Soghys 22 mausym 1941 jyly bastalghanda, men ýsh jarym jasta ekenmin. 1937 jyly 25 qarashada Semey oblysy Aqsuat audany Egindibúlaq mekeninde dýniyege kelippin. Keyinirek ómirbayanymda jazylyp jýrgen tughan jerim – Qyzylkesik Egindibúlaqtan 7-8 shaqyrym jerdegi irilengen kolhozdyng ortalyghy boldy. Ol zamanda tuu turaly kuәlik jazbaghan bolar, tek tólqújat alarda audandyq ishki ister mekemesining tiziminen mening aty-jónim tabylyp, tughan kýnimdi sol kezde bir-aq bildim. Odan búryn mening tughan kýnim kýzde, qar birinshi jaughan – merzim bolatyn.

Ádette ómirbayandy әke-shesheden bastaushy edi, men ózimshildikke jol berip qoyyppyn. Mening eki әkem, eki sheshem boldy. Meni ómirge әkelgen әkem – Ahmetjan (Shalabay), sheshem – Án (Ánuar), al bauyrynda bolghan әkem Ábdilda, sheshem Tilejan. Osy kýnge deyin osylardyng qaysysyn әkem, sheshem dep aitugha batylym jetpey jýr.

Ahmetjan (jeti ailyghynda tughandyqtan, jenesheleri Shalabay dep atapty) sol zamandaghy audan azamattarynyng aldynghy qatarynda sauatty, kenes jәne tútynu úiymdarynda qyzmet atqarypty. Al Ábdilda auylda qol óner sheberligimen aghashtan búiym jasau, ústalyq jәne pesh salu siyaqty júmystarmen shúghyldanghan desedi. Ol kisi qaljynbas, joldastaryna syqaq ólender shygharady eken. El auzynan estigenim – pesh qalaugha shaqyrghan ýy Ábene jaqsy syi-qúrmet kórsetpese, týtini tartpaytynday bir jerin bitep ketip, ýy iyeleri jalynyp-jalpayyp, qayta shaqyruyn kýtetin desedi. Al ózining Doskeldi degen qúrdasy qysta ógiz shanamen Búqtarmadan Egindibúlaqqa balyq tartatyn, oghan Ábeng bir joly:

Áy, Doskeldi, Doskeldi,

Kirege baryp bos keldi.

Bos kelgenin qayteyin,

Qonyrmenen ósh keldi, –

degen óleng shumaghyn Doskeldining júbayy Qonyr apamyzdyng óz auzynan soghys jyldarynda jii tyndadym. Qonyr maghan da eptep «sening әkeng olay edi, búlay edi» dep maqtap, әngimelep qoyatyn.

Ókinishke qaray, eki әkemning de óni-týsi esimde joq, әkelerimdi bilmedim deuge bolady. Olargha degen yqylasymdy 2012 jyly jaryq kórgen «Qazaqstan memlekettiligi ýshin» degen bes tomdyq kitabyma «Ákem Ahmetjan (Shalabay) jәne atam Ábdilda Álimjanovtar Úly Otan soghysynda mert bolyp, qabirleri maydan shebinde qalghan. Osy bes tomdyq jinaqty qos әkeme eskertkishke arnadym» degen qoltanba jazyp, әkelerime ótey almaghan paryzymdy jenildetken boldym.

Sheshelerim Tilejan («apa» deytinmin), Án («tәte» deytinmin) ýy sharuasymen shúghyldandy. Al soghys jyldarynda kolhozda júmys istep, qoy, eshki sauyp, tәtem maydangha jiberuge jaylauda qoy sýtinen irimshik dayarlaghany esimde. Sheshelerim jauyngerlerge jiberiledi dep, jýnnen jip iyirip, qolghap, shúlyq toqityn. Analarymnyng istegenin kórip, men de úrshyq iyirip, qolghap toqudy ýirengen edim. Eki sheshem de men degende shybyn jandaryn qiigha әzir edi. Tәtem 1976 jyly, al apam 1982 jyly dýniyeden ótti. Olargha topyraq salyp, bastaryna aty-jónderi jazylghan mәrmәrdan taqtaysha qoydym...

Men óz әkelerim turaly biletinim shamaly bolghanyn aitpaghanda, mening qyzym men úlym, nemerelerim meni tek es bilgennen bastap, kórgenderi arqyly biledi. Al olar mening balalyq, jastyq shaghymnan mýlde habarsyz deuge bolady. Basqalar oqymasa da, bala-shagha, ýrim-bútaqtaryma jetkizeyin degen maqsatpen jәne «men turaly menen artyq eshkim bilmes» degen oimen ómirbayanymdy jazugha kiristim de, ony «Men soghystyng týlegimin» dep ataudy jón kórdim...

