Orys barony, әri shekten shyqqan shovinist P.K. Uslardyng qazaq dalasyna jasaghan sayahaty barysynda jazghan estelik-әngimesining jalghasyn bere otyryp, onyng әigili «Qozy-Kórpesh - Bayansúlu» jyryn búrmalap, «jabayy poema» dep ataghan jәne Han Kene jibergen sholghynshylardy tútqyngha alghan jerinen ýzindi jariyalaymyz. Uslar búl tarauda qazaqtyng jauyryngha qarap sóileytindigin, týske senip, týs jorityndyghyn da bayan etedi.  

Úlytau taulary birneshe jýz shaqyrym jazyq dalamen jýrip onyng birkelki kórinisterine sharshaghan adamdargha ghana jaqsy әser qaldyruy mýmkin. Mysaly, eng jabyrqau týsti únamsyz jaghanyng ózi jerdi saghynghan, ashyq tenizde úzaq jýzuden oralyp kele jatqan tenizshini erekshe quanyshqa bóleydi. Búl taulardyng alyp jatqan shenberining kólemi 70 shaqyrymday bolady da, tolqyngha úqsaghan jerlerimen teristikte Arghanataumen, ontýstikte Kishitaumen qosylady. Arghanataudan birneshe qyrat jalghasyp Qarqaraly okrugine sozylady, әri qaray birneshe baghytqa tarap Ertiske barady. Mine osy jerden bastap Qyrghyz-Qaysaq dalasynyng shyghys jaghy tauly aimaq, ol jaqtyng kórkem kórinisteri ayaq basqan sayyn kezdesedi. Úlytaudan batysqa qaray, Kishitaudan ontýstikke qaray birkelki qasiretti de, týk óspeytin jazyqtyq bastalyp  soltýstik pen ontýstikting úzaq jerine sozylyp Oral jýiesin Altaydyng jýiesinen bóledi.  Altay jýiesining batystaghy eng shetki ayaghy bolyp Úlytau taulary sanalady.

Qazbek pen Kobiyding arasyndaghy Áskeriy-Gruzin jolyn kórgen adam Úlytau taulary jóninde onay týsinik alghan bolar edi, tanys kórinisterge shamaly ózgerister engizse jetip jatyr. Onda da, múnda da múnayghan týsti birkelki súr týs basymdyq alady, biraq Úlytau ýshin Kavkazdyng alyp taularyn joq qylyp, asau Terekting jaghasyn qalyng әri biyik ósken shóptermen auystyru qajet. Múndaghy qalyng әri biyik shópter jәy aghatyn jinishke ózenderdi jauyp kórsetpeydi. Múnda tauly kenistikterge tamasha kórkem kórinisterimen әdemilik beretin orman da, kól de joq. Keybir jerlerde arshanyng erekshe týri ósedi. Sibirde arshany ýy jihazyna japsyru ýshin óte baghalaydy. Sonymen birge, erekshe әdispen myqty  jinishke tayaqsha jasaytyn jarghay degen búta ósedi.  Osy bir jalanash túrghan, konus pishindi taulardy – jer qazu júmystary ýshin bir alpauyttyng qolymen retsiz laqtyra salghan ýiindi topyraqtar ma dep oilaugha bolady.

Qazaqtar, tabighattyng әdemi kórinisterine esh mәn bermeytinderding sanatynda bolghanymen, Úlytaudy erekshe qymbat baghalaydy eken. Búl jerdi dalanyng ishindegi eng qasiyetti, әuliyeli, qadirleytin jeri sanaydy. Shyndyghynda, jazda jerining shóbi shýigin, suy mol Úlytau jeri kóshpeli halyq ýshin baghasy joq jer deuge bolady. Qysta taular borangha yq,  angharlarda qar qalyng týspeytindikten mal ýshin qar astynan  shóp tabu qiyn bolmaydy. Sonymen birge Úlytauda úzyndyghy birneshe shaqyrym bolatyn shatqaldar kóp, olardyng  auzy tar, shyghatyn joly joq, saydyng auzyn bógep qonggha bolady. Búl shatqaldardy tabighat jasap bergen atqoralar deuge bolady. Múnday «atqoralarda» jylqy men basqa mal jyrtqyshtardyng shabuylynan  aman, әrtýrli qauipten japa shegip otyrghan Qazaq dalasy ýshin paydasy qay jaghynan bolsa da kóp.   Múnday jaqsy jaqtarynyng kóptigine qaramastan biz bolghan kezde Úlytau taularyna eshkim kóship kelgen joq. Beybit qazaqtar sodyrlardyn  kórshiliginen qorqady, al sodyrlar bolsa, orys otryadynyng kele jatqanyn estip Úlytaudan kóktemde qashyp ketipti.

