– Shynyn aitqanda, sizding as ýy men sanitarlyq torapsyz pәterler jayly úsynynyz «Kaznetti jaryp shyqty». Deputat Peruashev otandastaryn las, әri ash kórgisi kele me?   

– Men, «Ak jol» fraksiyasy atynan, jaqsy jabdyqtalghan, kóriktendirilgen jataqhanalardy saludy úsyndym. Al «әjethanasy joq pәterler» jayly sybysty basqa bireu taratty, mening sóilegen sózimnen bes sekundtyq rolik qiyp alyp, jelige salyp jiberdi. Onda nege mening sóilegen sózimdi tolyq kórsetpeske? Ne bolmasa, mening ýkimetke naqty úsynystar engizip jatqan bóligin? Mәjilisting saytyna kirip, bizding naqty ne úsynyp jatqanymyzdy sol jerden oqy alasyzdar. Qújattyng ornalastyrylghan uaqytyn da sol jerden baqylay alasyzdar.

IYә, mening pәterdi mysalgha keltirgenim ras, múndaghy maqsatym – baspananyng paydaly jәne jalpy aumaghy arasyndaghy ara qatynasty anyq kórsetu: as ýy men sanitarlyq torap jalpy aumaqqa kirmeytin jataqhanada  baspananyng qúny 40%  arzangha týsedi. Sondyqtan jeke pәterding ipotekasyn qaltasy kótermeytinder ýshin jataqhana salu kerek.

Búl jerde mening synshylarym shu kótergen «eski-qúsqy» jataqhana turaly aityp jatqanym joq. Biz zamanauy standarttar boyynsha abattandyrylghan jataqhanalardy saludy úsynyp otyrmyz. Múnday jataqhanalar kóptegen damyghan elderde bar, olar, әdette, júmyssyzdar nemese qonys audarghandargha arnalghan. Jәne búl ýlgide tek jataqhanalar ghana emes, mysalgha, europalyq normalar boyynsha – bir júldyzdy qonaq ýiding әjethanasy men as ýii – bir qabatqa ortaq. Olardyng baghasy arzan bolghandyqtan, ýlken súranysqa iye. Múnday qonaq ýilerdi Germaniya, Polisha, Fransiya, Skandinaviya elderi, Japoniya, Koreya elderinde kóptep kezdestiruge bolady. Sondyqtan biz ótkenge emes, órkeniyetti әlem qoldanyp jatqan tәjiriybege kóshudi úsynyp otyrmyz. Tipti bay degen Germaniya elining ózinde halyqtyng kóbisi jaldamaly ýide túrady, óitkeni jekemenshik ýy alugha kez kelgenning shamasy jete bermeydi.

IYә, jataqhanalar mýldem ýii joq, jaghdayy joq jandargha arnalghan.

Sol sebepti, «bizdi jataqhanagha qamau kerek emes» nemese «ózing baryp túr» siyaqty sózder – bos әngime. Birinshiden, erkinen tys onda eshkimdi kýshtep aparyp, túrghyzyp qoymaydy. Jataqhana salu – ol da aqsha. Eger sizding layyqty baspananyz bolsa – qúba-qúp, quanyshtymyz. Onda búl bastama sizder ýshin emes, sizge qatysy joq mәsele jayly qatty uayymdaudyng qajeti joq.

Jeke óz basym 16 jastan 24 jasqa deyin jataqhanada túrdym. Áriyne, 50 jasqa taqaghan kezde ózime jayly baspana satyp aluyma әbden bolady. Alayda búl mening baspanagha mýldem qoldaryn jetkize almay jýrgen jandar jayly oilaugha kedergi bolmauy tiyis, әsirese, olar maghan deputat retinde kelip, kómek súraghanda, beyjay otyra almaymyn. Al múnday adamdar bizde tolyp jatyr. Al eng jaghdayy qiyn jandar – túrmysyn jaqsartu maqsatynda auyldan qalagha kelgen jastar. Olar mýgedek emes, әli kóp balaly otbasy emes, tirkelgen túrghylyqty jeri joq, sondyqtan әkimdiktegi kezek boyynsha әleumettik túrghyn ýy turaly armandamaydy da.

