Eng jogharghy sana iyesi Úly Jaratushy-Alla, Alladan keyingisi Adam. Allanyng adamgha bergen eng úly syiy sanamyzdyng arqasynda Adam Atamyzdyng qarashanyraghynyng iyeleri qazaqtar jer betinde alghash ret  Rulargha (Atalargha) tanba belgileudi, sanaudy, Runa (Ru Ana) jәne Syna jazularyn dýniyege әkeldi. Aspandaghy kýnge Kýn, aigha Ay, jerge Jer, jymyndaghan júldyzdargha Júldyz, tang júldyzyna Sholpan, bir ornynan qozghalmay adasqan jandargha baghyt-baghdar silteytin júldyzgha Temir Qazyq (Qazaq) t.t. dep at qoydy. Úrangha Alashty shyghardy, tanbagha «Kýn» men «Aydy», «Sadaq tartyp túrghan salt atty» men «Shanyraqty», «Til» men «Jebeni» aldy. Tauyn Aqtau, Qaratau, Alatau, Qazyghúrt (Qazyq júrt), Tәnir, Altay, Qapqaz, Múnaljar, Alyp (Alipi), Shynghys, Ábilqayyr; suyn Azau, Qas bi, Aral, Balqash, Baykal, Baltyq t.t. dep atady.

«Alash – Alash bolghanda,

Ala tay at bolghanda.

Tanbasyz tay,

Ensiz qoy bolghanda,

Alash han bolghanda...» deytin sózder Alash jayyndaghy anyzdyng menshikti mýlki qalyptaspaghan (taygha tanba baspaytyn, qoygha en salmaytyn) zamannan kele jatqanyn anghartady». (Qazaqtyng kóne tarihy. 27 bet). Alash – Qazaqtyng úrany. Úrangha shyghu ýshin eling bolugha tiyis. Qazaq Alashty úrangha shygharyp otyr. Demek, Qazaqtyng tegi Alashtan da, Alty Alashtan da kóp әri de jatyr.

Taghy bir kóne jyrda:

«Alshyn, Alshyn bolghaly

Álim edi aghasy,

Sholpan edi anasy» dep jyrlaydy Ata shejiremiz. Sholpan júldyzynyng ekinshi atauy tang júldyzy. Sholpan anamyzda, tang mezgilinde ghana kórinetin Sholpan júldyzy da bastau tekti bildiredi. Qazaqtyng qyz-kelinderi taghatyn әshekeylerining «Sholpy» dep atalatynynyng syry osy. Demek, eng alghash «sholpy» taqqandar solar, yaghny «avtorlyq» qúqyq Sholpan anamyzdiki.

«Manghystau Mashayyqtyng jatqan jeri,

Agharyp appaq tannyng atqan jeri.

...Manghystau Mashayyqtyng jatqan jeri

Ashylghan abyroyyn japqan jeri.

Jer jýzin jel mayamen jeti ainalyp,

Aughangha Asan biyding asqan jeri» (Týmen Baltabasúly (1884-1957) «Manghystau»). Qazaq Mashayyq dep, Áuliye-pirlerdi aitady.  «Agharyp appaq tannyng atqan jeri» - Adamzat mәdeniyetining bastau alghan jeri. «Ashylghan abyroyyn japqan jeri» - Úyat degenning ne ekenine sanalary jetip, aldy-artyn japyraqpen, terimen, kiyimmen japqan jeri. «Jer jýzin jel mayamen jeti ainalu» - Jer betinde qazaq mәdeniyetining taramaghan jeri joq dep otyr.

«Men Adaydyng Aqtany,

Sóilegen sózim taqtaly

Sóile» deseng jyrshynyz

Aldarynda jortaqtar.

Tughan aigha at bergen,

Aq qaghaz ben hat bergen

Eki erin men til-tanday

Sóilesin dep jaq bergen.

Aytqan sózge týsinbes

Adamnyng misyz aqymaghy» (Aqtan Kereyúly (1850-1912) Jyr-dariya «Manghystaudyng aqyn jyraulary» Aqtau-1995. 159 bet). Atamyz aspandaghy Aygha «Ay» dep at qoyghandar, Aq qaghaz ben hatty oilap tauyp, alghashqy  hat jazghandar jәne eng alghashqy tili shyghyp sóilegender  bizding atalarymyz, yaghny búl úghymdardyng bәrining «aptyrlyq» qúqyghy Qazaq halqynda jatyr dep otyr. Múnday mysaldardy ejelgi shejire-dastandarymyzdan kóptep keltiruge bolady. Demek, býtkil jer betindegi jer, su, tau, eldi mekender men últ ataularynyng qazaq rulary atauymen sәikes kelui de bekerden-beker emes. Osyghan sәikes, Biz qoldanyp jýrgen ataular, dybystyq tanbalar men sandardyng bәri osy ataulardy oilap tauyp, dýniyege әkelgen úly atalarymyzdyng esimi.

Ejelgi Qazaq Alyp biyinde (Álippe) osy qaghida tolyq saqtalghan. Sol ýshinde keyde bizder, sannyng ornyna 1-A, 2-Á, 3-B, 4-G, 5-Gh, 6-D, 7-E, 8-J, 9-Z, 10-I, 11-Y, 12-K, 13-Q, 14-L, 15-M, 16-N, 17-N, 18-O, 19-Ó, 20-P, 21-R, 22-S, 23-T, 24-Ý, 25-Ú, 26-U, 27-H, 28-Sh, 29-Y, 30-I  degen dybys tanbalaryn qoldanamyz.  Adamzattyng jetpis myng jyl ghúmyryndaghy eng alghashqy әlemdik úly derjava Qazaq qaghandyghynyng  qoldanghan dybystyq 30 tanbacy osy. Búl 30 tanba әlem tarihyndaghy adamdardyn, elderdin, memleketterdin, qaghanattardyng dýniyege kelu ret sanymen tolyqtay sәikes jasalghan. Biz sol әlipby әleminde ómir sýrip kelemiz. Álipby – halyqaralyq jaghdayda týrli memleketterdin, últtardyng mәdeny qarym-qatynasyn jýzege asyratyn jәne olardyng shyqqan tegin anyqtaytyn qúral.

Kitaphanagha bara qalsanyz qajet әdebiyetter tizimi әlipby qatarymen rettelip, jinalady. Búl kelushiler men kitaphana qyzmetkerleri ýshin de óte ynghayly. Álipby tizbegimen medisinalyq kartalar jinaqtalady. Nauqastyng auru tarihy jayly habar onyng Ata tegining alghashqy әrpi boyynsha tizimge ilinedi. Atlas (karta), anyqtama, telefon kitapshalary, kýndelik, qala, aimaq attary týgeldey әlippe tizbegine baghynady. Tipti, úyaly telefonymyzdaghy adamdardyng aty-jónine  deyin әlippe qatarymen tiziledi.

Álemning barlyq elinde, sonday-aq ózimizding memlekettik mekemelerge tiyisti bazalardaghy aqparat osy zandylyq negizinde saqtalady, anyqtalady. Demek, әripter Álipby qatarymen de,  Adamzattyng Ata tek shejiresine de say bolugha tiyis.

Eger Biz osy tanbalardyng ornyndaryn auystyryp,  tanbalardy 30-dan az, nemese kóp etetin bolsaq, jana engizgen Álippe bizdi Qazaqy bolmysymyzdan, Ata tarihymyzdan ajyratyp jat elding mýddesine qyzmet jasaytyn bolady. Sondyqtan, jogharyda kórsetilgen әrbir tanbanyng syryn, býkil qazaq balasyna Ata shejiremizben  salystyryp zertteudi úsynamyn!

Qazaqtyng dybystyq tanbalary: 1.A,Á,E,   2.B,P,  3.G,Gh,K,Q,   4.D,T,   6.J,Z,   7.I,Y,Y,I,  8.L, 9.M,   10.N,N,   11.O,Ó,    12.R, 13.S,Sh,    14.Ý,Ú,U,  15.H.  bolyp, 15 topqa bólingen. Ár toptyng birinshi әribi bastauy, qalghandary sol toptyng tolysqan jalghasy. Qazaq Alyp biyining keremeti, barlyq tanbalar men buyndar osylay 15/15 bolyp belgili bir matematikalyq jýiege, yaghny Adam Atamyzdyng shejirelik jýiesine say ornalastyrylghan.

Qazaq Álippesinde  tolyp, tolysqandy bildiretin 9 dauysty dybys bar:  1.a, 2.ә, 3.e, 4.o, 5.ó, 6.ý, 7.ú, 8.y, 9.i. Dauysty dybystar Atalyq tekti bildirse, jinishke dauysty dybystar әiel men balany bildiredi. Adamzat bolmysynyng barlyghy osylay tabighatpen tútastyqta jaratylghan.

Ejelgi qazaqtar da, solardyng izin jalghastyrghan Alash arystary da Alyp biydi (Álippeni) osylay jasaghan. Alash arysy Ahmet Baytúrsynov atamyzdyn  basshylyghymen jasalghan songhy Álippemiz de osy qaghidagha say bolghan.

Kirme әripter:   v, yo, f, h, s, ch, sh, , i, e, yu, ya barlyghy 12 әrip. Tәjriybe kórsetkendey, búl tanbalardy is jýzinde qoldanysta bolmady dese de bolady. Birli-jarly qoldanysqa engenderi tilimizding shúbarlanyp, búzyluyna yqpal etti. Demek, tanbamyzgha reforma qajet.

Jalpy әlippe әripteri tómendegidey joldarmen dýniyege keledi.

Birinshisi, Úly Jaratushy – Allanyng jaratqan sanaly tirshilik iyeleri Adam Ata men Aua Ana úrpaqtary (Ad qauymy)  arasynda tabighy jolmen kelui. Búl topqa birin-biri Adam jәne tilderin Ana tili dep ataytyndar arasynda, Rulyq tanbalardyng negizinde dýniyege kelgen Runa (Ru Ana) jәne Syna jazbalary jatady.

Ekinshisine, Ad qauymynyng ósip, ónip, kóbeyip, últqa (memleketke) ainalghan úrpaqtarynyng arasynda aldynghy Ana tildi negizge alyp, janadan tuyndaghan әlipbiyler toby jatady.

Ýshinshisi, jaulaushy elderding zorlyqpen engizgen Álippesi.

Tórtinshisine, tәuelsizdik alghannan keyingi últtyq negizde Álippening qayta janghyrtyluy jatady. Demek, Biz Elbasymyz aitqanday, Álippemizdi shyn niyetimizben últtyq túrghydan janghyrtatyn bolsaq, bizge búl mәsele de «Jeti ólshep, bir pishu» tәsilin qoldanghanymyz jón bolady.

Qazaqtyn-әrip tanbalarynyng ret sany Adamzat balasy men olar qúrghan qaghanattardyng (imperiyalardyn) dýniyege kelu, eseiy jәne әlem elderi tarihynyng qalyptasu kezenin kórsetedi. Bir, eki, ýsh; A,Á,B; Ata, Áke, Bala, t.t. bolyp  san men әrip shejire-tariyhqa say qatar óriledi.

Dәlel me? Tyndap kóriniz?

 

1. A – dybysy Alyp biyding de (Álippe), sonymen birge barlyq dýniyening de bastauy.

Bir sanynyng dybystyq-tanba  atauy «A» - negizgi maghynasy Ata men Ana.

Qoldanu ayasyn saralar bolsaq:  1.Ab (Aba, Abyl men Qabyl), 2.Agh (Agha), 3.Ad (Ada, Aday,

Adam), 4.Aj (Aja, Abysyn-Ajyn), 5.Az (Azi, Aziya, Aza, Qaza, Qazaq, Qazaqiya), 6.Aq (Aqiqat, Aqqa - Qúday jaq), 7.Al (Alla),  8. Am (Aman) 9.An (Ana, Sana), 10.Ap (Apa), 11.Ar (Ara), 12.As (Asa joghary), 13.At (Ata, Atay, Atam), 14.Au (Aua, Aua Ana), 15.Ash (Asha, Alash, Alty Alash, Alasha). Barlyghy 15 týbir sóz. 30 tanbanyng teng jartysy.