Bizding otryad «Jeti qyz» dep atalatyn búlaqtyng jaghasyna ornalasty. Búl ataudyng qalay shyqqany jayly mynaday anyzdy estidim. Ótken zamanda Úlytauda óte bay súltan kóship-qonyp jýredi eken. Súltannyng birinen biri ótken jeti súlu qyzy bolypty. Olardyng súlulyghy jayly býkil dalagha tarap qyz kóremin degen jigitter Úlytaugha birinen song biri kelip, biraq eshqaysysy qyzdyng әkesining kónilinen shyqpapty. Qyzdaryn maqtanysh tútqan әkesi qyzdarynyng qalyng malyna jylqy da, týie de emes, olar ózinde jetkilikti bolatyn, birneshe sharyq inju, gauhar men asyl tastar súrapty. Qyzdargha qúmartqan jigitter asyl tastardy izdep neshe týrli qauipter men erlikterge baryp izdegenimen qajetti qalyng maldyng jýzden birin de taba almay mert bolypty. Sonda, Qúday dýniyeqúmar súltandy jigitterding ólimderi ýshin jazalapty. Ystyq kýnderding birinde jeti qyz búlaqqa sugha týsuge barady. Eng kishi qyz sugha ketip bara jatqanyn kórgen apalary birin biri qútqaramyn dep bәri de sugha ketip ólipti.  Ángimeni tyndap otyryp óz kýdigimdi aitpay otyra almadym. Búlaqta sudyng tayyzdyghy sonsha, ol jerde balapannyng ózi bata qoymas; әngime aityp otyrghan kәri qazaq: Qúday ózi ústa, qalasa bir ojau sumen týieni de sugha batyra alady dedi. Múnday uәjge, әriyne ne aitasyn.

Úlytaudyng eng biyik shyndarynda keremet eskertkish túr, halyqta ony Edigening ziraty dep ataydy. Qazaqtardyng anyzy boyynsha Edige úly batyr bolghan, әskery erlikterin Jayyqtyng arghy jaghynda jasaghan adam. Keybir Sibir antikvarlary «búl Edige bizding tarihymyzdaghy Mәskeudi qorshaghan, Litvalyq Vitovtymen soghysqan túlgha» dep meni sendirmek boldy. Biraq, menimshe onyng jerlengen jerining alystaghy shyghysta boluy mýmkin emes dep oilaymyn. Úlytaudan alys emes, Kengirding aghysynyng boyynda attary keng dalagha taraghan birneshe zirattyq eskertkishter bar. Olar Shynghys han men Temirlannyng túqymdarynyng qúrmetine qoyylghan. Edigening eskertkishi biyik qúz jartasty jerge qoyylghan, ony jasau men sol biyikke aparyp qoiy erekshe qiyndyqtarmen jәne shyghynmen qoyylghanyna kýmәn joq. Sondyqtan da deydi qazaqtar, úly batyrdyng qabirin adam da, ang da baspay qadirleydi. Edigening erlikteri jayly qazaqtyng jyrlary men anyzdarynda aitylady, biraq olarda Edige bizding Vladimr Krasnoe Solnyshkomyz siyaqty oidan shygharylghan atpen jýr.

Qazaqtyng әnderi jayly. Olardyng kópshiligi eki mahabbattyng keyipkerlerining bastan keshken әngimesi siyaqty. Ekeuining qabiri Ayagózden alys emes jerde ornalasqan. Búl ólenderding tәrtipke keltirilgen jiyny tútas bir poema bolyp tabylady, búl jyrlar týrikting ataqty qaraqshysy Kórghúlynyng әrtýrli bastan keshken oqighalaryn Kavkazdyng arjaghyndaghy dәruishter aitatyn jyrlargha úqsaydy. Endi osy qazaqtyng poemasyn esimde qalghany boyynsha mazmúnyn aityp bereyin. «Qarabay jәne Sarybay degen eki bay súltan bolypty. Birinshisining Qozykórpesh degen úly, ekinshisinin  Bayan súlu degen qyzy bolady. Ákeleri olardy tughan kezinde atastyryp qoyady. Ekeui birge ósip, Bayannyng súlulyghy men Qozykórpeshting batyrlyghy da, ekeuining arasyndaghy mahabbattary da tez ósip, birge jetiledi. Eki jastyng bastary qosylyp ýilenetin kezi jaqyndap qalghanda, kenetten Qarabay ólip jas Qozykórpesh jetim qalyp otbasy kedeylenip kýizeliske úshyraydy. Biraq, oghan qaramay Bayan súlu mahabbatyn jaqsy kóre beredi. Tek Sarybay ghana ainyp Qodar degen qalmaq qúlynyng aitqanyna erip jarly jigitke qyzyn bergisi kelmeydi. Qodar qojayynynyng qyzyn ózi jaqsy kóredi, sýitip poemada eki ghashyqtyng ortasyna týsken zúlymnyng rolinde bolady. Osydan keyin Qozykórpeshting basyna birinen song biri sәtsizdikter týsip, Qodar neshe týrli jamandyqtardy úiymdastyryp, qauipti bәsekelesinen qútylatyn әreketter jasaydy. Aqyr sonynda Qozykórpesh Qodardyng qolynan ólim tabady. Múnymen zúlym qalmaqtyng jamandyqtary bitpeydi. Ol týnde Sarybaydy pyshaqtap óltirip Bayan súludy alyp qashady. Qughynnan qashyp shól dalada úzaq jýredi; Bayan súlu  shóldegenin aityp bir jerge toqtaydy. Jaqyn jerden qúdyq kezdestiredi, biraq su alatyn ydysy bolmaghan song Qodardan qúdyqqa týsudi súraydy. Súludyng aitqanyn istegen Qodardy qyz iyterip qúdyqqa qúlatyp týbinde qaldyrady. Zúlymnan qútylghan Bayan súlu Qozykórpeshting molasyna baryp kóz jasyn tógip, sosyn baqytsyz ómirimen qoshtaspaqshy bolady. Ómirmen qoshtaspaqshy bolyp pyshaqty ózine salayyn dep jatqan sәtinde el kezip jýrgen qyryq siqyrshy kelip qalady. Olar Bayan súludy ózine qol salmaugha kóndiredi jәne qyzdyng ghajap súlulyghyn kórip aramyzdan bireumizdi tandap kýieuge shyq dep ýgitteydi. Ótinishterindi oryndayyn, biraq sender bir shartymdy oryndandar. Siqyrlyq kýshterinmen Qozykórpeshti ýsh kýnge tiriltip berinder, men ghashyghymmen jeke ýsh kýn bolayyn deydi. Bayangha ghashyq bolghan siqyrshylar kónedi. Qozykórpesh eshtene bolmaghanday moladan tirilip shyghady, Bayan súlu ghashyghyn qúshaghyna alady. Ýsh kýnnen keyin Qozykórpesh  qaytadan ólik qalpyna týsip Bayan súlu qayghydan sol jerde óledi. Kelgen siqyrshylar eki ghashyqtyng óligining ýstinen shyghyp ekeuin bir molagha jerleydi». Búl jabayy poema osylay ayaqtalady. Siqyrshylar ne sebepten Bayan súludy tiriltip uәdesin nege oryndatpaghan, maghan ol jaghyn eshkim týsindirip bere almady.