Men Otan soghysy turaly jazayyn dep maqsat qoyyp otyrghan joqpyn jәne oqyrmandargha aqyl aityp, jastargha jol kórsetu de josparymda joq. Men ómirge kelgende, Kenes ókimetine tura 20 jyl bolghan. Dәl býgingi 20 jastaghy jastar Tәuelsiz Qazaqstanda ósip jatyr. Olardyng keleshegi óte búlynghyr. Úsynylghan 40 jyl Moiyseyding joly (1990-2030) kýresip jatqan, «Núrly jol» joyqyn (2050) ózinde oy joq, basynda my joqtar ýshin shygharylghan sayasat. Qazir damyghan 50 elding qataryndamyz dep dauryghamyz, al shyndyqqa kóz jýgirtip, adam damuynyng ýsh kórsetkishine jýginsek (orta jastyng úzaqtyghy, bilim dengeyi jәne ishki ónimning jan basyna shaqqandaghy kólemi) Qazaqstan dýnie jýzi memleketterining arasynda 72-orynda bolsa, al Kenes Odaghynyng qúramynda 33-orynda edi.

Men sosializm zamanynda enbek etip, kapitalizm kezeninde ómirimning songhy jyldaryn ótkizudemin. Mening nemerelerim tәuelsizdik jyldarynda tuyp, er jetip keledi. Biraq olardyng zamany qúbylmaly, qorshaghan qoghamdyq ortasy qayshylyqqa toly ekeni taygha tanba basqanday kórinip túr. Búghan kim kinәli degen súraq kýn tәrtibinen týspey otyr. Bala ma, ata-ana ma, mektep pe, qogham ba, joq әlde sayasat pa? Osylardyng bireui ghana «kinәli» desem, men qateleser edim. Áytkenmen, sayasattyng kinәsi basymyraq ekenin aitqanym jón bolar. Sebebi men de «sayasattyn» úrpaghy ekenimdi aiqyn tanyghan qartpyn.

Resmy tarihtan biletinimiz – Sovet Odaghy 1937 jyly dýniyejýzindegi birinshi sosialistik memleket bolyp, Úly Oktyabri revolusiyasynyng tolyq jenisin býkil әlemge jariyalady. Alayda memleketting de, halyqtyng da jaghdayy auyr bolghan. Onyng ýstine 1937 jyly jappay qughyn-sýrgin sayasaty jýrgizildi. Osy qyrghyn sayasat jayynda memleket qayratkeri Erik Asanbaev maghan «1937 sen tughan jyl – halyqqa pәle әkeldi» deytin. Men Erik Maghzúmúlyna «joq, sen 1936 jyly nauryzda tuyp, pәleni bastadyn, al men 1937 jyly qarasha aiynda dýniyege kelip, barlyq pәleni toqtattym», – dep qaljyndasatyn edik.

Mening tuystarymnyng arasynda sottalghan-qattalghan adam bolghan joq. Alayda otyzynshy jyldardaghy zardap shekken bozdaqtardyng tuysqan-tughandarymen, balalarymen kóp aralasyp, tipti qyzmettes te boldym. Ómir ótip, sayasat týzelgen kezde kórip-bilgenim, otyzynshy jyldary atylyp ketken qazaqtardyng balalarynyng kópshiligi tanymal ghalym, qogham jәne memleket qayratkerlerining dengeyine kóterildi. Alayda búlardyng әkelerine jasalghan qiyanat ýshin Stalinge narazylyq bildirui – rejim qúlaghan son, ony әshkereleui oryndy. Al ziyalylardyng kenes zamanynda tuyp-ósken, sosializmning jemisin jegen toptaryna ne joq? Tipti ol ghalymdardyng arasynda sosialistik dәuirding týbin týsirip maqtap, tarihi, ghylymy enbek jazyp, akademiktik dәrejesine jetkenderi de az emes. Al býgin solardyng birazy kenes dәuirine kýie jaghudy mansap qylyp jýr.

Múnday is-qimyldardyng kem degende eki jaghymsyz jaghdayy bar: birinshiden, tarihy shyndyqty búrmalau, ekinshiden, jasóspirimderge teris baghyt kórsetip, әdiletsiz izdeniske iytermeleydi.

