Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasy «Elim, jerim, Qazaqstanym» dep emirengen patriottaryna quanysh syilap, ruhany kýsh-jigerin qanattandyryp dýr silkindirdi. Biz Elbasynan osy sózin, osy iydeyasyn kýtip edik. Demek osy sayasatty iske asyru ýshin Preziydent 25 jyl tolghatqan bolar. Asyghystyq etsek apatqa ketesin. Kóp oilanyp, kóp tolghanyp, ishki syrtqy faktordy esepke ala otyryp bir attap, bir shúqyp otyryp algha jylju qajet boldy.

Ruhany janghyru baghdarlamasyn úsynu onay dýnie emes ekenin sezinemiz. Tәuelsizdik alghan kezdegi  kedergiler de, keng oilanyp sheshetin mәseleler de mol boldy.

Olar:

1. Kenestik iydealogiyamen ulanghan halyqtyng (últyna qaramay) sayasy tanym týsinigin, týisigin ózgertu;
2. Jana naryqtyq ekonomikagha beyimdey otyryp, jana sayasy iydeologiyany engizu, siniru, ýiretu, shygharmashylyqpen (tvorcheskiy) iygeru;
3. Kenestik rejim kezinde halyq qorqynysh pen ýreyde ómir sýrdi. Sol rejimnen ketkeli 25 jyl bolsa da halyqtyng sanasynan әli de tolyq aryla qoyghan joq. Onyng da óz sebebi bar...
4. Ýreyde ómir sýrgen halyqtyng әleueti tómen, jana qoghamdy alyp jýrip ketetin adamy kapital nashar, sapasy quatsyz, ruhy ólgen. Tekqana ólmesting kýnin kórip bir tilim nan ýshin kýresti. Halyqty osy ýreyden aryltugha uaqyt qajet boldy.
5. Odaq kýiregennen keyin El ekonomikasy qúrdymgha ketti. Tonaldy, qúlady, qúldyrady. Osy ekonomikany birinshi kezekke qoyyp enbek etkenimizge 25 jyl boldy. Elbasynyng sheber úiymdastyruynyng arqasynda ekonomikamyz ayaqtan túrdy.

Sayasattyng sheber zergeri Elbasymyz osyghan deyingi 25 jyl boyy  «Bir halyq, bir el, bir taghdyr» degen ústanymdy halyqtyng zerdesine qondyrdy. Nәtiyjesinde elimiz ózining jeke dara suvereniyteti bar, túlghaly  memleket bolyp qalyptasty. Álemning sayasy arenasynda «Qazaqstan» dep atalatyn jas memleket  beybitshiliktin, yntymaqtyqtyn, adamy gumanizmning simvolynday elestep, baqyt pen bayandylyqtyng besigindey týsinik qalyptastyrdy.

Biz kórshilerimizdi da, múhittyng arghy jaghyndaghy arystandy eldi da dos sanadyq. Osylar ókpelemesin, osylardyng qabaghyna kirbing úyalamasyn dep bәrin berdik. Niyetimizding kendiginen súraghanyn bere otyryp, ózimizde eptep kóterilip, ekonomikamyzdy bir izge saldyq. Beregen qolym alaghan. Osylaysha syrtqy dostardy da, bir jolgha qoyyp aldyq. Olardy senim qúndaghyna bóledik. Osylaysha alys, jaqyndaghy eldermen beybit,  qatar ómir sýrip sayasy kem-ketigimizdi týzep aldyq. Búghan deyin osy aralyqta ekonomikany aldynghy kezenge qoyyp, el ekonomikasyn kóterdik. Adamy kapitaldyng sapasy búdan 25 jyl búrynghy dengeyinen kóterilip jana sapagha ie boldy. Búl uaqytty iygergenning kuәsi. Uaqyt pen kenistikting osynau úshtasqan jayly mýmkindigin paydalanyp, endi ruhany qúndylyghymyzdy kóteretin uaqyt kelgenin Elbasy nysanagha alyp, kóp jyl tolghatqan isin býgin mine aldymyzgha jayyp saldy.

