Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn el bolyp eske alatyn 31 mamyr bizding elimizdegi qasterli kýnder qataryna kirgeli, mine, jiyrma jyl bolyp qaldy. Dәlirek aitqanda, 31 mamyr airyqsha mәrtebege shiyrek ghasyrdan beri iye. Alghash ret búl kýn elimiz memlekettik tәuelsizdikke qol jetkizgen bette, 1992 jyly, asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni retinde belgilengen bolatyn. Sodan song auqymy keneytildi.

1997 jyldan bastap әr mamyrdyng songhy kýninde 30-shy jyldarghy asharshylyq pen repressiya qúrbandaryn birge eske alyp kelemiz. Búl ong ózgerister sovet ókimetining tynysy tarylyp, qayta qúru sayasatyn jariya etken shaghynan bastau alghan bolatyn. Qayta qúru sayasaty biz bilmeytin demokratiyanyng habarshysy edi. Ol biz kózimizdi ashqaly kórgen totalitarlyq memlekette sana azattyghyna bastaytyn revolusiyalyq ahual ornatqan. Sondaghy revolusiyalyq ahualdy biyleushi partiya jasady. Biyleushi partiyanyng qajettilikti týisingendik yaky mәjbýrlik jetegimen, eriksiz de erikti kýide qolgha alghan ashyqtyq jәne jariyalylyq sayasaty jasady. Ashyqtyq pen jariyalylyq – jana sayasat kókke kótergen negizgi úrandar edi. Búlar orasan zor elde úzaq jyldar boyy kommunistik biylik qalyptastyrghan standart ólshemderine oghash kóringen, sóitse de, sol shaqta bualdyr ansar bop, kópting kókeyin tesken úrandar bolatyn. Jasampaz úrandar edi. Sol úrandar ruhany shekteu qalypty jaghdaygha ainalghan sovettik imperiyada «altyn kýrekshe» ekpindey esip, erkin oidy túnshyqtyrghan qasang totalitarizmning siresken múzyn tez erite bastaghan. Tegeuirindi jana lep kýlli imperiya aumaghynda, әsirese, otar elderde airyqsha sezildi. Jer-jerde sananyng oyanuy óris aldy.

Alayda kenes biyligining ózi, sonshama jylylyghy bar qayta qúru sayasatyn jariyalaghan kenestik ókimetting ózi, shyntuaytynda, proletariat diktaturasy qalyptastyrghan kóne tәrtipting otarlarda ózgerissiz saqtaluyna mýddeli bop shyqty. Bizding elde ózindik oiy barlar kóshege shyqqanda, sayasy reaksiya qaharyna mindi. Sol reaksiya Seksen altynyng Jeltoqsanynda qazaq jastarynyng demokratiyalyq qozghalysyn qaskóilikpen arandatyp, últ azattyghyn kóksegen sayasy kóteriliske úlastyrdy. Sóitti de ony qangha bóktirip, basty. Oghan jappay ýrey shashqan «Kishi 37-shi jyl» yzgharyn sabaqtastyrdy. Alayda, bәribir, jenimpaz qayta qúrudyng «altyn kýregine» tópep bere almady. Ózgeris dәuirining tughany bizding elde de moyyndaldy, óitkeni kenes imperiyasynyng ortalyghynan dýr etip kóterilgen jariyalylyq pen qayta qúru úrandary seldey tasyp, shartarapqa jayylghan. Sol sel ekpini bizding respublikamyzda kýsh kórsetip jatqan jana sayasy repressiyanyng qanatyn jayghyzbady, shapshang qayyrdy. Sonymen, ne kerek, biz jana sayasatpen, ashyqtyq, jariyalylyq, qayta qúru sayasatymen yqylastana qarulandyq. Tezdetip, stalinizm jyldary tarih qoqysyna tastalghan qaraly tarihymyzdy janghyrtugha úmtyldyq. Búryn onashada sybyrlap qana sóz etetin asharshylyq taqyrybyn kóterdik. Qara tanba taghylyp, sanadan óshirilgendey bolghan asyl túlghalarymyzdy tiriltuge asyqtyq. Sol asyghuly alghashqy top qataryna taghdyr meni de qosqan bolatyn.