Sondyqtan da seksen jylgha tayau ótken ómirimdi kenes zamany jәne tәuelsizdik jariyalaghan otanymyzdyng alghashqy shiyrek ghasyrymen úshtastyra bayandau tәsilin, jәne tarihy oqighalardyng aqiqat jemisin әdiletti baghalaudy jón kórdim.

Men es bile bastaghanda, Úly Otan soghysy jýrip jatty. Maydanda qaza tapqandar jayynda qara qaghaz («izveshenie o giybeliy») keletin, shaghyn auyl bolsa da, Egindibúlaq túrghyndary qaraly otbasyna kónil aityp, jylasyp-syqtasyp, shulap, joqtau aitatyn. Bizder, Bókesh, Qaldyghazy, Bazarbek, Bazarbay, Áliymúhan, Tókenghazy – bir top balalar, oinap jýrgen asyghymyzdy tastay salyp, ýlkenderding aitqanyn tyndau ýshin, qaraly ýiding manayyna baratynbyz. Ózimizshe әttegen-ay, bizding jasymyz jetse, nemisterdi qyryp-joyar edik degendey qynjylatynbyz. Sol jyldary Egindibúlaqqa eki-ýsh nemis otbasyn әkelgen, qúramy – әielder men balalar. Sonyng arasynda bizben jasy shamalas Frid (Fridrih bolar) atty úl boldy. Sony qayghyly kýnderi sabaghymyz kelip túratyn. Biraq atam «onyng kinәsi joq, ózdering siyaqty býldirshin bala, qayta ony qatarlaryna qosyp, birge jýrinder» dep, bizdi toqtatatyn. Biz ýshin atalarymyzdyng aitqany dala zany, bújytpay oryndau qangha singen.

Sol jyldary bizding otbasymyzgha da qara qaghazdar jetti. Fin soghysyna qatysqan, sonan song «kadrovyy ofiyser» retinde әskerde jýrgen әkemning inisi Tóleubaydan «erlikpen qaza tapty» degen habar kelipti, ol mening esimde joq. Al 1943 jyly Ábdilda – mert boldy jәne Shalabay – habarsyz ketti dep estirtti. Búl suyq habarlargha bәrimizden de, әsirese әjem Kýnjan qatty qinaldy, ýsh úlynan aiyrylu onay ma, zar qaghyp jýretin.

Buynymyz qatpaghan bala bolsaq ta, biz jesir qalghan analarymyzben birge kýn kóruge tyrystyq. Bәrin tizip jazu mýmkin emes, әitkenmen birer sәtti aitayyn. Apam Tilejan eshki fermasynda týngi kýzetshi boldy, týnde mal qorany qasqyrdan kýzetu qauipti edi. Men de apammen birge jýretinmin. Al kóktemde eshki laqtaghan kezde júmys kóbeyedi, tól qabyldap, ony enesine jeritpey emizuge kóp kýsh kerek. Eshki kóbine egiz tabady, al bizding fermada angor, aq týbit jýndi, bәri birkelki asyl túqymdy eshki boldy, úzyn sany 500-600 bas bolar – oiymda naghyz sany saqtalmapty. Biraq әrbir eshkining laghyn búljytpay tanyp, bauyryna salyp emizu – sol fermada tek mening qolymnan keletin «óner» bolatyn. Apam da jәne basqa fermada júmys istep jýrgen әielder de «myna eshki, myna laqty emizbey jatyr, osynyki me, әlde jerip ketti me, enesin tauyp bershi» dep, laqty qúshaqtap maghan әkelip beretin. Men týsteri birdey bolsa da, kesheli-býgindi laqtaghan eshkini tanyp, laghyn bauyryna salatynmyn. Mektep jasyna jetpey jasalghan sharua, keyin oilasam zerektikke tәrbiyelegen eken ghoy.

Al tәtem Án jaylauda qoydyng sýtinen irimshik dayarlaytyn, ony audannan jinaushy (zagotoviyteli) kelip, әskerge jiberetin. Men sol irimshik dayarlau tәsilderine qolqabys etip, kóbine bastaudyng basynan túnyq sudy iyinaghashpen shelektep tasitynmyn.

