Ol ýige nege bara beretinimizdi ózimiz týsinbeymiz. Áyteuir ansarymyz auyp túratyn. Atanyng qasynan ainalshyqtap shyqpaymyz. Bizdi sol shanyraqqa tartyp túratyn kózge kórinbes «magniyt» – onyng әdemi әngimesi, apanyng tәtti taghamy men keshqúrym oinaytyn futbol edi. Bizdi qyzyqtyrghany osylar ghana... Oiyn balasyna búdan artyq qanday rahat kerek desenshi?!

Onyng ústazgha tәn ústamdylyghyna әli kýnge deyin tanghalamyn. Sol ústazymnyng esimi Áshim edi. Ákemnen 5-6 jas ýlken bolghan song Áshim ata deytinmin. Ózining úl-qyzdary da solay ataytyn. Jaqyn tuysqan bolghandyqtan, atanyng janúyasyn jat kórmeytinbiz.

Domalaqsha kelgen jýzinen ýnemi jylulyq sezilip túrady. Meni ózine jaqyn tartyp, balam deytin. Balasha futbol oinap, kýresetin.

Oyyn men tamaqqa toyghan song sýre, dúgha jattaugha kirisemiz. Ol Allanyng sózin sauatty oqudy ýiretti. Jattaghan sýremizdi kelesi dәriste jarysa aityp beremiz. Balasha riza bolyp, qolymyzgha týrli syilyqtar men kәmpit ústatady. Sýreni taqyldap aityp bergenge ol mәz, kәmpit jep, syilyq alghangha biz mәz... Sauap jinaghan ol da útty, biz de oljaly boldyq. Dombyrasyn alyp, kýy shertkende, qazaqsha bylay túrsyn ýndi әnderin sәnine keltire oryndaghanda shat-shadyman kýige enemiz. Onyng oryndy әzilderi men әdemi әnderi bizdi ózine erekshe baurap alatyn. Osydan keyin ol ýiden shyghyp kór...

Qazir oilansam, búl – shәkirt tәrbiyeleuge qatysty myqty metodika eken. Bozbalanyng boyyna imandylyq dәnin sebude taptyrmaytyn tәsil. Áshim ata әueli әdepti ýiretti, adamgershilikke tәrbiyeledi. Ár iste ózi ýlgi kórsetetin.

Oyynnyng qyzyghyna batyp, dop kózge kórinbey qalghangha deyin shanghytyp futbol oinaytyn bizge: «Kýn batpay túryp, tezdetip ýilerine qaytyndar. Kýn batarda laghyneti shaytan kóshe kezedi», – deytin. Qúmanyn qolyna alyp, dәrethana jaqqa ayandaghan Áshim atany kórgen biz aqsham tayaghanyn týsinip, sózge kelmey ýi-ýiimizge taraymyz... Qazir kesh bolsa balany ýige kirgizuge asyghamyz. Óitkeni, búl әdet balalyq shaqta qalyptasty...

Bir kýni kórshining qabaghan iyti ayaghymdy tistep, ýiden shygha almay qaldym. Shәkirtterinen ýnemi habar alyp, týgendep, jaghdayyna ýnilip jýretin ústaz óz balasynan, yaghny synyptasym Ibrahimnen: «Bauyryng Aghabekting jaghdayynan habaryng bar ma?» – depti. Ol birden: «Joq», – dese kerek. «Nauqastanghan músylmannyng jaghdayyn súrap, ony ziyarat etu – ýlken sauap. Shúghyl dosynnyng ýiine jýgir...», – dep búiyrypty. Ýige anasy men әpkesin ertip kelgende atanyng osy әngimesin aityp berdi. Qinalghan kezde saulyghyndy súrap kelgen adamnyng jyly sózining ózi ýlken demeu ghoy. Osy bir sәt әli esimde...

Ol auyldyng beyresmy moldasy edi. Auyldaghy aghayyndar oghan qúdayy as pen toy-tomalaqta tórin úsynyp, qúrmet kórsetetin. Jasy ýlkender jaghy ózinen kishi bolsa da Ásheke dep syilaytyn. Qazir oilasam, auyldaghy júrt onyng ústanatyn dini men tәrbiyege túnghan túlghasyn qúrmettegen eken. Ústazdyng úlaghatty sózi men әdemi nasihatynan jasy da jasamysy da әser alatyn. Ásirelep aitqanym emes, onyng ylghy jymiyp jýretin jyly jýzining ózi ózgeler ýshin óz aldyna ýlken bir nasihat edi.

