Senbi, 31 Shilde 2021
Áleumet 5798 5 pikir 23 Mamyr, 2017 saghat 10:01

Ýkimetting jataqjaylardy «Núrly jerge» engizbeui zangha qayshy

Juyrda BAQ Premier-ministr B. Saghyntaevtyng bizding saualgha jauabyn jariyalady, onda  ol: «Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytudyng 2017-2021 jyldargha arnalghan baghdarlamasy ayasynda qyzmettik túrghyn ýy jәne jastargha arnalghan jataqhanalar qúrylysyna 2017 jyly 1,4 mlrd. tenge kózdelgen», - dep mәlimdedi. Alayda jataqhanalardyng «Núrly jer» túrghyn ýy qúrylysy baghdarlamasyna engiziluin ýkimet «әli erte» jәne negizsiz «budjettik qarajattyng júmsaluy» dep esepteydi. Odan bólek, premier múnday túrghyn ýilerde sanitariyalyq normalardyng saqtaluymen problemalardyng tuyndaytynyn atap ótti.

 

«Aq jol» fraksiyasynyng deputattary býgingi joldanyp otyrghan jauap hatynda Ýkimetke jataqhanalar qúrylysy mәselesindegi týbegeyli qoldau kórsetkenderi ýshin alghysyn bildiredi, degenmen mynaday sebepter boyynsha onyng kólemderimen qanaghattanbaydy.

Birinshiden, qalagha kóship kelip otyrghan auyl jastarynyng túrghylyqty jerlerindegi jappay antisanitariya BÝGINGI KÝNNING ÓZINDE KENG ETEK JANGDA. Búl taqyrypta әleumettik jelidegi pikir-talastar men rolikter baraktar men jertólelerding barynsha mardymsyzdyghy men qorlyghyn kózge jayyp saldy, býgingi tanda búnday jaghdayda bizding jýzdegen otandastarymyz kýn kórude.

«Aq jol» partiyasynyng algha qoyyp otyrghan mindeti – osy «shanhay» men «garlemderden» jastardy qútqaru, olargha adamgha layyq, meyli shaghyn kólemdi bolsa da, jeke baspanasyna qol jetkizu mýmkindigin beru. Sanitariyalyq torap mәselesi búl jerde ekinshi kezekte jәne de túrghyn ýiding qúnyn qysqartudyng kórneki mysaly retinde keltirilgen. Shyn mәnisinde, jataqhanalar dәlizdik/seksiyalyq ýlgide (kampustar), sol siyaqty qonaq ýy ýlgisinde (jeke santoraptarmen) de boluy mýmkin. Jәne de búl bizding «oylap tapqanymyz» emes, búl 2015 jylghy 3 nauryzda Últtyq ekonomika ministrimen bekitilgen qoldanystaghy «Kommunaldyq maqsattaghy obektilerge qoyylatyn sanitariyalyq-epiydemiologiyalyq talaptardyn» 41-tarmaghy. Odan basqa, osy qaghidalardyng 10-tarmaghymen tek jalpy sanitariyalyq talaptar ghana emes, sonymen birge «su ótpeytin shúnqyry bar aulalyq dәrethana» kózdelgen, biz búny qoldamaymyz. Sondyqtan, antisanitariyagha syltau jasamas búryn, Premier-ministrding jauabyn әzirlegenderge – eng aldymen – Investisiyalar jәne damu ministrligining Qúrylys komiytetining tóraghasynaóz qúzyrsyzdyghymen basshylyghyna kólenke týsirmes ýshin zannamany bilgeni jón bolar edi.

Taghy da aitamyz, sanitariyalyq torap mәselesi basty emes. Eng bastysy: kópshilik, tipti, 6-10 mln tenge qúnymen bir bólmeli pәterlerge qol jetkize almay otyrghanda, shaghyn kólemdi jataqhanalar túrghyn ýiding qúnyn 1,5-2 ese azaytugha mýmkindik beredi. Birqatar qúrylys kompaniyalary múnday bagha boyynsha túrghyn ýy qúrylysyna dayyn ekenderin mәlimdedi. Jәne de búl kóptegen qazaqtandyqtar ýshin tyghyryqtan shyghudyng bir joly. Nelikten, әleumettik shaghyn kólemdi túrghyn ýy ýshin qúrylys normalary bolghanymen, ýkimet ony memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasyna engizbeydi? Bizding oiymyzsha, búl – ózine qymbat pәter satyp alugha mýmkindigi joq halyqty kemsitu bop tabylady. Sonda olar qayda túruy kerek?

