«Borat» degen filimdi úmyta bastaghan edik. Ózimiz úmytqanmen, ózgelerding jadynan kóshpegen siyaqty. Tipti mәngi sýiegimizge tanba bop qalatyn týri bar. Fransiyada ótken «Namys-dodada» Aynúr esimdi qazaq aruyna birer qaghaz ústatyp, óngerip alyp jýre bermek bolghandardyng әreketin eske týsirseniz, sózimizben kelisetin shygharsyz.

Qúldyq sana degendi qoysanyzshy, qazaqty esekting zәrin ishetin maqúlyq qyp kórsetkende de «әi, múnysy nesi!» deuge jarap jarytqanymyz shamaly ghoy. Auyldyng әr jerinen erine ýrip qoyatyn  salpyauyz tóbetterdey әr jerden sanauly adam kýnkildedi de qoydy. Onyng ózi ýiinde ýndi filimin kórip otyryp әieline «biz turaly ananday filim týsiripti, әi!» dep Sasha Koenning әkesining auzyn sózben sýikep ótumen ayaqtaldy. Úyalghannan tek túrmas ýshin jasalghan Syrtqy ister ministrligi joldaghan saualdy   esepke almaymyn. Keshirip qoyynyz.

«Borat» degen filimdi úmyta bastaghan edik. Ózimiz úmytqanmen, ózgelerding jadynan kóshpegen siyaqty. Tipti mәngi sýiegimizge tanba bop qalatyn týri bar. Fransiyada ótken «Namys-dodada» Aynúr esimdi qazaq aruyna birer qaghaz ústatyp, óngerip alyp jýre bermek bolghandardyng әreketin eske týsirseniz, sózimizben kelisetin shygharsyz.

Qúldyq sana degendi qoysanyzshy, qazaqty esekting zәrin ishetin maqúlyq qyp kórsetkende de «әi, múnysy nesi!» deuge jarap jarytqanymyz shamaly ghoy. Auyldyng әr jerinen erine ýrip qoyatyn  salpyauyz tóbetterdey әr jerden sanauly adam kýnkildedi de qoydy. Onyng ózi ýiinde ýndi filimin kórip otyryp әieline «biz turaly ananday filim týsiripti, әi!» dep Sasha Koenning әkesining auzyn sózben sýikep ótumen ayaqtaldy. Úyalghannan tek túrmas ýshin jasalghan Syrtqy ister ministrligi joldaghan saualdy   esepke almaymyn. Keshirip qoyynyz.

«Jaraly sezim», «Jetimder» siyaqty filimderimen júrtty ýnemi jylatyp jýretin әuesqoy rejisserdi biletin bolarsyz. Áuesqoy degenimizge renjimeytin shyghar. Mysaly, Raqyshevty aidaghany bir eshki Ermek Túrsynovpen qatar qoigha ózimiz týgili qalamymyzdyng siyasy úyalar edi. Sol Raqyshevynyz jaqynda erlikke para-par is jasady. Rejisser әigili «Niu-York Tayms» basylymyna súhbat berip (senbeseniz, www.nytimes.com saytyn ashyp qaranyz), taptalghan qazaq namysyna arasha týsti. Múhittyng arghy betindegilerding Erkin dese emeshegi ýzilip túrghany shamaly, әriyne. Áyteuir, qazir Erkin myrzanyng súhbat beruden qoly tiymey jýrgen kórinedi. Súhbat beruden qoly tiymey jýrgen Erkinning «etegine» biz de jarmastyq.

- Ereke, qazaq gazetterine shyghu qiyn zamanda, әigili «Niu York Tayms» sizdi nege izdepti?

- Oibay-au, qazir mening telefonyma tynym joq. «Niu York Tayms»-qa bergen súhbatymdy bәri oqysa kerek, kóptegen sheteldik gazet, telearnalardyng jurnalisteri habarlasyp jatyr. Men osy jaqynda «Borat - mening agham» degen filim týsirip bittim ghoy, soghan baylanysty AQSh-ta ýlken dau-damay tuynday bastaghangha úqsaydy.

- Ol ne dau-damay?

- Esterinizde bolsa, osydan ýsh-tórt jyl búryn «Borat» degen filim shyqty ghoy. Qazaqty malgha tenegen anayy filim. Búl filimdi «HH ghasyr foks» kinokompaniyasy týsirgen. Negizi ondaghy oqighalar Qazaqstanda emes, Rumyniyada týsirilgen. Kartinada jýrgenderding bәri - syghandar. Filimde Borattyng aitatyny bar, «Qazaqstanda mening bir jarymjan, esuas inim bar» dep. Sol sózdei ilip alyp men týsirip otyrmyn. Qysqasha aitsam, filim jelisi bylay: «Boratty» kórgen bir amerikalyq turist ekzotika izdep Qazaqstangha keledi. Sóitse, әlgi filimdegidey eshtene joq, kәdimgi zamanauy memleket. Sosyn әlgi Borattyng jyndy inisin izdeydi de, Almatydaghy Kablukov kóshesindegi psihauruhanadan tauyp alady. Filimdegi barlyq qyzyq osy jerden bastalady.

