Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Ádebiyet 7329 6 pikir 15 Mamyr, 2017 saghat 10:46

Aughan tragediyasynyng ainasy

(Haled Hosseyny «Jelmen jarysqan», roman)

Songhy jarty ghasyrdan astam, bәlkim ejelden ýzdiksiz, tótkýl dýnie nazaryn údayy ózine audaryp kele jatqan Aughanstan jahandanu atalghan býgindegi tausylyp bitpeytin basqosulardyn, qaumalaghan halyqaralyq alqaly jiyndardyn, bәtausyz pikirtalastardyng ainymas taqyrybyna ainaldy. Aughanstangha aralaspaghan, osynau mәngilik júmbaq hәm tәkappar elge bas súqpaghan, sodan túmsyghy tasqa tiyip, beti qaytpaghan el qalmaghan shyghar sirә..!  Aughan turaly bizding bilgenimiz – bir kezde osy elge basyp kirgen sovet әskerlerining qatarynda ózimizben qúrbylas qazaq jigitterining bolghandyghy, keybiri sol jaqtan qaytpay, endi birazy jiyrmadan aspay jatyp mýgedek kýiinde oralghany; ekinshisi, aldymen arghy, bergi bettegi kommunisterden, keyin solardyng qandy qolymen jasalghan ashtyqtan bas saughalaghan bauyrlarymyzdyng amaly joqtan aughan jerinde qalyp qoyghany. Búdan ózgesining bәri de, әdette, Aughanstangha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn syrt, bóten elderden taraytyn sansyz aqparat kózderindegi bir saryndaghy nemqúraydy qúrghaq janalyqtar: anda jardy, múnda qyrdy, atty, asty...

Sondyqtan bolar, qazirde әlemge keninen tanymal aughandyq jazushy Haled Hosseyniyding «Jelmen jarysqan», «Taudaghy janghyryq», «Jarqyraghan myng kýn» degen ýsh romanymen jaqyn tanysqan adamnyng kóz aldyna aughan әlemining mýlde bólek shyndyghy, alys ta jaqyn aughan júrtynyng boyamasyz anyq beynesi, aqiqat bolmysy, jaratylys-bitimining ishtey ereksheligimen, barsha adamzat balasyna tәn qarapayym jandardyng kýndelikti tirlik-tirshiligi, uayym-quanyshy, sezim-kónilimen, әlbette, auqymdy da túnghiyq qayghy-qasiretimen aiqara ashylyp, oi-sanannyn, bolmysynnyng tereng týkpirine synalap kete barady. Áriyne, әngime Aughanstan turaly bolghandyqtan, onyng kýngeyinen kólenkeli túsy, quanyshynan kóz jasy tym mol ekendigi kәmil.

Halyqaralyq sayasattyng azuly ókilderining kópirme әngimesin tyndasanyz,  Aughanstan apatyn onyng jerining geosayasy ornalasuynan, júrtynyng ishki qayshylyqtarynan kóredi, mәrtebeli dep sanalatyn mәnsiz jiyndarda búl eldi, qúddy bir balanyng synghan oiynshyghynday qayta qalpyna keltiru - eng basty, eng manyzdy taqyryp retinde talqylanyp bitpeydi, al onyng sol qalpy nege búzyldy, eshqaysysy eshqashan kinәni ózderinen izdemeydi. Aqiqatynda she...

Haled Hosseyniyding «Jelmen jarysqan» romanynyng ózegin aughannyng eki balasy: Ámir men Hasenning taghdyry qúraydy. Olardyng biri – Ámir, etnikalyq pushtun, sýnniyt, Kabuldyng auqatty, iri isker adamynyng jalghyz úly, anasy uniyversiytet ústazy, tereng bilimdi jas әiel, ony dýniyege әkelgen kezinde qaytys bolady, Ámir Hasennen bir jas ýlken; ekinshisi – Hasen, etnikalyq hazar, sheyit, múnyng sheshesi kezinde erkek ataulynyng auzynyng suy qúryghan súlu hazar әiel, Hasendi tughannan keyin bir apta ótpey, qanghybastargha qosylyp kete barghan. Hasen әkesi Ály ekeui Ámir men onyng Babasynyng (әkesinin) ýy qyzmetshileri.