Búl top sayasy qughyn-sýrginge úshyraghan kenestik últ qayratkerlerining adal esimderin qogham ómirine qaytarumen shúghyldandy. Sol shaqta men de birqatar ayauly halyq úldary jәne «auytqushy-kommunister» Smaghúl Saduaqasov pen Súltanbek Qojanov jayynda qalam terbedim. 1988 jyldyng sonyna qaray Alash azamattary da aqtaldy. Sonda Alashorda kósemderimen qatar, Smaghúldyng qúrdasy, ýzengilesi, Súltanbekting belgili dәrejede әriptesi, inisi bolghan Dinshe Ádilovting ómiri de mening nazarymdy audardy. Kóptegen zertteu maqala jazdym, 2000 jyly «Últ teatry shanyraghyn kóterushi» atty kitap ta shyghardym. Repressiyagha úshyraghan ziyalylar múrasyn zertteytin «Arys» qorynyng úiymdastyruymen, Múhtar Áuezov atyndaghy qazaq akademiyalyq drama teatry ghimaratynda sol óner ordasynyng týtinin túnghysh týtetken mәdeniyet qayratkerining tughanyna jýz jyl toluyna jәne kitapty júrtshylyqqa tanystyrugha arnalghan kesh ótkizdik. Bertinde de Dinshe jayynda týrli jaghdaygha oray  jazyp kelem. Jaqynda Alash qozghalysy tarihymen tiyanaqty shúghyldanyp jýrgen belgili tarihshy-ghalym Mәmbet Qoygeldiyev maghan danqty batyrymyz Bauyrjan Momyshúlynyng jazushy Mamytbek Qaldybaygha Dinshe turaly aitqan esteligin oqyp, ózine ghalamat janalyq ashqanyn aitty.

Baukeng tútqyn Dinsheni on jeti jasar bozbala shaghynda kóripti. 1928 jylghy jeltoqsanda Shymkentten Shu boyyna Ádilovterdi tútqyndau ýshin attanghan GPU-ding qaruly jasaghy basshysynyng tilmashy bolghan eken.  Baukenning aituynsha, qysqy qúm ishinde aidalyp kele jatyp, Dinshe әn shyrqaydy. «Dausy ghajap eken, – depti Baukeng sol sәtti eske alghanynda. – ...Bir kezde Múqysh (Dinsheni aitady – B.Q.) «Elim-aydy» kónili bosap, qayghyra shyrqady. Oghan Jorabek (dúrysy: Aghabek – B.Q.) qosylyp edi, qúm ishi kýnirenip ketti. Maghan ainala tónirek solyghyn basa almay egile jylap, kýrsine óksip jatqanday sezildi». Olardyng búlaysha kýizele әn saluyn aidauyl qataryndaghy jas Bauyrjan úgha qoymaydy: «Búlary nesi? ...Bәrinen aghasy Bayseyitti óltirip, týiege artyp kele jatqanymyzdy kóre, bile túryp, Múqyshtyng әn shyrqaghany nesi? – dep ishtey jol boyy tanyrqaumen boldym. Onda men Múqyshtyng da,  Jorabekting de qayghy kýiigin әnmen basqysy kelgenin týsinbeppin». Búl – sarbaz, sardar, ardager, jazushy Bәukenning sovet dәuirindegi sózi. Shyndyq túmshalanghan ol shaqta GPU-ge tútqyngha týsken búl jigitter jayynda kóp jәit beymәlim bolatyn. Sol sebepti tútqyndalghan azamattardyng arba ýstinde baylauly kele jatyp, qysty kýngi qúm dalada qayghyly әnder, dәlirek aitqanda gimn ispetti «Elim-ay» men «Qarakesekti» shyrqauynyng tereng sebepterin anyq payymday almauy da yqtimal. Biraq tamyryn dóp basqany anyq: olar bastaryna týsken qayghy kýiigin eldik múnmen suarylghan әnder aitumen basugha tyrysqan. Al qazaq últ-azattyq qozghalysynyng tәuelsizdik dәuirdegi zertteushisi Mәken: «Zәky Validovtyng sonau Týrkiyada jazghan esteliginde Dinsheni aqyn jәne әrtis dep ataghany esinizde shyghar, – deydi maghan, – sonysy Baukenning aitqanyna dóp kelip túr. Baukenning esteligi arqasynda mening Alash qayratkerleri taghdyryndaghy týsine almay, tappay jýrgenimning kilti aiqyndalghanday boldy». Ol alashtyqtar taghdyryna baylanysty ózine keremet janalyq ashty jәne búl mәselege ózining jazyp jýrgen jana kitabynda arnayy toqtalmaq. Ghalymnyng búl sózderin men qanaghattana qabyl aldym, onyng jana enbeginde, sóz joq, Dinshening azamattyq kelbetin janasha payymdaytyn  manyzdy tújyrymdar bolady...

