«Jasartatyn dәri kerek deydi, ә?».

Qyzyq. Endi tabighattyng saghatyn da aldap soqqysy keledi! «Qúnanbaydy alghan búl ólim, sabyr qylsaq kerek-ti», - degen Abaydy bilmeydi-au, sirә.

Bir memuardan oqyghanym bar: jas úzartu mәselesimen ainalysqan Aleksandr Bogomoles degen ukraindyq ghalym bolghan. Ol óz zertteuleri barysynda adamnyng 150 jasqa deyin ómir sýru mýmkindigi bar degen tújyrym jasapty. Osyny estigen Stalin jas ghalymnyng enbegine jaghday jasap, zertteulerine aqsha ayamapty. Ol qyryqtan asar-aspasynda Ukraina ghylymynyng akademiygi, eluge jeter-jetpey, KSRO akademiygi atanyp, stalindik syilyq, Sosialistik Enbek Eri ataghyn alady. Sodan 1946 jyly 65 jasynda akademik kenetten qaytys bolyp ketkende, Staliyn:

-Vot, jólik, aldap ketti! - degen eken.

Qara da túr, búny da aldap ketedi.

Kim deysiz be?

Jasartatyn eliksir izdep jýrgender!

Ótkende bir kәris shal sol eliksirge eksperiyment jasaymyn dep shәiit boldy, marqúm. Endi Roman Kim degen kóp «kimnin» taghy bireui izdep ketti. Tappaydy. Tapsa, taghy bir «kim» Ir Sen óler me edi? Ol týgili, ejelgi qytaydyng qyryq buyn dәrisine shomylghan Maonyng «qosh» degenine qyryq jyl boldy.

Sonda da eliksirge emeurini kýshti, ә?

Jón ghoy endi: jan tәtti, jighan-tergen maldyng qyzyghy da tәtti, qaytsin-ay! Astanadan ashylghan jana uniyversiytetine de adamdy jasartatyn tehnologiya tabudy tapsyrypty.

«Jasartatyn dәri kerek deydi, ә?».

Qyzyq. Endi tabighattyng saghatyn da aldap soqqysy keledi! «Qúnanbaydy alghan búl ólim, sabyr qylsaq kerek-ti», - degen Abaydy bilmeydi-au, sirә.

Bir memuardan oqyghanym bar: jas úzartu mәselesimen ainalysqan Aleksandr Bogomoles degen ukraindyq ghalym bolghan. Ol óz zertteuleri barysynda adamnyng 150 jasqa deyin ómir sýru mýmkindigi bar degen tújyrym jasapty. Osyny estigen Stalin jas ghalymnyng enbegine jaghday jasap, zertteulerine aqsha ayamapty. Ol qyryqtan asar-aspasynda Ukraina ghylymynyng akademiygi, eluge jeter-jetpey, KSRO akademiygi atanyp, stalindik syilyq, Sosialistik Enbek Eri ataghyn alady. Sodan 1946 jyly 65 jasynda akademik kenetten qaytys bolyp ketkende, Staliyn:

-Vot, jólik, aldap ketti! - degen eken.

Qara da túr, búny da aldap ketedi.

Kim deysiz be?

Jasartatyn eliksir izdep jýrgender!

Ótkende bir kәris shal sol eliksirge eksperiyment jasaymyn dep shәiit boldy, marqúm. Endi Roman Kim degen kóp «kimnin» taghy bireui izdep ketti. Tappaydy. Tapsa, taghy bir «kim» Ir Sen óler me edi? Ol týgili, ejelgi qytaydyng qyryq buyn dәrisine shomylghan Maonyng «qosh» degenine qyryq jyl boldy.

Sonda da eliksirge emeurini kýshti, ә?

Jón ghoy endi: jan tәtti, jighan-tergen maldyng qyzyghy da tәtti, qaytsin-ay! Astanadan ashylghan jana uniyversiytetine de adamdy jasartatyn tehnologiya tabudy tapsyrypty.

Biraq deymin-au, sonda, bizding qazaqty jazylmaytyn  «jaman auru» jalmap jatqanda, jasartatyn dәri ne sәnim?! Kez kelgen qazaqtyng esigin qaghyp: «Raktan ólgen kiming bar?» - deshi, kóldey tizim jasap beredi. Tipti ol jetken jetpis týgili, qyrqynda qyrshynynan qiylghan jastar ketip jatyr. Bәlkim, eliksirden góri, obyrdyng osy oiranyn toqtatar dәri izdetse, ilude bireuge dәru bolar ma edi, ә?

Al qúrt auruy qúrtqan qazaqtyng qamyn jegen sózin estidiniz be? Men estimedim. Resmy derekter boyynsha, Qazaqstanda tuberkulez ólimine dushar toqsan myng adam bar eken. Al biyresmy aqpardy aitqyzbaydy. Sebebi, imidjimizge núqsan keledi: býkil әlemning aldynda oiqastap bara jatqan el ýshin onday derek «dóreki» kórinedi eken.

«Aq qan», «qyzyl qan» degen qan qaqsatqan aurudyng esebin alghan adam joq. Onyng esebi «frontovoy svodkadan» jaman. Bes jasar balasyna shetelde operasiya jasatu ýshin, ýsh bólmeli jalghyz pәterin satqan qazaqty bilemin. Qazir balasy azamat bolyp qaldy. Biraq baspanasyz, aghayyndarynyng «vremyankasynda» túrady.

Qaysybirin aitasyn: mynghyrghan mysal kóp. Al ózi jetpisine jetip aldy. «2020-gha deyin ketpeymin!» - dep otyr. Znashit - seksen!

Otyrsyn! Otyrsyn-au, eger doghdyr jazyp bergen bes dәrining bireuin bes kýn alugha aqshasy bar qazaqtar kóbeyse, otyra bersin. Toqsanynda da týspesin. Shәker aqyn aitpaqshy, jýzine de barsyn, boq jep. «Ólim barda qorlyq joq» - dep Abay atam aitqanday, qayysqan qazaq qútylar bir kýni ólip, it tirlikten. Á?..

 «Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 38 (75) ot 27 oktyabrya  2010 g.