«A» tanbasy atyna say jasalghan. Er men әielding basy qosylyp, bel jaghy birigip túr. Zer salyp qaraghan adamgha Er adamnyng jinishke, әiel adamnyng juan bolyp belgilenuinen, әielderdin  dýniyege úrpaq әkeletinining de menzelip túrghanyn bayqar edik.

 

2. Eki sanynyng dybystyq atauy «Á» - Áje men Áke. Demek, ejelgi qazaq handary men qaghandarynyng bastaryna kiyip jýrgen «Tәji» әjemizge, yaghny әkelerimiz ben sheshelerimizding analaryna degen qúrmetterining eng ozyq ýlgisi bolyp túr. «Árkimning әkesi ózine Áz әuliye» degen sóz de sodan beri jalghasyn tauyp keledi.

1.Áb (Ábi, Ábes, Ábestik jasama), 2.Ád (Ádil, Ádilet), 3.Áj (Áje, Tәj), 4.Áz (Áz әuliye, Áziyz), 5.Áy (Áyel, Bәibishe), 6.Ák (Áke, Ákki, Ákim), 7.Ál (Áli, Áldi, Álsiz, Álem), 8.Ám (Ámenger, Ámbebap), 9.Án, 10.Án, 11.Áp, 12. Ár, 13.Ás, 14.Át, 15.Áu (Áue, Áu demeytin qazaq joq). 15/15 bolyp túr.

Tórtinshi sanatta túrghan Áz әuliyemiz býgingi Qazaq atanghan elding týp atasy bolady. Áz әuliyening de molasy Manghystauda, Man Atagha jaqyn manda.

Ejelde, Kaspiy – Ábeskýn tenizi dep atalghan. «Avestanyng da» tegi de osy. Ábestik jasama degen sóz.

 

3. Ýsh sanynyng dybystyq atauy «B» - Bala. Al, ala, bal, bala degen birikken sózderden

túrady. «B» dybysynan qarabala,  balapan, Baltyq, Balasaghún, Balyq,  Balyqshy t.t. úghymdar dýniyege kelgen. «A» - Ata, «Á» - әke, «B» - bala delinip Álippening ýshinshi dybys tanbasyn beredi.

Mysaly, «B» dybysynan bastalatyn «búlt» degen sózdi alayyq. Búlt – ózderiniz kórip otyrghanday sóz týbiri últ. Búlt aspanda, últ jerde. Jer betindegi últtar da, tura aspandaghy búlt siyaqty dýniyege kelip, jel aidaghan kezde jónkile kóship, birese ydyrap, birese qayta qosylyp, nemese joyylyp ta jatady. Búlttyng qúramy bu, qozghaushy kýshi jel. Últtyng qúramy adam, qozghaushy kýshi el (ru). Demek, ekeui qatar órilip túr.

1.Ba (bala), 2.Bә (bәige,bәibishe), 3.Be (Bek, bel, ber, bezben), 4.By (biylik), 5.Bo (boz, bozdaq, Bozashy), 6.Bó (bóri), 7.Bý (býgin, býtin), 8,Bú (Búz, Búzau, búzylu (búzylu osy segizden bastalady), búryn), 9.Bu (buaz, buda, bura), 10.By (byj), 11.Bi (bil, bilim).

1.Bab (Baba, Ata-baba, Sayranda bar sansyz bap), 2.Bagh (bagha, baghan), 3.Bad (badan), 4.Baj (baj salyghy, baja), 5.Baz (bazar), 6.Bay (On eki Ata Bayúly), 7.Baq (Baqan, Baqyt), 8.Bal (Bala, Balapan) 9.Ban, 10.Bap (Arystanbap), 11.Bar, 12.Bas, 13.Bat (Batyr), 14.Bau (Bau baqsha), 15. Bash (Bashaq). 30 tanbanyng 15/15-in qúraydy.

Bir, eki, ýsh – Ata, Áke, bala. Múny kimde-kim kezdeysoq sәikestik dep oilaytyn bolsa qatty qatelesedi. Eger biz osydan latyn әribine ótip, onda «Á» tanbasy bolmaytyn bolsa, búl qazaq balalarynyng nekesiz, yaghny әkelerining kim ekenin bilmey dýniyege kelgen degenin bildiretin bolady.

Keybir Latyn әlipbiyining núsqalarynday «A» men «Á»-ni bir tanbamen belgileu de dúrys bolmaydy. Ata men Ákening bir emes, eki buyn úrpaq ekendigine qanday dau bar.

Biz ótemiz dep otyrghan Álippemizde osy qaghida mindetti týrde saqtalugha tiyis. Áytpese, Adam Atany jaratqan Úly Jaratushy – Alla emes, biz maymyldan jaraldyq, atamyz aiuan dep moyyndaghan bolyp shyghamyz.

 

4. 4. «G» - Gýl – ýlbiregen qyz ben bozbala. Gýl – Gu (Qu) men Úl degen eki birikken sózder túrady.

G-den bastalatyn sózder: 1.Ga (Ga-Ga, Gaz), 2.Gә (Gәp, Gәkku), 3.Gó (Gói-Gói, Góri), 4.Gý (Gýl, Gýj-Gýj, Gýrs-Gýrs, Gýril), 5.Gu (Gule, Gulegen jel, Gu-Gu әngime)). Demek,  5 degen bagha «Gu-Gu әngimege» berilip túr. Birinshi buynda osy beseuinen basqa sóz jasalmaydy. Adamzattyng damu, eseng kezenin bildirip túr.  

 

5. «Gh» - Agha. Gha (Agha, Ghajap, Ghalam, Ghalym, Gharysh, Ghasyr, Ghashyq), 2.Ghy (Ghibrat), 3.Gho (Ghoy),

4.Ghú (Ghúmyr, Ghúlama), 5.Ghy (Ghylym). Osy bes týbirden basqa sóz jasalmaydy.

Sonda bes degen bagha On segiz myng ghalamnyng qúpiya ghylymdaryn mengergen besinshi Agha buyn úrpaq Aqpandargha berilip túr.

 

6. «D» - Ad qauymy. Dana men danyshpan, yaghny býkil adam balasyna Ada (Ata) bolghan osy qauym. Adam Ata qauymy men Alty Alashymyzdyng bastauy osylar.

1.Da (Day, Daq, Dala, Dau), 2.Dә (Dәiek, Dәm, Dәri-dәrmek), 3.De (Degen, Dene, Derek), 4.Dy (Diyar, Didar, Diqan), 5. Do (Dobal, Doda), 6. Do (Dozaq, Doyby), 7.Do (Dop, Domalaq, Dolana, Dombyra),  8.Dó. (Dónen, Dókir, Dóreki), Dón, 9.Du (Dulygha, Duman), 10. Dú (Dúgha, Dúrys), 11.Dý (Dýp-týzu, Dýniye, Dýley, Dýken), 12. Dy (Dybys, Dybyr), 13.Di (Digir, Dik, Din, Dil, Dit). On ýsh týbir sóz jasaqtalyp túr. Ad qauymy osy úghymdardyng bәrining atasy, yaghny býgingi tilmen aitqanda «aptyry».

Ózderiniz kórip otyrghanday, jeti (alghashqy jeti buyn úrpaq) ainalasy tep-tegis, dop-domalaq bolsa, segiz dónen shyghyp, dókirlenip, ainalasynyng bәrine dórekilik tanytyp túr.

Demek, «D» tanbasynyng altynshy bolyp ornalasuy bekerden-beker emes. Alty Alashymyzdyng bastauy osy Ad qauymy bolyp túr.

Tanba tolyqtay atyna say jasalghan. Birine biri jalghanghan alty syzyqtan túrady.  Múny kimde-kim kezdeysoq sәikestik dep oilaytyn bolsa qatty qatelesedi. Alash arystarynyng jasaghan jazuy men syzuy, nýktesi men ýtiri bәri-bәri shejirege say jasalghan.

 

7. «E» – dybysy Er, Erkek, Áke degen maghyna beredi. Biz ony «er-azamat» degen sóz

tirkesterinen aiqyn kóre alamyz. «E» tanbasynan bastalatyn 1.Ed, 2.Eb, 3.Ez, 4.Ey, 5.Ek, 6.El, 7.Em, 8.En, 9.En, 10.Ep, 11.Er, 12.Es, 13.Et, 14.Eu, 15.Esh. Barlyghy 15 týbir. Ary qaray jem, sem, kem,  eren erlik, ereje, er-jýgen, eru, erulik, erik, Er Qosay, Er Targhyn, Er Shabay, Er Janaq, Erman, Erlan, Ersayyn t.t. osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. Endi osylardyng ýstine jerding týbiri Er, aspandaghy jerding serigi Ay, jer de erding serigi әiel ekenin qosyp qoysanyz tipten de janylyspaysyz. Qasiyetti jeti sany tuystyghy bólinbeytin tek qana Er-azamatqa baylanysty.

«E»-ge «A (Ata)» jalghanyp sóz jasalmaydy. Sebebi jetinshi buyndaghy úrpaghy Atasynyng aldyna shygha almaydy.

Alash Álippesining shejirege say jasalghany sonshalyq, jetinshi buyn Búzau-Jemeneyler adamdardyng dertine daua bolyp, emhana ashyp, em jasap, emshi atanyp, emendey myqty memleketter qúrsa, segizinshi buynda semitter Ata júrttan enshi alyp bólek shyghyp túr.

«Er» atyna zaty say jetinshi buyn úrpaq. Yaghny 1.Ata, 2.әke, 3.bala, 4.nemere, 5.shóbere, 6.Shópshek, 7.Nemene. Nemenening týbiri «emen» bolyp, Jemeneymen týbirles bolatyny osydan. Tauratta 500 ret aitylatyn qasiyetti 7-ning syry osy.

Tanba tolyqtay atyna say jasalghan. Birine biri jalghanghan 7 syzyqtan túrady.

 

8. J – qasiyetti jeti sany, yaghny tuystyghy bólinbeytin Búzau-Jemeneyding esimin beredi. 1.Ja (Jab, jabu, jap (kanal), Japtyng basy (Jappas), Jary, Japon), 2.Jә (Jәm), 3.Je (Jem, Jer), 4.Jy (jina, jiyrma), 5.Jo (jol), 6.Jó (jón), 7.Jý (jýr, jýrek), 8.Jú (jút), 9.Ju (juan, Judy (Qazyghúrt tauynyng ejelgi atauy), 10.Jy (jyl, jyldam, jyr). Barlyghy on týbir sóz.

1.Jab, 2.Jagh (Jagha), 3.Jad, 4.Jaz, 5.Jay, 6.Jaq, 7.Jal, 8.Jam, 9.Jan, 10.Jan, 11.Jap, 12.Jar, 13.Jas, 14.Jat, 15.Jau. 30-gha 15/15 bolyp túr.  Jerding de týbiri er bolyp, J-dan bastalatyny osydan.

«J» dybysynyng sandyq atauy segiz osy jetiden bólinedi. Altynshy bolyp túrghan «Jaq» degen sózimizde  Qazaqtyng «Janylmaytyn Jaq joq, sýrinbeytin túyaq joq» jәne songhy Jat pen Jauda adamzattyng tarihy shejiresining aqiqaty jatyr. Bólinuding sony jaulyqqa ainalyp túr. Batystyqtardyng auyzdarynan tastamaytyn «Seks» degen sózining segiz sany atauymen týbirles bolatyny osydan. Búl qazaq balasyn nәpsisine ie bola almaytyn matriarhatqa aparatyn tike jol.

«J» tanbasy «bólinu» degen atyna say birining ýstine biri qoyylghan eki birdey «Til tanbanyn», «Jebeli sadaqtyn» beynesin beredi jәne ol segiz syzyqtan jasalghan. Búl tanba bizge qarashanyraqta qalghany da, bólingeni de Darvin aitqanday maymyldan emes, bәribir osy Jeti atalyq jýieden taraydy degendi bildirip túr.