«Borattan» keyin býkil әlem halqynda Qazaqstan turaly nashar oy qalyptasty. Negizi qazir kóp adam ne estise, soghan sene beredi. Árirek oilanghysy kelmeydi, bas qatyryp jatpaydy. Mysaly, AQSh-ta oqushylar arasynda «rojdestvo qanday meyram?» degen saualnama jýrgizilgen. Sóitse bәri Santa Klaustyng tughan kýni dep jauap beripti. Kórdiniz be, ózderining toylap jýrgen meyramynyng ne ekenin bilmeydi. Sosyn, әriyne, aidaladaghy Qazaqstan jayly ótirikke senedi.  Shetelge shyqqandar qazir ózin qazaqpyn dep tanystyrugha úyalatyn jaghdaygha jetti. Bizding «Borat - mening aghamdy» týsirudegi maqsatymyz - býgingi Qazaqstandy kórsetu. Qazaqstannyng mýlde basqasha, kәdimgi damyghan elderding biri ekenine әlem kózin jetkizu. Sasha Koenning ótirikshi ekenin aitu.

- Filiminizdi tym keshigip týsirgen joqsyz ba? «Borat» shyqqaly 4 jylday ótti ghoy.

- Men negizi búl filimdi «Borat» shygha salysymen týsirip basaghanmyn. Biraq týsiru júmystaryn toqtatugha tura keldi. Óitkeni, meni qoldaghan biraz kisiler «HH ghasyr foks»  kóz alartyp jatqanyn estigesin at-tonyn ala qashty menen. Parlament deputaty Bekbolat Tileuhannyng qoldauy arqasynda filimdi osy jaqynda týsirip bittim.

- Álem moyyndaghan «HH ghasyr fokspen» sizding jaman «Jas úlanynyz» qalay taytalaspaq? Kýlki bolam dep qoryqpaysyz ba?

- Ras, Gollivudpen iyq tirestiru qayda bizge. Biraq qazirgi internet zamanynda týsirgenimdi tarata almay qalamyn dep qoryqpaymyn. Mening filimim birinshi qantargha qaray jaryqqa shyghady. Montajdap jatyrmyn. Qazirding ózinde jarnamam keremet! «Kazahstanskaya pravda» súhbat alyp edi, barlyq BAQ ilip ala jóneldi. «Niu York Taymstan» oqysa kerek, Reseyding «Russian TV» degen arnasy kelip súhbat aldy. Búl arna arab tilinde arab elderine aqparat taratady eken. Demek, býkil arab әlemi mening kartinamdy tosyp otyr. Odan bólek orystardyng «Lenta.ru», «Dniy.ru» siyaqty iri sayttary men «Novaya gazeta», «Vechernyaya Moskva» tәrizdi basylymdary «qazaq rejisseri «Borattyn» jalghasyn týsirip jatyr» dep qayta-qayta material jariyalau ýstinde. Sebebi, «Boratty» býkil әlem biledi. «Borat - mening agham» týsirilip jatyr degesin endi býkil nazar maghan auyp túr. Mening filimim aldynghy «Borattyn» shuymen biraz elge taralyp ketip, «HH ghasyr fokstyn» masqarasy shyqsa, tang qalmanyzdar. Óitkeni, múnday oqigha әlemdik kinonaryqta birneshe ret bolghan. Tipti «Borat - mening agham» «Boratqa» qaraghanda kóp aqsha jinap ketui de ghajap emes. «HH ghasyr fokstyn» jany shyghyp jatqanynyng bir sebebi sol.

- Dau-damaydyng tórkini osynda jatyr deysiz ghoy.

-IYә! Ras, zandyq túrghydan alghanda meniki dúrys emes. «Avatar-2» degen filim týsirseniz Djeyms Kemeronnyng sizdi sotqa beruge tolyq qúqy bar jәne siz sózsiz jenilesiz. Negizi «HH ghasyr foks» kinokompaniyasy osyghan deyin «Borat» filimi ýshin birneshe adammen sottasqan jәne bәrinde jenip shyqqan. Sotqa berushiler - sol filimge týskender eken. Óitkeni, kartinagha týskender ózderining bir últty qorlap jatqanyn bilmegen kórinedi. Biraq men jenilip qalam dep qoryqpaymyn. Óitkeni, adamshylyq túrghysynan alghanda meniki dúrys. Aqqa Qúday jaq emes pe? Men qazaq degen attyng mazaq bolghanyna qarsy shyghyp otyrmyn, filimdi de sol ýshin týsirdim. Sondyqtan esh qoryqpay sottasugha barmyn. Men filimimde eshqanday últty jamandaghan joqpyn. Áytpese, filimdi týsirgen evreylerding de, amerikalyqtardyng da it terisin basyna qaptaugha bolar edi.

Súhbattasqan - Erlan ÁBDIRÚLY