Elbasy búdan búryn jariyalaghan  Bes instituttyq reformasynda «Reformanyng mәni – últty janghyrtuda. Últtyng sapasy, halyq ruhynyng kýshinde...» degendi. Kórip otyrsyzdar, Elbasy sondaghy aitqan filosofiyalyq tújyrymyn «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty tanymdyq, әdisnamalyq maqalasynda terendetip, is jýzinde qoldanu funksiyalaryn kórsetip bergen.

Maqalanyng týpki maqsaty: Qazaqstan halqy Birtútas últ bolyp qalyptasu. Ol ýshin eng әueli búqaralyq sanany ózgertu, adamy kapitaldy sapalandyru, ony ruhany janghyrtu. Elbasynyng maqalasy gazet betinen oryn alghannan keyin qúptaghan, quanghan, qoldaghan úsynystar aityldy.  Áli de aityla beretin siyaqty. Demek, ómirde sol ruhany janghyrtudy qay isten bastauymyzdy eng әueli neni qolgha aluymyzdy kórsetip, oy bólisken úsynystar az. Osyghan oray óz úsynysymdy bildirudi jón kórdim.

1. Últtyq kod: Elbasy maqalasynda «últtyq kodyndy saqtay bilu» dep naqtylap bergen.

Últtyq kod degen ne? Osy úghymdy biz eng әueli anyqtap alghanymyz dúrys bolar. Últtyq kodty qúraushy úghymdar til, dil, din, tarih jәne mәdeniyetimiz, ruhany baylyghymyz. Osylar arqyly Qazaqstan halqynyng bet-beynesi erekshelenedi. Biz kóp últty elmiz. Sonyng ishinde totalinyy últ- qazaqtar elimizding 70% qúraydy. Demek, memleket qúraushy últ-qazaq. Búl úghymdy Respublikamyzdyng Konstitusiyasynda bekitip bergen. Eshkim dau aita almaydy. Mine, osy últqa Qazaqstan Respublikasynda ómir sýretin basqa últ diasporalary toptasyp, úiysyp Birtútas últ bolyp qalyptasudy taghdyr da, tarih ta, býgingi bolmys ta bizding peshenemizge jazghan eken. Men úly últ-qytaymyn, aghylshynmyn, nemispin, oryspyn, ukrainmyn dep ýy ishine ýy tigip jik shygharatyn mýmkindik joq. Osy elde ómir sýrip jatyr ma? Onda osy elde olar diaspora. Azshylyq kópshilikti moyyndau kerek. Ol býgingi zandylyq. Óitse, biylik te, qogham da, diasporalar da qazaq últynyng adamy sapasyn kóteru kerek. Últtyng tilin, dinin, tarihyn, mәdeniyetin kóteru arqyly Qazaq Respublikasynyng bet-beynesi erekshelenedi. Búl erekshelik býkil Respublika azamattarynyng maqtanyshy bolu kerek. Sonda ghana búqaralyq sana ózgeredi. Sonda ghana adamy kapitaldyng sapasy janghyrady, jaqsarady. Sonda ghana Birtútas últ bola alady.

Bizding sóz etken osy úghymdardy jinaqtap, toptastyryp simvolikalyq (nyshandyq) formagha týsirip Eltanba, Tuymyzdy jasadyq. Ony Konstitusiyamyzda bekittik. Últtyng jany, tәni bolghan tili, dili, tarihy, mәdeniyeti, ruhany qúndylyghy osy nyshangha enip últtyng úlyqtaytyn, el bolyp bas iyetin, halyq bolyp qasterleytin nyshanymyzgha ainaldy. Qazaqstan azamattarynyng últtyq namysyn qayraytyn, jigerin úshtaytyn, elining bolashaghyna ýlken senimmen jeteleytin, maqtanysh tudyratyn osy Eltanbamyz ben Tuymyz. Demek, últtyq kodtyng nyshandyq abstraktyq belgisi Eltanba men Tuymyz. Biz osynyng aldyna jýginemiz, bas iyemiz, tize býgemiz, úlyqtaymyz. Kók tuymyz kók aspannyng astynda jelbirep shygha kelgende kózimizge jas alamyz. Nege? Onda mynjyldyq, eki-ýsh mynjyldyq babalarymyzdyng kóz jasy kól bop jatyr, qany suday aghyp jatyr, aruaqtarymyz ah úryp aunap týsip jatyr. IYә, bizding kodymyz-tilimiz, dilimiz Eltanba, kók Tuymyz. Qate jibersem, qaghys ketsem Eltanbam, Kók Tuym keshire kór! dep jýginemin.

