Búl - últyndy sýnge rúqsat beretin qújat
Búl kýndi qazaq Tәuelsizdik alghan song da, shiyrek ghasyrdan astam kýtti! IYә, 2017 jylghy 12-sәuir tariyhqa Ruhany Tәuelsizdik baghdarlamasy jariyalanghan kýn retinde enedi. Búl – bolashaghymyzdy aiqyndap bergen, Últtyq janghyrugha bastaghan baghdarlama – Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan «BOLAShAQQA BAGhDAR: RUHANY JANGhYRU» maqalasy! Búl bolashaqqa jol siltep, bәrimizge baghdar bergen baghdarlamanyng tek memlekettik tilde ghana jariyalanuynyng ózi kóktemnen sýiinshi súrap eng alghash habar bergen bәisheshektey kónil kórkeytkenin zor quanyshpen aitamyz.
Biz Tәuelsizdigimizding 26 jylyna qadam basqanda, biyl demokratiyalyq ózgeristerdi talap etken Konstitusiyalyq reforma jasadyq. El ensesi bir kóterilip qaldy! Búl Ruhany janghyru sol Janghyrulardyng zandy jalghasy. Oghan deyin Elbasymyz Úlytauda últtyq mýddemizdi terennen terbey qozghaghan manyzdy súhbat berip, «Úly Dala úlaghatyn» jariyalaghan bolatyn. Sol kezde-aq Úly Daladaghy Últtyq Janghyrudyng lebi sezilgendey bolyp edi. Sondyqtan da, biz de sol kezde tayap qalghan Altynkýrek jelinen arqamyz qozyp, oiymyzdy bildirgen edik:
«Týrki halqy ýshin Týn úiyqtamadym, Kýndiz otyrmadym…» degen Kók týrik qaghandarynday Kók tuymyzdy kókke órletip, Tәuelsiz Qazaqstan memleketin býgingidey әlem tanyghan biyik dengeyge jetkizgen Túnghysh Preziydentimiz –Últ kóshbasshysy aldynda taghy bir Últtyq mindet, Últ amanaty túr! Ol Últtyng armanyn oryndau – Memlekettik til mәrtebesin әperu bolyp tabylady! Últ kóshbasshysy Últ amanatyn oryndaudy ózine paryz dep sanaghanda el de ózin elmiz dep sanaydy!
«Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar! Ana tilimiz Mәngilik Elimizben birge Mәngilik Til boldy. Búl mәseleni daudyng taqyryby emes, últtyng úiytqysy ete bilgenimiz jón. Bizding tilimiz memleketting barlyq jýiesinde qoldanyluy ýshin, barlyq jerde kerek boluy ýshin biz ózimizdi ózimiz qamshylauymyz kerek jәne osyghan ózimiz atsalysuymyz qajet», –degen Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev Qazaq tili Mәngilik daugha ainalmay, Mәngilik elding Mәngilik tili boluy ýshin, búl Últ aldyndaghy qasiyetti paryzy men mindetin ózgege qaldyrmay, Ózi oryndauy kerek! El Elbasydan osyny kýtip keledi!
HH ghasyrdyng basyndaghy Alash kósemderi «Oyan, Qazaq!», – dep jar salghannan beri bir ghasyr ótti. Biyl sol Alashtyng 100 jyldyghy! Tәuelsizdigimizge shiyrek ghasyrdan asty! Endi Qashan Oyanamyz?
Elbasymyzdyng osy Demokratiyalyq janarugha bastauyn, Qazaqtyng oyana bastauyna – Últtyq janghyrugha shaqyru dep, últ mýddesin úlyqtaghan últtyq úran dep qabyldayyq!»
Keyin búl maqalamyz «Memlekettik tilding Tәuelsizdigi Ata zanda aiqyn kórinsin» degen atpen 115 últ ziyalysy qol qoyghan Ashyq hatqa ainalyp, Aqordagha jetken de bolatyn.
Endi mine, jerding jýzi janghyrghan kóktemning kógoray kýninde, Kók tuly Qazaq Elinde de Ruhany Janghyru dýniyege keldi. Osydan 56 jyl búryn 12- sәuirde Qazaq jerinen adamzat gharyshqa kóterilse, endi mine, Qazaq Ruhaniyaty da óz biyigine shyghugha betbúrys jasady. Alash balasy aqsarbas aityp, aq týiening qarny jarylar tarihy qújat búl! Últtyq mýddege – memleketting keleshegine elendegen elimiz ýshin búl ertenimizdi jarqyn eter erekshe serpin! Abyzday aqtaryla tolghap, aqynday jyrlaghan, terennen tartyp, biyiktikti kórsetken, kesheden sholyp, bolashaqqa baghdar bergen tuyndy! Tegeurini qatayyp kele jatqan Tәuelsiz Elding Temirqazyq túghyrnamasy!
«Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay», – dep jazady Elbasymyz elding kónilin dóp basyp.
IYә, keshegi jetpis jylday jelkemizden tóngen kenestik kezendegi bar alapat enbekting kóbisining nәtiyjesiz bolyp shyghuy – últtyq kodtyng saqtalmauynda edi…
«Janghyru atauly búrynghyday tarihy tәjiriybe men últtyq dәstýrlerge shekeden qaramaugha tiyis. Kerisinshe, zamana synynan sýrinbey ótken ozyq dәstýrlerdi tabysty janghyrudyng manyzdy alghysharttaryna ainaldyra bilu qajet. Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy.»
Últtyq mýddemiz – últtyng mәdeniyeti men saf altynday salt-dәstýrin saqtay bilip, jahandyq bәsekege tótep berer zamanauy bilim-bilikpen janghyrta alsaq qana jalymyz biyik, túghyrymyz myqty bolatyny anyq.
Ol ýshin endi Elbasymyz erekshe mәn berip, qadap aitqanday, «Biz janghyru jolynda babalardan miras bolyp, qanymyzgha singen, býginde tamyrymyzda býlkildep jatqan izgi qasiyetterdi qayta týletuimiz kerek.»
Tәuelsizdik alsaq ta, tizginimizdi tarta ústap kelgen últtyq mәselelerding bauyryn jazyp, ensesin tikter kezi keldi. Endi Elbasymyzdyng ózi Últtyq Ruhany Janghyrudy jariyalap, iyirimi tereng iydeologiyalyq ústynnyng qadau-qadau qazyqtaryn qaghyp, sheshimderin shegelep berdi.
«Últtyq janghyru degen úghymnyng ózi últtyq sananyng kemeldenuin bildiredi. Últtyq salt-dәstýrlerimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis.
Abaydyng danalyghy, Áuezovting ghúlamalyghy, Jambyldyng jyrlary men Qúrmanghazynyng kýileri, ghasyrlar qoynauynan jetken babalar ýni – búlar bizding ruhany mәdeniyetimizding bir parasy ghana» dep týiin jasaydy.
Elbasy sonymen birge «dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar» dep, qazaqtyng ózi aitqanday, jana zamangha janasa almaghan, qaryshty qadamgha túsau bolar eski әdetterden arylu kerektigin aitady.
«Men qazaqstandyqtardyng eshqashan búljymaytyn eki erejeni týsinip, bayybyna barghanyn qalaymyn.
Birinshisi – últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy.
Ekinshisi – algha basu ýshin últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu kerek.»
Yaghni, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde jariyalanghan «BOLAShAQQA BAGhDAR: RUHANY JANGhYRU» maqalasy – Ruhany Tәuelsizdikke jetudegi barshamyzgha baghdarsham bolar baghdarlama! Últty sýyge rúqsat berilgen tarihy qújat! «Últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy» – degenimiz Elbasymyz aiqyndap bergen Últtyq Ruhany Janghyrudyng basty qaghidasy, naqty formulasy!
Qysqa, әri halyqqa týsinikti tilde aitsaq, dәl osylay!
Endi, talay jyl tar jol, tayghaq keshude basymyzdan ótkendey, «Bizge tarih turaly ózderining subektivti payymdaryn tyqpalaugha da eshkimning qaqysy joq!» Elbasynyng búl týiindi sózi múhit múztauynday astyndaghy alapat astarymen auyr salmaq tartyp túr!
Úly Dalada úlylyghyn kórsetken kóne Kók týrikten kóktep, Kók tuyn kókte jelbiretken Ruhty Qazaqtyng Qayta órleu dәuiri bastalghanyn jariyalaghan Ruhany Janghyru búl! Qadym zamandaghy qúlashyn keng jayghan qaghanattardyng qayqy qylyshy HHI ghasyrda jahandyq Bilim biyigine kóteriler qanatqa ainaluy kerek. Óitkeni, «Bizding keshegi tarihymyz búltartpas bir aqiyqatqa – evolusiyalyq damu ghana últtyng órkendeuine mýmkindik beretinine kózimizdi jetkizdi.» Últtyq sananyng janghyruy osy bolmaq.
Elbasy maqalasynyng «Tayau jyldardaghy mindetter» atty ekinshi bóliminde alda atqarylar birneshe jobalar naqty kórsetiledi. Onyng eng birinshisi – qazaq tilin latyn әlipbiyine kóshiru.