Aytpaqshy, eshki ósiru turaly «Gosplanda» qyzmet istep jýrgenimde estigen bir әngime esime týsip otyr. Soghys bitken son, Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng birinshi hatshysy Júmabay Shayahmetov pen Qazaq SSR Ministrler Sovetining tóraghasy Núrtas Ondasynov IY.V.Stalinge barypty-mys. Ángime barysynda olar «joldas Staliyn, Qazaqstanda eshki ósiruding mýmkindigi zor. Siz osyghan qalay qaraysyz?» – dep, kósemnen pikir tartqysy kelipti. Sonda Stalin trubkasyn soryp, әri-beri jýrip «koza – eto bednosti» depti.

Sodan da bolar, soghystan keyin Aqsuat ónirinde eshki basy joyyldy, qoy men jylqy kóbeydi. Biraq Júmekeng men Núrekeng ózara «kósemning kórgeni Gruziyadaghy bau-baqshanyng japyraghyn jeytin eshki bolar» dep mysqyldapty.

Soghys jenispen ayaqtaldy degen habardy men atamnyng aldynda, at ýstinde estidim. Sol kýni «Janatalap» degen shaghyn kolhozdan birinshi synyp bitirgen son, Kókjyra mekeni arqyly Bazar degen egis egetin kolhozdyng dalasyna ketip bara jatqanda, Kókjyrada kóshege ilingen radio Jenis turaly sanqyldap túr eken. Atam ekeumiz auyldyng shetinde attan týsip, men quana sekirip, al atam Qúdaygha syiynyp, manaydaghy ziratqa qúran oqyp, niyet bildirdi. Sonan song atam maghan: «Balam, sen ósip ketipsin, ertoqym tar bolar» dep, shekpenin attyng arqasyna tósep, meni mingestirip aldy. Minip jýrgen aty «Mýlik» dep atalghan asyl túqymdy, kolhozgha shetten әkelgen ýlken qaratory aighyr edi. Atam ony qiyn-qystau kezende, kóbine qarly boran soqqan kýnderi yghyp ketken tabyndy izdeuge minetin. Mýlik kisinegende, tau arasynda yghyp jýrgen jylqylar da dybys beretin. Januardy atam óte jaqsy kórdi, kolhozdan alghan az-maz súlyny Mýlikke beretin. Bazar basyna kelsek, adamdar tayly-tayaghy qalmay, dalada әn shyrqap, birin-biri qúshaqtap, samauryn qaynatyp, týie, qoy soyyp, mәre-sәre bolyp jatyr eken.

1944 jyldyng qyrkýieginde auyldyq sovetting tóraghasy Tóken Beyilghojin jaylaudan kýzeuge jyljyghan kezde mektep jasyna tolghan balalardy at arbasymen aralap, mektepke jinady. Meni de daladan ústap alyp, arbagha otyr dep búiyrdy. Apam: «Búl әli jeti jasqa tolghan joq» dep edi, ony tóragha tyndamay: «Qalay tolmaydy, balang engezerdey bolyp ósipti» dep, ózinshe sheshemdi júbatty. Kolhoz ortalyghy Egindibúlaqta bastauysh mektep bar edi, onyng eki bólmesinde tórt klastyng oqushylary oqityn, barlyq pәnnen bir múghalim sabaq beretin.

Ústazymyzdyng esimi Áytish edi, jasy bizding әkemiz qúralyptas. Al soghysqa nege barmaghany esimde joq. Ol zamanda múghalimderding birazy bronimen qaldy dep estiytinbiz, әlde densaulyghyna baylanysty boldy ma eken?

Meni tóragha Baybazar aqsaqaldyng ýiine ornalastyryp: «Myna balanyng atasy kýzeuden kóship kelgenshe sen kýtesin» dep, qattyraq sóilep, ózining biyligin sezdirgendey boldy. Baybazar aqsaqal: «Oy, qam jeme, búl kirmening nemeresin óz nemeremdey kórem ghoy» dep, qaljyndap, uәde berdi.

Qyrkýiekting birinde Bókesh ekeumiz mektepke barsaq, bir-eki әiel partalardy sýrtip, edendi sypyryp jatyr eken, al múghalim kelgen balalargha anaghan-mynaghan kómektesinder dep núsqap túrdy, ózi de qolqabys jasap jýrdi. Ol kýni sabaq bolghan joq, tek tizimdi rettegen múghalim: «Ibraev Bekesh, sen segiz jastan asypsyn, al Ábdildin Sepon – sen jetige tolmapsyn, mektep jasy – jeti jas» degende, men qatty quandym. Biraq: «Balalardy tolyq jinaghansha, sen sabaqqa qatysa ber» dep, taghy da mening quanyshymdy su sepkendey basty. Ol sózining sebebi bala kóbeyse, parta jetpeydi eken.