 

9. «Z» - Az (Qaz, býgingi atauy Qazaq). Jer betindegi eng úly qúrylyqtyng Aziya dep atalatyny osydan. Qazaqiyanyng týbiri Aziya bolatyny da osydan. «3» tanbasynyng toghyzynshy oryndy iyemdenip, ýsh eselengen Qosay atamyzdyng qauymy atauyn beretini de osydan. Bir nәrseni esimizde myqtap saqtaghylarymyz kelse 3 ret qaytalaytyndarymyzda osydan. 3 sany men Z tanbasynyng úqsas bolatyny da osydan. Úqsas degen sózding týbiri Núq atamyzdyng esimi týbirimen úqsas bolatyny da osydan. Osy «Z» dybysynan tuyndaytyn Zan, zakon degen úghymdardyng Núq payghambar kemesinde tolyq ornaghanynda aiqyn baghamdaugha bolar. A-1, Z-9, yaghny 1 men 9 qazaqtyng sóz týbiri Az (Aziya (әlemdegi halqy kóp eng ýlken qúrylyq), Qazaqiya) eli atauyn qúraydy. 9 sanynyng tolyp, tolysqanda bildiretini de osydan.

1.Za (Zaghiyp), 2.Zә (Zәngi), 3.Ze, 4.Zi, 5.Zo (Zor), 6.Zu (zu etti, zuyl), 7.Zú (Zúlpyhar (qylysh)), 8.Zy (Zymiyan, Zyndan), 9.Zi (Zikir, Zil). Birinshi buynda osy toghyzdan basqa sóz jasalmaydy. Bir-soqyrdan bastalyp, Zikirmen ayaqtalyp túr.

1.Zab (zabyr (búlaq kózi, Zabur jyrlary), 2.Zagh (zaghiyp, Zaghira), 3.Zad (zada), 4.Zay (zayyp, zayyr), 5.Zak (Zakariya payghambar), 6.Zaq (zaqym, jaraqat), 7.Zal (zala, zilzala), 8.Zam (zaman, Zaman aqyr (Aqyrzaman), 9.Zang (zanger), 10.Zap (zapy bolu), 11.Zar (zarar, zar zaman), 12.Zat (adamzat), 13. Zau (zauzat). Bir – búlaq kózinen bastalyp, On ekiden keyin adamzat zauzatyna zaual kelip túr. Mine Biz qazir  sol zaual shaqty (Atalyq tekten bezip, matriarhatqa aparatyn genderlik sayasattyng jemisin) bastan ótkizip jatyrmyz.

Osy toghyzynshy «Z» dybysyna qatysty asa kónil audaratyn jaghday, songhy kezderi «Qaz» degen el esimimiz latyn tanbasymen «KZ» bolyp belgilenip jýr. Búl qazaqtyng ótkenine jasalghan asa auyr qiyanat. Sebebi,  Qaz degenimizde Q men Z-nyng ortasyna «A (Ata)» degen tanbany salmay ketsek, búl bizding Adam Atamyzdyng qarashanyraghyn saqtay almay, mәngýrtke ainalyp kettik degendi bildiredi.

Mysal ýshin alar bolsaq, Arap, Aghylshyn, Armeniya, Azerbayjan t.t. sol bastaudy óz elderining attarynda saqtap otyr. Al, Bizding latynshyl «bilgishter» el atyn tolyq kýiinde «Qaz» dep ataudan da qashyp jýr.

Qazaqtyng sóz jasau jýiesinde eng birinshi bolyp kez-kelgen tanbagha әr tanbanyng shyghu tegine qaray barlyq tanbalar, sodan keyin sol tanbagha «A (Ata)» tanbasy jalghanyp baryp sóz jasalady. Jәne búl qaghida da Adam-Adam bolghaly bergi barlyq shejire-tarih osy bir ghana dybystyq tanbamen, bir buynmen, bir auyz sózben shyqqan tegin dәlme-dәl kórsetip otyrady.

Bizdi dýniyege әkelip, biz ýshin jandaryn shýberekke týiip jýrip handyqtar men úly qaghandyqtar (imperiyalar) qúrghan, bizge myna úlan baytaq alyp Qazaqstannyng Úly dalasyn qaldyryp ketken Úly Atalarymyzdyng aruaghy ýshin barlyq qazaq balasyna osy men keltirgen derekterdi zerttep, zerdeleudi úsynamyn!

 

10. «I» – Adam Atanyng qarashanyraghy Múnaldar, yaghny «Múnal oshaq» degen sóz.

Myna dybystyng keremeti «IY»-den bastalyp, oghan «A (Ata)» dybysy jalghanyp birde-bir sóz jasalmaydy. Sebebi, onynshy buyndaghy balasy Atasynyng aldyna shygha almaydy.

Tirshilik iyelerining ishinde A-nyng aldyna IY-ny salyp,  «Ia, Ia, Ia-a-a-a-a» dep aqyratyn jalghyz ghana esek degen januar bar. Úly Atalarymyzdyng esekten misyz maqúlyq joq deytinderi osydan. Esekting kýshi adal bolsa da, etining aramgha shygharylghanynyng negizgi syry osy.

1.IYә, 2.Ib (Iba), 3.Ig (IYgi), 4.Id (IYdi, basyn iydi), 5.Ie (Áuletke iyelik etti), 6.Iz (basyn iyzedi), 7. Ik (IYkem), 8.Il (IYleu), 9.Im (iymenu), 10. In (Inabat), 11.Ir (IYrek), 12.It (IYtelgi), 13.Ish (Ishara), 14.Iy (Iyq), 15. Ii (IYilu). 30 dybys-tanbagha 15/15 bolyp túr.

Iә (aldyndaghy 10 buyn Atalardy  rastaydy, maqúldaydy), Iba (olardyng aldynda iba saqtaydy (izet bildiredi), atadan qalghan dýniyege ie boludy  iygeredi, iygilik isterdi jasaydy, úrpaqtaryn imandy bolugha tәrbiyeleydi t.t.

«I» tanbasy atyna say jasalghan, eki baghana, yaghny úl men qyz, Ata men Ana siyaqty belinen emes, úldyng ayaq jaghy men qyzdyng bas jaghyn jalghap túr. Jәne qyz bala ekinshi bolsa da, onyng dәrejesi úldan biyik ekenin, qazaq qyzdarynyng orny tórde bolatynyn jәne adamzat úrpaghynyng әielder arqyly jalghasatynyn kórsetip túr.

 

11. «Y» – úrpaghy, balasy (úly, qyzy), ómirding jalghasy.

On men on birding dybystyq tanbasy «Y men Y» aiyrmasy - birinshisi qarashanyraq degendi bildirse, ekinshisi úrpaghy, balasy, (úly, qyzy), ómirding jalghasy... Ejelgi úly ghúlamalardyng barlyghy derlik, qazirgi «Ov, ev, ich»-terding ornyna «I,Y» dybystaryn qoldanghan.

«Y» tanbasynyng da sonyna «A (Ata)» jalghanyp sóz jasalmaydy. Búl jerde de úrpaghy Atasynyng aldyna shygha almaydy.

Latyn әlipbiyinde «Y men Y» dybys-tanbalarynyng bolmaytyn sebebi, olar óz tekterin Atadan (patriarhattan) emes, matriarhattan taratady. Al, matriarhat qoghamynda әkening kim ekeni belgisiz bolady.

 

12. «K» - negizgi maghynasy «Áke». Búl tanbanyng osyghan sәikes Ken, Kenshin  (Alshynnyng inisi), Ken

(keng dala), Kýn degen de maghynalary bar. Kýn - Qazaqtyng Qu jәne Ýn degen eki birikken sózinen túrady.

Myna dybystyng keremeti qazaq ta «K»-den bastalyp, oghan «A (Ata)» jalghanyp birde-bir sóz jasalmaydy. Sebebi, әkesi Atasynyng aldyna shygha almaydy.

1.Kә (Kәri), 2.Ke (Kel, Ket, Keri, Kerek, Áke),  3.Ky (Kiyim, Kiymeshek), 4.Kó (Kók, Kógen, Kóbe, Kóbik, Kóz, Kópir, Kósh), 5. Ký (Kýi, Kýieu, Kýl, Kýn, Kýp), 6. Ku (Kuә), 7.Ki (Kidiru, Kisi, Kishi, Kindik). Jeti Atalyq jýiege say osy jeteuinen basqa týbir sóz jasalmaydy.

Ejelgi әlemdik eng úly derjava Qazaq qaghanatynyng ózegin On eki ata Bayúldary qúraghan. Olardyng qazaqtyng rulyq shejiresining eng sonynda túryp, qazaqtyng qarashanyraghy atanyp jýrgenderi osydan. «K» tanbasynyng on ekinshi oryndy iyemdenetini de osydan. Osyghan sәikes qazaqtyng iri rulyq birlestikterining bәri 12 Atadan qúralghan.

Sondyqtan, ótemiz dep otyrghan dybystyq tanbamyz Atam Qazaqtyng shejire-tarihyna say jasaluy kerek.

Úsynylyp jýrgen núsqalardaghy «K» men «Q»-ny bir tanba retinde belgileu dúrys bolmaydy.

 

13. «Q» - Adam Atanyng qarashanyraghy Qazaq jәne Qara (Aq (qar) pen Qara, Qarqara) degen sóz.

1.Qa (Qab, Qabyrgha, Qaghba, Qad, Qadu (Ýndis taypasy)), 2.Qy (Qiya, Qiyan (Qiyat), Qimaq), 3.Qo (Qobang júrt, Qobyz, Qoja, Qosay), 4.Qú (Qúda, Qúday, Qúdaghay), 5.Qu (Qu Aday әke (Qúdayke), Quat, Quman,  Quan), 6.Qy (Qyz, Qyzu). Osy altauynan basqa týbir sóz jasalmaydy. Búl Qazaq qaghanatynyng Ad qauymynyng jalghasy  jәne Alty Alashtyng Aghasy ekendigin kórsetedi.

1.Qaz (Qazar, Qazan, Qazaq), 2.Qay (Qaysaq, Qayy taytpasy), 3.Qaq (Ortasy), 4.Qal (yn), 5.Qam (bar), 6.Qan (Qaghan), 7.Qang (Qanly, Qangha baba), 8.Qap (Qapqaz), 9.Qar (aqsha qar, qara, qarqara), 10.Qas (Saq), 11.Qat (Qatyn,  Qat-qabat), 12.Qau (lau), 13.Qash (qar). 13/13 ainalasy júp-júmyr bolyp túr. Búlardyng bәri osy bizding qazaqtyng balama ataulary.

«Q» tanbasynan Adam Atanyng belinen shyqqan Qoshqardyng mýiizi men Attyng túyaghyn aiqyn kóre alamyz.

 

14. «L" – Lala (Adam Atanyng balasynyng balasy men qyzy) degen sóz. Búl ary qaray Lala

(gýl), Laqay (etnos), Latyn bolyp jalghasyp ketedi. Qazaqtyng  «laqty eshkisi» atauynda da osy Laqaylardyng «aptyrlyq qúqyghy» jatyr.

Laqaylar men Tekeler zamanyn da kóptegen elder, eldi mekender Teke dep atalghan. Teke men Laqy - Ru attary. Ejelde qazirgi Batys Qazaqstandaghy Oral qalasy Teke, Albaniya astanasy da ejelde Tekeran, al Iran astanasy kýni býginde de Tegeran (Tekeran) dep atalady.

Tragediya sózi grek tilinde «tekeler әni» dep audarylady. Demek, bәrining shyghu tegi bir qaynardan. Bәri-bәri bastauyn qazaq dalasy men onyng shejiresinen alady. Qazaqta Teke deegn ru bar. Kórshi Týrikpenning de bir ruy Teke dep atalady. Qazirgi Iran memleketining negizin kezinde Daylardyng Arshaq degen bir atasynyng qalaghany barlyq jazba derekter de aitylghan.  Demek, Arshaktyng ruyn Teke dep batyl aituymyzgha tolyq negiz bar. Sebebi, memleketting negizin qalaghan ejelgi rular, astanasyna óz atalarynyng esimderin qoyyp otyrghan.