Sonday-aq, 40-60 myng tengege júmys istep, jalaqysynyng jartysyn jatatyn oryn ýshin berse (әli bir ay boyy birdenege kýn kóru kerek) – ipotekanyng iyisi olardyng múryndaryna da barmaydy! Sondyqtan búl jerde basqa sheshu joly kerek. «Núrly jer» baghdarlamasyna 1,5 trln tenge bólindi – al búl tek qala túrghyndary men ipotekagha kózdelgen. Al, sonda, myna jastar eshkimge kerek bolmay qaldy ghoy? Men múnymen kelispeymin.

Bazar men qúrylys manyndaghy jeke sektordy aralap kórinizshi – múnda antisanitariyalyq jaghdayda, egeuqúiryqtarmen birge, әjethanasy dalada, suyq suy ghana bar әr bólmede 6-10 baladan túryp jatyr! Mine, ash, әri las degender! Biz olarmen kezdestik, әngimelestik. Olar anaghúrlym jaqsy jaghdayda túrugha әriyne quanyshty bolar edi, jataqhanadaghy jeke bólme – olar ýshin qol jetpes arman! Ókinishke oray, búl býgingi kýnning shyn beynesi. Áriyne, zor súranystyng nәtiyjesinde jeke menshik iyeleri ózdiginen birshama jaqsartylghan jataqhanalar sala bastady. Degenmen, olar óte az, jaghdaylary da «mәz» emes.

Sondyqtan «Aq jol» partiyasy jayly jataqhanalardy saludy úsynyp otyr, búl jerde iyesine qyruar aqsha tólemeysiz, jyly әjethana, juynatyn jer men as ýi. Osy arqyly auyldan kelgen jastardyn, meyli arzan bolsyn, biraq adamgha layyq, bir júldyzdy bolsa da, europalyq qonaq ýiler dengeyindegi baspanagha qoldaryn jetkizu.

Sondyqtan búl jerde biz emes, jataqhanagha qarsy shyqqandar jastardy ash-jalanash, onyng ýstine auru qylghysy kep otyr, óitkeni bir top bop antisanitariyalyq jaghdayda salauatty ómir salty turaly sóz qozghaudyng ózi әbestik.

Shamamen bir-eki kýn búryn preziydentting «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasy jaryq kórgen edi. Elbasy bizding últtyq sanamyzdy zaman talabyna say beyimdeudi úsynyp otyr. Búl bәsekege qabilettilik, pragmatizm, últtyq sәikestendiru, bilim, evolusiya, sananyng ashyqtyghy.

Nelikten, qanday sebeppen óz otandastarymyzgha órkendeuge, bәsekege qabiletti bolugha, ómirden óz ornyn tabugha mýmkindik bermeymiz? Qalay alyp qarasaq ta, búnymyz qate: óz jastarymyzdy «sorlatyp», tyghyryqqa iytermeleytin bolsaq, sonda elimizdi kim ýshin kórkeytip jatyrmyz? Búl jaghdayda, kerisinshe, qogham men memleket birigip, jastarymyzgha bilim alugha, janalyqtar ashugha jaghday jasaugha mindetti.

– Alghashqylardyng biri bolyp sizding úsynysynyzgha pikir aitqan – sizding búrynghy әriptesiniz jәne de «qol júmsau» jekpe-jegining әuesqoyy Múhtar Tinikeev edi. Onyng sózinshe, ózining tughan jeri Qaraghandyda múnday uaqytsha baraqtar Staliyn-Hrushev zamanynan beri túr. Sonda siz barlyghyn baraqqa qamap qoymaq oiynyz bar ma?     

– Múhtar jay ghana bos sózding jetegine erip ketti. Baraq degen ne? Tórt qabyrghasy, burjuy peshteri, aula ortasynda әjethanasy jәne eki kvartal jerde su alatyn kolonkasy bar beyshara haldegi baspana.