Al osy uaqytqa deyin ózimning kózimning jetkeni – jiyrmasynshy jýzjyldyqtyng alghashqy shiyregining sony Qazaq respublikasynyng da, men ómiri men qyzmetin arnayy qarastyryp jýrgen qúrdas jigitterding de taghdyryndaghy eleuli oqighalarmen erekshelendi. Eng aldymen, ghasyr qúrdastary, jiyrma jasar jas jigitter Smaghúl Saduaqasov pen Dinmúhamed Ádilov Kenestik Qazaq avtonomiyasy jogharghy ókimetining alghashqy qúramyna enip, jastyq jalynmen enbek etkenin atap aitu lәzim. Sol shaqta olardyng qyzmetteri barysynda biyikke samghau da, qúzgha qúldyrap qúlau da oryn aldy. Barshagha mәlim, Qazaq Respublikasy bolishevikterding qazaq halqyna Resey Federasiyasy ishinen tigip bergen otauy bolatyn. Otau óz shanyraghy astyna respublika aumaghynan tys jatqan ontýstiktegi bayyrghy ata qonystardy halqymen jinastyryp, biriktiruin 1925 jyly jana astanasynda rәsimdedi. Jiyrma bes jasar Aghartu halyq komissary Smaghúldyng qoldauymen, ol basqaratyn halkomattyng jiyrma bes jasar qyzmetkeri Dinshe respublikadaghy túnghysh últtyq ýlken óner ordasynyng irgesin qalady. Diyrektor lauazymymen dýrildetip, shartaraptan shaqyrylghan kórkemónerpazdardan bir teatrlyq mausymda últtyq kәsiby óner ordasyn jasaqtady. Dinshening mәdeniyet qayratkeri retindegi ómir joly sonymen toqyrady. Sosyn birtindep bәri keri ketti. Al Smaghúl taghy biraz uaqyt belsendi kýres sapynda jýrdi...

Úzaq jyldarghy otarlyq búghaudan bosap, tarih sahnasyna qazaq atymen qayta shyqqanyna masayraghan anghal júrtty biylep-tósteu taghyna qazaq jer-suy biriktirilgennen keyin de bógde bireu otyrghyzylghan edi. Zymiyan pighylyn әdemi úrandarmen kólegeylegen astam kókirek jatjúrttyq. Sonyng qolymen neoimperiyalyq Ýlken ýy ózi tigip bergen Kishkene otaudy – Resey Federativtik Respublikasy qúramyndaghy avtonomiyalyq respublika dәrejesinde әspettelgen qazaq elin – qalauynsha biylep-tóstedi. Sol emissarynyng qolymen Qazaqstandy búryn-sondy qúlaq estip, kóz kórmegen jana kýizelisterge úryndyrdy. Qazaqty shúrayly jer-suynan janasha aiyrdy. Dәstýrli tynys-tirshiligin, ómir saltyn qatty ózgeriske úshyratty. Aynalyp kelgende, ashtyqtan qyrylghan «bolashaqsyz» kóshpendilerding sýiegi ýstinde jana imperiyanyng әr týkpirinen jiylghan baq quushylarmen birge «kommunizm ornatugha» barsha júrtty úmtyltqan imansyz «irgetas» qalady. Sonday qúrylys saludy kózdegen úmtylys jolyndaghy kedergiler – «alashordashylar», «últshyldar», «antiykenestik elementter» – joyylugha tiyis edi, sondaylardyng alghashqy sanatyna Dinshe de ilikken bolatyn.