Laqaylar ózderin «biz ózbek te, tәjik te emespiz, bizderdi jeke, derbes týrki halyqtarynyng biri dep tanu kerek» degen mәseleni әr kezderde kóterip keledi. Meninshe olardyng kezinde solay bolghanyna dau bolmasa kerek. Áytpese, kóptegen әlem elderining qúramynda Laq, Laqay atty ru, taypa men elder bolmaghan bolar edi. Mysaly, solardyng biri Laky degen atpen Qazaqtyng Qap tauyndaghy Daghystannyng jergilikti halqy sanalady. Lakiya dep te atalady. Oghan Laq jәne Qúlyn audandary kiredi. Kezinde olar Imam Shamilding eng senimdi serikteri bolghan. Laqtarda qazaqtar siyaqty birin-biri adam dep ataydy. Islamnyng sunnit tarmaghyna jatady.

Laqay (Laq, Laqi, Laqiya, Lakoe, Laqau)  atty ru men taypa ózbekter de, qaraqalpaqtyng qypshaq arysy ishin de, qyrghyzdar da, qazaqtyng qonyratynda jәne t.b. bar. Qaraqalpaq laqaylary ózderin Qara babadan taratady. Laqaylar Daghystan da (Resey), Tәjikstanda jәne Iranda jeke etnos sanalady.

Laqaylar qazaqtyng tól úrpaghy. «Alpamys batyr» jyrynda Alpamystyng tegi qazaq ekeni jәne onyng ruy Qonyrattyng Laqayy ekendigi aitylady.

Qazaqtyng qysqy bas kiyimi malaqaydyng da, alaqay men solaqay degen úghymdarynyng da avtorlyq qúqyqtaryn osy Laqaylargha (Man Laqaylargha) bersek tipti de janylyspaymyz.

La – 1.Lab (Labaq), 2.Lagh (laghyl, laghman, laghu, laghyp ketu, laghnet aitu), 3.Laj (lajyn tabu, lajsyz), 4.Lay (balshyq), 5.Laq (laqap, laqtyru,  laq etkizdi, eshkining laghy, Laqaylar), 6.Lal (Lala gýl, qyz bala), 7.Lang (lang salu), 8.Lap (lapyldap janu, lap qong), 9. Las (las tirlik), 10. Lat (Latyn), Latysh (Latviya) halyqtary, Latyn tili, Latyn әlippesi), 11.Lau (lau tartu), 12.Lash (lashyn (qús), lashyq (ýishik)). Qysqasy, «La, Laq» degen týbiri bar barlyq ataulary men úghymdarynyng avtory osy laqaylar.

La – ekinshi buyn da ala, lal (saqau), dala, jala, zala, zalal, qala, lala, nala,  sala, tala, shala t.t. bolyp kezdesedi. Demek, 14 oryndaghy «La» qazaqtyng alghashqy ala-qúla bolu kezeni.

Qazirgi til ghylymynda «Latyn tili baltyq, german, slavyan, german, roman jəne basqa tilder toby enetin ýndieuropa tilderi semiyasyna jatady» delinip jýr. Aqiqatynda, «La» degen týbirden bastalatyn Latyn Amerkasynyng bayyrghy túrghyndaryn, Baltyq tenizi jaghalauyndaghy Latysh jәne t.b. elderdi Osy bizding Laqiyler men Laqaylardyng tolyp, tolysqan úrpaqtary dep, batyl tújyrym jasay alamyz.  Demek, býgingi ótemiz dep otyrghan Latyn әlippesi, Ejelgi qazaq Álippesi bolyp tabylady. Demek, Latyn tili men әlippesi bastauyn ejelgi Rim imperiyasynyng negizin qalaghan Qazaqtyng Jeti ruynan (Etruri) alady. Qara: («Rim imperiyasynyng negizin qalaghan qazaqtyng jeti ruy» http://alashainasy.kz/kazak_tarihy/rim-imperiyasyinyin-negzn-kalagan-kazaktyin-jet-ruyi-82798/).

Demek, «Latyn» alyp bii bastauyn birinshi buyndaghy Atadan da, ekinshi buyndaghy Ákeden de, ýshinshi buyndaghy Baladan da emes, on tórtinshi buyndaghy balanyng ekinshi buyny Áyel men Baladan alyp túr. Latyn tili men tanbasynyng әlem tarihyndaghy iyemdengen orny osy (14-shi oryn). Olardyng tarih sahnasynan ketu sebebi de osy bolatyn. Matriarhat - qazaq balasyna qol emes. «Qatyn bastaghan kósh onbaydy» degen maqaldy Úly atalarymyz beker aitpaghan. Qazirgi elimizde jýrip jatyrghan «genderlik» sayasattyng jan-shoshyrlyq qorytyndysy osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. Qazaqtyng әigili kóripkeli Mónke by babamyz ben Kenje Aqtan jyraudyng boljamdaryn eske alynyz.

Qabyldayyn dep otyrghan Latyn әlippesi Ata tarihymyzdy osylay sóilete ala ma? Qabyldaytyn bolsaq, dәl osylay sóiletuimiz kerek.

 

15. M – Adam (Ata-m) degen maghyna beredi. M – tәueldilik jalghau. Búl dybystyng týpki

maghynasy óz atannan bastap sonau eng týpkirdegi Adam atagha deyingi Atalardyng (Adamdardyn) barlyghy mening atam. Ata – babalarymyzdyng bir-birin qúrmettegeni sonshalyq kez-kelgen jandy Adam, yaghny Mening atam dep qúrmetteudi mindettep otyr. Qazaqtyng san milliondaghan sózine «M» dybysyn qossang bәri meniki degen úghym beredi. Atam, anam, agham, inim, balam, nemerem, shóberem, basym, ayaghym, kózim, qúlaghym, elim, jerim, aiym, kýnim, jaryghym, botam, t.t. bolyp kete beredi. Qazaqta "M" dybysy jalghanbaytyn birde-bir atau sóz joq.

«M» tanbasy, búl Adamnyng songhy jәne Mannyng birinshi dybysy. Býkil әlem elderi Úly Jaratushy - Allanyng alghashqy jaratqan sanaly tirshilik iyesin Adam jәne Man dep ataydy. Osy eki úghymnyng ekeui de Qazaq dalasynyng bir púshpaghy Maqystauda dýniyege kelgen. Ózderiniz kórip otyrghanday Adam Atanyng atyn Aday, Man Atanyng atyn Manqystau (Mandardyng qystauy) ústap otyr.

Ángimening qysqasy, Adam topan sugha deyingiler, Man topan sudan keyingi Núq payghambardyng qauymy. Ejelgi qazaqtar, yaghny Alash úrpaqtary kýni keshege deyin, shejire biletinder kýni býginde de ózderin Núq payghambar qauymynanbyz deydi.

1.Ma, 2.Mә, 3.Me, 4.Mi, 5.Mo, 6.Mó, 7.Mý, 8.Mú, 9.My, 10.Mi. «M»-nen bastalatyn birinshi dybysta on týbir, yaghny on buyn úrpaq.

1.Magh, 2.Mad, 3.Maj, 4.Maz, 5.May, 6.Maq, 7.Mal, 8.Mam, 9.Man, 10.Man, 11.Map, 12.Mar, 13.Mas, 14.Mat, 15.Mau (maubas, Mau (jaman) qala), 16.Mash (Mashayyq). Barlyq tanbalardyng ishinde 16-men ayaqtalatyn jalghyz buyn.

«M» tanbasy Adam men Mandy jalghap, qol ústasyp túrghan Er men Áyelding beynesin berip túr. Atyna zaty say dep osyndaydy aitar bolar. Latyngha óter bolsaq, osy «M» әribi 15-shi bolyp túruy tiyis.

Adam degen sózimizding ret sany 1-6-1-15 bolyp, 30 tanbanyng teng jartysyn qúrap túr. Búl Núq payghambar atamyzgha deyingi qauym. Kelesi Núq (Man) qauymy 16-dan bastalady.

 

 

16. N – degen dybys qazaqta әrqashanda Núq payghambar atamyzdyng esimin, sonymen qatar

Adam Atanyng balasy (úly, qyzy), úrpaghy, yaghny MAN degen maghyna beredi.  Mysaly, Núraliyn, Núrtaziyn, Sariyn, Tәjiyn, Mamiyn, Karin t.t. bolyp kete beredi. Ýndi halqynyng (Indiya) Ata salttaryn kýni býginde de «Nata», yaghny Núq Ata salty dep ataytyndary osydan. Qasiyetti «Neke» degen sózimizde  Núq әkemizding «aptyrlyq qúqy» saqtalatyny da osydan.

1.Na (Naz, Nay, 2. Nә (Nәz, nәzik), 3.Ne (nemere, nemene), 4.Ny (Niyet), 5.No (Noy, Noghay), 6. Nó (Nópir), 7.Nú (Núq, Núr), 8. Ný (Nýkte), 9.Ny (Nyq, Nyspy), 10.Ni (Nil, Nildey búzyldy).

1. Nagh (Naghashy), 2.Nad (Nadan), 3.Naz (Nazym), 4.Nay (Nayman, Nayza), 5.Naq (Naq ózi), 6.Nam (Namys, Namaz), 7.Nan (Nanym), 8.Nar, 9.Nas (Nasyr (jenis)), 10.Nau (Naua, Nauryz – ay aty, mereke (Nauryz - Núq payghambardyng kemesi Qazyghúrtqa ilingir tastaghan kýnnen bastap toylanyp keledi)), 11.Nash (Nashar).  Aldynghysynda 10/10 bolyp, Adam Atanyng on buyn úrpaghy Kýndi (Qu men Ýndi) kórsetse, ekinshisinde 11/11 bolyp úrpaghy degendi bildirip túr.

«N» tanbasy da shejirege say jasalghan. Adam men Man Atalarymyzdyng arasyn Núq payghambar Atamyz «kópir» bolyp jalghap túr.

Jana әlippe de Núq Ata qauymynyng «N» tanbasyn tura osylay 16-shy etip sóiletuge tiyispiz.

 

17. NG – joq. «N» – búl dybystan jas sәbiyding «Ngә (Ingә)»-lap jylaghanynan basqa sóz

jasalmaydy. Demek, búl dybys, әli tili shyqpaghan sәby degendi bildiredi. Búl dybys sóz arasynda: An, Anshy, Anghal, Manghystau, Manghaz, Mandala, Manday, Tanday t.t. týrinde kezdesedi. Búl úghymdarda jogharyda aitqanday, adamzat damuynyng bastapqy (sәbiylik) kezenin bildiredi.

Mannyng balasy bir jasta, әli tili shyqqan joq. «N» dybysynan «Ngә» degennen basqa sóz jasalmaytynyn osydan.

Biz búl qaghidadan, bizding qoldanyp jýrgen dybystyq tanbalar men san ataularynan jeke adamnyng dýniyege kelui, tilining shyghuy, eseyip, er jetui, bilim aluy t.t. bolyp qatar órilgen,  әlemdik Qazaq qaghanattarynyng tarihy ekenin kóremiz. Sebebi, handyqtar men qaghanattar, patshalyqtar men әmirlikter, memleketter men imperiyalar da tura  adam siyaqty dýniyege keledi, eseyedi, órkendeuining shyrqau shynyna shyghyp baryp ydyrap ketedi, keyin ózge (atalarynyn) atauymen  qayta janghyrady.

Al, qazirgi keybir «bilgishter» úsynyp jýrgen núsqalar da búl dybys-tanba atymen joq. Sóz ben Tanba dәl osylay ótken shejire-tarihymyzdan syr shertpese, onday reformanyng kimge, qanday qajeti bar?

 

18. «O» – Kýn tanbasy, shanyraq jәne «Sәby (nәreste)» degen maghynasy bar. Aqiqatynda

búl ejelgi Kýnderdin, yaghny Qu (Qu Aday әke) men Ýn-derding (Múnal) tanbasy.

1.Ob (Oba, Obal), 2.Ogh (Oghlan (Úlan)), 3.Od (Odan), 4.Oj (Ojar), 5.Oz (qatarynan ozu, bes degen bagha alu), 6.Oy (Oy-Arman, Oy jer, Oiyq), 7.Oq (Jebe), 8.Ol (segizde basqa bolyp, bólinip túr), 9.Om (Omby, Omarta (Omar Ata, bal arasynyng iyesi)), 10. On (On oq), 11. Ong (Ong is, onalu, artynda bar onalar), 12. Op (Op-onay, opyr-topyr), 13. Or (Ora, Oram, Oramal, Oraq, Orys), 14.Os (Osy), 15. Ot ( Ot jaghu, Otyn, Otpan, Otan, Otbasy, Otau), Osh (Oshaq). Búl jerde de 30-dyng teng jartysyn, yaghny 15/15-ti qúrap túr.

