Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 46098 0 pikir 6 Shilde, 2017 saghat 11:14

Ruhany janghyru iydeyasy jәne últtyq ruh

Ár zamannyng úrpaqqa qoyar óz talaby, óz mindeti bar. El mәdeniyetinin, memleketting jýieli týrde damuy úrpaqtyng uaqyt talabyna iykemdeluinsiz jýzege asqan emes. Últtyng tarihy sanasynyng qalyptasu negizderining ózinde uaqyt talabyna beyimdelu, mәdeny ortany qalyptastyrugha degen úmtylysy jatyr.

Ruhan janghyru iydeyasy ata mekenmen últtyng bir boluyn, ýnemi úrpaq pen tughan jerding baylanysuyn, adam men tabighattyng tútastyghyn negizdeydi. Ruhany janghyru últtyq bolmystyng negizinde memleket ómirinde qalyptasatyn intellektuadyq óris. Ol jeke adamdy, úrpaqty, últty, halyqty tabighattan, ózining tól bolmysynan ajyratyp alyp ketpeydi, kerisinshe óz bolmysynyng әleumettik ruhany negizderin saqtay otyryp ony nyghaytugha, qorghaugha, saqtap qalugha yqpal etetin úghym, últtyq dengey, bir úrpaqtyng memleketting tarhy men bolashaghy aldynda jasaytyn, qol jetkizetin jetistigi.

Ruhany janghyrudyng negizinde jeke adamnyn, halyqtyng túlghagha ainalatyndyghyn ata babalarymyz jete týsingen. Batyrlyqtyn, sheshendiktin, tuma talant iyesi bolyp últ ónerining tarihta tereng arnasyn qaldyrudyng ózi qazaq balasynyng tarihtaghy jasampazdyq ruhynyng biyiktigin kórsetedi. Al últyna iygilik әkeletin jasampazdyq qasiyet búl janashyldyqqa biyim, óresi biyik adamnyng ghana qolynan kelmek. Syrttan keletin, eldi әlsiretetin, eng sonynda eldi tәuelsizdikten aiyratyn nәrselerge tarihtaghy qazaq jastarynyng ruhany dengeyimen qarsy túruy, auyzbirshiliktin, bilimi arqyly sayasaty men tәjiriybesi kýshti jaumen iyghyn tenestire biluinde. Búl jasta bolsa qazaqtyng úl, qyzdarynyng zamanynan qalmay bolashaqty zerdelep, últtyq mýdde dengeyinde oilanghan dendengeyin kórsetedi.

Qoghamda intellektualdyq oy óris bolu ýshin úrpaq bolmysy minsiz boluy qajet. Elding túrmys tirshiligimen tynys alyp, ómirimen etene baylanysyp ósken úrpaq ómirge shiryghyp ósedi. Ómirge shiryqqan adam elge jany ashityn, boyynda bar qabiletti, qoly jetken bar iygiligin elge arnaydy. Elge jany ashityn ziyaly adam óz zamanynyng jetistigin bilimge, ónerge, ghylymgha jastardy baghyttau onyng jetistigine elding qolyn jetkizu dep týsinedi.

Jeke adamnyn, әleumetting ruhany janghyruy ómirge, uaqytqa aqyl parasatymen, bilimimen beyimdele bilude. Adamdy ómirge, qoghamdyq ortagha, uaqyttqa aqyl parasatymen, bilimimen beyimdeytin últtyq qasiyeter men qúndylyqtar. Atap aitsaq últtyq sana, tarihy (tarih turaly) bilim, últtyq tәrbiye, imandylyq, tektilik jәne t.b. Búlar jeke adamdy qoghammen, býtin bir úrpaqty últtyq negizimen biriktiredi. Búlardan qol ýzgen adam ruhan janghyrudyng biyigine jete almaydy. Memleket basshysy N.Á. Nazarbaev atap kórsetkendey, «Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu.... Janghyru atauly búrynghyday tarih tәjiriybemen últtyq dәstýrlerge shekeden qaramauy tiyis. Kerisinshe, zaman synynan sýrinbey ótken ozyq dәstýrerdi tabysty janghyrudyng manyzdy alghysharttaryna ainaldyra bilu qajet. Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy. Sonymen birge, ruhany janghyru últtyq sananyng týrli plusterin qiynnan qiystyryp, jarastyra alatyn qúdiretimen manyzdy»