Dәl qazir osynday jaghdayda túryp jatqan adamdar da bar, biz zamanauy jataqhanalardy solar ýshin saludy úsyndyq. Jýrgizilgen uaqytsha tirkeu alghashqy ýsh aidyng ózinde tirkelgen orny boyynsha túrmaytyn 690 myng azamatty anyqtady. Olardyng kóp bóligi – sol bayaghy auyldan qonys audaryp kelgender. Búl tek bizge mәlim bolghany ghana, al tys qalghan jandar qanshama. Óitkeni salyq tóleuden jaltaru maqsatynda, kóptegen jalgha berushiler óz túrghyndaryn tirkeuge túrghyzbaydy da. Olar uchaskelik polisiya qyzmetkerimen kelisip, onay qútyla salady.

Búl da әli mәselening shegi emes. Men óz saualymda keltirgen (jelide ony da qiyp alyp tastaghan) demograftardyng baghalauy boyynsha bolashaqta úzaq merzimmen auyldan qalagha qonys audarushylardyng sany 2,5 mln artyq adamdy qúraytyn bolady. Jogharyda aitylghan 690 myn, al tipti myna 2,5 mln adam da túrghyn ýy baghdarlamasynda kózdelmegen.

Urbandalu – әlemde birde-bir el toqtata almaghan ýderis. Ýii-kýii joq, ashynghan osynday halyqty bir sәt kóz aldynyzgha elestetip kórinizshi?! Mýmkin siz olardy bayqamaghan bolarsyz, bazar artyndaghy jekemenshik ýilerdi aralamaghan shygharsyz, al onday adamdar bar, olar kóp. Búl bizding elding azamattary! Barlyq qylmys pen jezókshelik dәl sol jerden órbiydi – qylmystyq derekterdi oqyp kóriniz. Al múnday «sorlylar» 5-6 ese kóbeyse, onda ne bolmaq?

Sol sebepti múndaghy «bolashaq baraqtar» turaly ýreyli әngimeler orynsyz dep sanaymyn. Bizding mindetimiz búghan qarama-qarsy – qazirgi baraqtardan adamdarymyzdy qútqaryp, layyqty ómir jaghdayyn jasau.

– Rejisser Núrtas Adambay — әiel bop kiyinudi jaqsy kóretin – tipti siz turaly suret shyghardy: «Dubayda pilotsyz dron jiberilse, bizde deputat qazaqstandyqtar ýshin әjethanasy men as ýii joq túrghyn ýilerdi  saludy úsynyp otyr». Tipti birneshe pikirding ózin oqyp otyryp-aq, júrtshylyq sizding búl úsynysynyzgha narazy ekeni bayqaluda. 

– Qatelespesem, búl kelin Sabina emes pe? Tamasha kino, óte meyirimdi, kýlkili, әri ózekti. Bizding bastamamyz – tura osynday Núrtas daryndy kino týsirip jýrgen auyl jastarynyng paydasyna qozghalyp otyr. Olar auyldan kelgen bette, ózderining qarapayymdylyghy men meyirimdiligin joghaltpay, ashynbay, qúrdymgha ketpey, kelgen jerinde paydaly bolyp, mamandyq iygerip, júmysqa ornalasu mýmkindigine ie boluy ýshin osynday úsynysty kóterip jatyrmyz. Erte me, kesh pe, múny Adambay da, basqa adamdar da týsinedi degen ýmittemin. Ázirshe adamdar jelige sinip ketken aqparat ýzindisi boyynsha oy tolghap otyr ghoy. Degenmen, bizding úsynysymyz qazaq segmenti ishinde zor qoldau tapty. Sondyqtan, bizding úsynysymyzgha «jappay yza» turaly pikir – bylaysha aitqanda, azdap asyra siltep aitylghan.

Jalpy, men turaly kim ne degenin talqylau orynsyz dep sanaymyn. Mynaday sóz bar: «Aqyldy adamdar iydeyany talqylaydy, qalghandary aqyldy adamdardy talqylaydy». Áriyne, maghan osynshalyq nazar audarghan quantady, tipti plus deuge bolady, óitkeni búl dau barlyghyn aiqyn kórsetti. Al, óz synshylaryma aitarym: men olardyng barlyghyn qúrmet tútamyn jәne tipti týsinemin de.