Endi bizding ekspedisiya jayly әngimemizge oralayyq. Úlytaugha jinalghan otryad eki atatyn qaruy bar 250 kazaktan jәne 150 qazaqtan qúralghan. Qazaqtardyng kóbisi  ýlken jol arbany jyljytugha bar kýshin salmaq bolyp tyrashtanyp jatqan  shybyndar siyaqty. Tanertennen keshke deyin әbigerge týsip jýrgen әngimeleri ghana estiledi, biraq isting kólenkesi ghana bar, ózi joq, tek topyrlap jýredi. Atqa otyrghyng kelse olargha bayqatpay atqa minip, attan týsu kerek. Áytpese osy bir qarapayym isting ózine qinalasyn, sebebi atqa on qazaq jýgirip kelip ýzengini birining qolynan biri júlyp, tizgindi tartyp alyp, aqyr sonynda atty ýrkitip ol tulap tynady. Búl jatypisherler – baryp túrghan maqtanshaqtar, erlikteri jayly maqtanugha kelgende aldyna jan salmaydy. Sonday әngimelerdi aitqan kezdegi ótirik qarapayym bolyp kóringisi kelgen týrinen ótken qyzyq joq. «Áriyne, - deydi ol, - maqtanu Qúdaydyng aldynda kýnә, júrt aldynda úyat, biraq óz tәjiriybeme sengendikten batyl aita alamyn: mysaly on adammen shayqasu maghan týkke de túrmaydy, tek jaramdy atym men myltyghym bolsa boldy» t. s.s. Árqaysysy osy erlikti jasaugha dayyn, biraq olarmen shayqasugha dayyn on bisharany esh jerden kezdestire almadym.

Qazaqtardyng óz batyrlyghyn, qyzmetke degen yjdaghattylyghyn kórsetuge tyrysuy әriyne, olardyng óz arasynda myqty bәsekelestikti tudyratyny anyq. Sonyng nәtiyjesinde aralarynda tausylmaytyn úrys-keris kóp, olar bir birlerine shaghym aitu arqyly sheshiledi. Keybir sóz keristerin birneshe kýn qatarynan tyndaghan kezderim boldy, barlyq nazarymdy salyp audarsam da eshtene týsine almadym. Bilmeymin nege ekenin, qazaqtar bizde qyzmet isteytin, tilmәsh bolyp jýrgen kazakqa onsha senbeydi, onyng ornyna jiyrma shaqty ghana orys sózderin biletin ózi til ýirengen lingvisterin únatady. Jerlesterine ózining oryssha erkin sóileytindigi sonsha, shekarada ony qashyp júrgen kazak dep baylap qoya jazdapty dep sendiripti. Múnday tilmәsh arqyly sózderimizding qalay ótetindigin ózderiniz kóz aldarynyzgha elestetersiz, aryz týsken isting aq qarasyn anyqtau aqylgóy sotty da túiyqqa tiregen bolar edi. Arazdyqqa sebep bolatyn jaghdaylargha, mysaly dalada tauyp alghan, egesi joq kәri jaman at jeleu bolady. Mýmkin ony qojayyny qajetsiz bolghan song tastap ketken bolar. Endi oghan kim qojayyn?  Birinshi kórgen adam ba, әldi birinshi bolyp jalynan ústaghan adam ba, ony kórgen de, ústaghan da joq, biraq kele jatqan top adamnyng ishindegi rudyng ýlkeni nemese jasy ýlkeni me? Qazaqtardyng arasynda jerlestik qatang saqtalady, biraq negizge alynatyn erejeler óte shatasyp ketken. Bilmeytin qaranghy әdet-ghúryptargha negizdelgen tartystardy sheshu, dóngelekting kvadratyn tabu siyaqty. Aqyr sonynda keybir dauqúmarlar aitady, orystyng otryadynda jýrgen kezde qazaqtyng dalalyq әdetterine túryp qajeti joq, orystyng mayorynyng (qazaqtar otryadtyng bastyghyn  shenine qaramay bәrin osylay ataydy) әdilettiligine túru kerek deydi. Al mayorgha keler bolsaq, olardyng aiqaylarynan qúlaghy túnyp, isting mәnin úghyna almaydy.