Tolyq jabdyqtalghan jataqhanalargha qarsy shyghatyndar bizding otandastarymyzdy olar býgin kýn keship otyrghan jerlerinde: las, әri suyq baraqtarynda qaldyrudy úsynady. Olardyng ornyna eshtene de úsynbaydy. Biz bolsaq, osy qiyn jaghdaydan shyghu jolyn izdeu – bizding paryzymyz dep sanaymyz.

Ekinshiden, múnday mindetting «әli erte» degenine keletin bolsaq: «Núrly jer» baghdarlamasy jyl sayyn 100 myng pәterden paydalanugha engizudi josparlap otyr jәne 15 jyl ishinde 1,5 mln. múqtaj adamdy túrghyn ýimen qamtamasyz etudi kózdeydi. Múnday tәsil eki manyzdy faktordy eskermeydi: a)  múqtaj adamdardyng sany ýnemi ósetin bolady. Eldegi halyq sany jyl sayyn 200-250 myng adamgha kóbeyedi, al olar baghdarlamada eskerilmegen; ә) sonday-aq urbanizasiyalau ýderisi: songhy jyldary auyldan qalagha jyl sayyn 100 mynnan astam adam kóship keledi, al 2015 jyly olardyng sany, tipti, 300 myng bolghan.

Basqasha aitqanda, qazirgi redaksiyadaghy «Núrly jer» baghdarlamasyn qanshalyqty sәtti iske asyrghanymyzben, 15 jyldan keyin túrghyn ýy mәselesi sheshilmeydi, al múqtaj adamdardyng sany 2-2,5 mln. adamgha deyin jetetin bolady.

Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytudyng baghdarlamasynda jataqhanalar qúrylysyna kózdelgen 1,4 mlrd. tg – tenizge qúighan bir tamshy tәrizdi: «Núrly jer» baghdarlamasynyng normalary boyynsha búl qarajatqa 500-den aspaytyn túrghyn ýy salugha bolady, al jyl sayynghy qajettilik 300 ese joghary.

Sondyqtan «әli erte» turaly aityp ta keregi joq: kerisinshe, biz búl problemany sheshumen tym kesheuildep jatyrmyz.

Ýshinshiden, Ýkimetting «Budjetke qarjylyq jýkteme» men «qarajattyng negizsiz júmsaluy» turaly payymdaularyn daulasugha túrarlyq dep esepteymiz.

Sóitip, «Núrly jer» baghdarlamasynyng barlyq baghyttary (jaldamaly túrghyn ýidi qospaghanda), bankiden nesie alumen baylanysty, tipti, JTQ-ni qosa alghanda, múnda jer telimderining iyeleri әkimdikting tandauy boyynsha qúrylysshylardy jaldaugha mindetti. Búl jerde memlekettik qoldaudyng songhy benefisiarlary bankter men qúrylys kompaniyalary bolyp tabylady. Mýmkin, bank sektory men túrghyn ýy naryghyn jandandyru ayasynda búl qajetti shara shyghar.

Degenmen, JTQ ýshin kez kelgen menshik iyesi, qúrylysshygha qaraghanda, ózi ýshin tiyimdi, әri ýnemdi baspana salyp alady. Ákimdikterge qúrylys sapasyn baqylaudy qaldyru jón bolar edi, al qúrylys kompaniyalaryn jaldaudy tek núsqau retinde úsynatyn bolsa. Nәtiyjesinde edәuir qarajat ýnemdeledi, olardy shaghyn kólemdi túrghyn ýiler qúrylysyna júmsaugha bolar edi.

Odan bólek, múnday túrghyn ýidi ipotekalyq nemese jinaqtamaly nesiyeleu baghdarlamasyna engizuge bolady. Ranking.kz sarapshylarynyng esepteuleri boyynsha, 1-bólmeli pәterding ipotekasyn tóleuge ortasha tabysy bar qazaqstandyq ýshin 14 jyl kerek. Býkil kórsetilgen uaqyt boyy adam qarjylyq mindettemelerining qysymynda jýredi jәne balalargha arnalghan tauarlardy qosa alghanda, tauarlardyng basqa týrin satyp aluda ózin shekteydi.

