Elbasy N.Nazarbaev Qazaqstan qoghamynyng irgeli negizine әser etetin últymyzdyng ruhany janghyruynyng bastalghanyn kýni keshegi «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda jariya etti. Búl maqala jyl basyndaghy Joldaudyng jarasymdy jalghasy. Osynday bir ruhany silkiniske, últtyq ruh serpilisine bastaytyn baghdarlamalyq dýniyeni qoghamnyng kýtkeni de ras. Elbasy osyny kóregendikpen sezinip, kemengerlik tanytyp otyr. Memleket basshysynyng maqalasynan qazaqstandyqtar, onyng ishinde qalamgerler qauymy, býkil ziyalylar kópten beri tolghandyryp jýrgen súraqtarymyzdyng jauaptaryn jan-jaqty tauyp, serpilip qaldyq. Bizding qoghamnyng ruhany beriktigine jәne keybir kemshilikterding de bar ekendigine nazar audara kele eng bastysy, últtyq sananyng sapalyq janghyruy qajettigin dәleldep kórsetken. Maqalanyng әrbir tarmaghy taldau men tarazylaugha toly, onda sóz bolghan mәseleler kópting kókeyinde jýrgen kýdikterdi seyiltkendey әserge bólenesiz.

Elbasy maqalasynyng «HHI ghasyrdaghy últtyq sana turaly» tarauynda «...zamana synynan sýrinbey ótken ozyq dәstýrlerdi tabysty janghyrudyng manyzdy alghysharttaryna ainaldyra bilu qajet. Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy. Sonymen birge, ruhany janghyru últtyq sananyng týrli polusterin qiynnan qiys­ty­ryp, jarastyra alatyn qúdiretimen manyzdy. Búl – tarlan tarihtyn, jasampaz býgingi kýn men jarqyn bolashaqtyng kókjiyekterin ýile­simdi sabaqtastyratyn últ jadynyng túghyr­namasy. Men halqymnyng taghylymy mol tarihy men yqylym zamannan arqauy ýzilmegen últtyq salt-dәstýrlerin aldaghy órkendeuding berik dini ete oty­ryp, әrbir qadamyn nyq basuyn, bolashaqqa senim­men bet aluyn qalaymyn...» – dep atap ótken.

Qazirgi qazaq qoghamyndaghy әleumettik, ekonomikalyq, sayasy jәne mәdeny ózgerister men janghyrular ýderisi búl mәselening manyzdylyghyn arttyra týsude. Ruhany qúndylyqtardyng últtyq negizderin jana qoghamdyq qatynastar talabyna beyimdeu, ony ruhany ómirding ózegine ainaldyru – tek filosofiyalyq, dýniyetanymdyq mәsele ghana emes, sonymen qatar sayasy mәsele. Ruhany qúndylyqtardy tereng týsinbeuding saldarynan týrli jalghan ústanymdargha boy aldyryp,onyng sony lankestik әreketterge úlasuy qoghamda teris kózqaras qalyptastyruda. Ruhany qúndylyqtardan alystaghan qogham azghyndaydy. Al, adamzat sanasyn dendegen bos kenistikti jalghan dýniyedegi zúlymdyq, menmendik jaulauda. Sondyqtan býgingi tanda ruhany qúndylyqtardyng manyzy men últtyq erekshelikterin anyqtau jәne jete mengerip, jan-jaqty janghyru últtyq sana-sezimimizdi qayta týletuge yqpal etedi.

Qazir qarqyn ala bastaghan últtyq bastaulargha oralu, uaqyt synynan ótken dәstýrli ruhany qúndylyqtardy janghyrtu arqyly últtyq bolmysty qayta túghyrlandyru, úrpaqtar sabaqtastyghyn qalpyna keltirip, óskeleng buyndy jat iydeologiyadan arashalau baghytyndaghy barlyq sharalar, eng aldymen, últtyq biregeylikti saqtau baghytyndaghy sanaly qadamdar dep baghalaghan jón.

Áriyne, qazaq – sonau kóneden bastau alatyn tarihy bay, salt-dәstýrleri say halyq. Onyng sol baghzy zamandardan býginge deyin jetken san-salaly mәdeniyeti, әdebiyeti, tili, tarihy, әdet-ghúrpy men jón-joralghylary qalyptasqan. Osy orayda kez-kelgen halyq ata-babasynan qalghan sara jol men danghyl dәstýrdi janghyrta otyryp, keritartpa keselderden arylyp, ózin zamana men bolashaq talaptaryna say kemeldendirui kerek.

Qazaqtyng últtyng qúndylyqtary ózimen birge mәngi jasasyp kele jatqan qúmarly tilinde, ozyq salt-dәstýrlerinde, óreli de óristi ónerinde. Olardy bir-birinen bólip qaraugha bolmaydy. Sebebi, olar birin-biri tolyqtyra otyryp, tútas bir últtyng biregeyligin,bitim-bolmysyn qúraydy. Sondyqtan Qazaq elining qayta janghyruy – halyqtyng ózining ruhany týp-tamyryn tolyq týsinuge degen úmtylysy. Bolashaqqa degen qúlshynysy. Ruhany qúndylyqtardy zertteu, zerdeleu, zerley jetildirip, mengeru, keler úrpaqtargha úlastyru qazirgi qazaq qoghamynyng pragmatizmi men parasatyna, sana sapasyna tikeley baylanysty. Olay bolsa, Elbasy memleket pen qoghamnyng aldyna qoyyp otyrghan aiqyn maqsattar men anyq mindetterding manyzy orasan zor. Ózgeru men janghyrugha әrqaysymyzdyng tebirene, tereng mәn berip, tarih shanyna kómilip qalmau ýshin sózimiz ben isimizdi bir jerden shyghara biluge paryzdarmyz.

Abai.kz