Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Alashorda 16853 44 pikir 24 Mamyr, 2017 saghat 10:32

Abylay han tarihyndaghy ótirik

Ol - Abylaydyng han saylanuyn bayandaudaghy bәtuәsizdik. Mәselen, «Abylay han» atty jinaqta («Jazushy» baspasy,1993-jyl)  Sýiinbay  Aronúlynyn  «Ýsh  jýzge  by Tóle  edi»  dep  atalghan  qysqa tolghauy bar, onda:

«...Ýsh  jýzge  by Tóle  edi,

Zamanynda sol Tóle

Tәshkenge bir kýn keledi.

Sening atang Abylaydy,

Ábilmәnsúr  atanyp,

Ot jaghyp jýrgen jerinde

Shayhanadan  kóredi.

Sol  qúldyqtan  qútqaryp,

«Sabalaq» degen  at qoyyp,

Tóle  bi  alyp  kep  edi.

El  týiesin baqtyryp,

Qyzmetin  kópke  jaqtyryp,

Kirme ekenin aitqyzbay,

Han  qoyghan  babam  sol edi...»,

- delinse, Shәdi tóre Jәngirúly «Tarihatynda» (atalghan kitapta) Jәnibek hannyng Abylaydy  han  etip  saylaudy úigharyp, ýsh jýzge habar berip, biylerdi  shaqyrtqanyn  jyrlay  kele:

«...Bas  qosyp  birneshe  kýn  birge  túrdy,

Sóilesip júrtkershilik  kenes  qúrdy.

Aqyry Abylaydyn  han  boluyn

Bәri  de  birauyzdan  qabyl  qyldy.

Ákelip  aq  kiyizdi jayyp  salyp,

Ýstine  otyrghyzdy  handy  aparyp.

Qoldasyp  әr  rudyn  qariyasy,

Kiyizdi  ústadylar  bәri  baryp.

Úly  jýz Tóle  biyge  jolyn berdi,

Qazybek Orta  jýzden  shygha  keldi.

Áyteke  Kishi  jýzden  kiyizdi  ústap,

Bireui Jәnibekting ózi  de  edi.

Tórteui  tórt  búryshtan ústap  túrdy...»,

-  depti. Al aqyn Maghjan Júmabaev «Batyr Bayan»  dastanynda (ol da atalghan kitapta):

«...Jiyldy  ónshen  noyan  yghay-syghay,

Bayjigit, Tasbolat  pen  by Tolybay.

Týu  basta Abylaydy  han  kótergen –

Qamqory Qarauyldyng sheshen Qanay»,

- degen.

Sýiinbay  atamyzdyng sózindegi ýsh aghattyqtyn  birinshisi –  Tóle Ýsh jýzge by boldy deui. Ekinshisi – Abylaydy  han  kóteruge  Tóle  bi  qatystysy. Ýshinshisi – Abylaydy Tәshkenning shayhanasynda ot jaghyp jýr deuining nanymsyz ekeni. Abylaydyn  tegi turaly basqa  derekterde: «Týrkistanda Ábilmәmbet tórege qyzmet qylyp jýr edin»; «Arqada Ábilmәmbet tórening týiesin baghyp, Sabalaq atanyp jýrgen qúl edin»; «Ýisin Tóle biyding týiesin baghyp jýrip sabalaq atanyp  edin» delingen. Birizdilik joq.

Tarihy ýsh biyimiz jayynda jazylghan әdebi, tarihiy-ghylymi  әngime, ólen-jyr, maqala, t. b.  ýnilsem: olardyng fәniyge kelgen,  baqigha  attanghan  jyldary  da әrqalay  kórsetilipti:

Tóle by Álibekúly (1657-1756 jәne 1663-1756),

Qazybek by Keldibekúly (1667-1764 jәne 1665-1765),

Áyteke by Baybekúly (1644-1700 jәne 1683-1739 jәne 1683-1722),

- dep  jazylghan.  Demek,  Abylaydyn   ýsh  jýzge  han  saylanuynan:

Tóle  bi  - 15 jyl búryn,

Qazybek  by - 6 jyl búryn,

Áyteke by - 49 jyl búryn baqilyq bolypty!..

Sonymen, Abylaydy 1771-jyly han saylaghan júrtshylyq arasynda ataqty ýsh biyimizding ýsheui de bolmasa,  Shәdi tóre  men  Sýiinbay  aqyn  neni, kimdi  jyrlady?!.  Olardyng izimen әdebi, tarihy «enbek» jazghandar da az emes shyghar. Búl  aghattyqqa  tarihshylarymyzdyng lәm-miym  demegenderi  qalay?  (Degender  bolsa, ghafu  etkey).

By ataulydan   Qanay  Qúttymbetúlynyn  qatysqany (Maghjan Júmabaev aitqan) ilanymdy. 1696 - 1778  jyldarda  ómir sýrgen Qanay Kókshetaudyng Zerendi ónirindegi Qarabúlaq auylynda tuyp-ósken. Aymaqqa keng taraghan anyz onyn  әri  batyr, әri sheshen, әri әdil qazy bolghanyn aitady. Abylaydyn  bas  biyi  delinedi.

Endi Shәdi tórening «Tarihatyndaghy» Jәnibekti alsaq, mening kózime týsken jazba enbekterdegi jәnibekter de Abylaydy han kóterudi kórmegen, eng bergisi - Shaqshaq Jәnibek 1752-jyly dýniyeden ozghan.

Mine, osy ala-qúla aqparattardy hal-hadary naqtylap, bir jýiege tiyanaqtatar uaqyt bolghan joq pa?

Ghabbas QABYShÚLY

Abai.kz

44 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2145
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 940
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1137