2. Elbasy «Últtyq janghyru» atty maqalasynda latyn alfaviytine kóshu, aghylshyn tilin ýirenu turaly sonshama jaqsy týsinik bergen. Ol maqaladan asyryp aita almaymyz. Latyn alfaviytine kóshuge baylanysty dayyndyq jasalyp jatqany turaly «Egemen Qazaqstan» gazetine (№70 (29051), kezinde halyq qalaulysy bolghan, memlekettik syilyqtyng iyegeri belgili jazushy Aldan Smayl jaqsy jazdy. Demek, latyn әlipbiyine kóshuding ghylymy negizi dayyn bolyp qalghan. Osy dýniyelerdi saraptap sayasy sheshim shygharu ghana alda túrghan júmys siyaqty.

Alfavit degenimiz asa quatty, kýrdeli sayasat. Kezinde Kók Týrik imperiyasy birghana Bitig (runa) әlipbiyimen býkil býtin imperiyany bir tudyng astyna úiystyra, toptastyra alady. Shyghysy Manichjuriyadan batysy Edilge deyingi 10 000 km, ontýstik shyghysy Qytaydyng Úly Qorghanynan, Gimalay, Gansu, Hantәnirinen, Soltýstigi Lena boyyndaghy Týneline (Yakutiya) deyin 8000 km alyp aimaqta eki dialektide sóileytin býkil týrkilerdi bir ghana alfavitke jýgindirdi. Búlar negizinde «I» jәne «J» tildi halyqtar edi. Sol alyp imperiyanyng quaty, ruhy týrki halyqtaryn XXI ghasyrgha alyp keldi. Demek, bizding qoldanghaly otyrghan halyqaralyq latyn alfaviytimiz Qazaqstan halyqtaryn úiystyratyn birden bir qaru jәne quatty sayasat bolmaq. Bir milliard ýsh jýz myng qytay halqy alty dialektide sóileydi. Batysy shyghysyn, shyghysy batysyn, ontýstigi soltýstigin auyzsha qatynasta týsinbeydi. Birghana iyeroglifpen týsinisedi. Sol bir ghana iyeroglif býkil qytay halqyn úiystyryp otyr. Latyn әlipbii de bizding halqymyzdy sol dengeyde toptastyra alady. Osyghan baylanysty oiymdy aitsam, Qazaqstannyng әlemge tanylghan, moyyndalghan jalghyz fonetiygi Álimhan Jýnisbekting variantyna erekshe kónil bólu jón siyaqty. Búqaralyq sanany ózgertuge baylanysty Elbasy maqalasynda erekshe toqtalady. Ýnemi filosofiya aityp, ýgit nasihat jýrgize berseng halyq mezi bolady. Sosializm zamanynda búnday ýgit nasihattyng nebir týrin kórdik. Nәtiyje bolmady. «Adam» atty pende enbektenumen qatar kónildi demalyp, oinap, kýlu kerek. Toylau kerek, shalqyp-tolqyp quanu kerek. Onsyz ómir mәnsiz. Adam súlulyqqa, әdemilikke, ýilesimdikke qúshtar. Osy qúmarlyghyn, qúshtarlyghyn últty úiystyrugha biz nege paydalanbaymyz. Ýnemi qamshy ýiirip, ýreyde ústaudy kim jaqsy  kórsin. Adamnyn, últtyn, halyqtyng tilep túratyn tilegin oryndap, armanyn úzartyp, toq sezimmen uayym-qayghysyz ómir sýruin qamtamasyz etuimiz kerek. Sonda ne iste deysiz ghoy?

Bizde mereke kóp, demalys kóp. Solardy ynghayyna qaray paydalana biluimiz kerek siyaqty.

Basqasyn aitpaghanda ýsh ýlken mereke bar:

1. Jana jyl. Búl mereke óz mejesinde ótkizilip keledi.Keyde asyp tógilip shekaradan shyghyp ketip jýrgen jaghdayy bar.
2. Tәuelsizdik merekesi: Búl qasterli merekemizdi qasiyetti merekege ainaldyru mәselesi túr. Býgingi jaghdayda jana jyl merekesining kólenkesinde qalyp, halyq tәuelsizdikting qúdyretin sezine almay jýr. Sondyqtan qazan, qarasha ailaryna auystyru qajet siyaqty.

