Qazaqstan Respublikasy - Euraziya qúrlyghyndaghy memleket. Qúrlyqtyng ortalyq bóliginde ornalasqan.

Aumaghy - 2.724.900 sharshy shaqyrym.(1.049.150. sq. miles). Respublika jeri batystan shyghysqa 3000 km-ge, soltýstikten ontýstikke 1600 km-ge sozylghan. Konyrjay beldeuding negizinen ortalyq jәne ontýstik endikterin, al qiyr ontýstiginde subtropikke ótpeli beldeudi qamtidy. Soltýstiginde Resey Federasiyasymen (úz. 6467 km), ontýstiginde Týrikmenstan (380 km), Ózbekstan (2300 km) jәne Qyrghyziya (980 km) respublikalarymen, shyghysynda Qytaymen (1460 km) shektesedi, batysynda Kaspiy t. (600 km) ornalasqan. Jer aumaghy 2724,9 myng km2. Halqy 15 mln.-nan astam adam. Onyn 9 mln-gha juyghy nemese 60%-dayyn qazaqtar qúraydy. Respublikada 131 últ pen úlystyng ókilderi túrady. Astanasy - Astana qalasy. Ákimshilik jaghynan 14 oblystan jәne respublikalyq manyzy bar 2 qaladan túrady. Odan basqa Qazaqstanda 85 qala, 160 audan, 176 kent, 2237 auyldyq okrugke birikken 7719 auyldyq eldi mekender bar (2003; kesteni q.). Memlekettik tili - qazaq tili. Últtyq valutasy - tenge, 1993 jyly 15 qarashada engizilgen.

Halyq sany - 16, 036 mln. adam. Halyqtyng tyghyzdyghy: 1 sharshy metrge. 5,9 adam.

Astanasy- Astana (1997 jylghy 10 jeltoqsannan). Halyq sany 684,0 myng adam.

Qazaqstan Respublikasy - Euraziya qúrlyghyndaghy memleket. Qúrlyqtyng ortalyq bóliginde ornalasqan.

Aumaghy - 2.724.900 sharshy shaqyrym.(1.049.150. sq. miles). Respublika jeri batystan shyghysqa 3000 km-ge, soltýstikten ontýstikke 1600 km-ge sozylghan. Konyrjay beldeuding negizinen ortalyq jәne ontýstik endikterin, al qiyr ontýstiginde subtropikke ótpeli beldeudi qamtidy. Soltýstiginde Resey Federasiyasymen (úz. 6467 km), ontýstiginde Týrikmenstan (380 km), Ózbekstan (2300 km) jәne Qyrghyziya (980 km) respublikalarymen, shyghysynda Qytaymen (1460 km) shektesedi, batysynda Kaspiy t. (600 km) ornalasqan. Jer aumaghy 2724,9 myng km2. Halqy 15 mln.-nan astam adam. Onyn 9 mln-gha juyghy nemese 60%-dayyn qazaqtar qúraydy. Respublikada 131 últ pen úlystyng ókilderi túrady. Astanasy - Astana qalasy. Ákimshilik jaghynan 14 oblystan jәne respublikalyq manyzy bar 2 qaladan túrady. Odan basqa Qazaqstanda 85 qala, 160 audan, 176 kent, 2237 auyldyq okrugke birikken 7719 auyldyq eldi mekender bar (2003; kesteni q.). Memlekettik tili - qazaq tili. Últtyq valutasy - tenge, 1993 jyly 15 qarashada engizilgen.

Halyq sany - 16, 036 mln. adam. Halyqtyng tyghyzdyghy: 1 sharshy metrge. 5,9 adam.

Astanasy- Astana (1997 jylghy 10 jeltoqsannan). Halyq sany 684,0 myng adam.

Qazaqstanda 14 oblys, 86 qala, onyng 41-i - respublikalyq jәne oblystyq baghynystaghy, 175 audan, 35 kent, 34 kenttik jәne 2468 auyldyq (selolyq) әkimshilik bar.

Memlekettik tili - qazaq tili, memlekettik mekemelerde jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy til retinde qazaq tilimen teng qoldanylady.

Últtyq merekeler - 30 tamyz - Konstitusiya Kýni, 16 jeltoqsan - Tәuelsizdik Kýni

Aqsha birligi - tenge, 1 tenge = 100 tiyn. 1993 jylghy 15 qarashada engizilgen.