Óitkeni «Deputat pәterlerdi әjethanasyz saludy úsyndy» degen taqyryptardyng birin kózim shalyp qalghan kezde – alghash kelgen oilardyng biri  «Búl netken aqymaqtyq?» bolghan edi. Tek sodan keyin, bizding úsynysymyzdy qanshalyqty búrmalap alghangha kózim jetti. Tanymal adam ómirining qiyn tústarynyng biri osy – keyde ózing turaly aqylgha qonymsyz jayttardy bilip jatasyn. Ekinshiden: jeli adamdargha ózin batyl sezinuge mýmkindik beredi, әngimelesip otyrghan adamdy kózinmen kórmeysin, al onyng saghan qarsy dәiek keltiretin mýmkindigi joq. Búl «qisyq telefon» oiyny siyaqty. Bala kezde osy oiyndy jaqtyrtpaytyn edim.

Ýshinshiden, әri eng bastysy: bizding úsynysymyz arnalghan jandar jelide otyrmaydy. Olar ayaghynan jyghylghansha qúrylysta júmys isteydi, adam tasidy, bazarda arba sýirep jýredi, әiteuir, shamasy jetkenshe kýn kórip jýrgender. Olardyng kóbinde kompiuter de, smartfon da joq. Sondyqtan olardyng internette otyryp, pikir jazugha uaqyty da joq, jaghdayy da joq. Búl bir paralleli ómir sekildi, biraq búl shynayy bar ómir, ony bizding kóptegen virtualdy batyrlarymyz kórgen emes te shyghar. Al bir telearnanyng jurnalisteri erinbey, almatylyq bazargha baryp, ondaghy auyldan kelgen otandastarymyzben әngimelesti. Mine, sol adamdar biz úsynyp otyrghan jataqhanadan bólme aludy qúp kórip, bizdi qoldap otyr.

Jelide az-kem bolsyn jaghdayy bar adamdar otyr, olargha jataqhana kerek emes. Onday adamdardyng oi-sanasynyng dengeyine týsip ne keregi bar? Al, olardyng pikirlerine kóz jýgirtetin bolsaq, olardy óz qamy kóbirek alandatady: nege pәterler mýldem tegin berilmeydi? Sol auyldykiler nege auyldarynda otyrmaydy? Nege tek auyl jastaryna kómektesu kerek? Nege… Nege…  Súraqtar, shynymen de, ózekti, biraq deputattyq saual prosedura boyynsha 5 minutpen jәne taqyryp jaghynan da shektelgen. Bizding saualymyzdyng taqyryby «Núrly jer» boldy, onyng ýstine 5 minutqa syighyzugha bolatyn tek bir aspektisi ghana qozghaldy. Alayda búl baghdarlama boyynsha biz birneshe ózge de saual әzirlep qoydyq. Eger bayqaghan bolsanyz, «Aq jol» fraksiyasy – resmy týrde ýkimetting osy baghdarlamasyna syn aityp jýrgen jalghyz partiya, búl tipti tang qaldyrmaydy da. Sonymen birge, múnday kóshi-qondy tejeu maqsatynda qarqyndy júmys jýrgizu kerek: auyl sharuashylyghyn damytu, auylda júmys oryndaryn qúru. Biraq búl óz aldyna bólek bir taqyryp, ol da kóterilip otyrghan mәselening ózektiligin kemsitpeydi. Sondyqtan, Múhtar men Núrtasty bylay qoyyp, saualda kóterilgen taqyrypty sóz eteyik. Tanymal adamdardy emes, iydeyalardy talqylau kerek.

– Osydan eki jyl búryn men әue apatynda qaytys bolghan injenerding otbasy turaly jazghan  edim – әiel ýsh balasymen jataqhananyng suyq bir bólmesinde kýn kórip jýrdi, tek osy oqigha jariya bolghannan keyin ghana, sol otbasyna pәter satyp әperdi. Ortasha kýn kóris dengeyi bar adamdar siz algha jyljytyp otyrghan baghdarlamany qaltalary kótere me?   