Memleket tarapynan beriletin memlekettik marapattar, barlyq syi-siyapat osy mereke qarsanynda berilse...

3. Nauryz merekesi.

Búl mereke býkil halyqty qamtityn qoghamdyq mereke, qoghamdyq shara bolghandyqtan «Núr Otan» partiyasynyng tikeley basshylyghymen qtkizilse dúrys bolar edi.

a) Últtyng sporttyng týrlerin - bәige, kýres, kókpar, sadaq atudy  býkil halyqtyq dengeyge kóteru.

Sonau artta qalghan alys ghasyrlardan bermen qaray bizding halqymyz elding eldigin, erding erligin synaytyn kýresti, er qanaty atty, sheberligin shendestiretin sadaqty, azamaty men attyng kýshin synaytyn kókpardy últtyq toy-merekesining alqasynday alqap, úlyqtap kelgen. Osy sayys týrleri qazaqtyng últtyq bet-beynesin basqalardan erekshelendirip kelgen. Árbir merekede qazaq sporttyng osy tórt týri ótkizilui kerek. Auyldan bastap, audan, oblys, memlekettik dengeyde sporttyng últtyq týrleri qaytken kýnde de oryndalghan bolu kerek. Búl sayystar Tәuelsizdik merekesi men Nauryz merekesining alghashqy 3 kýninde ótip túrsa jón bolar-aq edi.

Memlekettik sayystargha audan, oblystan jenip shyqqan tandaulylar qatysyp sayysady.

Bәigesin Memlekettik dengeyde El preziydenti, «Núr Otan» partiya basshylary, Premier Ministr, Senat jәne Parlament tóraghalary tapsyrsa qarapayym halyqtyng ruhy kóteriledi.

Oblys, audanda da jenimpazdardy osy ýlgimen bәigesin úsynatyn bolsa, býkil halyqqa maqsat etken iydeyamyz jetetin bolady.

Búl degeniniz últtyq dәstýrdi memlekettendiru, qoghamdandyru, әleumettendiru degen sóz. Sonda ghana qazaq últynyng dәstýr-salty qoghamnyng әr mýshesine jetip, sol is-qimylgha, sayysqa aralasyp, sodan lәzzat alyp, júbanysh tabady.

Búl shara qazaqtyng últtyq qúndylyghyn janghyrtumen birge últtyq bet- beynemizdi qazaqy keyipke keltiretin birden bir quatty kýsh bolmaq.

b) Býgingi qazaq ózining últtyk kiyiminen aiyrylyp qaldy. Bizding últtyq kiyimderimiz ózderin mәdeniyettimiz dep esepteytin últtardyng kiyiminen kem bolghan joq.

Qazaqtyng últtyq kiyimi sonau Kók Týrikter dәuirinen qalyptasqan. Sol dәuirdegi kiyim ýlgisi mýsinder men qysh terrakottarda, tarihy derekterde saqtalghan. Arheologiyalyq qazbalarda da tabylyp otyr.

Tórt ghasyr ómir sýrip Qytay halqynyng qytaylyq mentaliytetin qalyptastyrghan Tang patshalygynyn, patsha sarayynyng hanumdary men hanshalary, hanzadalary men sarbaz-sardarlary sol zamanda Kók Týrik, Birikken Týrik Qaghanat Ordasynyng hanumdary men hanshalarynyng jәne әskery kiyimderine qyzyghushylyq tantyp, kýndelikti ómirde qoldanghany tarihy kújattarda saqtalgan. Sol dәuirdegi kiyimderimizdi, Ortalyq Mongholiyadaghy Birikken Týrik qaghanaty qúlagan song Besbalyq, Túrfan, Qashqar baghytyna qonys audarghan týrikter alyp ketip, Shyghys týrkistandyqtargha jetkizdi, sol kiyimderding birazyn ýighyr halky sәl ózgertip ghana, býginge deyin qoldanyp keldi. Osy kiyimderimizdi Kók Týrikting býgingi úrpaghy qazaqtargha qaytaru mýmkindigi tuyp túr. Onyng syrtynda Orta ghasyrdaghy Joshy úlysy men Qazaq handyghy dәuirindegi kiyimderimiz de úmytyldy. Osylardy týgeldey qaytaruymyz kerek. Últtyq bet-beynemizdi janghyrtu ýshin auyl, audan, memleket dengeyinde últtyq kiyimning konkursyn jyl sayyn nauryz merekesi kezinde ótkizip, túrsa (teatrlyq kiyimder búl sayysqa qatyspaydy) núr ýstine núr bolar edi.