Eki týrli etnikalyq, әleumettik toptyn, bir-birine qarsy eki diny aghymnyng ókilderi bolghanymen, búlar kózderin ashqaly birge jýrip, birge oinaydy, balalyq ómirleri әldebir kedergisiz, alansyz qatar jýrip jatqanday. Degenmen qoghamdaghy keregharlyq pen qayshylyq bir aulada, biraq eki ýide tәrbiyelenip ósip kele jatqan qos balanyng arasyna әrdayym óz kesegin laqtyryp, teketires pen janjal úshqynyn tastap otyrady. Pushtundar ýshin hazar kirme, etnikalyq azshylyq, tómen әleumettik top. Mektepke bara almaytyn Hasen әrip tanymaydy, sauaty joq. Ámir oqu ýzdigi, kitapqúmar, ózi de jazugha qabiletti. Áytse de, Hasen Ámirding oqyp beretin kitaptarynyn, shyghys poeziyasynyng әigili klassikteri, ejelgi tanghajayyp qissa-jyrlardyng әrbir oqighasyn, sózin qaghyp alatyn zerek, jany taza, bauyrmal bala. Ámirdi agha dep syilap, onyng aitqanyn jerde qaldyrmaytyn, ol dese janyn beruge dayyn janashyr jomart óspirim.

Ámir Hasenning oqymaghan bolsa da, ishki dýniyesi bay, adamgershilik, kisilik qasiyetteri, payym-parasaty ózinen joghary túrghanyn sezinedi, onyng ýstine Babasynyng da Hasenge ózimen birdey qaraytyndyghyn angharady, әlbette múnday ahual bay balasynyng tәkapparlyghyn qozghamay túrmaydy. Tek qana býkil bala ataulygha tәn tausylmas oiyn qyzyghy bәrin úmyttyrady, әsirese aughan balalary ýshin dәstýrli batpyrauyq úshyru shayqasynyng orny bólek. Qúlatylghan batpyrauyqqa birinshi jetude de jelding angharyn qapysyz bilgendikten, adaspay jarysatyn Hasen aldyna jan salmaydy.

Osylaysha erjetip kele jatqan eki balanyng arasyn aqyry aughan qoghamynyng jandy jarasy - dinaralyq, últaralyq, әleumettik  arazdyqtan tútana kele balalardyng ortasyna deyin jetken alauyzdyq tughyzghan súmdyq qylmystyng jasaluy birjola bólip jiberedi. Jergilikti súmnyng biri, әkesi aughan, sheshesi nemis, yaghny budan túqymdy Asef bastaghan (Oralhan Bókeyding «Atau kere» romanyndaghy budan aralar eske týsedi) búrynnan óshtesip jýrgen sotqar toptyng jabylyp Hasendi zorlauy, múny Ámirding kóre túra kómektesuge jigeri jetpegen osaldyghy, arasha týsuge bata almaghan dәrmensizdigi, osy kýiine qorlanghan sharasyzdyghy aralaryndaghy bauyrmaldyqtyng aqyryna jetedi. Kóz aldynda jasalyp jatqan zúlymdyqty kóre túra qorlyqqa kóngen beysharalyghynyng tiri kuәsine ainalghan Hasendi kýnde kóruge dәti shydamaghan Ámir ótirik jala tauyp, Babasynyng týpkilikti qarsylyghyna qaramastan, osy ýide qyryq jyl jýrgen Ály men Hasenning Hazaratqa kóship ketuine jetkizedi. Hasenge ara týse almaghan sorlylyghy, aqyry oghan jasaghan әdiletsizdigi ómir boyy Ámirding qyr sonynan qalmaydy, jýreginde jazylmas jaraday, kókiregindegi zәrli zapyranday jatyp aldy.