Elbasy búny búryn da, 2012 jyly jeltoqsanda jariyalaghan «Qazaqstan-2050» Strategiyasynda «2025 jyldan bastap latyn әlipbiyine kóshuge kirisuimiz kerek» dep mәlimdegen bolatyn
Búl úsynysty el quana qabyldauda. Preziydentimizding ózi erekshe ýmit artqanday jastardyng dausy jarqyn shyghyp, barlyghy qoldau kórsetude. Áriyne, el bolghasyn, keri tartatyn kertartpalar da kezdespey qalmaydy. Biri shyn janashyrlyqpen kirillisadaghy múralarymyzgha alandasa, biri Tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyr ótse de, әli ormangha qarap úlidy. Olar tipti Parlament tórinen de tabyldy… Birtútas últ bolugha úmtylghan elimizde osynday syn sәtterde Reseylikterdi aitpaghanda, ózimizding orystildi BAQ-tarda keri tartu kesirligi bayqalyp qaldy. Búl әriyne, 25 jyldan beri birlikting qazyghy retinde biz ústanghan «Bir el. Bir taghdyr» qaghidasynyng «Bir tilge» úlasa almay jatqandyghynan bolsa kerek… Endi, mine, Elbasynyng belgilep bergen «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyruy» osynday kem-ketikterding ornyn toltyratyny anyq dep ýmittenemiz.
Qazaq tilining Latyn әlipbiyine ótui – Ruxany Tәuelsizdik alu! Al Tәuelsizdik alu onay, arzan bolady, qiyndyghy joq dep kim aitty? Elbasymyz Tәuelsizdik alghan song elimizding shekarasyn qalay berik bekemdey alsa, endi Latyn әlipbiyine ótu arqyly Ruhany shekarasyn belgilep bermek! Ol ruhany otarshyldyqqa jol bermeytin shekara! Ol әlemning aldynghy qatarly ozyq elderimen erkin qatynas jasaytyn shekara! Latyngha ótu – týbi bir týrki aghayyndardyng ruhany әlemine qosylu bolyp tabylady. Latyngha ótu- ótkenimizge oralu! Latyngha qarsylar – Ruxany Tәuelsizdikke qarsylar!
Kirillisadaghy әdeby dýniyelerdi latyngha audaru ýshin keybireuler keri tartyp jýrgendey, kóp kýsh pen kóptegen jyldardyng keregi joq! Ol qazir demde atqarylatyn texnikalyq júmys. Mәsele – basyp shygharuda. Sauatsyzdyq bar elde, barlyq әlipbiyde de bolady. Ózbekting jemis satqan sauatsyzymen emes, jemisti enbek etip, latyn qarpining arqasynda tehnologiyanyng jetistikterin iygerip jýrgen sauattylarymen, olar tolyp jýr, sóilesu kerek. Qazir de kirillisada sauatsyz qazaqtar joq pa? Qazaqsha atyn jaza almaytyn, dúrys sóiley almaytyn qarapayym orystildilerdi aitpaghanda, ózining qazaqtilin bilmeytinin Parlamentte saltanatty týrde jariyalap, jaybaraqat túra beretin el basqaryp otyrghan ministrler, әkimder, deputattar, memlekettik qyzmetkerlerdin, shekesi tar sheneunikterding bәri sauatsyz emes pe? Olar mysaly, elimizding bolashaghyn aiqyndap berip otyrghan eng manyzdy Elbasynyng osy maqalasyn «Egemen Qazaqstan» gazetine shyqqan kýni oqy alghan joq. Óitkeni, búl maqala tek qazaq tilinde jariyalandy. Memleket basshysynyng memlekettik tilde shyqqan memlekettik manyzy zor maqalasyn memleketting ministrleri men sheneunikteri oqy almau degen oigha kiretin nәrse emes ózge ózin syilaytyn elder ýshin… Olar jalpy, «Egemen Qazaqstandy» oqymaydy, «Kazahstanskaya pravdany» ghana oqidy. «Qazaq ýni» gazetine tek ózderin synaghanda ghana kóz salady… Osy ózi ómir sýrip jatqan memleketting memlekettik tilin bilmeytinderdi sauatty dep kim aitty? Sauattylyq degendi bir kezdegi qojayyn elding tilin – orys tilin ghana bilu dep, otarlyq, qúldyq sanadaghylar ghana oilaydy! Elbasymyz aitqanday, elimizding endigi bolashaghy eng aldymen – Qazaq tilinde! Álemning basym bóligi sóileytin aghylshyn tilinde!