• Kýn sayyn qarapayym ómirde kiyip jýretin erler kiyimi (jazgy, qysqy)
• Qarapayym ómirde kiyinetin әielderding kiyimi (jazghy, qysqy)

v) «Kara jorgha» biyin býkil halyktyq dәrejege kóteru. "Qara jorgha " -

braziyalyqtardyn  «karnavaly» ispetti halyqtyq biy.

Osy últtyq qúndylyqty Tәuelsizdik toyynda, Nauryz merekesinde jәne sol siyaqty merekelerde de myng adamgha (1000) deyingi qúrammen biylep halyqqa kórsetu, ruhyn kóteru;

Búl biydi de auyl, audan, oblys dengeyinde de toptyq mol (iri) mólsherde biyleuge tapsyru.

Sporttyng baska týrlerining sanlaqtaryn marapattau ;

Mesenattardy marapattau;

Altyn sapa marapaty t.s.s,

Mine, osynday baghdarlamalar nauryz merekesining bedelin kóteruge, onymen qatar qazaqtyng últtyq bolmysyn daralap, әlemge tanystyrugha ýlken septigin tiygizer edi.

Múnday sharalarda, biylik ókilderi basy qasynda boluy, kolga alghan isting ilkimdi de sanaly oryndaluyna әser etetinin úmyptauymyz kerek.

Sonda ghana kóshirme mәdeniyetten alystap, últtyq tarihy tamyrynan nәr alghan, últtyq ruhany qúndylyghymyzdy býkilhalyqtyq dengeyge kóterip, últty janghyrta alamyz.

3. Últtyq etikalyq ozyq ghúryptarymyzdy býkil halyqtyq dәrejege kóteru.

a) Qazaqtyng úl-qyzdary ibaly, әdepti, izetti. Qyzdarymyz ýlkenderge iyilip salem beru, úldarymyz izettilik kórsetu, ýlkendi syilau siyaqty últtyq ghúryptarymyzdy saqtap qalghan. Úzaqqa barmay-aq, avtobusta, qoghamdyq kólikte, ýlkender kirip kelse jastarymyz sanaly týrde oryn berip, alqap, qúrmettep otyrghyzady. Ózderin mәdeniyetti sanaytyn europalyqtardan, qytaylar men japondardan onday izettilikti kórmeymiz. Tek qana qazaq pen ózbekte saqtalghan. Búny bolymsyz, eleusiz deuge bolmaydy. Búl ghúryp bizding mәdeniyetimizdi, bet-beynemizdi kórsetedi. Otbasynan bastalatyn búl tәrbie býkil últtyng bedelin kóteredi. Shetelden kelip jýrgen ghalymdar, jazushylar bizding osy әdet-ghúrpymyzgha tanqalyp, razy bolatynyn kórip jýrmiz.

b) Úl-qyzdarymyz asa namysshyl bolyp keledi. Ózining jeke basynyng әlsizdigin  basqagha kórsetkisi kelmeytin bekzattylyq bizde jaqsy saqtalghan. Oqys minez kórsetpey, basqagha basyndyrmau, últynyng jaqsylyghyna quanyp, jaysyzdyghyna ishtey renjip jýretin bekzattylyq bizde basym. Búl últtyng namysshyldyghyn kórsetedi. Qazir Qazaqstannyng qay qalasyna barsang jatjúrttyq әnshilerdin, artisterding sureti iluli túrady. Olardyng әnshi qyzdarynan bizding qyzdardyng nesi kem. Kerisinshe qazaq qyzdary súlu, inabatty, kórikti. Nege olardyng suretin ilmeske. Astanada Galkinnyng suretin әr kóshege ilip qoyypty. Onyng ornyna Dimashtyn, Núrtas Qayrattyn, Tóreghaly Tórәlining suretin nege qoymaymyz? Taghy bir ghana mysal: Qytayda Qazaqstandyq qazaq boksshy men Qytaydaghy qazaq boksshy bir-birimen júdyryqtasugha barmaghan. Býkil halyq qúlaqtandy. Búl ne? Búl últ namysy, últ birligi. Bir bәsekede bәige alyp ataq shygharudan bas tartyp, últtyq birlik, últtyq namysty qorghap shyqqan. Osynday jaqsy ghúryptarymyzdy. Býkil halyqtyq dengeyge kótersek bizding bet-beynemiz aiqyndala týser edi.