– Búl otbasynyng qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitamyn. Bizding kóterip otyrghan bastamamyz dәl osy jayly: «Núrly jer» – manyzdy, qajetti, kóp mәseleni sheshetin baghdarlama, degenmen ol da barlyq adamdargha layyq emes. Sol 1,5 trillionnyng songhy benefisiary taghy da sol qarjy instituttary bolmaq. Eger qogham nesie boyynsha tólemge qabiletsiz bolsa, bankter de túraqty bolmaydy. Búl bir paradoks: Qazaqstan – tabysty, myqty memleket, biz eng jogharghy dәrejeli sharalardy ótkizip jatyrmyz, teatr men stadiondar salyp jatyrmyz… Al, halqymyz belshesinen qaryzgha batyp otyr: ipoteka ýshin, teledidar ýshin, mashina ýshin…

Sondyqtan biz alghy shepte kómekke zәru adamdardyng tizimin keneytudi úsyndyq. Baghdarlamada mýgedekter men kóp balaly otbasylar tys qalghan joq, ol dúrys. Biraq olar qalada tirkelgen boluy tiyis, al auyldan kelgen adamdar she?! Dәl sol  jastar emes pe, ayaqqa nyq túrghan son, mamandyq alyp, júmys istep, memleketke óz qaryzyn qaytaratyn әleuetti halyq sanaty solar emes pe?! Tipti nesie boyynsha qaytarmasa da, ózining adal enbegimen óteui de mýmkin, al ol óz aldyna kapitaldan kem týspeytin qúndylyq!

Bizding úsynysymyz jyljymaytyn mýlik naryghyndaghy baghalardy tómendetuge de týrtki bolmaq: biz jataqhanalardyng qúrylysy baspananyng qúnyn kem degende 40% tómendetui mýmkin ekenin kórsettik. Býgingi kýni birqatar qúrylys kompaniyalary bir sharshy metr ýshin 100-120 myng tengege Astanada (!) jataqhana salugha dayyn ekenderin rastady, Ayta keteyin, qazir pәterlerding bir sharshy metri 180-250 myng tenge túrady. Al ónirlerde búl tipten de arzan bolmaq. Avtomatty týrde jeke pәterlerge baghalar da ózgere bastaydy, eng aldymen bir bólmeli – óitkeni tólemge qabiletti halyq anaghúrlym arzan segmentke kóshe bastaydy. Sóitip, aqyryn-aqyryn býkil pәterlerding de qúny ózgerui mýmkin.

Sol sebepti, búl jerde tek auyldan kelgender ghana emes, túrghyn ýiding anaghúrlym joghary dengeyine qol jetkizgisi keletinder de útatyn bolady.

– Siz, bizding kózimiz jetu ýshin, janaghy kompaniyalardy atap shygha alasyz ba? 

– Ayta alamyn, biraq búl jarnama bop ketedi. Bylay isteyik: men sizderge olardyng telefondaryn bereyin, sizder habarlasyp, barlyghyn da solardan anyqtap bilip alynyzdar.

– Jaqsy. Mysaly, Kiyevte ortaq as ýy men sanitarlyq toraby bar baspana ýshin mynaday termin qoldanylady – «gostinka». Búl jas otbasylargha arnalghan baspanyng týri, óz qatarlastarymen birge túryp, uaqyt ótisimen, odan da bir jaqsy ýige aqsha jinap alu mýmkindigi bar. Sizding iydeyanyz – osynday «gostinka» sekildi baspana dep aitugha bola ma?     