Taghdyr әjuәsin qoysanyzshy... Patshalyq túsynda, qazaqtyng 16-shy jylghy últ-azattyq kóterilisi qarsanynda Týrkistan ólkesi general-gubernatorynyng kómekshisi qyzmetine general Erofeev jiberilgen. Ol múnda ólke әmirshisining kómekshisi bolumen ghana shektelgen joq, ol qúddy bas әkimning tap ózindey júmys isteuge tyrysty. Búghan, gubernator aurushang bolghandyqtan, әrәdik onyng mindetin atqaryp jýrgeni sebep boluy da yqtimal. Ne kerek, orynbasar-gubernator ólkedegi otarshyldardyng mәrtebesin arttyra týsudi maqsat etken eken. Sol tilegine jetudi kózdeytin shara retinde, tuzemdikterge arnalghan jana ereje jariya etipti. Týrkistannyng jergilikti halqy endi otar әkimshiligining ókilderin, tipti iysi orys adamdaryn kóre qalsa, oryndarynan túryp, bastaryn tómen iyip, qol qusyryp qarsy aluy kerek boldy. Sonday tәrtipti múqiyat saqtau jayynda tómengi chinovnikterine general Erofeev tiyisti núsqau beripti. Osynday astam pighyl otarshyldardyng bolishevik izbasarlaryna da daryp, Sovettik Týrkistan Respublikasy túsynda da ózindik kórinis tauyp túrdy. Búl, әsirese, 1924 jyly Lenin qaytys bolghanda danghaza kórinis tapty. Proletariat kósemining ólimin bolishevikter Tashkentte «tuzemdikterdi» jer tizerlete otyrghyzyp, ózderi týregep túrghan qalypta aza tútqan eken. Sóitip, kósem aruaghyn úrandata úlyqtaghan kórinedi. Bolishevizm sarbazdarynyng jergilikti halyqty sonshalyqty tómenshiktetip masqaralau men qorlauyn bastarynan keship, kózderimen kórgen «tuzemdikterdin» kókiregi oyaulary ishtey kýrsingen de qoyghan. Sharasyz kýiinishterin bar bolghany gazetke shyqqan shaghyn maqalada eleusizdeu sezdiruge ghana shamalary jetse kerek. Partiyalyq-kenestik merzimdi basylymdarda bolymsyz habar retinde jariyalanghan sol derek emigrasiyada jýrgen Mústafa Shoqayúlynyng nazarynan tys qalmady.  Ol әsireqyzyl otarlaushy-kommunisterding búl «dәstýrin» 1928 jyly Parijde Europa demokratiyalyq júrtshylyghy ýshin jazghan «Sovetter Orta Aziyada» atty әigili enbeginde әshkereledi.

Mine sol «tuzemdikterdin» «halyq jauy» qara boyauymen tanbalanghan alghashqy ókilderining biri Dinshe proletariattyng úly kóseminin  tughanyna alpys jyl bolghan mereytoyy kýni atyp tastaldy. Qazaqtardan ol jalghyz emes bolatyn. Qyzyl imperiyanyng OGPU (Birikken Memlekettik Sayasy Basqarma) degen atpen sanagha ýrey shasha singen jazalaghysh mekemesi últ qayratkerlerin repressiyalau nauqanynyng alghashqy tolqynynda qyryqtan astam azamatty qarmaghan. Qazaq elining astanasy Qyzylordadan Kenester Odaghynyng astanasy Mәskeu qalasynyng týrmesine әkelip tergegen de, ýkim shygharghan. Sonda, qalyng júrtshylyqqa Butyrka atauymen mәlim bolishevizm abaqtysyndaghy kózden tasa jer asty qapastarynyng birinde, solardyng tórteui oqqa baylanghan. Sol tórtting biri, mәdeniyet qayratkeri Dinmúhamed (Dinshe)  Ádilov edi, ol jazushy Jýsipbek Aymauytov, jurnalist Ahmetsafa Yusupov, әdebiyetshi Ábdirahman Baydildinmen birge bir kýnde – 1930 jylghy 21 sәuirde atyldy. Últtyq mәdeniyetke de, últtyq memleket ýshin kýreske de óz kezderinde ózindik ýlesterin qosqan búl bozdaqtar osylay, nómiri birinshi bolishevik dýniyege kelgen «qasiyetti kýnge» oray qúrbandyqqa shalyndy. Qúddy bir әlemdik revolusiyagha berilgen tasattyqtay, revolusiya órtin tútatushy marqúmnyng mereyjasyn eske alyp, beyne bir «qasiyetti kýndi» atap ótkendey mәrtebede óltirildi. Olardy týrmening jerasty qabatynda atyp, Vaganika qorymynda qúpiya qazylghan bir shúnqyrgha, memlekettik terrordyng ózge qúrbandarymen birge, jasyryn kómip tastaghan eken. Býginde sýiekteri Resey astanasy Mәskeuding qaq tórinde, qiyanattan qaza tapqan jýzdegen, myndaghan totalitarizm sheyitterimen aralasyp, bauyrlastar ziratynda jatyr. Bastary alpys jyldyq «úmyttyrudan» keyin qaraytyldy. Demokratiya dauyly soghuynyng arqasynda barlyghyna ortaq bir eskertkish-qúlpytas qoyyldy.