Degenmen Ámirding úly jazushy bolatyndyghyn aitqan Hasennen keyin múnyng boyynyng tereninde bulyghyp jatqan quatty erik-jigerdi sezinetin, әkesinen taba almaghan meyirimdi tanytyp, qoldap, qayrap kele jatqan taghy bir jan bar ol – Babasynyng serigi Rahiym-han.

Arada úzaq jyldar ótken song endigi Amerikada túratyn Ámirding býkil ómirining mәn-maghynasyn, osy sәtke deyingi tirshiligining aghymyn ózgertken jalghyz qonyraudy alystaghy Pәkistannan shalghan da osy Rahiym-han. Sondaghy «Sening qaytadan izgilik jolyna týsuine mýmkindik tudy» degen ózegin órtegen ósiyetti aitqan da sol.

IYә. Taghdyr talayymen bir kezdegi beybit te beyqam ómirding tas talqany shyghyp, әlemge taryday shashyraghan zarly aughandyqtardyng qatarynda Ámir de Babasymen birge aqyry Amerikadan biraq shyqqan. Múnda oquyn bitirip, endigi tanymal jazushy atanghan, sol jaqtaghy aughan generaly Taheriyding Soraya syndy súlu da erke qyzyna ýilenip, alayda balaly bolu baqyty búiyrmaghan Ámirding Amerikadaghy baquatty ómirin tastap, Pәkistan arqyly tughan jeri, soghys jalynyna oranghan Aughanstangha, sәt sayyn ómirine tóngen qauipke qaramastan, qaytadan Kabulge oraluyna da sebep bolghan Rahiym-hannyng әngimesi. Óitkeni Ámirding aldynda jalghyz ghana tandau, keude-zyndanynda kómilgen udan arylatyn songhy mýmkindik qaldy – kýnәsyn juu, nemese ghúmyrynyng sonyna deyin sonau bala kezinde jasaghan opasyzdyghynyng mazaq jýgin arqalap, jalghan ómir sýru. Sheshimdi dereu qabyldymasa bәri de kesh.

Sóitsek, Ámirdi kýtip túrghan taghdyrdyng tosyn syiy mol bolyp shyqty. Ásirese shybyn janyn shynghyrtqan ashy shyndyq - Hasen ekeui bir әkening balalary. Bala kýninde marqúm Babasynyng ózine aitatyn: «Dýniyedegi eng auyr kýnә ol – Úrlyq. Kisi óltirushi ómirdi úrlaydy, әielding kýieude bolu qaqysyn tartyp alady, balalardy әkesinen aiyrady. Ótirikshi ózgelerding shyndyqty bilu qaqysyn ayaqqa taptaydy. Zәlim әdilettilikti úrlaydy» degen qaghidasy sanasynda jattalyp qalghan Ámirge sol Babasynyng ózining Hasendi әkelikten, ózin bauyrdan aiyrghan әreketi aqtaugha bolmaytyn auyr qylmys retinde kókiregin janshyp, sanasyn sansyratty.

Sovet әskeri kirgen kýnnen bastap san ghasyrlardan bergi tarihy qalyptasqan dәstýrli ómir aghymynan, eng qasireti beybit ymyrashyldyqtan aiyrylghan Aughan júrtshylyghy syrtqy kýshterding tolassyz aralasuymen top-topqa, jik-jikke bólinip ózara qandy qyrqysudan kóz ashpay keledi. Eng súmdyghy Taliban dep atalatyn diny fanattardyng biylikke jetip, bir kezde gýlge oranghan Kabuldy qara týnekke ainaldyrghany. Aynalany úrlyq, zúlymdyq pen ólim elesi biylegen.