Memlekettik qúrylysy. Qazaqstan - 1995 jylghy 30 tamyzdaghy respublikalyq referendumda qabyldanghan Konstitusiya boyynsha - ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrdy. Qazaqstan Respublikasy - preziydenttik basqaru nysanyndaghy birtútas memleket. Respublikanyng eng jogharghy ókildi organy - Parlament. Ol respublikanyng zang shygharu qyzmetin jýzege asyrady. Parlament túraqty júmys isteytin eki Palatadan: Senattan jәne Mәjilisten túrady. Senatqa әr oblystan jәne respublikalyq manyzy bar 2 qaladan eki adamnan saylanady. Senattyng 7 deputatyn Parlament ókilettigi merzimine Respublika Preziydenti taghayyndaydy. Mәjilis respublikanyng әkimshilik-aumaqtyq bólinisi eskerile otyryp qúrylghan, saylaushylar sany shamamen teng bolatyn bir mandatty aumaqtyq saylau okrugtary boyynsha saylanatyn alpys jeti deputattan jәne partiyalyq tizim boyynsha saylanatyn 10 deputattan túrady. Preziydent Ýkimetti Konstitusiyada belgilengen tәrtippen qúrady. Taghayyndalghannan keyingi on kýn merzim ishinde Premier-Ministr Ýkimetting qúrylymy men qúramy turaly respublika Preziydentine úsynys engizedi. Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq Kenesi jeti mýsheden túrady, olardyng ókilettigi alty jylgha sozylady. Konstitusiyalyq Kenesting tóraghasyn respublika Preziydenti taghayyndaydy. Qazaqstan Respublikasynda sot tóreligin tek sot qana jýzege asyrady. Ol zanmen qúrylghan Qazaqstan Respublikasynyng Jogh. Soty jәne respublikanyng jergilikti sottary bolyp tabylady. Jergilikti meml. basqarudy tiyisti aumaqtaghy isting jay-kýiine jauapty jergilikti ókildik (mәslihat) jәne atqarushy organdar (әkimdik) jýzege asyrady.

Tabighiy-resurstyq әleuet

Qazaqstan әr týrli paydaly qazbalargha iye. Qazaqstannyng jer qoynauynda Mendeleeev kestesining 105 elementining 99 tabylghan, 70 boyynsha qorlary barlanghan, óndiriske 60-tan astamy qatystyrylghan.

Qazirgi uaqytta miyneraldyq shiykizattyng 1225 týrin qamtityn 493 kenorny belgili. Qazaqstan әlemde myryshtyn, voliframnyng jәne barittyng barlanghan qorlary boyynsha birinshi, kýmis, qorghasyn jәne hromitterding barlanghan qorlary boyynsha  ekinshi, mys pen fluorit boyynsha ýshinshi, molibden boyynsha tórtinshi, altyn boyynsha altynshy orynda túr.

Qazaqstan paydaly qazbalar qorlarynyng kólemi boyynsha TMD elderining arasynda hrom kenderi jәne qorghasyn boyynsha birinshi, múnay, kýmis, mys, marganes, myrysh, niykeli jәne fosforly shiykizat qorlary boyynsha  ekinshi, gaz, kómir, altyn jәne qalayy boyynsha ýshinshi orynda túr.

Respublika kýmisti, hromitti, qorghasyndy jәne myrshty óndiru boyynsha birinshi orynda, múnay, kómir, mys, niykeli jәne fosfatty shiykizatty óndiru  boyynsha  ekinshi orynda, altyn óndiru boyynsha ýshinshi orynda túr. Qazaqstan respublikany әlemning iri múnay óndiretin memleketterining qataryna jatqyzugha mýmkindik beretin  batys ónirinde shoghyrlanghan múnay men gazdyng aitarlyqtay qorlaryna iye. Ontýstik Torghay oipatynyng sheginde jana múnayy bar audannyng ashyluy Respublikanyng múnay óndirudi odan әri damytu perspektivasyn keneytedi.

Qazaqstannyng bar paydaly qazbalar qorlaryn geologiyalyq - ekonomikalyq baghalau nәtiyjesi boyynsha ekonomikalyq manyzy boyynsha kómir, múnay, mys, temir, qorghasyn, myrysh, hromitter, altyn, marganesting eng ýlken salmaghy bar.

Qazaqstan euroaziyalyq qúrlyqtyng ortasynda ornalasqandyqtan onyng tranzittik tasymaldary salasynda aitarlyqtay kóliktik jәne kommunikasiyalyq әleuetin aldyn ala anyqtaydy jәne әlemning kóptegen elderi ýshin mýddeli bolyp tabylady.

Respublikanyng kóliktik jәne kommunikasiyalyq kesheni temir jol, әue, teniz, ózen, qúbyr joldarynyng kóligimen, avtomobili joldarynyng jelisimen jәne telekommunikasiyalyq jýielerimen kórsetilgen.

Temir joldardyng jalpy úzyndyghy 14,2 myng km.

Jýkterding kóbi temir jol kóligi arqyly tasymaldanady. (2010 jyldyng 8 aiynda 170,8 mln. tonna jýk tasymaldandy).

Ortaq paydalanatyn avto joldardyng úzyndyghy 93 myng km asady, sonyng ishinde respublikalyq manyzy bar avto joldardyng úzyndyghy - 23,5 myng km.

Teniz keme qatynasy Kaspiy tenizi arqyly jýzege asady.

Negizi teniz porttary - Aqtau jәne Bautino, olar arqyly Iran jәne Ázirbayjan elderine tikeley ótuge bolady.

Respublikanyng әue kóligin «Eyr Qazaqstan» Últtyq aksionerlik әue kompaniyasy jәne basqa әue kompaniyalary tanytady. Týrkiya, Qytay, Indiya, Germaniya, Avstriya jәne basqa eldermen túraqty әue qatynastary retke keltirildi.

Qazaqstannyng telekommunikasiya jýielerin «Qazaqtelekom» Últtyq aksionerlik kompaniyasy jәne basqa kóptegen kompaniyalar tanytady.

http://www.akorda.kz