Ruhany janghyru shynymende últtyn, elding bolmysyna tәn qúbylys jәne halyqqa ortaq úghym, ortaq ústanym, tarihy qajettilik. Memleket halyqtyng ortaq ýii,  sol ýidi kýtip baptaytyn, ruhyn saqtaytyn, qorghaytyn adam memleketten, qoghamnan bólinbeydi, memleketining mýddesinen, tól mәdeniyetining bolmysynan qol ýzbeydi. Kerisinshe memleketi, halyq ýshin, úrpaqtyng keleshegi ýshin zamannyng talabyn zerdelep, odan ótuding jolyn bilimimen izdeydi. Adamdy, halyqty búnday dәrejede oilaugha jeteleytin últtyq sana. Últtyq sana elding tarhy men mәdeniyetindegi tәjiriybeler arqyly úrpaqtyng uaqytymen ýilesse elding tútas últtyq zerdesi qalyptasady nemese zaman talabyna say órisin keneyte týsedi. Búnday últtyq sananyng qúbylysy tarihymyzda ýnemi ózining tanymdyq qyzmetin atqaryp otyrghan. Mәselen týrki qazaq júrtynyng Mәngilik El bolu iydeyasy últtyng zerdesinen tughan dýniye. Memleket basshysy maqalada atap kórsetilgendey, neghúrlym adam ózining bar mýmkindigin tarihtyng eleginen ótkizgen sayyn uaqyt talabyn iygeruge qabiletti keledi.

Adamnyng sanasy kýrdeli irrasionaldy mәnderge toly dýniye. Adamzat qansha órkeniyet biyigine shyghugha qol jetkizgenimen әli osy kýnge deyin sananyng tabighaty tolyghymen zerttelip bolghan emes. Biraq barlyghyna mәlim nәrse sananyng tabighaty ýnemi janghyrudy qajet etedi. Adam balasynyng ruhany janghyru qyzmetining negizinde sananyng damuymen qatar jýretin nәrseler enbek, bilim, adamgershili jәne kisilik dengeyde oilau. Ár últtyng bolmysy men mýddesining qozghaushy kýshine ainalghan sana qashanda әleumettik jәne tarihy qúbylysqa ie bolady. Búnday dengeydegi sananyng týrin últtyq sana deymiz. Sondyqtanda últtyq sana qashanda ruhany janghyrudyng negizi bolyp qala bermek.

Jeke adamnyng ózindik sanasynyng últtyq sanagha ainaluy últtyng ruhanyaty arqyly jýzege asady. Últtyng ruhaniyaty últ bolmysynyng intellektualdyq órisi men dengeyin biriktire otyryp, úrpaqtyng tulghalyq qalyptasuy men el bolmysynyng túlghalanuyn qamtamasyz etip otyrady. Últtyq sanamen qalyptasqan jәne últtyq zerdege baghynatyn jeke adamnyng ruhany izdenisterining negizinde el iygiligine ortaq, onyng bolashaghyna qyzmet etetin tanymy, boyyndaghy qasiyetteri, bilimi, tәjiriybesi men iydeyasy qalyptasady. Jýsipbek Aymauytov jazyp ketkendey, «Adam jandy nәrselerding ishindegi aqyldysy, sezimdisi, qayrattysy. Iship- jeu jandy nәrselerding bәrinde bar. Adam dýniyede aqyldy zat bolsa, ómir sýruinde de bir aqyldy maqsat boluy kerek. Tamaqtanu, nәpsisin yrza qylu, ósip ónumen hayuanghana qanaghattanady. Eger adam da osynday kerekpen ghana qanaghattanyp ómir sýretin bolsa, adamnyng hayuandyq jaghy ósip, aqyldy adamshylyq jaghy óshken bolady». Ruhany janghyru qoghamnyng barlyq mýshesine, últtyng barlyq ókilderine óz mindetin jýkteytin qúbylys. Ruhan janghyru jolynda adamdar bay kedey dep bólinbeui tiyis. Últtyng mýddesi, tarihtyng ruhy, elding bolashaghy halyqtan, әrbir adamnan ortaq qasiyetti, ortaq qúndylyqtardy, ortaq dýniyelerdi ghana talap etedi. Últtyq kod jeke adamdy ózining kýshimen, ruhymen, qasiyetimen tenestiredi. Sondyqtanda halyq iygiligin zerdelegen adamgha algha qoyghan maqsat, ózi baghyndyrghan beles, shyqqan biyigi qabileti, bilimi, shygharmashylyghy arqyly kelui tiyis. Jeke adamnyng túlghalanuyn, el azamaty, ziyaly adam retinde tanytatyn qasiyet jana túrpattaghy ruhany janghyrudyng negizgi ýlgisi bolyp tabylady.