Hasenning әkesi Ály minagha jarylyp ólse, Rahiym-hannyng ótinuimen Kabulgha oralyp, Ámirding ýiin qayta kýtimge alghan, aqyry sony qorghau jolynda Hasenning ózi men әieli de talibterding qolynan mert bolypty. Hasennen bir bala qalghan, jetimder ýiinde, esimi Sohrab. Rahiym-hannyng Ámirge songhy amanaty da Sohrabty Kabuldan alyp shyghyp, Pәkistandaghy amerikalyqtar ashqan jetimder ýiine tapsyru.

Pәkistannan Aughanstangha kólikpen attanghan Ámir ózining bala kezindegi kórinisine júrnaghy da qalmaghan qasiretting qara tanbasyna ainalghan Kabuldegi jetimder ýiin tapqanymen, Sohrab onda joq bolyp shyghady. Óitkeni Talib sodyrlary jetim balalardy bir-birlep alyp ketip, kýndelikti ermegine ainaldyrady, tiri qaytatyndary siyrek. Sohrab solardyng qolynda.

Oylaghan isin aqyryna deyin jetkizudi ghana maqsat etken Ámir Sohrabty ústaghan Talib basshylarynyng mekenine jalghyz kiredi. Kózildirigin sheshken talib basshysynan bayaghy zúlym Asefti tanidy. Ne ýshin kelgenin aitqan Ámirge kekshil Asef jalghyz talabyn qoyyp, kezinde Hasen kedergi bolghan jekpe-jekke qayta shaqyrghan. Búl sәtte Ámir bәrine de dayyn, alayda ómirinde tóbeles ataulyny kórmegen Ámirdi Asef sol bayaghy temir qúralymen qan-josa etip úrady. Biraq kózine qan tolghan qatygez Asefting joyqyn soqqylary denesin parsha-parsha etip jatqan sәtinde Ámir búghan deyin janyn jegidey jegen barsha azaptan, boyynda jýrgen zapyran udan arylghan rahat kýy keshken. Ákesinen ýirengen ashatayaqtyng mergeni Sohrab Ámirdi anyq óltiruge ainalghan Asefti kózinen dәldep atady.

Osylaysha basynan nebir qaterli shytyrmandy ótkizgen Ámir jalpaq dýniyedegi jalghyz tuysy, nemere inisi Sohrabty onyng kómegimen tozaq otynan, ajal auzynan alyp shyghyp, búdan keyingi myn-san kedergilerden óte otyryp Amerikagha alyp keledi.

«Bala kóp, biraq balalyq shaq joq» Aughanstanda azap pen mazaq otyna kýigen Sohrabtyng әdettegi ómirge qayta oraluynyng ózi mәngilikke sozylghanday.

Haled Hosseyniyding әlem halyqtarynyn  alpysqa juyq tiline audarylyp, jalpy tirajy seksen millionnan asqan ýsh romanynyng alghashqysy «Jelmen jarysqan» tuyndysy sonau bir batpyrauyqtar tәrizdi qúldyrau men samghaudyn, óship baryp janudyn, joghala jazdap janghyrudyng asqaq jyry. Múnda qylmys pen jazanyng tútastyghy, qiyanat pen parasattyng taytalasy, zúlymdyq pen izgilikting aqtyq shayqasynyng mәni ashylady.

Bir elde dýniyege kelip, bir aulada ósken, tipti bir әkening úrpaghy bola túra taghdyr tәlkegimen ekige airylghan qos jetkinshekting qatparly ghúmyry, olardyng әrqaysysynyng jeke taghdar-talayy býkil aughan halqynyng basyndaghy býgingi ahual ghana emes, anyghynda әlemning kóz aldynda Siriya, Iraq, Libiya, keshegi Balkanda, t.b. ondaghan elderde kýndelikti qaytalanyp jatqan, tipti baquatty Batystyng ózine oiysa bastaghan barsha adamzat qoghamdastyqtyghynyng jandy jarasy, ózi tapqan tragediyasynyng ainytpas aqiqat ainasy der edik.

Múhtar Kәribay

Abai.kz

6 pikir