Balaghat sózder men úrys-keristerden basqa, bizding serikterimizding basqa da әrtýrli ortaq isimizge únamdy jәne paydaly ermekteri tabyldy. Qazaqtardyng basym kópshiligi sonymen birge syry qúpiya ghylymdardan tereng bilimderi bar; mysaly bal ashugha, týs jorugha sheber, osyghan úqsas basqa da  ilimderge jaqyn. Yrym men joralghygha senu jóninen qazaqtan asatyn halyqty esh jerde kórmedim.  Yrymshyldyghy basqa halyqtardan asyp túr degenim emes, biz de búl jaghynan olardan kem emespiz; biraq bizding yrymshyldyghymyz oilaghan, josparlaghan isterimiz ben oiymyzgha әseri onsha emes qoy. Bizde jaqsy týs kórdim dep eshkim bir manyzdy isti bastamaytyn bolsa, qazaqtar tipten basqasha.  Anaday nemese mynaday әskery jarlyq jasau jayly úsynysymen keledi, aitatyn basty dәleli – týnde týs kórip edim nemese bal ashqan edim deydi. Eng jii kezdesetin bal ashu әdisin qoydyng sýiegimen jasaydy, sýiekti az uaqytqa otqa tastap onyng shytynaghan jerlerine qarap, hiromantylar siyqty sol alaqanyna qarap aldaghy uaqytty boljaydy. Búl әdispen bal ashu kez kelgen eki  qazaqtyng birining qolynan keledi, keybir balgerler qoydyng sýiegin kýidirmey-aq bal asha beredi. (Búl jerde avtor qazaqtyng jauyrynmen bal ashuyn aityp otyrsa kerek. - S.J.) Múnday daryndar óte siyrek kezdesedi, olardyng danqy dalada úzaqqa taraydy.

Kýn sayyn opyq jep jýrgen búl bishara yrymshyldardyng aqyr sonynda kózderi ashyluy tiyis qoy, biraq, mening oqushylarym meyli, ózderin qanday qoghamnyng mýsheligine jatqyzsyn,  bilgeni dúrys bolar, kýnde ózderi kuә bolyp jýr ghoy, maghan senetin bolar, Avgiyding atqorasyn tazalaugha kiriskende, ol bireuding yrymdyq sandyraghy boyynsha ony tazalaghan joq qoy. Sondyqtan, tandanatyn eshtene joq, adamda jyl ósken sayyn osynday sandyraqtargha senim óse beredi, kәriler jastargha qaraghanda yrymshyl bolady. Qazaqtardyng bisharalyq soqyrlyghynyng nege alyp baratyndyghyn týsindiretin bir anekdot aityp bereyin. Suy men jem shóbi mol jerde birneshe bolystar kóship-qonyp jýripti. Biyler búl jerde úzaq uaqyt jýre bermekshi eken, biraq qyrsyghyna oray bolystyng ataghy júrtqa jayylghan, halyq әbden senip qalghan danq sýigish bir balgeri bolypty. Bir kýni balger júrtty dýrliktiripti: kóship-qonyp jýrgen jerimizde erteng qan tógiledi deydi. Balgerding sózine júrt tanqalypty, eshkimnen shabuyl kýtetindey jaghdaydyng boluy mýmkin emes, biraq payghambar balgerine senip qalghan halyq tiyimdi qonystan, qauipten alysqa ketui ýshin jolgha dayyndalady. Kelesi kýni bolystyng halqy ornynan kóship biraz jerge alystap baryp týneuge qonady. Birneshe batyl jigitter, qastarynda balger de bar, qaldyrghan ornymyzdy kóreyik, balgerding aitqany boldy ma eken, qanday tógiletin qandy aitty eken dep kóshken ornyna keledi. Áriyne, olar qauip tua qalsa degen oimen,  eng jaqsy atqa minip, qaru-jaraqtaryn asynyp qúpiya qauipten saqtanyp shyghady.  Taghdyrly jerge keledi, biraq jana eshtene kórinbeydi. Jan-jaqtyng bәri tynysh, búlar kóship ketkennen keyin búl jerge eshkim kelmegen. Jýrekti jigitter balgermen birge ainalany týgel qarap shyghady, balgerge bir-eki әzil sózderdi de tastaydy. Sol kezde jaqyn jerden bir kiyikti kóripti, bireui atynan týsip kiyikke jaqyn kelip atyp kiyikti qúlatyp týsiredi. Bәri jýgirip kelip óltirgen kiyikke qaraydy, al balger bolsa kiyikten aqqan qandy kórsetip, menin  ashqan qúmalaghymnyng qatelesui mýmkin emes, men aitqan qan tógildi, endi qoryqpay búrynghy qonysymyzgha qaytyp keluge bolady deydi. Ne oilaysyzdar? Eshkim balgerding aitqany búrys dey almaghan, bolys mekenine qaytyp kelip balgerining ashqan qúmalaghy qatelespeydi degen pikirine búrynghydan da senimdi bolady.

