El damuynyng dingegine ainalghan Últ jospary – últ pen úlystardy úiystyratyn, ótkir de útqyr iydeyagha qúrylghan keshendi is. Elbasy úsynghan 5 institusionaldyq reforma el arasynda birden qoldau tauyp, jalpyhalyqtyq reformagha ainaldy. Búl – Últ josparynyng kókjiyegi ken, manyzy men nәtiyjesi orasan zor ekeninin, qazaq elining damyp kele jatqanynyng aighaghy. Elba­synyng reformalyq baghdary men ony oryndau jolyndaghy tiyanaqty 100 qadamy – elimizding ósip-órkendeuining úly jospary. Álemning aldynghy qatarly eline ainalu jolynda elimiz shiyrek ghasyrdan astam kezende talay belesterdi baghyndyrdy, tamyry terende jatqan tól tarihymyzdyng jana betteri ashyldy. Osy qysqa ghana uaqyt ishinde ekonomikalyq jәne әleumettik manyzy zor jobalardy qolgha alyp, әlemdik dengeydegi is-sharalardyng ótuine úiytqysy bola bildi. Solardyng biri jaqyn kýnderi bastalatyn «EXPO-2017» kórmesin ótkizu Qazaqstannyng halyqaralyq dengeyde algha jyljuyna jasalghan ýlken qadam dep bilemiz. EXPO sekildi halyqaralyq kórmelerge qatysu – qay elding bolsa da әleuetin dýniyejýzine pash etuge berilgen tamasha mýmkindik. Onyng ýstine, әlem aldynda ózining damu dengeyin is jýzinde dәleldey otyryp, sharany joghary jauapkershilikpen ótkizu – әri qúrmet, әri ýlken jauapkershilik. Búl – elding de, sol elde túratyn qogham mýshelerining de betbeynesin tanytatyn tarihy shara.

«Últ josparynda» memleket tarapynan halyqtyng ruhaniy-mәdeny damuyna da basa nazar audarylghan. Tәuelsizdik alghan jyldardan beri kóptegen iri reformalar, onyng ishinde әleumettik-ekonomikalyq, sayasiy-mәdeni, ruhany salalardaghy manyzdy sharualar jýzege asyryldy. Álemdik sarapshylar Qazaqstannyng az uaqyttaghy jetistikterin eldegi túraqtylyqpen, etnosaralyq, konfessiyaaralyq dostyqpen jәne toleranttylyqpen baylanys­tyrady, óitkeni túraqtylyqty damuynyng túghyry etpegen elding bolashaghy da búlynghyr bolatyny sózsiz.

Tәuelsizdik jyldary ishinde elimizde qanday din men etnomәdeniyetke jatatynyna qaramastan, barlyq qazaqstandyqtardyng jalpy últtyq birligi men kelisimining erekshe ýlgisi qalyptasty. Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining V Sezining ashyluynda Últ kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev shiyrek ghasyrgha juyq tәuelsizdigimizde Qazaqstannyng ruhany qayta órleu dәuirin bastan ótkergendigine dinbasylar men sayasy qayratkerlerding nazaryn audaryp: «Elimizde júmys isteytin barlyq dinderding pastvalary – bir ýlken qazaqstandyq otbasynyng mýsheleri. Bizding bәrimiz birlesip, dýrdarazdyq pen úrys-keriske jol bermeytin jana el qúrudamyz», – degen bolatyn. Býgingi tanda elimizde 2017 jyly 5 sәuirdegi esep boyynsha elimizde 18 konfessiyany qúraytyn 3663 diny birlestikter tirkelgen, onyng ishinde basym kópshiligi Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna (QMDB) qarasty (2570) meshitter bolsa, al ekinshi orynda – Qazaqstannyng Pravoslaviyelik shirkeuining (332) diny ghibadat oryndary. Sonymen qatar elimizde 335 missioner qyzmet etedi.

Endigi mindet – barlyq konfessiyalardyng arasynda qalyptasqan jarasymdy dostyq pen ózara týsinistikke, kelisim men birlikke, toleranttylyqqa syzat týsirip almau.

Elimizdi janartugha baghyttalghan Últ jospary – «100 naqty qadamda» etnikalyq jәne diny aiyrmashylyqtaryna qaramastan, barlyq qazaqstandyqtardyng jarqyn ómir sýrui oilastyrylghan. Sonymen qatar «Qazaq­stan-2050» strategiyasy men «Mәngilik El» jalpyúlttyq iydeyasynda qalanghan sheshushi basym­dyq­tardy jýzege asyrudyng naqty jol núsqaushy kartasy ispetti. Onyng ýstine Elbasy N.Nazarbaevtyng jaqynda jariyalanghan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy reformany jýzege asyrugha tyng kýsh-jiger bergeni de aqiqat. Maqalanyng әrbir tarmaghy, onda sóz bolghan keleli mәseleler kópting kókeyinde jýrgen kýdikti seyiltti.

Endi baghytymyz – aiqyn, maqsatymyz – anyq, tek kezen-kezenimen jýzege asyru men naqty maqsat­targha qol jetkizu mindeti túr. Elbasy bastaghan, eli qoshtaghan auqymdy reformalardy jýzege asyru ýshin әr azamat intellek­tualdy jigerli bolyp, tikeley atsalysuy kerek. Sonda ghana biz el birligin odan әri nyghaytyp, tәuelsizdigimizdi mәngilik etemiz.

Túrar Ábuov, QR DIAQM DIK Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng bólim basshysy, bas ghylymy qyzmetker

Abai.kz