4. Últqa baylanysty Kenestik kezende qalyptasqan ghylymy terminderdi qayta qarau:

a) Kezinde sonau Hunnu (sunnu) imperiyasynan bermen qaray (Kók týrik, ýisin, týrgesh, qarahandyqtar, qypshaq, qazaq t.t.s.s.) Resey qolastyna kirgenge deyin әkimshilik bólinisti ong qanat, sol qanat, Ortalyq  (Ordalyq) dep bólip, Úly Dala kóshpelilerining el basqaru jýiesin jasaghan edi. Qazaq handyghynan bastap búl jýiege әskery reng berip jýzdik dep atap ketken. Sol ýsh jýzdikti Resey imperiyasy birine-birin qarsy qoimen qatar jýzdikter ishindegi taypalar, rulardy da bir-birine qarsy qoyghan. Biyleushi jatjúrttyqtar ózderi ot kósep alyp búl prosesti traybolizm dep atap qazaq halqyn mazaqqa ainaldyrghan, qorlaghan.

Sondyqtan biz «ru-taypalyq jýie» degen ataudy «bioәleumettik (biososialinyi) jýie» dep ataudy kezinde úsynyp edik. Qandas, tuystas rular bir-birin qoldap, óz adamyn, úrpaghyn basqagha qorlatpaghan. Bir-birine kómek qolyn sozyp, jetimin jylatpay, jesirin qanghytyp dalagha tastamay asyrap adam qylghan. Sondyqtan tuystyq qoldau jaghy, әleumettik kómek bolu jaghy basym bolghan. Osy ereksheligin eskerip «bioәleumettik jýie» dep aludy úsynamyn.

b) Qazaq atyn atasa boldy «nomad», «kóshpeli», «qanghybas» degen tirkester qaptap ketedi. «Nomad» degenimiz ýisiz, kýisiz, esh nәrse óndirmeytin, basqanyng tabysymen kýn kóretin syghan tobyryn ataydy. Al, qazaqtyng babalary basqa últtardyng babalary siyaqty (orys, ukraindar, nemister, aghylshyndar, arabtar t.t.s.s.) kóshpeli bolghany ras.

Bizding babalarymyz ejelgi Hun dәuirinen bastap qala túrghyzyp, jer jyrtyp, egin egip, jartylay kóshpeli, jartylay otyryqshy qogham ornatqany býgingi kýni ghylymda әbden dәleldengen mәsele. Hun dәuirining ózinde 21 qalasy bolghanyn arheologtar dәleldep berdi. Kók Týrik dәuirinde býgingi Soltýstik Qytay, Monghol ýstirtinde barlyghy 30-dan astam, Syr boyynda 19 qalasy bolghany anyqtalyp otyr. Sondyqtan osy siyaqty ghylymy tújyrymdardy tanymdyq publisistikagha moldap engizip halyqtyng kózin ashuymyz kerek. Qazaqtardyng ata-babasy Kók Týrikterden beri jappay kóshpeli bolghan degen tújyrymdy ysyryp tastaytyn uaqyt jetti.

Osynday ghylymy terminderdi qayta qarau arqyly últtyq  últjandylyq mahabatyn arttyryp, patriottyq týsinik úyalatatyn bolamyz.

Osy siyaqty mәseleler kóp. Biz sonyng birli jarymyn ghana sóz ettik. Qazaqstannyng әr azamaty osy ispetti mәselege atsalyssa búqaralyq sanany janghyrtugha septigin tiygizer edi dep oilaymyn.

Últtyq kod, últtyq bet-beynemizdi mәngi úlyqtap ótelik. Kók tuymyz aspanda mәngi jelbirep túrghay!

Q.Sartqojaúly, Filologiya ghylymdarynyn doktory, professor

Abai.kz