Biraq Siyseron aitqan emes pe, kim kýni boyy pyshaq laqtyra berse, әiteuir bir uaqytta tiygizedi dep.  Keyde kezdeysoqtyq boljamdy dәl tabady, sol zamatta boljamshy jayly sóz en dalagha tarap, oghan senushilerding senimin úyalatady, kýmәndanghandardy úyatqa qaldyrady. Myna bir әngimeni Petropavlda estidim,  onyng turalyghyna kepil bola alamyn. Ótken jyldyng qysynda, Úlytaudan alys emes jerde Kenesarynyng tuysy, tentek súltandardyng birining auyldary kóship jýredi. Nege ekenin bilmeymin, súltan bir kýni aulynan alysqa jol jýrip ketedi, keterinde bәibishesine ózi oralghansha eshqayda kóshpeudi tapsyrady. Birneshe apta ótedi. Bir kýni  bәibishesi tanerten  mazasy bolmay oyanyp, týsti jaqsy jorityn moldany shaqyryp alyp kel dep búiyrady. Moldagha aitady: Týnde týs kórdim, bir dәu týie kelip ýidi japyra bastady deydi. Molda týsti tyndap bozaryp ketedi de bәibishege «sizge óte jaman baqytsyzdyq tónip túr, ol qaranghy týskenshe bolady, odan qútylu ýshin uaqyt sozdyrmay qash» deydi. Kýieuining aitqanyn oryndamaudan qoryqqan bәibishege moldanyng sózderi  әser etpey, auylymen birge kóshpey ornynda otyra beredi. Moldanyng óz joramalyna ózi sengeni sonshalyqty, qolyna birinshi týsken atqa minip, adamdardy taghdyrgha tapsyryp qashyp kete beredi. Molda qashyp ketip, bәibishe óz jaqyndaryna týsin aityp sóilesip bolghany sol eken, oida joqtan kelgen kazaktyng otryady sodyrlardyng auylyna tútqiyldan shabuyl jasap, sodyrlar jenilis tauyp, adamdaryn ústap, bәibisheni tútqyndap Sibirge aidap jiberedi. Shabuyldan bir saghat búryn qashyp ketken biz aitqan molda ghana aman qalypty.

Bizding Úlytauda túrghanymyzgha birneshe kýn boldy, biraq әli  kýnge deyin sodyrlardyng auyldarynyng qayda ketip qalghandyghy jayly esh habar alghan joqpyz. Qasymyzda, birneshe jýz shaqyrym jerde bizge qanday da bir bolmasyn habar jetkizetin tiri jan joq, Kenesaryny qoldaushylar Úlytaudan eki ay búryn qashyp ketken. Áriyne sonsha uaqyttan beri olar bir jerde túrghan joq qoy; olardyng baghytyn kórsetetin alghashqy izderinen bizge esh payda joq, olar bizge qajet derekterdi endi bere almaydy. Sodyrlardyng eki ay búrynghy izderine týsip, olardyng eki ailyq jolyna týsip izdeu mýmkin emes. Evropada jýrip jatqan soghystardyng ózinde, jýrip qonular joldyn  baghyttaryna, strategiyalyq punktterding ornalasuyna, basqa sózben aitqanda, júrttyng bәrine belgili jәne ózgermeytin derekterge negizdelgen, ol soghystardyng ózinde dúshpannyng qimyldaryn bilip otyru shpiondardyn, satylyp ketkenderding kómeginsiz mýmkin emes bolsa, aspan men taqyr dalanyng ortasyndaghy shól daladaghy dóngelekting ortasynda túrghan bizder olardy qalay taba alamyz. Mýmkin qazaqtardyng qoy sýiegimen bal ashuy nemese magnetikalyq kóripkeldigi búl jaghdaydan shyghugha kómekteser? Bizding ýkimetke adal bolyp jýrgen bolystar, sodyrlardyng tonauynan qauipsiz bolu ýshin, sol jerdegi әskery otryadtyng kýzetinde, shekara men prikazdardyng tónireginde kóship jýr. Biz óz shekaramyzdan myng shaqyrym shyghyp kettik, sol sebepten de ol jaqtan bizge habar tez jetpeydi. Úlytaugha otryadymyzdy ornalastyru arqyly biz Sibir vedomstvosyna qaraytyn býkil dalany qorghap otyrmyz, sebebi jelkesinde bizding otryad týrghan kezde Kenesary búl aimaqqa kire almaydy. Búl jerde biz isteytin aqylgha qonarlyq is -   sodyrlardyng qay jerde ekenin aitatyn bireudi ústaghansha nemese habar alghansha Úlytauda túra beru. Barlyq baghytqa  jana iz kezdeser me eken dep sholghynshylardyn  (éclaireurs) shaghyn partiyalaryn júmsadyq.  Kazaktar әskery ómirding kóptegen jaqtaryna qabileti jetkilikti bolghanymen, iz kesu jóninde qazaqqa jete almaydy. Búl jóninde qazaqtardyng eshkimde joq ghajap zerektigi bar. Olar izdi kóredi de toqtap jiti qaray bastaydy, sosyn adamdardyng qashan jýrgenin, nesheu bolghanyn, dos pa, dúshpan ba, qanday ispen jýrgenin t.s.s. aityp beredi.  Oiyn jinaqtap dәleldep aitqandaryna qalay tang qalsan,  tas bop qalghan sýiekke qarap ejelgi januardy surettep bergen Kuvie siyaqty angharghyshtyghyna sonsha riza bolasyn. Áriyne, múnday qazaqtar bolashaqty aityp beretin  kóripkel qazaqtarmen salystyrghanda kóp emes, birinshileri kóp. Kóripkeldik ónerin angharympazdyqpen salystyrghanda mengeru onay.