Men 2013 jyly qantarda «Qazaq ýni» gazetinde jariyalanghan «LATYN әlipbiyine kóshuge QARSYLYQ – ÚLT MÝDDESINE QARSYLYQ!» atty maqalamda búl mәseleni terendey qozghaghan bolatynmyn. Sondyqtan, aldaghy uaqytta búghan taghy da qayta toqtalarmyz.
Endigi bir el ensesin kótergen Elbasy jobasy – qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar boyynsha «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasy.
«Onyng mәni mynada:
1.Biz tariyh, sayasattanu, әleumettanu, filosofiya, psihologiya, mәdeniyettanu jәne filologiya ghylymdary boyynsha studentterge tolyqqandy bilim beruge qajetti barlyq jaghdaydy jasaugha tiyispiz. Gumanitarlyq ziyaly qauym ókilderi elimizding joghary oqu oryndaryndaghy gumanitarlyq kafedralardy qayta qalpyna keltiru arqyly memleketting qoldauyna ie bolady. Bizge injenerler men dәrigerler ghana emes, qazirgi zamandy jәne bolashaqty tereng týsine alatyn bilimdi adamdar da auaday qajet».
Jýz oqulyq jýzimizdi jaryq eter jarqyn bolashaqtyng alghysharty bolary anyq. Keshe ghana qarjylyq daghdarysty ruhany daghdarysqa úlastyryp jibergen Bilim ministrligi oqu ordalarynan qysqartyp tastaghan qazaq tili, qazaq әdebiyeti, qazaq tarihy jәne t.b. gumanitarlyq kafedralar endi qayta qúrylyp, bilimdige keng óris ashyla beretin bolady.
Búl aldymen qazaq tilindegi bilim aludy biyikke kóteredi jәne memlekettik tilimizding berik nyghaya beruine bekem negiz jasaydy.
Búl baghdarlama ayasynda aldaghy jyldarda gumanitarlyq bilimning barlyq baghyttary boyynsha әlemdegi eng jaqsy 100 oqulyqty qazaq tiline audaryp, jastargha dýniyejýzindegi tandauly ýlgilerding negizinde bilim alugha mýmkindik jasalady. Yaghni, qazaq tilinde әlemdegi eng ýzdik oqulyqtardy dayyndau úzaq kýttirmeydi. 2018-2019 oqu jylynyng ózinde studentter osy oqulyqtardy oqy bastaydy.
«Tughan elge» úlasatyn «Tughan jer» baghdarlamasy da últtyq kodtyng qalpyna keluine qayrat jasaytyn eldik manyzy erekshe ýlken shara. «Otan ot basynan bastalatyny siyaqty», Tәuelsiz elimizding berik negizi tughan jerden bastau alatyny aiqyn. Qazyghy auylda qaghylyp kelgen qazaq ýshin tughan auyly qay qiyrda jýrse de, qay qiyagha shyqsa da, әrqashan da qasiyetti mekeni! Qazir jappay auyldan qalagha kóshu beleng alyp túrghanda, búl baghdarlama auyl ajaryn kirgizip, elding berekesin arttyratyny anyq. Búl jobagha materialdyq qúndylyq bere alatyn kәsipkerlermen qatar ruhany kýsh beretin qalamgerler, jalpy ziyaly qauym da belsene atsalysuy tiyis!
«Tughan jerge, onyng mәdeniyeti men salt-dәstýrlerine airyqsha inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri.
Búl kez-kelgen halyqty әnsheyin birige salghan qauym emes, shyn mәnindegi últ etetin mәdeniy-genetikalyq kodynyng negizi.»
IYә, tughan jer tarihyn bilmeu – týp tamyryndy tanymau. Tughan jerden qol ýzip ketkenderding genetikalyq kodynyng búzylatyny sondyqtan. «Sen ótkenge tas laqtyrsan, keleshek seni zenbirekpen atady» degen qanatty sóz bar. Batyr babalarymyz qasiyetti qanyn tógip qorghap qalghan Úly dalanyng әr tasy tereng tarihtan syr shertedi.
Tughan jer turaly jyrlamaghan aqyn, shyrqamaghan әnshi joq. Elbasynyng tughan jer turaly tolghauynan song bizding de shabytymyz oyandy:
Tabanynda tartylghanda ýzengi,
Taghdyr salsa, basarsyn-au jýz eldi.
