Kezinde «kazino» degen kәzzәp, qúmarhanalar boldy. Jyn-shaytannyng bәri sol mangha ýimeleytin. Qúmar oiyn – Alla-Taghalanyng tyighan nәrselerining biri, búl – haram oiyn, naghyz zúlmat! Allany tyndamaghandar erte me, kesh pe, qaharyna úshyraydy. Qansha adam osy «magnitti qúmaroyynnyn» tiri qúrbandaryna ainaldy.

Býgingi kýnimiz ótken kýnnen jaman, biraq, bolashaq, aldaghy kýnnen jaqsyraq pa deymin. Sebebi, adam balasy kýn ótken sayyn eselene azuda. Búrynghy kazino belgili bir jerge ornalasatyn edi jәne oghan tek qana qaltalylar keletin edi, sany az edi. Sonyng ózinde halyqqa ziyany tiygeni sebepti ýkimet kazinony joq qylghanday kórinis kórsetip halyqtyng seniminen oryn alghan bolatyn. Yaghni, ýkimet kazinony japty. Biraq, búl kezekti aldau, kezekti kózboyaulary edi. Al endi sol kazinonyng atyn ózgertip jәne payda bolghanyna da biraz jyldar boldy. Tek payda bolmady, «sendermen songhy demim qalghansha kýresemin» dep 10 ese qaharlana payda boldy. Ózgertken esimderi – bukmeker, olimp, t.s.s - lar boldy. Yaghni, búlar – kazinonyng uly júmyrtqalary, «yadnyy lichinkalary!».

Qazirgi tanda Qúlsary qalasynda 60-qa juyq qúmarhanalar ashyldy. Onyng bireuining ózi qansha esi ketken essiz adamdy esten tandyryp dualauda. Salalary ainalasyndaghy auyldyq jerlerden de boy kóterip ýlgerdi. Búl degen – baryp túrghan súmdyq, masqara emes pe? Búl degen – úrpaqty mәngýrt etip jaulau ghoy! Azghyndyqtyng shegi emes pe? Atam qazaq: «Qoy terisin jamylghan qasqyrlar» dep dәl osynday súrqiyalardy aitqan ghoy. «Kәsipkerlikti qoldau» baghdarlamasy boyynsha búl qúmarhanalardy japtyrugha ýkimet sharasyz bolyp otyr. Japtyrmaq týgili tekseruge de qaqysy joq bolyp qaldy. Sebebi, búl «saytanoyynnyn» iyeleri kәsipkerler bolyp tabylady, al kәsibin dóngeletkenderge (ol haram ba, halal ma, ol jaghy ajyratylmastan) zang meyirimmen qaray qoydy. Búlar ýkimetke salyq tóleydi-mys. Qalaysha?

Adam balasy birnәrse jasarda sәl oilanu kerek emes pe? Ne nәrsening de eng әueli paydasy men ziyany ekshelmey me? Onda salyghyn tóleyik te apiyn, esirtki satayyq, bir adam bayysyn da qalghany opat bolsyn. Salyghyn tóletip jezóksheler ýiin kóbeyteyik, ýilese me? Mysaly, qúmarhana mәselesine kelsek, bir adam shirip bayidy eken de, al qalghandary sonyng tónireginde qyrylyp óledi eken. Al búl iste negiz, maqsat, mýdde bar ma? Qansha adam sonyng tónireginde bir-birimen qyrylysuda, qanshasynyng qaltasy qaghylyp óshin ózge bireuden aluda, qanshasy osy oiyn ýshin óz ýiin, óz jerin satuda, qanshasy osy ýshin úrlyq jasauda, kisi tonauda, aldap-arbauda, bar mýlkin saluda, qanshasy auzy kýiip dargha asyluda, janúyadan airylyp shanyraqtary shayqaluda, aita berse san jetpeydi. Sonda kimge payda kimge ziyan?

Arty qayyrsyz, bereketi joq qúmar oiyn qansha adamdy «adam sanatynan» shygharyp jiberdi? Búl qúmarhanalardyng janbyrdan keyingi sanyrauqúlaq qúsap jappay ashyluyna ne sebep bolyp otyr?

Birinshiden, qúmaroyynshylardyng shamadan tys kóbengi oryn alyp otyr. Al búlar qalaysha ayaq astynan kóbeyip ketti, búghan sebep ne? Búghan sebep, moyyndaghy qylbúrau qamyt nesie men júmyssydyq. Basynda osynday kategoriyalary bar adam, onyng ýstine jalqau, jatypisher aramtamaq adamdar onay olja izdep, osynday qúmarhanalardan mol qarjygha ie bolamyn degen jalghan ýmit qúrsauynda qalady. Búlardyng ýmitteri – balyghy joq sugha qarmaq salghan aqymaq balyqshynyng armany ispettes. Qúmarhana ashu ýshin iyeleri qalaysha qol jetpes (ortalyq, kóshe boyy, adam kóp shoghyrlanatyn jer, t.s.s) ghimarattargha ie bolyp alady? Mysaly, ataghy shyghyp gýrildep túrghan bir dýkendi alayyq, bir kezde tym jaqsy qyzmet atqaryp túrady, bir qarasang qúmarhanagha ainalyp ketken, búl qalay? Dýken iyesining anda-múnda shapqylap, azyp-tozyp, әrkimmen kerisip, basy qatyp tapqandaghy tabysynyng kóbi tyshqan andyghan mysyqtyng keypindegi «sanepiyd, salyq, polisiya, tazalyq, su, jaryq, gaz, t.s.s jerlerge ketip otyrady. Sodan qolgha taza týsetini 350-400 000 deyik, qúmarhana iyesi dýken iyesine keledi de, aiyna qolma-qol 350 000 tg qolyna sanap berip túram, dýkenindi maghan «qúmarhana» ashuyma ber deydi. Sharua bitti, jәne bir qúmarhana boy kóterdi dey ber. «Kәsipkerlikti qoldau» deydi, al osy qoldaular dýken iyelerine nege jasalmaydy? Dýken iyelerine jasalmaytyn qoldaular qúmarhana iyelerine nege jasalady?

Qúmarhananyng «lohatron» degen jiyeni bar. Aty aityp túrghanday, loha – mәngýrtti, tron – týrtip jiber, yaghny mәngýrtti týrtip aqshasyn sypyryp al degenge sayady. Osyny úqpaghan adamzattan ne ýmit kýtemiz. Búl haram oiyndardyng kesirinen «birdi eki qylamyn» dep ýmittengen aqymaqtar ózderi ekige bólinip janúyadan airylyp jatyr. Sol ma paydasy? Basy dualanghan erkekter, ertengi kýni el basyna nәubet tusa eling men jerindi kim qorghaydy? Dualanghan zombilar úrpaqqa ne tәrbie bermek? Búl qúmarhanalardy týbegeyli joq qylmay elge jaryq joq, halyqqa tynyshtyq joq. Sondyqtanda, búl mәselege nýkte qoyylsyn dep joghary jaqqa ýndeu tastaymyz! Búl kesapat oiyndardy zanmen shektemey esh uaqytta ornyna kelmeydi. Sondyqtanda, deputat, ministrler, úiqylaryng qanghan bolsa osy mәseleni qolgha alularyng súralady! Qúmarhanalar týgel joyylsyn!

Sәlemnen Jyloy halqy!

Túrar Shapqara

Abai.kz