Bizding jol bastaushylarymyz – Tólesh pen Atyghay, men olarmen sizderdi tanystyrghanmyn, angharympazdyq ónerin keremet mengergender.  Olardyng búl óneri tek qiynshylyqtarmen ghana emes, qauip qatermen baylanysty. Kez kelgen qazaq múnday sholghynshylardy kórip olargha jekkórinishti kózben qaraydy. Eger sholghynshylardyng sany oghan kezdeskenderding sanynan kóp bolsa, birinshileri olardy bas salyp quyp ústap otryadqa til әkeluge tyrysady. Eger sholghynshylar  kezdeskenderden san jaghynan az bolsa, sholghynshylardy jәy jibermeydi, sonynan qua jóneledi, ústasa ayamaydy. Eshqanday týsindirudi tyndamaydy, ólgenshe shybyqpen sabap, attaryn tartyp alyp sheshindirip shalajansar kýiinde aidalagha tastap ketedi. Múnday kezderde onday bisharany ashtyq ólimnen kezdeysoqtyq qana qútqarady. Bir qyzyghy, dúshpanmen ashyq soghysqa barudan góri, qazaqtar  qauip-qateri kóp sholghynshylyqqa qoryqpay úmtylady.  Oqtyng astyna týsken kezde olar ruhyn joghaltyp alady, múnday kezde oq qúshyp ólu mýmkindigi, qasyndaghy birneshe adammen birneshe jýz shaqyrym jýrip ústalugha qaraghanda kóp ekeni belgili ghoy.

Sholghynshynyng taghdyry astyna mingen atyna baylanysty; jaman atpen múnday sapargha eshkim shyqpaydy. Sholghynshylyqqa eki atpen shyghady. Arasynda atyn auystyryp túrsa, attyng ekeui de sharshamaydy. Eger aty auyryp nemese jaramsyz bolyp qalsa, onda sholghynyshynyng ómiri qyl ýstinde qalady. Aydalada jayau qalghan adamnyng jaghdayy ashyq tenizde kemesi qirap, bórenede jýzip kele jatqan tenizshiden artyq emes. Ataqty «Meduzanyn» bishara  jolaushylary basynan keshken azapty oqighalargha úqsas әngimelerdi birneshe ret estigen edim. Sol әngimelerding birin estigen kýiimde aityp bereyin.

Aman-Qaraghay okruginde Yazy Yanov (Sirә, Jazy Janov bolar. - S.J.) degen bay qazaq bolghan eken. Birde oghan 200 shaqyrym jerde kóship jýrgen tanysyna barugha oy keledi. Búl ónirde eshqanday su joq, eshtene óspeydi, biraq eki atpen bir tәulikte jetuge bolady. Eki atpen, biraq qasyna serik almay jolgha shyghady. Birneshe kýn ótedi, Jazy Janov oralmaydy.  Áyeli birneshe adamdy kýieui ketken auylgha júmsaydy, biraq olar ony kórmepti. Jazy Janovty jan-jaqtan izdey bastaydy. Kóp úzamay seldir shópti qorek etip jýrgen attaryn tabady. Bireui erttelgen, ýstinde ilingen dorbasynda Jazy Janovtyng jolgha alyp shyqqan azyghy salynghan, onyng basy búzylmapty.. Attyng egesin úzaq izdep,  aqyrynda adamnyng qanqasyn tabady, qasynda jatqan kiyimining qaldyqtaryna qarap bishara Jazy Janovty tanidy. Qasqyrlar men jyrtqysh qústar degenin istep sýiegin ghana qaldyrypty. Bishara beyqam jolaushynyng qanday ólimmen ólgenin kózge elestetu qiyn emes: attary qolynan júlqynyp qashyp ústatpaghan bolsa kerek, ústaymyn dep úzaq qughan, ústay almay sharshap attyng qorjynynda qalghan tamaqsyz, susyz ólgen bolsa kerek.