Bala kezimde meni Sepon deytin, keyin nege olay desem, qazaq tilinde «serik» degen sóz keyde «sep» «septigi tiysin» degen sózben ýndesedi eken de, Serikbolsyn – «sep bolsyn», erkeletip aitqanda, «Sepon» bolady degendi týsindirgen edi aghalarym.

Ol jyldarda – tapshylyq, Baybazar atamyzdyng qauqary da shamaly, birer siyry bolar, az-múz biday, al bizding әkelgen qúrt-irimshik kópke jetpedi, «kózim kógerip, qarnym ashtynyn» saldary bastaldy. Birer aptadan son, mektepting manayyna kýzeuden Qyzylkesikke qoy jýnin tasyp jýrgen, ógiz arbaly, ózime jaqsy tanys, soghystan jaraly bolyp keldi me, Shotan atty aghay toqtay qaldy. Men oghan: «Mektepke jasym jetpepti, meni ala ket» dep edim, quana-quana: «Men týnimen úiyqtaghan joqpyn, myna ógizdi aida» dep, biyshigin ústata saldy. Sonymen apama qaytyp jettim. Búl tek shesheme, ýiime jetkenim emes, apamnyng saqtap qoyghan sary mayy, qaymaghy, qúrt-irimshigine qol jetkizgenim boldy. Apam úlym keldi dep quandy, men qarnym toydy dep mәz boldym. Auylsovetting bastyghynan sonsha qorqa qoyghanymyz joq, sebebi múghalimning ózi jasyng jetpeydi degeni bar. Shynynda, ol zamanda mektepke 7 jasqa tolmaghandardy qabyldamaydy eken.

Qystaqqa, taghy da Alaq qorasyna bardyq. Shamasy qantar aiynyng basy bolar, 1945 jyly sol Alaqqa oida joq jerde soghystan jaraly bolyp qaytqan, al kelgen song Janatilek kolhozyna bas esepshi (buhgalter) bolyp taghayyndalghan Doldin Sqaq keldi. Mening atymdy Sqaqqa serik bolsyn dep – Serikbolsyn qoyghan eken. Aman-esen kelgenine quanyp, sol Alaqtaghy fermanyng mengerushisi bolyp esepteletin Arhabay esimdi aqsaqal serke soyyp, quanyp otyrghanda, agham: «Myna Serikbolsyn nege oqymaydy, men mektepke alyp ketuge keldim jәne osy kýnge deyin sýndetke otyrghyzbapsyn!» dep, apama tarpa bas saldy. Qazaq jolymen eseptegende, qaynysy jeneshesine ýstemdik sóz aitugha bolatyndyqtyn ba, әiteuir qansha órkókirek bolsa da, apam auyz tolarlyqtay eshtene aita almady.

Erteninde par at jekken shanamen Kishiagha (nemere aghalarymyz kóp bolghandyqtan ba, Sqaqty – Kishiagha dep, Áshimdi – Áshagha dep, taghy basqalaryna da kónilge syiymdy syily at qoyatynbyz) meni Janatilekke alyp ketti. Shanada Kishiaghanyng óz túlybynan basqa bir túlyp, kiyiz pima bar eken, meni sol túlypqa «mynau Qabajaqtyng túlyby» dep orap, pimany ayaghyma kiygizip qoydy. Al Qabajaq – Qasymhanov Qabdyrahman, kapitan, maydannan demalysqa kelip, Aqsuattan Ayagózge deyin Kishiagha poezgha shygharyp salghan bizding jiyenimiz edi. Ol soghys bitken song kóptegen orden, medalidarmen marapattalghan jauynger retinde el-júrtqa abyroymen oralyp, Aqsuat ólkesining qadirli azamaty boldy. Biz Qabajaqty maqtan tútatynbyz, ózi «el basyna kýn tughanda, batyrlar men siyaqty búzyqtardan shyghady» dep qaljyndap qoyatyn.

Aqyrynda Kishiagha meni Tilejan sheshemnen Án shesheme alyp keldi. Oqu jylynyng jartysy ótip ketse de, meni sondaghy bastauysh mektepke tirketti. Álima atty býldirshindey jas, peduchiliysheni bitirip, sol jyldardaghy kadrlardy bólu jýiesimen (po raspredelenii) Janatilekke Shyghys Qazaqstan oblysynan kelgen eken.