Áshim atanyng boyyndaghy izgilik pen ústazdyq qasiyet anasy Yryskýlden darysa kerek. Qazir aq samayly, aq jaulyqty әjeni kórsem Yryskýl әje esime týsedi. Bes uaqyt namazyna berik, ózi sózge sheshen, manayyna juyghan jandy birden ózine baurap alatyn. Bizge batyrlar turaly qissa-dastandardy әngimelep bergende auzymyz ashylyp ýige ketkimiz kelmey qalady. «Áje» degen atqa layyq jan edi. Basynan aq jaulyghyn tastamaytyn.

Qazir mýftiyattyng jer-jerdegi meshitterinde «Ájeler mektebi» ashylyp, «Aqsaqaldar alqasy» qúryldy. Dәstýrimiz dәriptelip, saltymyz janghyruda. Búl dúrys bastama jәne kóringenning sózine senip, oghan eliktep, sonyng sonynan erip ketuge beyil jastar ýshin taptyrmaytyn tәrbie mektebi. Atanyng aqyly men әjening meyirimine qanyp ósken jas buyn dini men dәstýrine eshqashan qyryn qaramaydy. Ata-әjening tәrbie mektebinen ótken bala qoghamda mәmileshil hәm memleketshil, otanshyl túlgha bop qalyptasady. Búl týsinikti teris aghym búza almaydy. Biz múny tәjiriybeden týsindik.

90-jyldardyng basynda sanamyzgha egilgen din men dәstýrding altyn dәni býginde býr jara bastaghanday... Diny basqarmanyng san-salaly baghyttaghy júmystaryna bolysyp, jauapkershilik jýgining bir búryshyn kóterisip jýrgenimiz – marqúm Áshim ústazdyng bizge yqylyspen bergen bilimi men qamqorlyghynyng jemisi dep úghamyz. Enbegi zaya ketpepti. Bir shәkirti Almatyda imamdyq qyzmette. Qalghandary – memlekettik qyzmet pen әskery salada.

Áshim atanyng ómirden ozghanyna 20 jylgha juyqtapty. Ákem Qonarbay 97-jyly qyryqtyng qyrqasyna shyghar shaghynda baqilyq bolghanda kóz jasy kól bolghan aghayyngha: «Kóp ezile bermender. Ajalgha amal bar ma? Allanyng jazuyn rizalyqpen qabyl alyndar. Bәrimiz de Qúdaygha qaytushymyz», – depti. Sol kezde onyn: «Allanyng jazuyna razy bolyndar. Búghan da shýkir etinder», – degen sózin kópshilik qauym birden týsine almaghan kórinedi. Býginde namaz oqityn aghayyn Áshim atanyng sol kezdegi aitqan ósiyetin endi tereng úghyndy.

Alla auzyna saldy ma eken, ózi de kóp úzamay dýnie saldy ghoy, jaryqtyq... Islamda shәkirt tәrbiyeleudin, bir adamdy iman jolyna saludyng sauaby sansyz. Etken enbegining sauabyn alyp, ruhy shattyqqa bólenip jatqan shyghar. Layym solay bolghay! Alladan sony tileymiz.

Qolgha qalam alghyzghan jayt – ústazgha degen saghynysh sezimi ghana edi... Ras, ony qatty saghynyp qalyppyn. Saghynyshpen jazylghan osy bir joldar din qamynda jýrgen meshit ústazdaryna da ghibrat bolar degen ýmittemin.

Auyl jaqqa jol týsken sayyn beyit basyna baryp, onyng ruhyna Qúran baghyshtau bizding shәkirttik paryzymyzgha ainaldy.

Adamnyng janyn sol kisining hәline engende týsinedi ekensin. Diny salada jýrgen song atanyng qadirin kýn sayyn sezinip kelemin. Qayran ústazymnyng qadiri-ay...

Aghabek QONARBAYÚLY

Abai.kz