghamyzdyng ózi ótkizgen kitap sóresi men «Qonyrat» toqyma kilemi bar eken. Eki jәdigermen kórme ótkize almaytynymyz anyq. Otyra qalyp, әriptesterimnen Ózbekәli aghamyzdyng ýiining telefonyn alyp qonyrau shaldym. Qalihan apam telefondy kóterdi.

«Apa, amansyz ba? Men Týrkistannan habarlasyp otyrmyn. «Áziret Súltan» qoryq- múrajayynan esimim  Berik. Tanydynyz ba?» Qalihan apa 2008 jyly múrajaydyng 30 jyldyq mereytoyynyng qadirli qonaghy bolghan bolatyn. Meni birden tanydy. Amandyq- saulyq súrasyp bolghan son, «jayshylyq pa, balam?» dedi. «Sizding maghan ýlken kómeginiz qajet. Múrajaydan Ózbekәli aghamyzgha arnap 28 tamyz kýni tuylghan kýnine oray kórme ashsaq degen josparymyz bar» dedim.  Qalihan apa maghan Ózbekәli aghamyz ómirden ozghan kezde kóptegen jәdigerlerin Almatynyng Ortalyq múrajayy men Otyrar arheologiyalyq qoryq-múrajayynyng qyzmetkerlerine bergendigin jetkizdi. Biraq ózinde saqtaghan birshama zattarynyng bar ekendigin aitty. Sóz barysynda Qalihan apa mening jasymdy súrady.

Men «jiyrma jetidemin» dedim.

«Osy uaqytqa deyin Ózekenning jәdigerlerin alghan múrajaydyng biri de ekspozisiya, ne bolmasa kórme de jasamady» dep renishisin bildirdi. «Apa, kóresiz, jasaymyz, ol qoldan keletin sharua» dedim. Shyny kerek, biraz senimsizdik bildirip, sóz sonynda Qalihan apa kelisimin berip, Almatydan birshama Ózbekәli aghamyzdyng kózi tirisinde tútynghan zattaryn berdi. Aghamyzdyng kitaptaryn aqtaryp fotosuretterin kórmege qonggha shygharudy úighardyq. Qyzu júmystar jýrgizildi. 2009 jyly 28 tamyz kýni Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde «Ózbekәli Jәnibekov — memleket jәne qogham qayratkeri» taqyrybynda kórme ashyldy. Búl óz aldyna basty janalyq boldy. Oghan deyin Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde jeke túlghagha arnalghan kórme ashylmaghan eken. Kórmening ashyluyna Ózbekәli aghamyzdyng zayyby Qalihan Jәnibekova, aghayyn tuystary men kózin kórgen azamattar shaqyryldy. Sonda minberge shyqqan Qalihan apa múrajay újymyna sheksiz alghasyn bildirip, batasyn berdi. Men ózimdi sonda baqytty sezindim. Oiyma alghan isimning ondy bolghandyghyna qatty quandym. Adam balasyna búdan artyq marapat bar ma? Sonday-aq, 2010 jyly Qalihan apamyz Týrkistangha arnayy at basyn búryp, Ózbekәli aghamyzdyng «Adyrna» foliklorly ansambli ókilderine ózi tikken kóilekterin tabys etti. Aragha bir jyl salyp Almatydaghy ýiine baryp, Ózbekәli aghamyzdyng jeke kitaphanasynan 30-gha juyq kitaptary men shapanyn alyp múrajaygha qoryna ótkizildi. Qazirgi tanda múrajayda Ózbekәli aghamyzgha qatysty qúndy dýniyeler kýn sanap kóbeyip keledi.

Qogham qayratkerining tughanyna 85 jyl toluyna oray, Qoja Ahmet Yasauy kesenesining Qújyra bólmesinde túraqty ekspozisiya qúrylyp, kelushilerge әli qyzmet kórsetude.

Dana halqymyz «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» deydi. Sondyqtan Ózbekәli Jәnibekovtyng halqy ýshin jasaghan enbekterin nasihattau siz ben bizge ortaq abyroyly is.

Berik BAYBOLOV, Týrkistan qalasy

Abai.kz