1933 jyly júmbaqtau jaghdayda opat bolghan Smaghúl Saduaqasovtyng sýiegi Mәskeuding Don ziraty krematoriyinde órteldi. Kýli salynghan sauyt sonda segiz onjyldyqqa jeteghabyl merzim boyy túrdy. Aqyry, últ patriottarynyng kýsh saluymen, 2011 jyly Astanagha әkelinip, músylmandar qabirstanyna jerlendi. 1935 jyly kenestik konslagerler jýiesindegi Kareliyanyng Solovesk poselkesinde GULAG tútqyny Mirjaqyp Dulatov dýnie saldy. Sýiegi alpys jyldan keyin tәuelsiz eline әkelip qoyyldy. «Ýlken terror» jyldary Mәskeude Álihan Bókeyhanov, Nyghmet Núrmaqov, Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Nәzir Tóreqúlov,  Jahanshah Dosmúhamedov, Sadyq Núrpeyisov, Orynborda Qoshke Kemengerov, Almatyda Ahmet Baytúrsynov, Qonyrqoja Qojyqov, Úzaqbay Qúlymbetov, Oraz Isaev, Temirbek Jýrgenov, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov, Beyimbet Mayliyn, Maghjan Júmabaev, Sanjar Asfendiyarov, Janaydar Saduaqasov, Oraz Jandosov, Qúdaybergen Júbanov, Ghabdolhәkim Bókeyhanov, Raqym Sýgirov, Tashkentte Múhamedjan Tynyshbaev syndy jýzdegen bozdaq atyldy. Shymkentte, Aqtóbede, basqa da jerlerde talay azamat sayasy qughyn-sýrgin saldarynan opat boldy. Berlinde 1941 jyly júmbaq jaghdayda Mústafa Shoqaev qaza tapty. Búlar jәne attary atalmaghan solar qatarlylardyng barshasy últtyq qozghalysqa tolqyn-tolqyn bolyp qúiylyp, úly ózgeris isterine jegilgen azamattar edi. Bәri de jana túrpatty imperiya jýrgizgen sayasy repressiyanyng qatygez qara semserine ilikti. Qughyn-sýrgin nauqany ayaqtala bere jahandyq alapat soghys boldy. Odan song «halyqtar әkesi» ómirden ozdy. Sosyn jeke basqa tabynu әshkerelenip, jazyqsyz jazalanghan azamattar aqtala bastady.

