Jeksenbi, 5 Jeltoqsan 2021
Áne, kórding be? 3394 3 pikir 16 Sәuir, 2017 saghat 21:45

Qazaqtyng bayy qanaushy emes

Qazirgi uaqytta elimizdegi baspasóz betterinde biznesmenderding elge bet búruyna baylanysty biznesting әleumettik jauapkershiligi jii aityluda. Biznesting әleumettik jauapkershiligi úghymy elimizge sәlde bolsa kesh jetti. Tәuelsizdik alghannan keyin jeke biznes jasau payda boldy. Alghashqy on jyldyqta biznesmender shaghyn kәsipkerlikten irilenip, ýlkeiine on jyldan asa uaqyt ketti. Odan keyin ghana el isine aralasa bastady. Osyghan baylanysty 2008 jyldan bastap elimizde «Paryz» bayqauy (biznesting әleumettik jauapkershiligine baylanysty iskerler arasynda elge qarasyp, qayyrymdylyqpen ainalysyp jýrgen jandardy qoldau men yntalandyru maqsatynda) túraqty týrde ótkizilude.

Qadirli oqyrman osy tústa ótken men býgindi salystyra otyryp, ótkenimizde ónegeli isterding bir sypyrasyna toqtaldyq. Keshegi «kenestik qyzyldardyn» qalamynan shyqqan dýniyelerdi oqyp kórsek qazaq bayynyng obrazy tek qanaushynyng beynesin bizge úsynady. Al qazaq qoghamyndaghy әleumettik qoldau týrleri turaly kenestik qoghamyndaghy sosiolisttik iydeyany nasihattaushylar tym toqtala bermeydi. Sondyqtan da, aldymen әleumettik qoldaudyng biznes salasyna tәn týrlerine, onyng tabighatyna toqtala ketudi jón kórdik. Odan keyin dәstýrli qazaq qoghamyndaghy qazaq baylarynyng әleumettik mindetteri men jalpy halqymyzgha tәn әleumettik qoghamdyq jauapkershilikti sóz etudi maqsat ettik.

Biznesting әleumettik jauapkershiligi batys elderinen bastau alghan ýrdis. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda kapitalistik qatynastardyng damuynyng nәtiyjesinde júmysshy tabyn kәsiporyn iyeleri ayausyz júmysqa jegu oryn aldy. Kýnine on tórt saghatty júmystyng ornyna segiz saghattyq júmys kýnin engizu degen talaptar qoyyldy. Patshalyq Reseyde sosialistik jýie ornauyna baylanysty Europalyq elder júmysshylar qúqyghyna mәn berip, segiz saghattyq júmys kýni, olardyng medisinalyq tekseruden ótuine, auyrsa emdeluine jaghday jasay bastauy biznesting әleumettik jauapkershiligining negizin qalady.

Biznesting әleumettik jauapkershiligi eki sipattan túrady. Onyng biri-ishki jauapkerligi, ekinshisi-syrtqy jauapkershiligi. Ishki jauapkershiligine ol kәsiporynnyng júmysshysyna enbek kodeksinde kórsetilgen mindettemelerdi oryndauyna qatysty jәne odan bólek júmysshylardy kompaniya isining algha basuyna yntalandyru maqsatyndaghy әrtýrli yntalandyru isterin ataydy. Júmysshylardyng otbasyna is-sharalar barysynda kómek kórsetu, odan bólek әrtýrli bayqaular úiymdastyryp, sol bayqau jenimpazdaryna shipajaylargha kompaniya esebinen demalyp qaytuyna mýmkindikter beru. Atalghan isterdi jasaghan kompaniyalarda júmysshylar men basshylyq arasynda tyghyz qatynas ornap, bir komanda retinde júmys jasaugha degen shabyttary payda bolyp, kompaniyanyng tabys tabuy eselenedi eken. Búl degenimiz - júmysshy men júmys berushining arasyn ortaq mýddege júmyluyna alyp keluine, ortada ózara senimning payda boluyna negiz boluda. Biznesting әleumettik jauapkershiligi arqyly týrli jenildikter jasap jatqan kompaniyalarda, әriyne, qarjylyq túrghydan belgili bir dengeyde shyghyndardyng payda bolatyny zandylyq. Dese de júmys berushi kompaniyalar júmysshylardy yntalandyru arqyly olardyng júmysqa degen ynta-jigerin oyatyp, júmystyng ónimdiligi arqyly sol qarjyny eselep qaytarady eken.

Biznesting әleumettik jauapkershiligining syrtqy sipatyna keler bolsaq. Jogharghy qarqynda damyghan kompaniyalar elge qamqorlyq jasau isinde, ózderining ishki erejeleri ayasynda, jolgha qoyghandary kóptep kezdesedi. Densaulyq saqtau salasyna, bilim berui mýmkindigi shekteuli jandargha kómektesu. Kompaniyalar ornalasqan territoriyagha jaqyn aimaqtaryndyng halqyna qajetti mektep, medisinalyq mekemeler salu, olardy qajetti tehnikalarmen qamtamasyz etu syndy istermen ainalysady. Odan qala berdi, daryndy jandardy qoldaugha degen isteri taghy bar. Eldi mekenderde týrli apattar men tótenshe jaghday bolghan jaghdayda qol úshyn sozyp qoldaudy jatqyzugha bolady. Mine, osy atalghan istermen ainalysyp jatqan kompaniyalar men olardyng basshylarynyng isin biznesting әleumettik jauapkershiligi dep zamanauy sózben ataydy. Mesenattyqpen ainalysudy kóptegen әlemge әigili kompaniya basshylary túraqty týrde jolgha qoyyp, ózderining atynan qayyrylymdyq qorlaryn ashyp júmys isteude. Osynday qayyrymdylyq isin jolgha qoyghan kompaniyalardyng birinshiden el ishinde bedeli jogharylauyna alyp kelse, ekinshiden zertteushilerding bir angharghan jaghdayy qayyrymdylyqpen ainalysqan kompaniyalar kóp jaghdayda bankrot bolmaydy eken. Bolghan jaghdayda olardy qoldaushylar kóbeyip qayta qalpyna kelu mýmkindigi joghary eken. Sondyqtan da kompaniyalar osynda ispen ainalysudy jýielendirip, túraqty iske ainaldyruyna negiz bolghan.

Jogharyda aitqanday biznesting әleumettik jauapkershiligining shyghuyna biri Reseyde ornaghan sosialistik jýie әser etti. Yaghni, qarapayym halyq arasynda sosialistik kónil kýiding etek aluyna sol kezdegi Europa elderindegi jabayy kapitalistik qatynastar sebep boldy. Sodan europalyq elderding isker azamattary óz elderinde kommunistik belsendilerding sany artyp, batys elderinde etek almauy ýshin júmysshylargha jaghday jasay bastady. Búl biznesting әleumettik jauapkershiligining payda boluynyng alghyshartynyng biri retinde qarastyramyz. Ekinshiden,  jabayy kapitalistik qatynastardan bas tartyp, onyng oryna qalypty kapitalistik qatynastargha bet búrugha sebep boldy. Osy eki nýktege toqtalsaq. Sol zamanda jiyrmasynshy ghasyr basynda qazaq jerindegi baylardy Europanyng jabayy kapitalisterimen salystyryp qarau sosialistik әdebiyetterde keninen etek alghan jaghday edi. Mәselege qazaqtyng jón-joralghylarymen jauap berip kórsek. Naqty fakti retinde «jeti jarghyny» negizge ala otyryp qarastyrsaq.

Zertteushi Jambyl Artyqbaevtyng «Jeti jarghy»[1] kitabynyng negizinde ertedegi qazaq qoghamyndaghy ózara әleumettik kómek týrlerine toqtalyp ótsek. Osyghan oray jeti jarghyda kórsetilgen әleumettik qoldau týri men qayyrymdylyq jasaudy bizding qogham negizinde erteden memlekettik, últtyq dengeyde institusionaldyra bilgen edi.  Áleumettik qoldau týrlerin bap-babymen jәne tarau qalpynda bergendi jón kórip otyrmyz.

Alashtyng bólinbegen enshisi:

1. Qazaqtyng týp atasy Alash qartayghan uaqytynda ýsh balasyna /Aq Arys, Jan Arys, Bek Arys/ enshi bólip, ózine bir bóligin alyp qalypty. Ólim aldynda balalaryn aryzdasugha shaqyryp qolyndaghy bir bólikti taghy ýsheuine berip “bólinbegen elshilering bolsyn” depti. Jolaushy jýrsender, kóship-qonyp jýrsender, qiyndyq kórsender ayaq-tabaqtaryndy, jeytin malyndy alyp jýrmender, osy ýlesten bir-birine qonaqasy berinder dep tapsyrsa kerek. Osy sebepten qazaq balasy “Alashtan qalghan bólingenge enshim bar” dep biledi (Baylar qúdayy qonaq ýshin arnayy qonaq ýy esebindegi jeke bólek kiyiz ýy tigip qoyatyn bolghan. R.A).

2. Kez kelgen qazaq sharuashylyghy júttan, ne jaugershilikten tozsa, qazaq balasynan jylu jinaugha haqyly. Soghystyng kezinde jau shapqan rular, ózge elden jylu talap etuge haqyly. Ərkim ózining mýmkindiginshe kómektesedi.

3. Kez-kelgen qazaq otbasy, ne ata balasy sharuashylyghyna kómek súrap /qún tóleu, qalyng beru, jasau/ birge qonyp, birge jaylap jýretin kórshi auyldardan, otbasylarynan kómek súraugha haqyly.

4. Eger kedeyleu otbasynyng bir ýlken maly kezdeysoq ólse (mysaly: qúdyqqa qúlap) onymen jaqyn otyrghan kórshi auyldas aghayyndary “on eki jilik” dep kómek kórsetiui shart.

5. Eger bar bolyp otyryp (Bay bolyp R.A), alys-jaqyn aghayyn nemese qaymana qazaq nashargha kómek bermese, oghan kemi at shapan aiyp salynady, zory qoghamdyq jiyndardan shettetiledi.

6. Jaugershilikten kelgen batyrlar “saugha” dep aldynan shyqqan qazaq balasyna / olardyng ishine jaugha ózi baru mýmkindigi bar adam enbeydi/ ýles beruge mindetti.

7. Bəygede aty ozyp kelgen adam, elding ýlkenderine, qatarlas adamdaryna syy kórsetuge, oljadan bólisiuge mindetti.

Sauyn:

1. Sauyn-jaghdayy kelisken, sharuasy týzu adam (Bay adam R.A) ózining kórshi-qolanyna, tuys-jaqynyna sauyngha mal/ jylqy, siyr/ beredi. Mal iyesining jaghdayyna baylanysty sauyndy paydalanushy ne ósimimen, ne ósiminsiz qaytarady.

2. Sauyn uaqytynda paydalanghan maldyng sýti, jýni, qyly t.b. mal iyesine qaytarylmaydy. Sauyndy paydalanudyng uaqyty eki jaqty kelisimge baylanysty jasalady: bir-eki jylgha nemese mal iyesining sharuashylyghyndaghy shyghyngha deyin.

3. Sauyn alyp paydalanyp otyrghan otbasylar - erkegi, bala-shaghasy bar barlyghy da mal iyesine tilekshil boluy tiyis. Sonymen birge kelisim boyynsha kýndelikti sharuashylyqqa kómektesu nemese qysta jylqy baghu t.b. sharualardy atqaruy mýmkin /sonyng ishinde barymtagha baru t.b. basqa sharualar/. Eger baydyng sharuashylyghyn jút kedeylendirip ne jau shapsa jaqyn tuystaryna, kórshi qolangha bergen sauyn malyn merziminen búryn qaytaryp alugha haqyly.

Qyzyl kóteru:

1. Aghayyndy elding arasyndaghy, auyl ishindegi ózara kómek. Eger bir adamnyng ýlken maly ayaq astynan ólip /məselen sauyp otyrghan biyesi/, qiyndyq kórse jaqyn tuys-kórshileri bir úsaq maldan beredi. Ol ýshin mal iyesi ólgen malynyn, adal bauyzdap alsa, bir-bir jiligin kórshilerine taratady. Sol jilikterding (on eki jilik) orynyna jinalghan malgha iri mal satyp alady.