«O»-dan keyin «A (Ata)» tanbasy qoyylyp qazaq ta birde-bir sóz jasalmaydy. Sebebi, sәby eshqashan Atasynyng aldyna shygha almaydy.

Jetinshi «Oq»-ta (Jebe) qarashanyraqtyng iyesi bolsa, segiz semitte «Ol» bolyp bólinu bar.

Bas kiyimmen oinaugha bolmaytyny siyaqty, «O» men de, Kýn men Sәbiyden jәne olardan da basqa O-dan bastalatyn barlyq úghymdardyng barlyghymen  de oinaugha bolmaydy. O-dan bastalatyn úghymdar: Ot, Oq-dәri, Oqtúmsyq, Oba (auru), Oba (mola), Omarta (bal arasy), Omyrau (anamyzdyng tósi), Or, Oramal, Otan, Otbasy, Odaq pen Bodan, yaghny Otan jәne Odaqpen oinasang bodan bolasyng dep túr. Shynynda da, Odaqpen oinaugha bolmaydy. Odaqtyng qanday bolatynyn keshegi Kenester odaghy kezinde kórgenbiz. Qazirgi Kedendik odaq, Euro odaqtar týpting týbinde sol búrynghy «shyqqan» jerimizge qayta aparuy әbden mýmkin. Búnday jaghdaylar búrynda da san ret bolghan. Áytpese bizding sózdik qorymyzda «Bodan» degen sóz bolmaghan bolar edi. Sebebi, әldi men әlsiz, yaghny az halyq pen kóp halyq jәne mәdeny damu dengeyleri әr týrli elder teng dәrejede Odaq bola almaydy. Búl qarapayym adamnyn, úrynshaq, zorlyqshyl adamdarmen joldas (saparlas) bolghanymen birday dýniye. Tentekting aldynan «kóp asqangha, bir tosqan shyqqan» kezde qosaq arasynda bosqa ketesin. Býgingi sanksiyagha ilinip, daghdarysqa úshyrap jatqanymyz osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

        Tarih taghlymy: Segiz sany atauyn iyemdengen Semitter ataly, әkeli, balaly bolyp jalghasudyng ornyna «O»-men oinap bólinip ketti. Atasyn – Ata dep tuysudyng ornyna ózderin bodanbyz dedi, soghan ózderi ózderin sendirip ózgelerdi de bodan etuge baryn salyp jantalasyp jýr. Kónbegenderin qangha boyauda.

Atam Qazaqtyng sózdik qoryndaghy «Tiyme oghan», «Neng bar onda», «Basqagha tiysende «O»-ghan tiyme» deytinderining syry osy.

Qorytyndy: «O» tanbasy alghashqy «Ad» qauymy, Kýn (ot) jәne Sәby (nәreste, balapan) degen maghyna beredi.  Mine osy qaghidagha sәikes «O»-ghan (otqa) jolama kýiip qalasyn,  «O»-ghan (sәbiyge, nәrestege jәne sonymen qatar qarashanyraqqa) tiyme, «O»-dan aulaq jýr, Ne aitsang da «O»-dan basqasyn ait, yaghny alghashqy Atalargha til tiygiz be  t.t. delinedi.

Sәby bir jastan jana asyp, ekige shyqty «O»-ghan tiige bolmaydy. Eki qazaqtyng sandyq atauy, olar adamy qasiyetting eng biyik shynyna shyqqandar. Olargha da tiige bolmaydy.

On segizding dybystyq tanbasy «O» men belgilenip, Kýn tanbasyn kórsetip túr. Qazaqtyng kóptegen rulary osy «O» tanbany iyemdenedi. Tipti bireuin emes, ekeuin (OO) qatar iyemdenetinderi de bar. Mysaly, Arghyndar.

 

19. «Ó» – Ósu men Ólu, yaghny esey, ekinshi kezenge ótu.Ób, 2.Óg, 3.Óz, 4.Ói, 5.Ók, 6.Ól, 7.Óm,

8.Ón, 9.Ón, 10.Óp, 11.Ór, 12.Ós, 13.Ót, 14.Óu, 15.Ósh. Barlyghy 15 týbir sóz. «O» men «Ó» egiz.  Ayyrmasy «O»-nyng ortasy shabylghan (kesilgen, bólingen), yaghny arasyna shekara qoyylghan. Ejelde bәri toghyz-toghyzdan eseptelgen. «O» men «Ó» siyaqty toghyz-toghyz ben kóbeytu sany da egiz bolyp túr. Ózderiniz kórip otyrghanday, «O» men «Ó» dybystarynda 15/15 bolyp 30 tanbanyng tepe-tendigi saqtalghan, tura Qúran Kәrimning jazbalary siyaqty. Demek, Qazaqtyng Alyp biyin de (Álippe), Qúrandy da Úly Jaratushy-Allataghala osy jýiemen jibergen. Mannyng balasy ýsh jasta.

«Ó» tanbasy atyna say jasalghan. Kýnning ortasyn ekige bólip túr. Maghynasy, birinshi Semitter Jemeneylerden naghashyly, jiyendi bir el bolyp «O» kýn tanbany iyemdendi. Jiyender shekten shyghyp ketkende Tobyshtar tanbanyng ortasyn bólip tastap, Adam Atadan jalghasyp kele jatqan әlemdik tәrtipti qayta ornatty.

Beynelep aitqanda qogham Kýn (Er-azamat) men Ay (Áyel), yaghny Atalyq (býgingi ghylymy tilmen aitqanda patriarhat) jәne Analyq (matriarhat)  bolyp bólindi.

 

20. «P» – «B» tobyna jatady. Ata-Baba degenimizdegi Babanyng tolysqan núsqasy. Qazaqtyn

Pay (ýles), Pana, Papa degen úghymdarynyng bastauy osy.

«Týrkistanda týmen bap,

Sayramda bar sansyz bap,

Otyrarda otyz bap,

Baptardyng babyn súrasan,

Eng ýlkeni Arystan bap», deytinderimizding syry osy. Mamamyz Mannan bastalsa, Papamyz osy «P»-dan bastalady. Demek, ejelgi Rimnen bastau alatyn batys elderi mәdeniyetining shyghu tegi tipti beri de bolyp túr.

1.Pa (Pay (ýles), Pan, Para alu,  Paryz), 2.Pә (Pәk, Pәn, Pәs, Pәter), 3.Pe (Pende, Pesh), 4.Py (Pida, Jan pida), 5.Po (Pora-porasy shyghu), 6.Pú (Pút, Púl (aqsha), 7.Pý (Pýlish), 8.Py (Pysyq, Pyraq, Pyshaq), 9.Pi (Pikir, Pil, Pir, Pisu).  Barlyghy 9  týbir (buyn) sóz. Topan sudan keyingi Mannyng balasy bes, yaghny perishte  jasta. Naghyz pishpe jasaytyn jas. Adam Atadan bastaghan da jiyrma jasta. Bozbala men Qyz bala jiyrmagha shyghyp, pisip, jetilip túr. Shejire «P» -ny Qosaylardyng bosagha tanbasy dep te ataydy. Sebebi, topan suda aman qalghan az elge «bosagha» bolghan solar bolatyn. Qonyrattardyng da tanbasy osy. Qosay men Qonyrattyng «Qo» degen bir týbirden bolatyny da osydan. Kiyiz ýiding ishke kirer esigi túrghan jerdi bosagha dep ataytyndary da osydan.

Búl tanbanyng jiyrma sany atauymen sәikes bolatyn sebebi, Jiyrma – Jy (jina, jinama), yr (ir, iri, bir (birinshi), pir (ústaz), qyr, jyr, syr),  jiyr (býkte) jәne «ma (Man)» degen birikken sózderden túrady.  Býgingi maghynasy eki on metrlik úzyn zatty jiyryp, eki býktep jinau, osynyng balama maghynasy  eki ondyqty qosyp jinau degen úghym beredi.

Jiyrmanyng negizgi maghynasy úl men qyzdan taraghan, yaghny Naghashy men Jiyenning eli degen sóz. Jiyrma men Jiyenning «Ji» degen bir týbirden bolatyny osydan.

«P» tanbasy atyna say jasalghan. Ýsh syzyq - ýsh sany  Qosaylardyng sandyq atauy. Aldynghy qauym topan suda apat bolghanda, sol qauymnyng músylmandaryn bergi betke alyp ótip solargha bosagha bolghan Núq payghambar atamyzdyng aqyly men kemesi bolatyn.

Latynda búl dybys, «R» jalau (tu) beynesinde beriledi. Qazaqtyng jiyeni olar ýshin Tu (Jalau) bolyp túr. Bizding músylman eli boluymyzgha baylanysty búl tanbanyng kelesi 21-degi «R»-da qalghany dúrys bolady.

 

21. R – Ra (Kýn Qúdayy).

1.Ra (Raz, razy, ras), 2.Rә (rәsim), 3.Re (reng (týr)), 4.Ry (riza), 5.Ru-Ata. Bes degen bagha Rugha berilip túr. «R» dybysynan osy beseuinen basqa buyn sóz bastalmaydy.

1.      Raz (razy bolu), 2.Raq (raqym etu). 3.Ras (Allanyng ózi de ras, sózi de ras). «Ra» buynynan da osy ýsheuinen basqa sóz týzilmeydi.

«R» Mannan bastalghandaghy besinshi tanbasy, yaghny Mannyng úrpaghy bes jasta. Osy jasta sәbiyding tili «R» keluge tiyis.

Tanba atyna say Tudyng (Jalaudyn) beynesinde jasalghan. Ejelgi atalarymyz «Kýn Qúdayyn» Tu etip kótergen bolyp túr.

Kim – Kimge razy? Ne ýshin razy? Sóz reti kelgesin osy súraqtardyng da jauabyn bere keteyin.  Razynyng birinshi buynyndaghy «Ra»-nyng Kýn Qúdayy ekenin aittyq. Endi ekinshi buyndaghy «Az»-gha nazar audarsanyz, «Az»-dyng Qazaqtyng sóz týbiri ekenin kóresiz.  Jәne sonymen qatar Qazaqiya degen el esimimizding týbiri Aziya ekeninde kóresiz.

Al, Kýnge kelsek, Kýnning - Qu jәne Ýn degen eki birikken sózden túrady. Qu men Ýnning tegin taratu úzaq әngime. Sondyqtan, onyng syryn bilgileri keletinderge mening myna zertteulerimning qorytyndysymen tanysugha kenes beremin. (Sandardyng atauy jәne latyn әlippesi qaydan shyqty?» http://abai.kz/post/51832).

 

22. «S» - sózding qay jerinde qoldanylsa da «Saq, Saqtar» degen maghyna beredi. Mysalgha, bәrimiz biletin «Sagha» degen sózdi alayyq. Sagha – aghyn sudyng bastau alatyn saghasy. Osyghan sәikes Qazaqta «Su aqpaytyn ba saghadan, sóz bastalmaytyn ba edi aghadan» degen maqal bar. Saghanyng tolyq maghynasy Saq Agha.

Salt – Ata salty. Basy Atany syilaudan bastalyp, arty әkeni, aghany jәne әrbir qazaq balasy ózinen ýlkenderding bәrin syilaumen jalghasady. Qazaqtyng últtyq iydeologiyasynyng negizi osy. Men qazaqpyn degen jangha búl qaghida ózgermeuge tiyis.

1.Sa (Saq, saqiy), 2.Sә (Sәt, Sәt sapar, 3.Se (Seri), 4.Sy (siyrek), 5.So (sora), 6.Só (sól), 7.Sý (Sýzgi, Sýlde, Sýr, Sýt), 8.Sú (Súghynu, Súq, Súlba, Súm, Súly, Súr, Súp súr), 9.Su, 10. Sy (syryq, baqan), 11. Si (siri, jany siri). Alghashqy eshqashan ólmeytin jany siri on buyn úrpaq.