Býgingi úrpaq ýshin ruhany janghyru últtyq qasiyetterine ie bolu jәne mәdeniyettilikti, enbek pen bilimdi iyelenip, kez-kelgen iygilikti iske ynta men jigerdi tanytyp, qabilettilikti kórsete bilu, ómir jolynda óz isine adaldyq tanytyp, ózine baghyndyrghan qúndylyqtardy halyqtyng iygiligine ainaldyra alatyn dengeyge qol jetkizu, sol arqyly memleketining mýddesine, últynyng bolmysyna kýsh beru. Elbasy aitqanday, «Últ nemese jeke adam naqty bir mejege bet týzep, soghan maqsatty týrde úmtylmasa, erteng iske aspaq týgili, eldi qúrdymgha bastaytyn populistik iydeologiyalar payda bolady».

Ruhany janghyru últ pen onyng ókili jeke adamnyng kisilik tabighatyna tәueldi. Últtyq sanada shynayylyq, turalyq, úqyptylyq oryn almasa әleumettik ortanyng damu kýshi әlsireydi. Osy sebepten tarihtyng tәjiriybesinen, uaqyttyng eleginen ótken qúndylyqtar saqtalyp, adamnyng qoghamdyq ortadaghy is-әreketi, qoghamdyq psihologiya sonymen rettelip, kez-kelgen el mýddesine qajet nәrse pragmatikalyq jәne realistik prinsipte zerdelenui tiyis. Qazaq últynyng ata meken kenistigin iygeru, qorghaudaghy ústanymy da osy qaghidamen jýzege asyp otyrghan.

Últtyq kod últtyq bolmystyng ruhany kózi, tarihy negizi. Últtq kod bolmasa tarihy aqparattar, mәdeny qúndylyqtar úrpaq sanasynda birikpeydi. Últtyng iygiligine negizdelgen barlyq tarihy jәne zamanauy aqparattar últtyq kod arqyly últtyng zerdesinde jinaqtalyp, taratylyp, óndelip jýzege asyp otyrady.

Memleketting tarihy ghasylar boyy qalanyp otyratyn qamal siyaqty. Ár ghasyrdyng úrpaqqa jýkteletin mindeti memleketting qajettikterin óteu mәselelerinen tuyndaydy. Qazaq handarynyng zamanynda memleketti qalyptastyryp nyghaytu, ony ýnemi el bolyp qorghap otyru úrpaq mindetine jýkteldi. Sol kezdegi ata babalarymyz ózderine jýktelgen mindetti últtyq paryz dengeyinde týsinip qabiletti, bilikti, esti, kemenger, erik jigeri mol jauynger bolugha úmtyldy. Jauyngerlikti adam mal men púlgha satyp ala almaydy, ol últtyq tәrbiyemen, diny sauattylyqpen, balanyng jastayynan el túrmysymen aralasyp shiryghyp ósuimen keledi. Osy sebepten ata babalarymyzdyng batyr, bi, sheshen jәne tuma talant óner iyesi boluynda qazaq últynyng tarih ómir men uaqyt talabyna ilese bilgen qabileti jatyr.