Shýlen taratu:

1. Asa bayyp ketken adamdardyng nemese bir sebeptermen qúdayy dep elge kómek ne myrzalyq kórsetkisi kelgen adamdardyng arasynda kezdesetin óz menshigindegi mal-dýniyeni taratudy “shýlen taratu” dep ataydy. Aghayyn, alys-jaqyn tuystyng tilek etuimen nemese bir ataqty is bitirgende, nemese jaqsy bir ataqqa qalghysy kelgende de dəuletti adamdar óz yqtiyarymen shýlen tartady. Elding biylerimen, aqsaqaldarymen aqyldasa otyryp dəuletterine qaray I/5 , ne I/10 bóligin taratady /ər týrli bolady/.

2. Eger shýlen berse malyn qalyng elding aldynan aidatyp ər onynshy, ne jiyrmasynshy maldy aldyna kelgenderge beredi. Ol jolaushy osy elding adamy, ózge elding adamy bolsyn aiyrmasy joq. Talap - batasyn berui, rizalyghyn aituy kerek. Shýlenge bergen maldy iyesi qayta ala almaydy, qúday aldynda /təniri aldynda/ súrausyz dep beredi. Shýlenning kezegi kelgen mal (jýirik, jorgha bolsa da nemese ataqty bəyge aty bolsa da) kezegi kelgen adamgha beredi. Eger shýlen maly mal iyesining mal dəuletining qúty bolsa ózge malgha auystyrady.

Jylu:

1. Ər týrli tabighy apat /jút, órt t.b./ saldarynan mal men dýniyesinen aiyrylyp, kýn-kórui qiyndap ketken adamdar qazaq balasynan jylu jinaugha haqyly. Jyludy el bolyp ta, jeke adam bolyp ta jinaydy, qanday da týri bolmasyn jylu jinau turaly sheshimdi el basshylary men biylerding kelisimimen alady.

2. Eger apat bir adamgha, bir ata balasyna ghana kelgen bolsa, ruly el óz betimen-aq kómektesip, jútaghan adamdargha qaraylasady. Al joqshylyq tútas rugha kelse onda amaldyng joqtyghynan ózge elderge baryp ótinish jasaugha tura keledi. El biyleri kórshi alys-jaqyn elderding basshylarynan jylu jinau ýshin kelisimin alady. Key jaghdaylarda óz syilasularyna qaray /qúda-jekjat t.b./ kórshi rular óz betimen kómek kórsetedi.

3. Qazaq ishinde jyludy kez-kelgen dəuletti qazaqtan súrau aiyp bolyp tabylmaydy /eger shyn jútap otyrsa/. Jaghdayy kelip otyrghan adam nashargha dep jylu beru təniri aldyndaghy is bolyp tabylady. Eger jylu jinaushy /adam ne ru/ ózining berekesizdiginen, jaghymsyzdyghynan, ne óz dəuletsizdiginen aghayynnan kómek ala almay ózge elde jýrse, aiyptalady - “óz aghasyn aghalamaghan, ózgening aghasyn jaghalaydy”.

Júrtshylyq:

1. Kórshi adamdar men kórshi rulardyng arasyndaghy ózara kómek “júrtshylyq” atanady. Bir júrtta túryp, məselen el kóshken kezde, tuysqanyn, kórshisin tastap ózi jaylaugha kóship ketu qayyrymsyzdyq bolyp tabylady. Múnday adamdardy el aiyptaydy, biylerin-baylaryn qoghamdyq isterge qatystyrmaydy, tórden oryn bermeydi /ózin jarylqamaghan/. Qystyng kýni mal-jayylymy qiyndap, məselen bir jerdi kóktayghaq múz bassa, ol el júrtshylyq dəstýrin paydalanyp kórshi-jaqyn rulardyng jerinen jayylym súraugha haqyly.

2. Jazdy kýni jayylym bolghanymen, túshy suy joq auyldar malyn suaru ýshin kórshi elderding qúdyghyn, qonyp otyrghan ózen-kólin paydalanugha haqyly.

Kólik kómek/at mayy/:

1. Aghayyn-tuys arasyndaghy, kórshi-qolang arasyndaghy kómekting bir týri. Qashanda baqqan malynyng ynghayymen qonys auystyryp kóship jýretin qazaq eli ýshin dýniye-mýlkin tendeytin, alys jolgha shydamdy kýsh kólik basty qajettilik.