Jiberilgen sholghynshylardan basqa, Úlytaudyng barlyq qyrattaryna qazaqtardan túratyn baqylau beketterin qoydyq. Qazaqtar búl jóninen de kazaktardan asyp týsedi. Birinshiden, qazaqtardyng әreng bayqalatyn qysyq kózderi qiyrdaghy biz kórmeytin zattardy aiqyn bayqaydy, búl jóninen biz olarmen tenese almaymyz. Ekinshiden, qazaqtardyng ynghayly ornalasu sheberligi sonshalyqty, otyrghan jerinen jan-jaghyn kóre alady, sýite túra ony eshkim kórmeydi. Olardyng ómir sýru tirshiligi olargha osynday qasiyetterdi darytqan. Búl qasiyet avanpostyq qyzmet ýshin taptyrmaytyn daryndyq bolyp sanalady.

Biz oilaghanbyz, sodyrlar bizding Úlytaugha kele jatqanymyzdy bayqap bizdi baqylaugha ózderining adamdaryn jiberer, solardyng birin ústap qalarmyz degen ýmit te bolghan edi. Búl ýmitimiz kópke deyin oryndalmady. Birneshe ret dabyl qaghylghan kezder kýn sayyn bolyp túrdy: bir joly qarauylshymyz qaytyp kele jatqan sholghynshylarymyzdy dúshpan dep qabyldaghan jaghday oryn aldy, shúbyrghan kiyikter shauyp kele jatqan salt attylar siyaqty bolyp kóringen eles bәrimizdi dýrliktirdi:  múnday kezde eng tәjiriybeli kózding ózi aldanugha týsip qaluy mýmkin. Osynday dabyl qaghylghan kezdegi otryadtaghy quanyshty, dabyldyng beker qaghylghandyghyn bilgen kezdegi renishti kórseng etti.  Otryadymyz taudyng eng týkpirine tyghylyp ornalasty; qazaqtardan qúrylghan beketterding tizbegi olardyng qarama-qarsy betindegi jazyq dalanyng yldiynda ornalasyp  kýzette túrdy. Úlytau syrttan qaraghan kózge ózin qorshaghan daladay bolyp, adamy joq shól dala siyaqty bolyp túrdy.

N.N. Karaziyn.t Qabanmen jekpe-jek

Talay ret bolghan týnilgen kezimizdi, aqyr sonynda shydamdylyghymyz ýshin bizdi tabyspen marapattady. Tanertengi tamasha kýnderding birinde qarauylshylarymyzdyng biri atpen demigip shauyp kelip, alystan bir top salt attylardyng kele jatqanyn habarlady. Sholghynshylarymyzdyng barlyghy ýide, sondyqtan kele jatqandardyng bizding otryadtyng adamdary emes ekendigine kýmәn joq edi.  Men basqa ofiyserlermen birge beketke shauyp bardym. Beketten birneshe qadam jerde attan týsip enbektep qyrattyng jotasyna, qarauylshylar jatqan jerge bardyq. Qazaqtar kórsetken jaqqa dýrbimen qarap, bir uaqytta qozghalyp kele jatqan tórt nýkteni kórdim. Ár nýktening qasynda odan kishileu taghy bir nýkte kórinedi. Bir uaqyttarda nýkteler qosylyp, kelesi minuttarda taghy bólinedi. Olardyng adam ba, әlde at pa ekenin dýrbimen de ajyrata almadym. Qazaqtar tórt attynyng kele jatqanyn, jeteginde bir attary bar ekenin týsindirdi. Olardyng óte saqtyqpen kele jatqandyghy bayqalady,  jan-jaghyn jiti qarap tosqauylgha týspeudi oilap kele jatqany anyq bayqaldy. Bir kezde salt attylar bir jerge jinalyp birneshe minut qozghalmay túrdy da keri búrylyp Úlytaudan tez alystay bastady. Salt attylardyng әrbir qimylyn jýrek dirilimen qyzyqtap baqylap otyrghan bizderge búl eng auyr minuttar edi. Úlytauda otryadtyng bar ekenin bildiretin birnәrseni bayqaghan bolsa kerek dep oilaymyn. Kópshiligimiz sol zamatta arttarynan quu kerek desek te, jasy ýlkender men tәjiriybeli adamdar әlgindey úsynyspen kelispedi; salt attylardy alystan quyp jetu, anshyny kórgen kiyikti quyp jetumen birdey, sondyqtan da arty ne bolar eken dep asyqpay kýtuge kenes berdi. Shiyrek saghattay uaqyt ótti, salt attylar alystap bara jatyr, bir kezde kókjiyekting eng shetinde toqtady. Taghy da birshama uaqyt birge túrdy, sirә ózara sóilesip, әri qaray ne isteymiz dep aqyldasyp túrsa kerek: sosyn attaryn qayta búryp Úlytaugha qaray tike jelip jýrip ketti. Alghashqy joly olardyng attaryn nege keyin búrghanynyng sebebin bәrimiz týsingendey boldyq. Úlytauda  otryadtyng bolu mýmkindigine kýdiktengen olar jaqyndap kelip bizdi ózderine shygharyp qughyngha týsuge shaqyrdy. Qughynnan qorqatyn olar emes, qashyp qútylady, eng bastysy, otryadtyng bar ekenine kózderi jetedi. Eshkim kórinbegen song batyldanyp jaqynday bastady. Dalada taudyng eteginen bastalatyn iyirilip jatqan eni tar tereng jyrma say bar edi: sol jyrmagha alty kazakty aldyn ala jibergen bolatynbyz. Kazaktar bildirmey sol saydan attylar ótui tiyis jerge kelip tyghylyp jatqan edi. Salt attylar  qúrylghan túzaqty sezgen andar qúsap ne isterin bilmey anyryp túryp qaldy, sheginip keterin de bilmeydi. Bir kezde salt attylardyng biri, batyldauy ma, mýmkin esalandauy ma, serikterinen bólinip bizge qaray shaba jóneldi de saygha kirip joq boldy. Úzaqqa deyin jerding betine eshkimning basy shyqpady; bir kezde bizdi tang qaldyryp janaghy salt atty, ony bizding kazaktar ústap alugha tiyis edi,  jaybaraqat shyqty da bizding jaqqa bet aldy. Sirә, ony bizding kazaktar,  bayqamay qalghan bolsa kerek. Salt atty bizding jaqqa qaray shyghyp, atyn toqtatty da, alystan qarap túrghan dostaryna  búrylyp birneshe ret qolyn búlghady, olardyng ózine qaray jýrgenin kórgen song baryp, biz jaqqa shaba jóneldi. Sosyn ghana, ol bizge birneshe qadam jaqyndaghan kezde ghana, onyng bizding tosqauylgha jibergen, ýstine  salt attynyng shapany men qalpaghyn kiyip alghan kazak ekenin anghardyq. Taugha kirgen song kazak bir-eki sózben aityp berdi: kazaktar ekige bólinip saygha týsetin joldyng eki jaghyna tyghylady. Saqtyqty úmytqan salt atty saygha týse bergende eki jaqtan úmtylyp attan týsirip qúlatyp qolyn  baylap auzyna shýberek tyghady.Tútqynnyng shapany men qalpaghyn kiyip aludy jәne onyng atyna minip shaqyrylmaghan, biraq kópten kýtken qonaqtardy túzaqqa týsirudi әngime aitushy oilap tauypty. Onyng әngimesin ayaghyna deyin tyndap ýlgergen joqpyz, «Ura!» degen aiqay men u-shu oilap tapqan qulyqtyng tabysty ótkenin bizge habarlady. Jana ghana ýsh qazaq jyrma saydan ótemin degen kezde olargha jan-jaghynan kazaktar jabylyp attarynan týsirip tez baylap ýlgeripti. Qazaqtar búl jaghdaygha qalay týskenin ózderi de angharmay qaldy.