Áskerden kelgen buhgalter men shyghystan kelgen jas múghalimanyng sózderi jarasty ma, әiteuir Álima apay maghan kóp uaqytyn bólip, basqa balalardyng oqyghanyn quyp jetuge jәrdemdesti. Sol jyldary – tapshylyq, әlippe tek múghalimning qolynda, al dәpter atymen joq, eski kitap-jurnal, gazetting betine shimaylap jazatynbyz. Qalamsapty dúrys ústaugha, әripterdi kórkem jazugha múghalimamyz asa zor kónil bóletin.

Sóitip, jarty jylda birinshi synypty bitirip, әlipti tayaq dep bilmeytin dengeyden ejiktep oqugha shamam jetti. 9 mamyr kýni, «әli oqu jyly ayaqtalghansha, bir apta bar» degen múghalimanyng sózine atam: «Qaraghym, myna úldy әkelip ber dep, sheshesi qúlaq etimdi jedi, býgin alyp ketpesem, qayta kelip jýru bizge de onay emes. Seni Alla jarylqasyn, birinshi klasty bitirdi dep bosata ghoy» degen qariyanyng sózin syilady ma, әlde tatar qyzy әdeptilik bildirdi me, «seni kýzde kýtemin» dep basymnan sipady.

Ókinishke qaray, sol kýn birinshi ústazymmen qoshtasqan kýn bolyp qala berdi.

Mening qyrkýiekte osy múghalimagha qaytyp kelermin degen oiym oryndalmady. Áriyne, buhgalterding otbasynda túru malshynyng jer ýiimen salystyrugha kelmeytin jәne búl ýide bir anadan tughan Zaghysh atty apayym, Sayramhan degen qaryndasym da boldy. Dәl býgin olardyng kózi tiri, apayym 80 jasta, qaryndasym 75-te, ýili-kýili, balaly-shaghaly boldy. Kishiaghamyz Otan soghysynyng ardageri, Qazaqstannyng enbek sinirgen ekonomiysi, soghys jәne enbek maydanyndaghy jetistikteri ýshin orden, medalidarmen marapattalghan, biyl 94 jasqa keldi. Kishiaghagha Álima búiyrmaghan bolar, keyin Mәmen degen qyzgha ýilendi, ol jengemiz on qúrsaq kóterdi, «Batyr ana» ataghyna ie boldy, aghartu salasynda kóp jyldar qyzmet etti.

Mening oiymda qalghan bir ereksheligi – kórkem әdebiyetti kóp oqushy edi, ókinishke qaray, erterek dýnie saldy. Kishiaghamyz Almatyda Bereke degen úly jәne Aygýl atty kelinimen túrady. Olardan bes nemere sýiip otyr. Basqa úl-qyzdary da Qazaqstannyng әr aimaghynda enbek etip jýr, bәri de ýili-barandy. Ádilettilikke jýginsek, búl mening tughan otbasym.

Al adaldyq jolyn ústasam, toghyz ailyghymda bauyryna basqan Tilejan apamnan qalay ajyraymyn. Apamnyng shyn peyilimen meni kýtkeni esimnen ketpeydi... Kórshilerding sybyrlap sóilegen sózderinen «Tilejan bala kótermegen, Mәniya men Jәlel Ábdildanyng baladan qaytys bolghan birinshi әielinen, al Sepon – Ánnen tughan ghoy» degen sózderin de estip, ishimnen tynyp jýremin. Soghys jyldarynda Mәniyany Semeyge kәsiby mamandyqqa oqytamyz dep, al Jәleldi Qaraghandygha FZU-gha alyp ketken. Soghystyng qanday qiynshylyghy bolsa da, kenes ýkimeti әkesiz jetimderdi oqytugha kóp kónil bólgenin óz otbasymnan bilemin. Búl mening túrghan otbasym edi.

Sonymen qatar mening eki әjem boldy. Kýnjan – Álimjannyng bәibishesi, al Jamal – atamnyng toqaly. Atam ekeuin de bólmey-jarmay qamqorlyq jasaytyn. Kenes zamanynda eki әielge tyiym salyndy degenge de senuge bolmaydy. Búl da mening ómirde kórgen shyndyghym. Kýnjan mening әkemning sheshesi, biraq meni atam bauyryna tartyp, kóbine Jamal әjemning qamqorlyghynda boldym. Ýii irgelesken eki әjem meni ózderine tartyp, keyde sózge kelip jatatyn, biraq atam aqyrsa, ekeui de jym bolatyn.

Serikbolsyn ÁBDILDIYN

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №17 (381) ot 4 maya 2017 g.