Shaghyn kólemdi túrghyn ýilerdi nesiyeleu baghdarlamasyna engizu – búl merzimderdi jәne azamattargha qarjylyq qysymdy edәuir qysqartugha mýmkindik beredi. Odan bólek, ol qatysushylardyng sanyn keneytu esebinen múnday nesiyeleudi shynayy jandandyrugha jәne qaryzdardyng shaghyn somalary túrghysynda onyng qaterin tómendetuge qabiletti.

Jәne de, eng kókeykesti mәsele. Elbasymyzdyng juyrda shyqqan «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda, barlyq etikalyq baghdarlanuy jaghdayynda, tereng әleumettik-ekonomikalyq mәseleler de qozghalghan bolatyn. «Ruhany janghyru últtyq sananyng týrli polusterin qiynnan qiystyryp, jarastyra alatyn qúdiretimen manyzdy», - dep jazady Núrsúltan Nazarbaev. Búl jerde әleumettik menmenshildikti jәne etnikalyq senimsizdikti joi; últtyng «naghyz» jәne «shala» qazaqtargha bólinu ýderisi; radikalizm men qúqyqtyq nigilizmdi boldyrmau turaly sóz boluda dep esepteymiz, osy atalghandardyng kóbisi qoghamnyng ýdeyip bara jatqan әleumettik jikteluine týrtki bolady.

Búny Núrsúltan Ábishúly pragmatizm qaghidaty arqyly joidy úsynady: halyqtyng shynayy mýmkindikterine sýiene otyryp, ómirding sapasyn jaqsartu. «Qazirgi qoghamda shynayy mәdeniyetting belgisi – orynsyz sәn-saltanat emes. Kerisinshe, ústamdylyq, qanaghatshyldyq pen qarapayymdylyq, ýnemshildik pen oryndy paydalanu kórgendilikti kórsetedi», - dep atap ótedi Elbasy.

Túrghyn ýy mәselesi – osynday jikteluding kórneki qúbylysy. Kóptegen qazaqstandyqtar ýshin jeke menshik baspanaly bolu әli de baylyqtyng bir týri bop sanalady. «Núrly jer» baghdarlamasy da búl payymdy tek negizdey týsedi, óitkeni ol tek 1,5 mln  adamgha ghana shaqtalghan, solardyng ishinde negizinen: memlekettik qyzmetshiler, budjet qyzmetkerler, ipotekany tóleuge qabiletti auqatty adamdar (tabysty kәsipkerler men últtyq kompaniyalardyng menedjerleri), ne bolmasa әkimdikterding kezegi boyynsha az qamtylghan azamattar.

Qalghan otandastarymyz baghdarlamadan tys qaldy. Shyn mәnisinde qaraytyn bolsaq, túrghyn ýy jaghdayyn jaqsartyp jatqan azamattardyng sany tipten az. Auqatty otbasylar jananyng ýstine jana (ekinshi, ýshinshi, besinshi) pәterlerdi satyp aluda – jәne de tek jaldaugha ghana aqshasy jetetin adamdargha jalgha beredi, solardyng esebinen óz ipotekalaryn óteydi. Sóitip, әleumettik tensizdik ýdeye týsedi, bireuleri memleket esebinen óz aqshalay qarajatyn kóbeytip jatsa, basqalary – qúr alaqan qalady. Alayda, olar da – biz ben sizding otandastarymyz!

Sol sebepti, «Aq jol» fraksiyasy qúny neghúrlym qoljetimdi bolatyn shaghyn kólemdi túrghyn ýilerdi «Núrly jer» baghdarlamasyna engizudi úsyndy. Bizneste mynaday zandylyq bar: úsynystar jelisi neghúrlym auqymdy bolsa, әr satyp alushynyng ózining qaltasy kóteretindey tauar satyp alu mýmkindigi de soghúrlym joghary bolady. Sondyqtan túrghyn ýy qúrylysyna olardyng mýmkindikterine sәikes halyqtyng barynsha keng sanattaryn júmyldyru – túrghyn ýy naryghyn jandandyryp, onyng qúnyna yqpal etuge qabiletti.

«Biz túrghyn ýidi maqtanatyn baylyq emes, ómir normasy etudi úsynyp otyrmyz. Búl birtindep qoghamdaghy әleumettik jikteludi joy ýshin qajet, bizding bolashaghymyzdy las baraqtardan alyp shyghu ýshin qajet. Sonymen birge, búl sheshu joly elimizding ózge de neghúrlym manyzdy mindetterge bet búruyna jol berer edi», - delingen hatta.

Azat Peruashev,

QR Mәjilis deputaty

Abai.kz

5 pikir