Uaqyt bir orynda túrmaydy, zaman algha jyljidy. Uaqyt órisindegi zaman bolmysynyng erekshelikteri men belgileri úrpaqqa jýkteletin mindetine tәueldi. Óz dәuirining el bolashaghymen biriktiretin mindetin dúrys orynday bilgen úrpaqqana memleketining mýddesin saqtap, ózinen keyingi buyngha tabystap ketedi. Agha úrpaqtyng keyingi buyngha tabystaytyn dýniyeleri últtyq qúndylyqtar. Olardyng keyingi dәuirde ómir sýruine yqpal etetin últtyq qasiyetter. Últtyq qasiyetter bolmasa úrpaqtyng biregeylikte ómir sýru ústanymy qalyptaspaydy. Abay aitqanday últtyq sana bolmasa qara basynyng qamynan asa almaghan, bas basyna by bolghan ónkey qiqym últtyq ruhy joq adamnan shyghady. Osy sebepten úrpaqtyng zaman talabyna say izdenuine, ruhan kemeldenuine, biriguine yqpal etetin últtyq kod.

Ruhany janghyrudyng negizi últtyng qasetteri men ruhan qúndylyqtargha tәueldi bolsa, onyng әleumettik órisi qashanda bilimge, enbekke jәne tabandylyqqa kelip tireledi. Qazaq balasyna bilimning ruhyn týsindergen. Jeke adamnyng bilimge degen qúrmeti  onyng tolyqqandyng bilim aluyna, ruhan dengeyining qalyptasuyna qypal etedi. Abay men alash ziyalylarynyng zamanynda el túrmysynyng qiynshylyghyna qaramastan kózi ashyq, kókiregi oyau qazaq ziyalylarynyng shyghuyna yqpal etken qazaqtyng óner, bilim jәne ghylym turaly kemel týsinigi. Últtyq tәrbededegi uaqyttan qalmaytyn jәne bilimi tozbaytyn qúndylyqtar olardyng talapty, arly, jigerli, enbekqor, qiyndyqqa tózimdi, aqyldy jәne ruhany tereng boluyna yqpal etken. Osy túrghydan alash ziyalylarynyng bolmysyna, tarhy qyzmetterine qaraytyn bolsaq ruhan janghyru úrpaqtyng tariyh, otan, keler uaqyt aldyndaghy kisilik qasiyetterimen túlghalyq ústanymynyng әleumettik ortada qatar saqtaluy. Últtyq kodynan qol ýzbegen jeke adam zamanynan qalmaydy, óz zamanynda algha úmtylady, óz zamannyng jetistikterine qol jetkizedi jәne ony últ iygiligine ainaldyra alady. Alash ziyalysy Álihan Bókeyhanov jazyp ketkendey, «Ádildik joq júrtta, bereke birlik bolmaydy. Baylyqty ónermen, sharuamen, qyzmetpen izdemey, júrtty tonap, momyndy jylatyp izdegen myrzalar, qysty kýni ýngirde jatyp óz ayaghyn sorghan an mysalynda ghoy, qansha qomaghaylansa da, sorghany óz ayaghy» Ruhany janghyru janashyldyqqa qol jetkizu, zamannyng jetistigin baghyndyru. Janashyldyq әleumettik ortadaghy mәdeniyettilikpen ólshenui tiyis, paraqorlyq, jemqorlyq kýsh alghan tústa jeke adamnyn, әleumettik ortanyng ruhany janghyruy, janashyldyghy tejelip otyrady.

Tughan jerin úmytpaytyn adam tughan elin qadirleydi. Eldi qadirleu tughan jerding ruhyn boygha sinirip ósuden bastalghan. Sondyqtanda elde tuyp, elde túryp elge jany ashymaghan adam ziyalylar qatarynda bolghan emes. Ziyalylyqtyng birinshi sharty adamnyng tughan jerge, halyqqa jәne últ bolashaghyna degen shynayy janashrylyghynan bastau almaq.

Últtyq ruh bar jerde ruhany janaru kýsh alady. Memleket basshysy maqalada atap kórsetkendey últtyq sana, últtyq kod ruhan janarudyng týp qazyghy, últtyng negizi arqyly jeke adamnyn, halyqtyn, elding uaqyt talabyna say izdenui, enbek qoghamyn qúruy, uaqytty, enbek pen bilimdi, densaulyqty qatar baghalap, qatar qorghay alghan qogham últtyq ruhymen memleketine, qoghamyna, eline iygilik әkeletin dýniyelerdi qalyptastyrady.

Ýmbethan Quandyqúly Sәrsembiyn, Q. Júbanov atyndaghy Aqtóbe ónirlik memlekettik uniyversiytetining Áleumettik – sayasy pәnder kafedrasynyng mengerushisi, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347