– Meninshe, búl jergilikti tilge layyqtap ózgertilgen «hostel» halyqaralyq termiyni. IYә, dәl sonday baspana turaly. Búl jerde gәp basqa da, «hostel» ómir boyyna sozylyp ketui mýmkin, ony boldyrmau ýshin jastardy yntalandyryp, oqytyp, júmysqa túrghyzyp, azdap qarajat tóleuge mәjbýrleu kerek. Ekonomikany kóterip, kózboyaushylyq ýshin emes, naqty kәsiporyndar men júmys oryndaryn qúru kerek. Layyqty jalaqy tóleu kerek. Sonda ghana – ýsh, bes, on jyldan keyin olar ózderine layyqty jaqsy baspana alugha qabiletti bolady. Biraq alghashqy ýiin, alghashqy bólmesin – kóbisi erekshe tebirenispen eske alatyn bolady. Búl damyghan elderdegi jas otbasylar men qonys audarghandardy qoldaudyng tәjiriybesi. Biz ózimizdi myqty memleket dep tanytyp jýrmiz be? Endeshe sol memlekette túryp jatqan adamdardyng halin de esten shygharmayyq.

– Manyzdy súraqtardyng biri – búl jataqhanalardy qayda salu kerek. Áriyne, birinshi kezekte ýlken qalada júmys isteu ýshin eki astananyng shetinde ýishik jaldap jýrgen adamdar ýshin qol úshyn sozu kerek. Al, endi bәrimizge mәlim, dәl sol Almaty men Astana manynda bos jerler tapshy ghoy… 

– Shynyn aitsaq, býkil Qazaqstan Astana men Almatygha kóship kelgeni qajet emes. Sol Pavlodar, Shymkent, Aqtóbe, Taldyqorghan, mening sýiikti Taraz qalasynda ómir jangha jayly boluy kerek. Adamdar sol qalalardan kóshpeytindey.

Eger jas adam óz ónirinde jaqsy júmys tauyp, jalaqysy joghary bolsa, al ondaghy ómir qyzyqty, әri tolyqqandy bolsa – eshkim óz tughan jerin astanalyq kýibeleng tirlik pen keptelisterge aiyrbastamaydy.

Taghy bir jayt: seriktes qalalardy damytu. Jataqhanalar qalashyghy solar ýshin әbden layyq.

– Bizding bәrimizge de ayan, sonyng ishinde «Vremya» gazetining arqasynda, túrghyn ýy qúrylysy boyynsha memlekettik baghdarlamalar jemqorlyq ýshin negiz bop jatady. Sizding zamanauy jataqhanalarynyz da jappay jergilikti әkimshilik sheneulikterining alys-jaqyn tuystarymen, jenildikpen ipoteka beretin bank qyzmetkerlerining jerlesterimen ózge de joghary lauazymdy túlghalardyng jeke baspana alugha qauqarsyz dostarymen qoldy bolyp ketedi degen qauip joq pa? 

– Áriyne múnday qauip bar. Olardy qaytip azaytugha bolatyny jayly oilanayyqshy.

Jalpy, mening eskerteyin degenim, bizding úsynysymyz – búl talqylaugha arnalghan taqyryp, «dayyn baghdarlama» emes. Jelidegi pikir aitqandargha, bizdi qoldaytyndargha jәne qoldamaytyndargha aitqan iydeyalary ýshin alghysym sheksiz, olar bizding úsynysymyzdy tek kýsheytip, damyta týsti. Ár jobada sekildi, múnda tek jaqsy jaqtary ghana emes, әriyne osal tústary da bar. Mysaly, jay ghana jataqhanalar emes, kampustar – býkil qabatqa emes, 3-4 bólmege arnalghan jabdyqtar bar baspana salu úsynysy. Az da bolsyn, búl da baspana qúnyn tómendetedi. Biz múnday tiyimdi úsynystardy qarastyrugha әzirmiz.

Biraq mynany da úmytpaghan jón, múnday jataqhanalar neghúrlym tartymdy bolsa, jemqorlyq ýshin de soghúrlym negiz kóp bolady. Al qarapayym jabdyqtalghan hostelderge naghyz jemqorlar basyn da súqpaydy: olardan kóp aqsha tappaysyn, al olargha tuystaryn jayghastyru «bedeline núqsan».

Aytpaqshy, keybir pikir jazushylar men sarapshylar búl saualda «Aq jol» partiyasy kimning mýddelerin qoldap otyr dep týrli oi-pikirler aituda. Týsindirip keteyin: qarapayym adamdar men ShOB mýddeleri. Iri qúrylys kompaniyalary ýshin múnday jobalardyng paydasy az.