Tútqyndardy dereu bólek-bólek alyp ketti, biz tergeuge kirisip kettik. Birinshi qolgha týskeninen bastadyq.  Jasy on jetige tolmaghan bozbala eken, qasyndaghy saq serikterinen búryn essiz batyrlyqpen algha úmtyluy, jastyq albyrttyghy men tәjiriybesizdiginen ekendigi kórinip túr.  Tútqyngha týskenin kórgen kezde jelókpe batyrlyghy joq bolyp ketti. Óliktey bolyp bop-boz bolyp ketken, jan-jaghyna ýnsiz qaraydy, qoryqqandyghy sonsha, oilau qabiletinen de airylyp qalghan siyaqty. Jan-jaghyndaghy zattardyng barlyghy ózine ózi jauap bere almaytynday etip,  zil bop iyghyn azapty súmdyq bolyp basyp túrghanday. Men oghan jyly sózder aityp quat beruge tyrystym; birazgha deyin sózderim oghan týsiniksiz bolyp jetpedi, sosyn baryp jerge etbetinen týsip, kóz jasyn tógip, toryqqan kezde aitylatyn barlyq sheshendik qyzyl sózderin aityp janyn tiri qaldyruyn súrap jalyna bastady. Kenesary men qatynasy bar ekendigin moyyndamady qaydaghy bir-birimen ýilespeytin qisynsyz oqighany aita bastady, sirә aldyn ala dayyndap qoygha ýlgermegen bolsa kerek. Eshqanday qorqytusyz,  raqymshylyq jasaymyz degen uәdemiz esh әser etpegen son, ekinshi tútqynmen sóilesken kezde oghan birden: biz senderding Kenesarynyng adamdary ekenderinizdi bilemiz, ol jayly birinshi tútqyn bәrin aityp berdi, eshtene aitpaymyn deytin bolsandar, bastaryna bәle tilep alasyndar dedik. Búl qulyghymyz kýtken tabysqa jetkizdi. Az-kemdep biraz nәrseni bile bastadyq, olardy Kenesary jiberipti, osydan birneshe kýn búryn olardy  orys otryady jayly bilip kelu ýshin jiberipti. Sodyrlardyn  auyldary Ýlken Torghayda eken. Olargha quyp jetu ýshin sol kýnning keshinde jolgha shyghatyn boldyq.

(Jalghasy bar. Estelik-jazbanyng basy myna siltemelerde túr: http://abai.kz/post/49234;http://abai.kz/post/50361; http://abai.kz/post/51010; http://abai.kz/post/51171)

Orys tilinen audarghan Saghat Jýsip

Abai.kz