Búl ýderisting ózindik kezenderi boldy. Áuelde, stalinizm aiyptalghannan keyingi sayasy oqighalar nәtiyjesinde tughan «jylymyq» jyldary seng búzylyp, «halyq jaularynyn» jau emes ekeni belgili bola bastaghan. Alayda kenestik-partiyalyq biylik olardyng bәrin emes, tek keybirin iriktep qana aqtady. «Jylymyq» tez múzdap, búrq etken erkindikti auyzdyqtaghan jylymshy sayasat dәuirledi. Aqyry, sanagha qantógissiz revolusiya ispetti әser etken sony sayasat, jana baghyt keldi. Sol tosyn janalyq dendey kele, esimine «halyq jauy» jamanaty tirkelgen bette-aq kýlli tynys-tirshiligi dúshpandyqqa balanyp, qúddy búl dýniyede ómir sýrmegendey, aty mýldem úmyttyrylghan, elim dep eniregeni joqqa shygharylghan jandardy eske alu paryz ekenine barshanyng kózi jetti. Endi osy jaghdaydy eshkim mansúqtay almaytynyn kórdik. Búl ras. Biraq úzamay mynaghan da kózimiz jetti. Olardyng keybireulerining ómir joldary men qyzmetterin uaqyt shanynan arshyp qalpyna keltiru, sosyn qay-qaysysyn da óz dәrejesinde tiyisinshe baghalap, sinirgen enbegine layyqty tarihy ornyna qoy degeniniz – onay sharua emes eken. Nelikten? Sebebi, halyqtyng birneshe úrpaghy bastan keshken kenestik zamanda tasjýrek jazalaular kezeni dәuirlep, bozdaqtar birinen song biri saghymdy múrat jolynda qúrbandyqqa shalyndy da, olardyng aty-jónderi men atqarghan isterin auyzgha almaugha zamandastary mәjbýr etildi. Al kýlli totalitarlyq jýiening iydeologiyasy, aqparattyq tyiym salulary saldarynan keyingi buyndar olardan mýldem beyhabar bolyp ósti.  Óstip  kenestik jana sana, birjaqty shyndyq qalyptasty. 50-shi jyldarghy «jylymyqta» kommunistik partiya tandap «tiriltip» bergen bozdaqtarymyz, keybiri ýlken kedergilerden ótip baryp qana, júrtshylyqqa tanyla bastaghan-tyn. Sóitip jekelegen memlekettik qayratkerler men әdebiyetimizding kenestik tarihynda izashar bolghan aqyn-jazushylarymyzdyng birazy qayta tughan.  Jazyqsyz jazalanghan arystarymyzdyng bәri bolmasa da, birqatary osylay qoghamdyq ortamyzgha oralghan da, júrtshylyqty quantqan. Degenmen, tap sol jartykesh jaqsylyq saldarynan sayasy qughyn-sýrginder aqiqaty jartylay ghana ashylghan da, tiyisinshe, tolyq shyndyqqa qol jetpey qalghan. Esesine shala shyndyqtar belgili bir dәrejede bekem qalyptasqan edi. Sol shala shyndyqtardy ýstem iydeologiya óz yqpalyndaghy ghylymi, әdebi, mәdeny my qyrtysynyng jyqpyl-jyqpylyna tereng darytqan bolatyn. Al halqymyzdyng taghdyryndaghy asa zor apat, últtyq apat – qasireti úshan-teniz asharshylyqtar mýldem úmyttyrylghan.  Bolishevizm qalamymen sol qasiretterdi býrkemelep jazylghan sovettik jasampaz tarih әr sanagha óshpestey etip sinirilgen edi.

Biraq  әueli qayta qúru sayasaty, sosyn, әriyne, memlekettik tәuelsizdigimiz bәrimizdi janasha týletti. Sanany oyatty. Demokratiya jeli әdiletshil sezimdi airyqsha sergitip, jasandy tarihtyng túghyryn qatty shayqaltty. Ong ózgeris bastaldy, ótkendi dúrys baghalaugha shaqyratyn jana kózqarastar tudy. Ótkenimizdi shyn tarazylaugha mýmkindik beretin jol ashylghanyna biz qúlay sendik. Sondyqtan da sol jolgha alansyz týstik. Búrmalanghan, qate týsindirilgen bastan keshkenderimizdi keng kólemde janghyrtugha kiristik. Jәne búl iste ýlken әrippen jazylatyn Ádilettilikting saltanat qúraryna esh kýmәndanghan joqpyz. Últ tarihyna qoghamdyq kelisimnin, halyq birligining negizi retinde airyqsha mәn berilgen, ruhany janghyrudy algha maqsat etip qoyghan qazirgi tanda  bizge osy jaghdaydy meylinshe tiyimdi etip paydalanu lәzim. Qaraly tarihtyng kólegeylengen qyrtystaryn týgel aqtaryp, әdil saralaugha kedergi jasalmaugha tiyis. Ádil saralanghan qaraly tarihty júrtshylyqqa útymdy tәsildermen ýzbey jetkizip otyru manyzdy. Búl әrkimning ózin ózi tarihpen tәrbiyeleuine kómektesedi. Azamattardy shynshyl, әdil tarih arqyly tәrbiyeleu – el birligin arttyra berudin, otanshyldyq sezimdi nyghayta týsudin, sonday-aq qazirgi tanda qyzu qolgha alynyp jatqan qoghamdyq sanany batyl janartudyng eng senimdi joly.

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz