Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
5848 6 pikir 22 Mamyr, 2017 saghat 12:52

Álemdik standart jәne qazaq mýddesi

Ónimning ózimizdiki bolghanyna ne jetsin?

Shiyrek ghasyrdan astam  Qazaqstan tәuelsiz memleket retinde ómir sýrip keledi. Búl uaqyt aralyghynda elimiz memleket basshysy  N.Nazarbaevtyng pikirinshe birneshe janghyrudy bastan ótkizipti. 2017 jylghy  31 qantarda  jana formatta jasalghan «Qazaqstannyng Ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» atty Joldauynda preziydentimiz: «Býgin men Qazaqstandy Ýshinshi janghyrtu jóninde mindet qoyyp otyrmyn»- dedi. Soghan sәikes bes negizgi basymdyqtardy bólip kórsetken edi. Múndaghy basty strategiyalyq maqsat retinde 30 ozyq elding qataryna kiru kózdelip otyr.

Búl maqalada Joldauda qozghalghan «Qazaqstanda jasalghan» brend pen sauda markasy turaly mәselege arnayy toqtalghymyz keledi. Óitkeni, tútynushynyng esinde qalatyn tabysty brend bәsekege qabilettilikting kórsetkishi bolyp tabylady. Tauardy әli satyp almay jatyp oghan senim tuady. Brend – búl kompaniya nemese bir elding tarihy, jaqsy bedeli, ataghy, tanbasy jәne minsiz beynesin  qamtityn kýlli qasiyetter jiyntyghy. Áriyne, Qazaqstan azamaty retinde әlemnning kez kelgen týpkirinde «Made in Kazakhstan» brendimen shyqqan ónimderding tútynushylardy an-tang qaldyryp jәne olardyng oghan japa-tarmaghay talasyp  jatqandaryn kórip últtyq maqtanysh  sezimin bastan keshirging keledi. Japondar men nemisterding jasaghan dýniyeleri siyaqty qazaqtardiki de joghary sapaly búiym retinde baghalansa ghoy dep bir armandap qoyasyn. Az bolsa da ónim ózimizdiki bolghangha ne jetsin!?. Biraq kóp adamdar búghan senimsizdikpen qaraydy.  Materialdyq baza, jana tehnologiya, ekonomikalyq negiz boluy qajettigin algha tartady. Alayda materialdyqtan bólek ruhani  dýnie men qúndylyqtardy  jasaumen tikeley baylanysty óndiris týri baryn qalay úmytugha bolady. Ruhany salada qazaqtar tóltuma dýnie jasay almaymyz ba? Bizding últ ishinde kreativti túlghalar joq degenge kim senedi?!

Songhy uaqyttardaghy baspasóz betterindegi ýn qosulardan, pikirlerden preziydentting «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy júrtshylyq arasynda edәuir janghyryq, silkinis tudyrghanyn bayqap otyrmyz. Halyqtyng ruhany taqyrypqa shóldep qalghany aiqyn kórindi. Sarapshylarymyz jana iydeologiyany qalyptastyrugha negiz bolatyn manyzdy qújat retinde baghalap otyrghan búl maqalada sayasy jәne ekonomikalyq janghyrudyng ruhany janghyrusyz jýzege asuy jetkilikti bolmaytyny moyyndalady. Elbasy «Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy» dep orynda atap ótedi. Últtyq nigilizmning nege әkeletinin bәrimiz kórip otyrmyz. Jastarymyzdyng týrli jat aghymdardyng jetegine erip ketuining bir sebebi ghasyrlar boyy jinaqtalghan últtyq salt-dәstýrlerdi mansúqtaudan, odan bas tartudan bolyp otyr. Últtyq kod pen mәdeniyet saqtalmasa bizdi qanday qauip- qater kýtip túratynyn el basqarushylary týsingenine óte quanyp otyrmyz. Endi týrli saladaghy  basshylar bәrine ortaq, әmbebap ýlgi bolmaytynyna ashy jeke tәjiriybesiz- aq kózderi jetse tipti jaqsy bolar edi. Óitkeni, bayqap kóru men qateler әdisi keyde bizge tym qymbatqa týsip jatady.  Soqyr kóshiru men elikteu jergilikti erekshelikti eskermeuge әkeledi jәne shygharmashylyq qabilet pen oilaudyng damuyna kedergi jasaydy.

Bilim men ghylym standarty:  qazaq jerine kenguru jersine me?

Songhy uaqyttary jahandanu ýderisining damu qarqynyn kórsetetin bir belgi retinde  bilim berudi internasionalizasiyalau qúbylysyn aityp jýrmiz. Búl úghymdy otandyq ghylymy júrtshylyqtyng leksikonyna tolyq endi deuge әli erte. Onyng ýstine kenestik shekpennen shyqqan, postkoloniyalyq elder ýshin «internasionalizasiya» (internationalization) termiyni sayasi  maghynadaghy «internasionalizm» (internationalism) termiynimen úshtasyp jatyr. Soghan sәikes, psihologiyalyq qabyldau túrghysynan ol  «últshyldyqqa» kereghar antiyteza  retinde, bilim berudi últsyzdandyru sekildi estiledi.  Ár týrli auditoriya ýshin onyng týrlishe maghynasy bolghandyqtan ony dәl anyqtap alu qajet bolyp túr. Onyng ýstine internasionalizasiyalau sharalary  joghary jaqtyng bastamasymen qolgha alynghandyqtan, ony tómendigilerding týsinui men qoldauy manyzdy. Týsindiru júmystary dúrys jýrgizilmegendikten ony ayaghyna deyin úgha almay jatyrmyz. Býl jerde sanadaghy assosiasiyalarmen de júmys jasau kerek.

Úzaq uaqyt otarshylyq qamytyn kiygen qazaqtardyng ýirenshikti sanasynda «internasionalizm» sózi  beytarap   týrde emes, belgili bir emosiyalyq zaryadtalghan, emosiyalyq renkke ie úghym. Áygili seksen altynyng Jeltoqsanynan keyin KOKP Ortalyq Komiyteti 1987 jylghy 1 shilde aiynda «Qazaq respublikalyq partiya úiymynyng enbekshilerge internasionaldyq jәne patriottyq tәrbie beru jónindegi júmysy turaly» arnayy qauly qabyldaghan edi. Ol qaulyda respublikanyng partiya komiytetteri últtyq sayasatta ýlken qatelikter jibergeni, Almaty kalasynda jetoqsan aiynda oryn alghan tәrtipsizdikter qazaq últshyldyghynyn  kórinisi boldy  delindi. Sol zamanda bizding ghalymdar men pedagogtar jastar aldynda internasionalizm jóninde jiyi-jii leksiya oqugha mәjbýr boldy. Sondyqtan «internasionalizm», «internasionalizasiyalau» degende qazaqtardyng saqtyq tanytuy týsinikti. Sol tarihy oqighalargha kuәger úrpaq ókilderi  aramyzda kýni býginge deyin jýr. Kenestik zamanda joghary oqu oryndarynda proletarlyq internasionalizmdi nasihattaghan pәnder oqytyldy. Últtymyzdyng ústazy Ahmet Baytúrsynúly kezinde  «internasionaldy» qazaqsha “bibauyrmal” dep audarghan eken. Osy internasional – bibauyrmal sayasatyn alash qayratkerlerining qoldamaghanyi belgili. Ahmetshe audarsaq, internasionalizasiya - biyúlttanu bolyp shyghady. Býgingi tanda sheteldik mamandar bilimdi internasionalizasiyalau úghymyna «joghary bilim beruding maqsattary, funksiyalary men qajettilikterine halyqaralyq, mәdeniyetaralyq jәne jahandyq ólshemderdi endiru, integrasiyalau prosesi» degen anyqtama berip jýr (Dj. Nayt). Internasionalizmdi jaqtaushylar últtyng emes, әlemning azamaty bolghandy biyik múrat sanaydy Transúlttyq túlgha, jahandyq azamat bolu – Batys elderining basty qúndylyqtary.

Jalpy joghary oqu oryndarynyng halyqaralyq standarttargha sәikes kelui bilim beruding sapasyn arttyrady dep eseptelinedi. Alayda Batys elderi men Avstraliyadan bastau alghan bilim beruge naryqtyq túrghydan kelu konsepsiyasy ony tauar retinde, qyzmet kórsetu týri retinde  baghalaugha, bilimdi kommersiyalandyrugha әkeldi. Bilim beru ózining bastapqy izgi maqsatynan (adam әleuetin ashushy, túlghany damytushy, qoghamdyq iygilik, әleumettik jauapkershilik pen lift boluy jәne t.b.)  aiyrylyp qaldy, ol payda tabu, utilitarizmge (qúr paydagha úmtylushylyqqa) әkep soqty.   Bilim sapasyn jaqsartudan góri, tabys tabugha mýddelilik artty. Ziyalylar tarapynan búl mәsele jayly manyzdy súraqtar tuyndauda: eng bastysy - internasionalizasiyalaudyng maqsaty qanday? Kýtiletin payda men nәtiyjeleri qanday bolmaq? Internasionalizasiyalaudyng astarynda ne bar, onyng negizinde qanday qúndylyqtar jatyr? Internasionalizasiyalaudyng ong jәne teris әserleri qanday? Últ taghdyryna qatysty saldary qanday?

Bolon prosesining mýshesi retinde Qazaqstan otandyq bilim beru jýiesin janghyrtugha mindetti. Biraq qatardaghy oryndaushylargha reformanyng maqsaty dúrys týsindirilui tiyis. Eshkim ózi dúrys úqpaghan, maghynasyz júmysty jasaghandy qalamaydy. Úiym men mekeme basshylary óz qyzmetkerlerine jýrgizilip jatqan júmystardyng elimizding damuy ýshin tiyimdiligin, últqa jәne qoghamgha paydasy baryn kórsetu kerek. Internasionalizasiyalaudyng maqsaty kommersiyalyq paydany kózdeu әlde otandyq ghylymdy damytu ma? Jahandanu jaghdayynda últtyq mýddeni qalay saqtaymyz? Óitkeni, bilim berudi internasionalizasiyalaudyng bir maqsaty ortaq enbek naryghyn qúru, adam kapitalyn qayta bóliske salu. Júmys kýshining erkin almasuy erikti týrde bolsa tipten jaqsy. Jeke adam ýshin bilim berudegi jahandanudyng paydaly jaghy  kóp: kәsiby ósu, ózining qabilet-qarymyn ashu, shygharmashylyq iydeyasyn jýzege asyru jәne t.b. Jaghdayyndy jasaghan elderge op-onay ketip qalasyn. Al memleket ýshin she? Elimizding kózi ashyq, kókiregi oyau toptary jýrgizilip jatqan reformalardy, janghyrtulardy belsendi taldap, synap әri tekserip qongha tiyispiz. Ol innovasiyagha, janartugha qarsylyq  degendi bildirmeydi. Bәrin últtyq sýzgiden ótkizu manyzdy.         Kez kelgen memleket tek izgi niyetten, taza alitruistik pighyldan  әreket etpeydi.  Qarjylyq túrghyda shet elden kelgen studentter býkil әlem boyynsha uniyversiytetter ýshin eleuli tabys kózi bolyp tabylady. Oghan Úlybritaniya men AQSh tәjiriybesi  aiqyn mysal. Búl elderde joghary oqu oryndary arasynda bilim beru qyzmetterining әlemdik naryghynda, sheteldik studentterdi tartu ýshin bәsekelestik pen qatang kýres oryn aluda. Bilim beru qyzmetining eksportyn keneytu - manyzdy strategiyalyq mindet. 2025 jylgha qaray, halyqaralyq bilimge degen súranys 7,2 mln. deyin ósedi dep boljanuda.

Býgingi tanda әl- Faraby atyndaghy QazÚU- de keybir mamandyqtar boyynsha bilim beru baghdarlamalaryn ózgertu júmystary jýrgizilude. Mәselen, psihologiya mamandyghynyng oqu baghdarlamalary týbegeyli týrde ózgerdi deuge bolady. Ásirese, magistratura men doktorantura baghdarlamalary batystyq joghary oqu oryndary baghdarlamalarynyng kóshirmesine ainaldy. Biraq, bizdi oilandyratyn mәsele: búl oqu baghdarlamalaryndaghy qazaqstandyq mazmúnnyng ýlesi. Jalpy qazaqstandyq erekshelik qanshalyqty saqtalghany. Baspasóz betterinde otandyq ónim turaly jii aitamyz. Ony memleketting daghdarysqa qarsy sayasatynyng manyzdy baghyty dep sanaymyz. Alayda praktikada ony qanshalyqty qoldaudamyz? Búl jerdegi negizgi mindet – otandyq tauarlar men qyzmetterge, ónimderge ishki súranysty yntalandyru. Qazaqstandyq ýlesti damytu – búl Elbasymyzdyng ýkimet aldyna qoyghan «Ýkimet ýshin qazaqstandyq ýlesti damytu eng birinshi mәselege ainaluy tiyis. Biz ony eng bolmaghanda 50% deyin jetkizuge mindettemiz» degen strategiyalyq tapsyrmasyna sәikes bolyp tabylady. Materialdyq emes, ruhany ónimderde de otandyq sipat boluy tiyis. Qazirgi uaqytta qazaqstandyq qamtudyng boluyn rastaytyn ST-KZ sertifikaty bilim beru qyzmetine berilse artyq bolmas edi. Oqytu baghdarlamalaryn ST-KZ sertifikatta kórsetilgen qazaqstandyq qúramnyng payyzdyq qatynasymen ózara sabaqtastyru kerek. Kem degende syrtqy elderding tәjiriybesin bizding elge layyqtauymyz kerek. Biologiyalyq ghylymdarda «akklimatizasiya» degen úghym bar. Ol hayuanattardy, ósimdikterdi jana jerding jaghdayyna ýiretu, beyimdendiru, jersindiru degen maghynany beredi. Afrikanyng jolaq týsti taghy jylqysy (zebra) men avstraliyalyq kengrudi Qazaqstangha kózsiz әkele salmaysyn. Yaghni, kez kelgen ekojýiege bógde dýniye  jersinui tiyis. Sondyqtan kóshiru prosesinde óte saq boludy, mýmkin bolatyn saldardy eskerudi qajet etedi. Belgili bir týrdi jana audangha qonystandyru ýshin de keshendi jaghdaylar jasalynady eken. Múnday talaptyng bilim jýiesine de qatysy bar. Shetelden importtalghan oqu baghdarlamalary nelikten Qazaqstan sertifikatyn almaytyny týsiniksiz. Keybir oqu baghdarlamalarynyng ózge elding naryghyna baghyttalghanghanyn qalay esten shygharyp alamyz. Áygili Nestle kompaniyasynyng japondardyng shәiden kofe ishuge búru әreketinen eshtene shyqpaghany belgili. Shәidi jaqsy kóretin ózbekterge  kofeni satyp payda taba almaysyn. Qansha ýgittegeninmen olar shәihanadan kofehanagha auyspaydy. Naryq auditoriyasynyng últtyq kodpen baylanysy baryn marketologtar jaqsy biledi. Demek, bilim berudi internasionalizasiyalaymyz dep shamadan tys bir shekten ekinshi shekke shyqpay ontayly ortany ústanuymyz kerek. Bizding oiymyzsha, Qazaqstanda bilimdi internasionalizasiyalau jәne onyng últtyq sipatyn saqtau