1. Sab (Saba, Sabaq), 2.Sagh (Sagha), 3. Sad (sadagha), 4.Saz (muzyka), 5.Say (oy jer), 6.Saq (Saqtar, saqina), 7.Sal (Salu), 8.Sam (Samúryq), 9.San (Sana, Sanau), 10.Sang (Sanyrau), 11.Sap (Sapa), 12.Sar (sary), 13.Sas (sasu), 14 (Sat), 15.Sau (Saura, Sauyr, Sauran ainalu). 30 tanbanyng 15/15-in qúraydy. Ejelgi Manghystaulyq qazaqtar әrtýrli jaghdaylargha baylanysty Atamekennen ketip keyin oralarda mindetti týrde Sauran ainalatyn dәstýr bolghan.

Búl tanba da, atyna zaty say «Aydyn» beynesinde jasalghan. Birinshi ondyq ta (on birdi qaranyz) Ata túrsa, ekinshi ondyq ta Ana (Ay) túr.

Birinshi buyndaghy Adtyng tanbasy Til men Jebe. Manghystau zirattarynda baqilyq bolghan eri men әieline bir kesene salynsa, Jebe men Ay tanbasyn qatar salady. Búl osy ziratta eri men әieli jerlengen degendi bildiredi.

Jiyrma da, Eki de qazaqtyng sandyq atauy. Saq ta qazaqtyng Qas (Naghyz) Saq degen laqap aty.

Latyn әlippesinde «Qas Saq» pen «Ay tanba» dәl osylay sóiley ala ma? Sóilete almasaq, onda nesine latyngha ótemiz. Ata tarihtan bezip, jat tilge ótu osy da Adam Ata men Aua Ananyng qara shanyraghynda otyrghan qazaq balasyna ylayyq is pe? Syrtqa ketken balalar Atalarynyng ýilerine Sәlem berip, bas iyip kelmeushi me edi? Aghylshyn sóiledi, orys sóiledi dep, Biz nege týgeldey solardyng tiline ótuge tiyispiz?

 

23. «T» - dybysy sózding qay jerinde qoldanylsa da tolyp, tolysty, endi ózgermeydi degen

maghyna beredi.

«T» - 1.Ta (Tar, Tarqa, Tariyh) 2.Tә (tәlim, tәrbiye) 3,Te (Tez, Terek), 4.Ty (tiyme), 5.To (Top, topyraq, Tobysh (ru), tor), 6.Tó (Tór, Tóre (Tór iyesi)), 7.Tý (Týr, Týrik), 8.Tu (Tu baylar), 9.Tú (Túz, Túr, Túran, Tús, Tút aghashy). Atyna say birinshi buynda tek qana toghyz sóz jasalyp túr.

«T» - 1.Tab, 2. Tagh, 3.Taj, 4.Taz, 5.Tay, 6.Taq, 7.Tal, 8.Tam, 9.Tan, 10.Tan, 11.Tap, 12.Tar, 13.Tas, 14.Tat, 15.Tau bolyp múnda da 15/15-ti qúraydy. Bәrin týgel taldap jatpay-aq, tek qana bir mysal keltire keteyin: Ýshinshi bolyp túrghan «Taj» degen týbirden tajaldan basqa sóz jasalmaydy. Nege? Sebebi, ýshinshi buyn úrpaq Núq payghambar zamanynda topan sugha qaryq bolghan.

Taghy bir mysal:  Býkil әlem elderinde Karta oiyny degen oiyn bar. Osy oiynda «Túz»-dyng barlyq kartagha bas bolyp, bәrin basatyny osydan.

Ejelde barlyq dýnie toghyz sanymen eseptelgen. Mysaly, býgingi qazaqta toghyz qúmalaq (oyyn), toghyz-toghyzdy qalynmal (úzatylghan qyzgha beriletin dýniye-mýlikting әr birin toghyz-toghyzdan jasap beru, tipti minetin aty toghyz, artatyn týiesi toghyz bolady).

Toghyz aiyp (beriletin jazanyng salmaghyna oray – bir toghyz, eki toghyz, ýsh toghyz dep, ony toghyz-toghyzgha kóteredi). Bir toghyz-toghyz besti-bes jasar at. Al osy aiyp toghyz-toghyzgha barghanda «toqal toghyz» dep atalghan. Búl toqsan at.

«Toghyz qabat torqannan – toqtashyqtyng terisi artyq» degen mәtel de erteden beri aitylyp keledi.

Úly Jaratushy – Allanyng toqsan toghyz esimi bar delinetinining de syry osy.

«T» tanbasy úldyng (bala) tolysqanyn bildirip, últqa ainaldyryp túr; sýt – su agharyp, sýtke ainalghan; órt – janyp ketken, eshtene qalmaghan; jylt – kórindi de joq boldy; qalt – qimylsyz túryp qaldy, búlt – bu jinalyp búltqa ainalghan t.t. bolyp kete beredi. Mine «T» dybysy osylay sóileydi.

«T» tanbasy Man Atadan sanaghanda jetinshi buyn. Búl aldynghy jetinshi buyn Búzau-Jemeneyding tolyp, tolysuy. Astyng atasyn «Túz» dep ataytynymyz osydan. Búz ben Túzdyng týbirles bolatyny da osydan.

Alyp biyding eng basynda túrghan A, Ad, Ada, Aday, Adam osy «T» dybys-tanbasyna jetkende A, At, Ata, Atay, Atam bolyp shyghady.

«T» tanbasy atyna say «Asa tayaq» beynesinde jasalghan. Tayaqtyng ýsti beynelep aitqanda jabylghan. Búl «T»-gha jetu dýniyening shegi, ary qaray asa almaysyng degen sóz.

 

24. «Ý» – Ýkasha Ata (Núq payghambar qauymy) - ýlpildep túrghan ýki (dombyragha, sәukelege

taghylady), ýkimet, ýkim etu  jәne shanyraqty kóteretin baqan. Ýk (Úq) – Nýk (Nýkte), Núq (Núq payghambar). Búl topan sudan keyingi Núq ata úrpaqtarynyng qauymy. Olar ejelde Ýkasha qauymy dep atalghan. Keyinnen úrpaqtary Atasynyng atyn Ýkige balady. Bizden basqa eshbir el óz biylikterin ýkimet dep atamaydy.

«Ý»-den bastalatyn týbir sózder: 1.Ýb (Ýbi, Týbi) 2.Ýg, 3.Ýd (Ýdere kóshu), 4.Ýz (Kýz), 5.Ýy (Ýisin), 6.Ýk (Ýki, Ýkasha Ata), 7.Ýl (Ýlken), 8.Ým (Ýmbet, Kýmbez), 9.Ýn (Kýn), 10.Ýn, 11.Ýp, 12.Ýr (Týr, Týrik), 13.Ýs (Ýsti, Ýstirt), 14.Ýt (ýtir), 15.Ýsh (Kýsh). Barlyghy 15 týbir sóz. 30 tanbanyng teng jartysy.

«Ý»-ge «A» dybysy jalghanyp birde-bir sóz jasalmaydy. Sebebi, Ýkish qauymy Núq payghambar atamyzdyng tikeley ózining úrpaqtary bolyp túr. Ýkish qauymy da Atasynyng aldyna shyqpaghan.

Arnayy kónil audaratyn jaghday, besinshi buynda býgingi Úly Jýz Ýisinnin, altynshy buynda Núq payghambar qauymynyn, toghyzynshy buynda Kýn qaghanatynyn, onynshy buynda Múnal-Mongholdyn, on ekinshi buynda Týrikting (Túrannyn) negizi qalanyp túr.

Tanba atyna say jasalghan. Ýshinshi buyn (ýsh syzyq) úrpaghy Qosay atamyzdyng jәne shanyraq kóteretin Baqannyng beynesin beredi.

 

25. «Ú» – Úl (bala).  Úb, 2.Úgh, 3.Úd, 4.Új (Újym), 5.Úz (Búz, Búzau, Qúz, Múz, Túz), 6.Úq (Úqsas,

Núq, Qúqyq, Múqiyt), 7.Úl (Úly), 8.Úm (Úmay Ana), 9.Ún (Bidaydyng úny, Qún), 10.Úng (Únghy, Múnal, (Monghol)), 11.Úp,  12.Úr (Úran, Túran), 13.Ús (Ústa, Qús, Qúsym), 14.Út (Útys, Útu, Qút), 15.Úsh (Aspangha úsh, Úshu, Úshaq). Barlyghy 15 týbir sóz. 30 tanbanyng teng jartysy.

«Ú»-nyng aldyna «A (Ata)» tanbasy salynyp sóz jasalmaydy. Úl bala Atasynyng aldyna shyqpaydy.

Búl jerde asa kónil audaratyn jaghday, 7-shi buynda Úl bolsa, 8-shi buynda әiel (Úmay Ana) bolyp túr.

Endi osy jerde asa kónil audaratyn jaghday, 12-shi (qazaqtyng qarashanyraghy On eki ata Bayúly) bolyp túrghan «Úr» degen týbirden jasalatyn Úra men Úrandy qosynyz. Sonda, bizderding býgingi sózdik qorymyzdaghy Úr, Úra, Úran (kórshi elding «Ura, Ura» dep jýrgenderi osy sóz) degenimiz Shumerlerding (mayalardyn) alghashqy patshalarynyng esimderi. Qúrannyng da sóz týbirining «Úran» bolatyny osydan. «Úr»-dyng aldyna «T» tanbasy qoyylyp, Túr, Túran atanyp jýrgenderi de osydan. Qazaqtyng «Týgel sózding týbi bir, Týp atasy Mayqy bi» deytinderi de osydan. Sóz týbiri (óz týbi) janylyspaydy.

«Ú» dybysy (3.Úd qauymy, 5-te 5 degen baghany jetinshi buyn Búzau alyp, 7-de úl bala qarashanyraqty ústap túr, 10.Únghy (ózek), Múnal (Monghol) - Mannan sanaghanda onynshy buyn úrpaqtyng sandyq atauyn beredi. Demek, Múnal tek qana Adam atanyng emes, Man atanyng da qarashanyraq iyesi.

 

26. «U» – Bizding býgingi sózdik qorymyzda atauy bir-aq dybystan túratyn «U» (syryn

Bilmegen adamgha ziyandy, bilgen jangha dәri retinde qoldanylatyn uly zat);  Eki dybystan túratyn, býkil ghalamnyng (tabighattyn) eng kóp mólsherin qúraytyn súiyqtyq ataulary Su, Bu, Shu, nemese osy sugha baylanysty  Ju, Juu; El men jerdi qorghaudaghy, ar men namystyng eng biyik simvoly Tu men Jalau,  Qalyn, óte kóp degen maghyna beretin  Nu (nu orman);  Sudaghy balyqty qarmaq nemese shanyshqymen bir-birlep ústaytynday emes, tonnalap ústaytyn Au, Qaratpa sózder Áu, Eu, Ou; Óte joghary jyldamdyqty bildiretin Zu; Ata-tegindi bildiretin Ru,  Qazdyng balamasy Qu (Qumandar); Ýsh dybystan túratyn Tau, Sau, Bau (bau-baqsha, jip), Quu, Buu, Juu, Tuu, Aru, Oru t.t; Alau, Atau, Súlu, Toru, Joru, Qoru, Qaru, Solu, Adgu, Adlu t.t;  Jalau, Tarau, Qarau, Qúrau Aru, Aruana, Aruaq t.t. bolyp tabylady. Demek, eng alghash udy oilap tauyp, onyng dәmin tatyp, oghan «u» dep at qoyghandar, Adam ata úrpaqtarynyng ósip-ónip, Ata úrpaqtaryna, yaghny rugha bólinui, alghashqy rulyq tanbany oilap tauyp, yaghny runa jazbasyn dýniyege әkelgender, alghash tu kótergender, býtkil jer betindegi tirshilikting negizgi kózi su ekendigin tanyghandar, uaqyt óte kele bir-birinen alystap ketken rulardyng bastaryn biriktirip Qu dep atap, «Aqqu menen Qaz egiz, Aday menen Taz egiz» degen maqaldy dýniyege әkelgen osylar.

Demek, «U» – kez-kelgen qimyl әreketting sony, yaghny shyrqap shyghar shyny. Mysaly, «U» ishseng ólesin, baru, kelu, ketu, shyghu, tosu, kesu, jetu, bolu, qosu, alu, bólu, kóbeytu, ólu t.t.