– Uaqyt ótisimen, múnday jataqhanalardyng qúrylysy gettogha ainalyp ketpeydi me, odan shyghatyn barlyq sebep-saldarmen – qylmys, esirtki, jastar bandylary, tәrtipsizdikter? 

– Múnday da qauip bar. Biraq qazir de olar az emes. Qazirgi kezde ýii-kýii joq jastar qalanyng týkpir-týkpirindegi zansyz baraqtar men «qoralardy» mekendep jýr. Osydan kep qylmys ta, jezókshelik te, esirtki de shyghady. Múnday «búzaqy» audandar kenes ýkimeti kezinde de bolghan – sol Shanhay, Júmys kentteri, sóz orayy kelgende aita keteyin, Mayqúdyqtar. Urbandalu qarqyny úlghayghan sayyn, halyqtyng múnday audandargha qonystauy da óse týsti. Astana nemese Almatynyng kez kelgen jýrgizushisi qay audanda týngi uaqytta mashinany qaldyrmaghan jón ekenin bókpesiz aityp beredi, jay ghana mashinanyzdan zattardy úrlaydy dep emes, tipti ózinizdi de úryp ketu ghajap emes. Búl býgingi kýnde bolyp jatqan qúbylys.

Al biz jarqyn jәne zamanauy jastar qalashyghyn qúruymyz kerekpiz. Al búl qolymyzdan qanshalyqty keletini – ýkimetke de, bizge de, senderge de, eng aldymen – sol jastardyng ózderine baylanysty.

– Sizding tarapynyzgha aitylghan osynshalyq jaghymsyz pikirlerding legi nege baylanysty dep oilaysyz? Aqparattyng azdyghy, jalpy, deputattargha degen keri kózqaras, olardyng jalaqysynyng ósui nemese taghy basqa ma?      

– Ne nәrseni menzep otyrghanynyzdy týsinip otyrmyn)), aitayyn: siz ataghannyng bәri de bar shyghar. Eng aldymen, búrmalanghan aqparat. Ekinshiden – deputattardyng jaghdayy, barlyq memlekettik organdardyng qalqany sekildi, qayteyik, júrttyng kóz aldynda jýrgen adamdardyng taghdyry osynday. Tikeley baghyttalghan arandatushylyqty da joqqa shygharmaymyn: «Aq jol» partiyasy kóp adamgha tynyshtyq bermey jýr. Mysaly, bizding sheneulikter ýshin bank qúpiyasyn alyp tastau turaly talabymyz, últtyq kompaniyalardyng satyp alularyndaghy milliondaghan búzushylyqtary turaly túraqty saualdarymyz, bas prokuraturagha offshorlyq shottardyng iyelerining aty-jónin jariya etu turaly úsynysymyz, monopolistik kelu joldarynyng aqylgha qonymsyz tarifteri jóninde juyrda joldanghan saualdar, JJM naryghyndaghy ahualgha qatysty syn-pikirimiz…

Búl manyzdy emes. Birtindep jelidegi talqylau emosiyalardan negizdi dәiekterge kóship, adamdardyng kóbisi bizdi qoldap, oilaryn bildirip jatyr. Bәrimiz de bir elde túramyz, bәrimiz de elimiz ýshin alandaymyz. Bizding búl bastamamyz әli birtalay adamdardyng basyn qosady degen ýmittemin. Erte me, kesh pe, әli búl úsynysymyzdy iske asyrugha da jetermiz.

Kýndelikti kýibeng tirlikpen, túrmys-tirshilik qamymen jýrip, óz joly men jaqsy ómirdi izdep kelgen qandastarymyzdyng taghdyryn da esten shygharmaghan abzal. Aqyn Sabyr Adaydyng keremet sózi bar: «Ár qazaq mening jalghyzym». Biz jastargha qajetpiz, jastar – bizge qajet.

– Ángimenizge rahmet.

Mihail KOZAChKOV

Derekkózi: www.time.kz

Abai.kz