2. Óz maly bolmaghan jaghdayda nemese bala-shaghasyna, dýniye-mýlkine jetpegen jaghdayda óz kórshi aghayyndarynan, tuystarynan alugha haqyly. Kólikke týie, ógiz jylqy alady, ýlken kýimelerdi qozghau ýshin əsirese ógizderding enbegi erekshe. Kólik mayyn ərkim óz qal-qadiri kelgenshe kelisedi. Onyng ishinde sharuashylyq məselesine kómektesu t.b.

Mine osynday qazaq qoghamynda berisin aitqanda Áz Tәuke zamanynan beri qalyptasqan biznesting әleumettik jauapkershiligi bolghan edi. Endi jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda ornaghan Kenes ókimeti baylardy zúlym retinde kórsetu oryn aldy. Onday zúlym bolsa qazaqta jogharyda jeti jarghyda kórsetilgendey ister oryn alghan bolmas edi.  Odan bólek at mayy, baydyng tasuy degen dәstýr saltymyz, ózimizge tәn mәdeniyetimiz bolghan. Europa elderine keler bolsaq búlarda negizi múnday isterge bertin kele mәn berip, ony damytyp institusionaldyra aldy. Sonda bizde olardan aina qatesiz kóshiruge úmtyldyq. Endi ótken qazaqtyng jón-joralghylaryn sol  qalpynda oraltugha taghy kelmes, zaman basqa, zang basqa degendey. Dese de, «Paryz» siyaqty bayqaulardyng attaryn jeti jarghyda kórsetilgendey әr nominasiyasyn solay ataugha bolar ma edi. Estigen qúlaq nominasiya ataularynyng shyghu tarihyna ýnilip, qazaqtyng ótken baylarynyng qogham aldynda qanday jauapkershilikti arqalaghanyng bilip, sezingen bolar edi.

Biznesting әleumettik jauapkershiligi isin jolgha qoyghan elderde apat oryn alghan jaghdayda sol elding ataqty baylary der kezinde qol úshyn sozbaghany ýshin syn sadaghyna alyp synap jatady. Ony aqparattyq qúraldary jarysa jazyp, shygharyp jatady. Kezinde qazaq baylarynda el basqarghan azamattar men halyqta synaytyn kezderi oryn alghan.  «Elge sauyn bermegen baydan bez» degen siyaqty sózder bizding sózdik qoldanysymyzda saqtalghan. Múnyng mәnisi, sauyn beru, qyzyl kóteru, alashtan bólinbegen enshi, shýlen taratu, júrtshylyq siyaqty isterge qyryn qaraghan baylargha qatysty aitylypty. Sarang bay úghymy da osy atalghan isterge mәn bermegen adamdargha qatysty aitylghan. Alash arystary da zamanynda qazaq baylaryn synady. Olar qazaq mәdeniyetinde qalyptasqan jón-joralghylardy jasamadyng dep synaghan joq. «Zaman talabyna ilesinder, sol myrzalyq jasaularyndy bilim men aghartushylyq salasyna qosyndar» degen maghynada oy aityp synaghan edi. Qazaq elinde kezinde biznesting әleumettik jauapkershiligin qogham bolyp jolgha qoya bilgendigin bildiredi. «Qayyrymdy bolsa - bay ortaq» dep qayyrymdy baylardy elge qút retinde sanaghan. Olardyng attary auyzdan auyzgha tarap ketkendigi sonsha ghasyrdan ghasyrgha anyz bolyp qalghan.

Týiindey kele, býgin men ótkenning baylanysyna mәn bere qaradyq. Ótkenning jón joralghylarynyng barlyghyn bolmasa da bir qataryn býgingi qoldanysqa engizuge bolady. «Ózgening isin tansyq, ózimizding isti mansúq qylmay», ótkenge de mәn berip keybirin býgingi qoldanysqa engize bilsek. Tanym tarihymyzdyng syry týsken jerlerin qayta janghyrtyp qoysaq!

[1]J. O. Artyqbaev.  «Jeti  jarghy» memleket  jəne  qúqyq  eskertkishi (zerttelui, derekter, tarihy, mətini). Oqu qúraly. - Almaty:  Zang ədebiyeti, 2006.—150 bet

Ruslan Ahmaghanbetov

Abai.kz

3 pikir