Qanshama keng bolghanymen qara jer,
Bir-aq jerge býgesing ghoy tizendi…
Erip ketip Ómir degen kóshkinge,
Keshedi elin,
Kelseng de sen kesh mýlde…
Kindik kesip –
Jýregine jalghaghan,
Tartylysty ýze almaydy eshkim de…
Osy jobagha sabaqtas «Qazaqstanyng qasiyetti ruhany qúndylyqtary» nemese «Qazaqstannyng kiyeli jerlerining geografiyasy» jobasy eldi birtútas eldik, últtyq patriotizmge jeteleytin baghdarlama. Kenes kezinen býginge deyin Qazaqstan mektepterinde aldymen ózge elderdin, KSRO tarihy (shyndyghynda Resey tarihy) men dýniyejýzi tarihyn oqytyp keldik. Al óz tarihymyz qazaqtyng әigili Qadyr aqyny aitqanday: «Bizding tarih búl da bir qalyng tariyh, Oqulyghy júp-júqa biraq-taghy…»
Endi Ruhany janghyruymyz búl olqylyqtyng ornyn toltyruy tiyis. Búl baghdarlamanyng oryndaluynda býkil ziyaly qauym aldynghy qatardan tabyluy kerek.
Tәuelsizdigimizding shiyrek ghasyrlyq tarihynda eleusiz jýrip-aq elining gýldenuine erekshe ýles qosqan jandar az emes. Olardyng da attaryn ardaqtaytyn kez keldi.
«Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy búl baghdarlamany iske asyrady. Al onday jandar elimizde jetedi. «Ong qolynmen jasaghan qayyrymdylyqty sol qolyng kórmesin» degen imandy qaghidany qatang ústaghan jomart ta, patriot azamattardyng atyn jastargha ýlgi etu maqsatynda endi anyq biletin bolamyz. Búl baghytta BAQ-tarymyzdyng izdenisi men belsendiligi ýlken ról atqarady. «Qazaq ýni» gazeti men Qazaquni.kz últtyq portaly da óz ýlesin qosady dep aita alamyn.
Elbasy maqalasyndaghy eng manyzdy baghdarlama – latyngha ótudi kezinde biyl tarih sahnasyna shyqqanyna 100 jyl tolyp otyrghan Alash kósemderi de jaqtaghan. Týrkiyanyng preziydenti Atatýrikten bastap, Alashtyng kósemi Álihan Bókeyhan da qatty qoldaghan.
Osy jerde aita ketu kerek, sayasy partiyalar ishinde latyngha ótudi eng alghash qoldaghan Alashtyng izbasary – «Aq jol» partiyasy. «Aq jol» partiyasynyng últ ziyalylarymen birigip jasaghan, salmaqty sayasattanushylardyng joghary baghasyn alghan 2007 jyly jariyalanghan 2010-2015 jylgha arnalghan Últtyq tújyrymdamasynda memlekettik til – qazaq tili, alfavit – latyn әlipbii bolu kerek dep aiqyn jazylghan bolatyn… Al partiyanyng sayasy baghdarlamasynda Qazaqstan azamattyghyn alu ýshin memlekettik til men Qazaqstan tarihynan emtihan tapsyru talaby úsynylghan. Sonymen qatar Tәuelsiz el ýshin otarsyzdanu iydeologiyasynyng manyzdylyghy da aiqyn kórsetilgen. Yaghni, Elbasymyz últtyq ruhany janghyrugha Aq jol ashyp berip otyrghanda, «Aq jol» partiyasy da Últtyq mýddeni úlyqtau ýshin aldynghy qatardan tabylatyny anyq.
2015 jyly Elbasymyz tarihta túnghysh ret Birikken Últtar Úiymynda qazaqsha sóilep, býkil әlem preziydentteri aldynda qazaq tilinde bayandama jasap, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna keremet tartu jasaghan edi.
Endi býgingi búl Ruhany janghyrudyng tarihy qújaty Qazaq handyghynyng ýzilgen jolyn jalghau ýshin Tәuelsiz el boludy armandap, maqsat-múratyna ainaldyrghan qazaqtyng eng alghashqy sayasy partiyasy Alash qozghalysynyng 100 jyldyghynda jariyalanuy da elimiz shiyrek ghasyr kýtken erekshe tartu boldy!
Elbasynyng elge serpin bergen Ruhany Tәuelsizdik baghdarlamasy – el ruhyn kótergen erekshe qúbylys!
«Nar jolynda jýk qalmas» degen qazaqtyng danalyq sózining turalyghyn aiqyndaytyn búl túghyrly tújyrymdama boyyna búla kýsh bitirgen últymyz lezde jaly kóterilip, jalyndap shygha keldi!
Myndaghan jyl tarihy bar Úly Dala elindegi Elbasymyz bastaghan Últtyq Ruhany janghyru maydanynda Elding erteni jarqyn bolyp, ensesi biyiktey beretinine senemiz!
Qazybek ISA, «Aq jol» partiyasy tóraghasynyng orynbasary
Abai.kz