arasyndaghy tepe-tendikti tabu mәselesi bar. Amerikandyqtar «últtyq qauipsizdik» pen «últtyq bilim beru» arasyna tendik belgisin qoyady eken. Olar eger bilim sapasy men mazmúny ózge  últ tarapynan anyqtalyp,  eriksiz mәjbýr etiletin bolsa búl әskery әreket dep baghalanugha tiyis dep sanalady. Sondyqtan bilim mazmúnyndaghy últtyq bólik pen jalpy adamzattyq bólik arasyndaghy ara qatynas nazardan tys qalmau kerek. Jana baghdarlamalardyng maqsaty mәngýrt úrpaq, mәngýr maman dayarlau ma? Sonday- aq, ótken tarihymyzda ózin aqtaghan bilim beru tәjiriybelerin mýldem joqqa shygharu qanshalyqty dúrys? Kórshi konfusilyq mentaliytettegi Qytayda kez kelgen jana nәrse kez kelgen eskiden nashar delinedi, al býgingi  bilim salasynda kez kelgen jana nәrse kýni búryn eskiden artyq dep baghalanady. Innovasiya degenimiz jana men eskining dialektikalyq biriligi ekendigin  esten shygharyp alamyz. Áytpese sheteldik uniyversiytetterding baghdarlamalaryn dýniyetanymdyq astaryna ýnilmey, onyng mәnin týsinbey soqyr eliktep qúr kóshirip alyp jatqandardyng qylyghyn qalay baghalaymyz? Batystaghyday tәrbie - otbasy men jeke studentting sharuasy, al eng bastysy- olardy intellektualdyq túrghyda damytu desek onda әngime bólek. Alayda bizding memlekettik bilim standarttarynda túlghanyng ruhany -adamgershilik  damuy da kózdelgen ghoy. Ál- Faraby babamyz aitqanday, tәrbiyesiz bilim beru qauipti ekendigin eskeruimiz qajet. Árbir el óz ekonomikalyq jәne sayasy mýmkindikterine sәikes joghary bilimdi internasionalizasiyalau (halyqaralyq standarttardy engizu) strategiyasyn jasaydy. Bilimdi internasionalizasiyalau jergilikti ólshemdi tolyqtyru, ýilestiru jәne keneytu ýshin arnalghan, biraq odan ýstem bolu shart emes. Internasionalizasiyalaudyn  beyimdelmegen sheteldik ýlgilerin engizu ontayly nәtiyjege әkelmeydi. Kórshi Resey elining preziydenti Vladimir Putin bir sózinde, ómirdi qúrudyng dayyn ýlgisin kompiuterlik baghdarlama siyaqty basqa memleketke ornata saludyng uaqyty ótti degen edi. Biz bilimdi internasionalizasiyalaudyng eng ontayly joly qanday ekendigin ózimiz izdeuimiz kerek.

Jyl sayyn joghary oqu ornyn tamamdap shyghatyn diplomdy jas mamandardy júmyspen qamtamasyz etudi jýzege asyrudyng bir joly  ofsettik sayasat. Ofsettik sayasat tek ekonomikagha ghana emes bilim men ghylym salasynda da basym baghdar bop tabyluy tiyis. Búl memlekettik iydeologiyagha ainaluy kerek. Al týpting týbinde kez kelgen baghdarlama memleketting ónerkәsibin, otandyq júmys kýshin damytugha baghyttaluy kerek. Tek óz elimizdegi adam kapitalyn damytu tehnologiyalyq serpiliske negiz bola alady.

(Jalghasy bar)

Jaras Seyitnúr, Ál Faraby atyndaghy QazÚU ding jalpy jәne qoldanbaly psihologiya kafedrasynyng dosenti, psihologiya ghylymdarynyng kandidaty 

Abai.kz

6 pikir