Jiyrma sany qazaqtyng sandyq atauy ekendigin joghary da aittyq, al Alash, Alty Alash sol qazaqtyng әlem mәdeniyetindegi eng biyik shyrqau shyny. Adam balasy Alashtyn, Alty Alashtyng zamanynda býkil әlem Atalyq jýiemen bir memleketke birigip, tatu-tәtti, soghyssyz ghúmyr keshti. Adam balasy odan asyp eshqayda kete almaydy.

 

27. «H» – Qaharman.  Ha, He, Hә. Barlyghy ýsh týbir sóz. Sóz arasynda Qahar, Qaharly,

Qaharman, Aha, Ehe, Hәm bolyp kezdesedi. Ýsh sany Núq payghambardyng tegi Qosay ruynyng sandyq atauy. Sonymen qatar, búl dybys-tanba qarapayym halyq arasynan shyghyp, ózderining asqan aqyly, bilimi, daryny, adamy qasiyeti, jaujýrek batyrlyghymen elden erekshelenip el bastaghan handar men qaghandardy aishyqtaydy. Sebebi, býtkil jer betinde san myndaghan jyldar boyy býkil әlemdi asqan aqylymen, danalyghymen «ashsa alaqanyn da, júmsa júdyryghynda» ústaghan Qazaqtyng qaghanynan qaharly túlgha boldy ma? Kim solardan asqan Qaharman bar dep aita alady? Mine qazaqtyng eshbir elde joq, osy erekshe «H» dybysy Núq payghambar qauymynyng qazaqtyng Ana tilinde sóilegenin aishyqtap kórsetedi. Osy ýsh sózde, Qart Qazaqty Núq payghambarday úlaghatty úldy dýniyege әkelip, tәrbiyelegeni ýshin  «Qaharman» dep úlaghattau, «Aha, Ehe» dep olardyng erligine sýisinu jәne olardyng artynyng «Hәm» dep jalghasyp jatqanyn kórsetu bar. Qayran atalarym! Tarih jazsang osylay jaz. Búdan asqan danalyq bolar ma? Sol ýshin de ghoy, Sizderding Qas by (Kaspiy) atanyp jýrgenderiniz.

Qazirgi latyn әlippesine ótuge baylanysty úsynylyp jýrgen jobalardyng eshqaysysyn da búl tanba joq. Búl dúrys bolmaydy. Búl tanba qalugha tiyis. Múny qospay alyp tastau, búl ejelgi atalarymyzdyng Altyn әrippen jazylghan úly tarihynyng bir parasyn jyrtyp alyp, otqa laqtyrghanmen birdey dýniye.

Ýstine elimizding asqan Qaharmandary otyratyn «Altyn taqtyn» beynesindegi «H» tanbasy óte sәtti jasalghan. Búdan asqan danalyq boluy mýmkin be?

Demek, «H» tanbasy qazaq Alyp biyining 27-shi tanbasy bolyp qaluy tiyis. Demek, qazaqy dybys-tanbalardyng birin alyp, birin qosyp, tanbalardy qalay bolsa, solay syza salugha bolmaydy. Búlay jasau Ata tarihtan bezgen mәngýrtterding isi bolmaq.

 

28. «Sh»  – Alash, Alty Alash degen maghyna beredi.

1.Sha (Shaq, Sham, Shar, Shash), 2.Shә (Shәk, Shәkәrim), 3.She (Shek, Shekara), 4.Shy (Shy borbay

(aryq)), 5.Sho (Shorym), 6.Shó (Shóp), 7.Shu (Shu ózeni), 8.Shú (Shúbar (ala shúbar)), 9.Shu (Shýlen), 10 Shsh (tynysh), 11.Shy (shyr etip jaryq dýniyege kelu, syrtqy dýniyege shyghu), 12.Shi (ishi, ishke qayta kiru).  12 týbir (buyn) sóz. Qazaqtyng (Alty Alashtyn) qarashanyraghynyng iyeleri 12 ata Bayúldarynyn  sandyq atauyn berip túr.

Basy joghary qaraghan ýsh tarmaq «Sh» tanbasy – bir, eki, ýsh; Ata, Áke, Bala; Men, Sen jәne Ol;  Qazaq qolynyng On, Orta, Sol qanaty; qazaqtyng ýsh arysy Ýsh Jýzdin; Núq payghambardyng ýsh jaqqa ketken ýsh (Qam, Sam, Jappas) úlynyn;  Alshynnyng ýsh balasynyng t.b. ýsh sanyna qatysty barlyq balama úghymdaryn jәne solardyng bәrining týbi bir ekendigin bildiredi. Sonymen qatar, búl tanbada Atam Qazaqtyng әlemge әigili «Til tanbasynyng da» beynesi bar. Ejelgi batystyqtardyng Bizding atalarymyzdy «Yazychnikiy», yaghny «Til tanbalylar» dep jazghandarynyng syry osy.

«Qazaqtan óngen halyq edim
Alty sannyng Alashy,
«Alashtap» úran shaqyryp
Alashúbar tu ústap
Aqsaqaldar bata etken» (Týmen Baltabasúly).

Sonymen ejelgi Qazaq, sonynan Alash arystary jasaghan Alyp biyimiz (Álippemiz) «A»-men

bastalyp, «Sh» tanbasymen shyrqau, shynyna shyqty. «Myng ólip, myng tirilip» jýrip 1458 jyly Shynghys qaghan babamyzdyng ýlken úly, yaghny taq múrageri Joshydan taraghan Kerey men Jәnibek atalarymyz osy Shu ózeni alqabynda Qazaq handyghyn qayta qúrdy. Tili men dini, Ata salty men dәstýri, әdetteri men ghúryptary qayta saltanat qúrdy. Qazaq balasy ejelgi Ata-Babalarynyng «Últym Qazaq, Úranym Alash, Keregem Aghash» degen qaghidasyn qaytadan tórge shyghardy. Eger de Biz qoldanatyn Latyn әlippesinde «Sh» tanbasy bolmasa, onda Biz Alashty tu etip kótergen Qazaq degen úly elding qarashanyraghynan ketkenimiz bolyp shyghady.

Latyn әripteri Ata tarihty dәl osylay sóilete ala ma? Sóilete almasa oghan ne ýshin ótemiz? Mәngýrtke ainalyp matriarhatqa ótu ýshin be?

Múny biz latyndaghy «Sh» әribining «S» ay tanba bolyp belgilenetinen aiqyn kóre alamyz. Biz ýshin «Sh»-ny, yaghny Alashty, Áyel-Anagha qatysty  «Ay» tanbasymen auystyru dúrys bolmaydy.

 

29. Y – balasy, úrpaghy, (úly, qyzy), ómirding jalghasy.

 

30. I - balasy, úrpaghy, (úly, qyzy), ómirding jalghasy.

Qazaqtyng 30 dybystyq tanbasynyn  bes tanbasy: 10.I, 11.Y, 16.N, 29.Y, 30.I balasy (úly, qyzy), úrpaghy degen maghynasy bar. Búl adamzat ghúmyrynyng ýsh kezenindegi úrpaqtary degendi bildiredi.

Birinshisi, (10.I, 11.Y) eng alghashqy Ad qauymynyn, yaghny Atanyng úrpaqtary degen sóz.

Mysaly: Aday - Adam atanyng úrpaghy (úly, balasy, qyzy), yaghny atamyzdyng qarashanyraghynyng iyesi degen qaghidagha sәikes Jary Aday, Jajir Aday, Ahmet Jugineky (әdebiyet tarihynda «Shyndyq syiy» dastanymen mәlim), Ábu Nәsir Ál Farabi, Mahmud Qashqari, Ál Buhari, Ábu Rayhan Ál Biruni, Hakim ata Sýleymen Baqyrghani, Álisher Nauayi, Perdausy (Shahnama), Ábdirahman Jәmy (parsy-tәjik әdebiyetining klassiygi), Múhammed Shaybany (Joshy hannyng úrpaghy), Sayfy Sarayi, Haydar Razi, Qadyrghaly Jalayri, Fazlallah ibn Ruzbihan Isfahani, Múhammed Haydar Dulati, Qashqar hany Ábubәkir Dulaty t.t. bolyp esim sózding sóz sony, «iy», «y» dybystarymen ayaqtalsa, úly, balasy, úrpaghy degen maghyna berip túr. Osy jerde sәl de bolsa ótken tarihtan habary bar adamdardyng esine sala keteyin ejelgi, әsirese bizge kóbirek belgilisi orta ghasyrlyq úly ghúlamalardyng barlyghynyng derlik ata tegi osylay jazylghan. Búl qaghida qazaqta kýni býginde qoldanysta bar. Mysaly, Mústafa Shoqay, Ánes Saray, Halipa Altay, Islam Jemeney, Sabyr Aday, Ordaly Qosay, Aqylbek Jemeney, Túnghyshbay Al Tarazi, Qayrat Mamiy... Demek adam esimderining qay-qaysysyna da «i, y» әribin jalghasaq úrpaghy degen maghyna berip túr.

«Fizuli, Shәmsi, Sәihaliy

Nauai, Saghdi, Ferdausiy,

Qoja Hafiz – bu hәmmasy

Medet ber shaghiry ferdiyad,» degen Abay atamyzdyng sózinde, ózderiniz kórip otyrghanday attary atalghan alty aqynnyng esimderining sony «i» dybysymen ayaqtalady da, songhy Qoja Hafizde atasynyng (ruynyn) esimi birinshi, ekinshi bolyp óz aty aitylady, Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shapyrashty Nauryzbay, Kete Jýsip, Janys Tóle by t.t. degen siyaqty.

Ekinshisi, (16.N) Topan sugha deyingi Adam Ata úrpaghy Man degen sóz.

Mysaly, Núq payghambar negizin qalaghan Man Ata qauymy - Adam Atanyng úrpaghy degen qaghidagha sәikes, ejelgi Túran әlemindegi ata-tekting jazyluynyng taghy bir núsqasy Rashiyd-Ad-Din (Parsy (Iran) elining biyleushisi Qazan hannyng bas uәziri, Shynghys hannyng tikeley úrpaghy, orta ghasyrlyq tarihshy), ortaghasyrlyq músylman ghúlamasy Núr-Ad-Din Horezmi, Sadyr-Ad-Din (keybir derekterde búl atamyzdy Baba Týkti Shashty Ázizding shyn aty delinedi), imangha kelip, sharighatty moyyndaghan úly múnal biyleushisi Ózbek hannyng ruhany tәrbiyeshisi Núghman-Ad-Din Al Horezmi, óz zamanynyng úly taquasy atalghan Jәlel-Ad-Din As Samarkandiy,  ataqty oishyl, aqyn, qolbasshy Múhammed Zakir Ad Din Babyr,  әlemge әigili «Zafar namenin» avtory Sharaf Ad Din Ály IYәzdi, Beket atanyng ústazy Baqyr Ad Din Múhammed t. t. bolyp jalghasyp kete beredi. Osy esimderdegi Ad (Ad qauymy, yaghny qazirgishe aitqanda osy qauymnyng qarashanyraghynyng iyesi Aday, Al, (Alash, Alshyn), As (Alashtyng laqap aty) al Dinge kelsek, býkil qazaqqa Din degen úghymdy engizgen osy atalarymyz. Búl jayly Qytay jylnamasynda adamdary attyng qúlaghynda oinaytyn Dy taypasy, Dinlini eli jayly derekter bar. Parsy (Iran) tarihy olardyng negizin qalaghandardy Mad (Man Aday M.Q.) taypalarynyng úrpaghy Diaku dep hattaghan. Olardyng esimderining sonyna jalghanghan «N» әribi, bastauyn Man atamyzdyng atynan alady, soghan sәikes balasy, úly, qyzy, úrpaghy degendi bildiredi.

Búl atamyzdyng esimi Manghystauda (Beyneu audany) Diyar atty jer jәne eldi meken atauynda saqtalghan. Qazaqtyng Din degen úghymynyng «aptyrlyq qúqy» osy Dy taypasynda. Qazir olar ýsh úrpaqtyng (tegi, óz aty jәne әkesinin) attary bir esim retinde qoldanylady. Mysaly, Nasyraddiyn, Asamaddiyn, Aluaddiyn, Alqamaddiyn, Shayqymaddiyn, Naghymaddiyn, Salehaddiyn, Syrajaddiyn...

Ýshinshisi, (29.Y, 30.I) Núq payghambardan keyingi Alashtyng (Alty Alashtyn) úrpaghy. Búl býgingi úrpaq. Ejelgi qazaqtardyng Alash, Alshyn, Alty Alash, dep auyzdarynan tastamaytyndarynyng syry osy.

Mysaly, Dәuletaly Jary, Toqtamys Jary, Ákim Tarazy, qajy Qúsayyn Sherazy (Jasauy kesenesin salushy sheber), Bórte Bóri, Ábubәkir Kerderi, Qadyr Myrza Áli t.t.

Songhy eki «Y» men «I» dybystary  olardyng jalghasy bar degendi bildiredi. Búl eki tanbanyng bizge aityp túrghany «bir ruly el» tolyp, tolysyp últqa ainalyp Ata júrttan (Qazaqtan) enshi alyp «Y» men syrtqa shygha alady, biraq  adasyp, adasyp «I» men Ishke qayta kire alady.

Jaraysyndar! Atalarym! Al, qazirgi latyn Álippe tanbalaryn úsynyp jýrgenderge berer kenesim:  Sizderding úsynghan tanbalarynyzda ejelgi atalarymyzdyng shynayy tarihyna tolyqtay say keletin dәl osynday kez-kelgen adam balasy týsinetindey aiqyn maghynasy bolyp,  tanbalar mine osylay sóileuge tiyis.

Tarih taghlymy: Ejelgi Qazaq Alyp bii (Álippesi) jat júrttyng yqpalyna say qalay bolsa solay kirme sózderding ynghayyna qaray jasala salghan dýnie emes. Álippe men sandar qatar óriledi jәne adamzat tarihynyng damu kezenin óteden de óte dәldep túryp kórsetedi. Búl qaghidadan esh airylugha bolmaydy.

Ejelgi batys әlemining ghalymdary ózderin  keremet bilgirmiz dep, qart qazaqty ózderine qaraghanda bilimsiz, kem sanap, sauatsyz jabayylar (varvarlar) dep jazypty. Al, ózderi kýni keshegi qazaqtyng bes jasar balasy da biletin dýniyelerge bilimderi jetpegen. Olarda, olardyng býgingi úrpaqtary da múnday dýniyeni jasamaq týgili, jasalyp túrghan dýniyeni týsinuge de sanalary (aqyldary men bilimderi) jetpey keledi. Ángimening ashyghyn aitqanda, batys ghalymdary endi múnyng syryn ózdiginen eshqashan bile almaydy. Sebebi, olar әlemning syr sandyghynyng qúlpyn ashatyn kiltin (kodyn) әldeqashan  joghaltyp alghan. Ol qazaqtyng «ANA TILI». Basqa tilmen әlemning shejire-tarihy men  qúpiyalary eshqashan ashylmaydy.

Demek, kezinde (1940) qazaqqa zorlyqpen engizilgen 42 tanbaly Kiril әlippesine reforma asa qajet. Búl daugha jatugha tiyis emes. Qazaqtyng ejelgi әmbebap dybystyq 30 tanbasy ýlkenge de, kishige de, balagha da ýirenuge óte jenil bolary sózsiz.

Aqiqatynda, dybystyq tanbalardy qalay bolsa, solay, maghynaly  da, maghynasyz da belgiley beruge bolady. Oghan jazbamyzdyng san ret ózgergen tarihy kuә. Ol, kóbine syrtqy kýshterding yqpalymen bolady.  Al, Alyp biydi - Adam Ata men Aua úrpaqtarynyng dýniyege kelu, kóbeyip rugha, taypagha, elge, memleketterge, qaghanattargha (imperiyalargha) ainalyp, әlemdik dengeydegi ósip-órkendeuine say jasau Qazaqtan basqa eshbir elding qolynan kelip kórmegen. Kele de almaydy.

Latyngha ótuding PAYDASY MEN ZIYaNY:

Birinshi, «Qazirgi qazaq әlippesinde 42 әrip bar, orystarda – 33, arabshada 28 әrip bolsa, latyndy iygersek, bar bolghany 25-26 әrip bolar edi» delinedi.  Aqylgha qonady. Reforma  qajet.

Ekinshi, Keybireuler «latyn әlippesi Qazaq tilin Orys tilining yqpalynan shygharady» deydi. Al biylik «Biz kirill әribinen bas tartpaymyz. Biz orys mәdeniyeti men orys tilin úmytpaymyz. Orys tili arqyly әlemdik mәdeniyet jayly bildik jәne orys tili ýnemi bizben bolady. Bizding kórshimiz әrdayym qasymyzda jәne biz әrqashan birge júmys isteytin bolamyz", - degendi aitady.

Uәj: Bizge qazir ne manyzdy? Memlekettik tildi is jýzinde ornatu ma? Álde, Latyn grafikasyna kóshu me? Eger Memtil manyzdy bolsa, ekinshisi úzaq jyldar boyy memlekettik tilding ornauyn nege keyinge yghystyrdy.

Bizding últtyq iydeya – latinisagha kóshu emes, memlekettik tildi ózine tiyesili  túghyryna ornatu bolmaghy tiyimdi. Demek, Bizdi Orys tilining yqpalynan shygharatyn, latyn tanbasy emes, últtyq sanamyz, yaghny memleket biyligi jýrgizuge tiyisti últtyq iydeologiya.

Sanamyz ózgermese, latyn tanbasy elimizding úiysuyna emes, kerisinshe últtardyng arajigin ajyratugha qyzmet etedi. Sebebi, latyngha ótetinder tek qana qazaqsha oqyp, qazaqsha jazatyndar bolady. Sebebi, biylikting bas josparynda elimizde ýsh til: aghylshyn, orys  jәne qazaq tilderi qatar qoldanylugha tiyis. Býkil biylik oryssha oilap, oryssha sóilep otyrghanda jәne «orys tili memtilmen qatar qoldanylady» dep Ata zanymyzda  jazuly túrghanda  olargha kirillisany qoldanbandar dep qalay aitamyz?

Orys tilining yqpalynan shyghu ýshin eng birinshi kezekte Ata zanymyzgha (Konstitusiya) ózgeris engizip, 7-baptyng 2-shi tarmaghyndaghy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen sózdi alyp tastau qajet edi. Búl bapty alyp tastau jóninde 25 jyl boyy biylikten ótinbegen, súramaghan,  talap qoymaghan birde-bir qazaq bolghan joq. Tipti ashtyq ta jariyalandy. Alayda, orys tildi biylik búghan qúlyqty bolmady. Biylik búghan shyn niyetti bolghanda keshegi songhy reforma da búl dauly mәseleni týbegeyli sheship, ekinshi bapty alyp  tastauy tiyis edi. Demek, biylikting bas jospary memtilding kósegesin kógertu emes.

Bilim salasyndaghy bitpeytin reformalar, sonyng ishindegi eng bastysy Qazaq balasyna ýy qoyany siyaqty tәjriybe jasap, ýsh tildi balabaqshadan bastap oqytudyng toqtatylghany dúrys. Búl ýshin Qazaqstan biyligi basynda memtildi bilmeytin adam qyzmet jasamaugha tiyis. 25 jyl az uaqyt emes. 25 jylda memtildi mengere almaghan ministr men deputat endi eshqashan mengere almaydy.

Latyn әlipbii qazaqty orys tilining yqpalynan shyghara almaydy.

Ýshinshi, «Latyn әlipbiyine kóshu uaqyt aghymy. Latyn әlipbii ghylymnyn, tehnologiyanyn, medisinanyng tili. Jәne qazir әlemning kóptegen elderi osy әlipbiydi qoldanady. Barlyq qazaq balasy halyqaralyq aghylshyn tilin bilui kerek. Sebebi, barlyghyna sol til qajet» delinedi.

Uәj: Bizge myna jaghdaydy este ústaghan jón. Kirilisa da, Latinisa da apaly, sinlili dýniyeler.  Ekeuining de bastauy Analyq tekke jatady. Búl Úly Jaratushy-Allanyng on segiz myng ghalamdy, sonyng ishin de adamzatty da jaratu qaghidasyna qayshy. Allataghala birinshi Aua Anany emes, Adam Atany jaratty.  Biz qabyldaytyn tanba da osy jaghday eskerilip, tilimiz Atalyq tekke say bolghany jón.

Júrttyng bәri sheteldiktermen júmys jasamaydy. Qazaqtyng bәri býgingi jemqor, paraqor sheneunikter siyaqty Atamekenderin tastap Amerika nemese Europagha qashugha, nemese solardyng yqpalyna ótuge dayyndalyp  jatyrghan joq.  Eger bireuler solay oilaytyn bolsa, qatty qatelesedi. Myna el men jerdi, til men dindi atalarymyz qalay qorghady, bizde solarday qorghaytyn bolamyz. Oghan eshkimning kýmәni bolmaugha tiyis. Aqiqatynda da, qarapayym júmysshylargha (qala halqynyng eng kóp payyzyn qúraydy), auyl sharuashylyghynda eginshilik, mal baghu kәsibimen ainalysatyn 43% qazaqqa aghylshyn tilining qajettiligi qansha? Aghylshyn, orys tilderin pәn retinde 5 synyptan oqytqan dúrys. Ary qaray búl tildi oqytu erikti boluy kerek. Búl tәjriybe әlemning barlyq elderinde qoldanylady. Besikten beli jana shyqqan sәbiyge ózge tilderdi ýiretu eshbir elding tәjriybesinde joq. Sәbiyding tili Ana tilimen shyghyp, Ana tilimen susyndap, Ana tilimen búghanasy bekuge tiyis.

Ángimening qysqasy, Latyn tili saudanyn, yaghny satudyng tili. Búl tilde satylmaytyn dýnie joq. Adam, ar, namys, úyat, jer, til, din, tipti  bәri, bәri satylady.  Orys tildi biylikting Álippeni (Alyp biydi) alyp tastap, onyng ornyna «Sauat ashu» degendi úsynyp jýrgenderining syry osy. Sauat ashudyng tolyq maghynasy Aua satudy ýirenu. Ózderiniz kórip otyrghanday «S-aua-t» degenimizde Sat (satu) syrtynda Aua qaq ortasynda aishyqtalyp túr. Qaghan - Handardyng aghasy, Sanaq - Saqtardyng Anasy, Senek – Saqtardyng Enesi degen siyaqty.

Atam Qazaqtyng Ata salty boyynsha últtyq iydeologiyamyz «Malym janymnyng sadaghasy, janym arymnyng sadaghasy» degen qaghidagha negizdelip, biylikte  osy qaghidany ústanugha tiyis edi. Biz qazir orys tildi biylikting «Satu» degen qaghidany tolyq mengergenin aiqyn kórip otyrmyz. Myna barystan jaqyn manda Qazaqstan da auadan basqa satatyn eshtene de qalmauy әbden mýmkin bolyp otyrghan jaghdayy bar.

Tórtinshi, Álipbiydi auystyrsaq, singarmonizm zandylyghy saqtalady. Sózder qalay dybystaluy qajet bolsa, solay tanbalanuy tiyis. Múnday tildik tәrtipti engizuding úrymtal túsy – osy latyn әlipbiyining jana ýlgisin engizu sәti delinip, qazirgi tanda Til komissiyasyna latyn әlipbiyining jýzden asa núsqasy úsynylghan.

Uәj: Alash arysy Ahmet Baytúrsynov atamyzdyng basshylyghymen jasalghan Álippe de búl zandylyq tolyqtay saqtalghan. Atamyzdan «Tili joghalghan últtyng ózi de joghalady» degen qanatty sóz qalghan. Qazirgi núsqa úsynushylarda dybystyq tanbalardyng basty maqsaty Úly Atalarymyzdyng shejire-tarihymen jәne onyng sandyq jýiege sәikes keluge tiyis ekeni oilaryna kirip te shyqpaghan. Birin alyp, birin qosyp, bes jasar balanyng tirligin istep, ysqyrtyp basyp jýr.

Dybystyq tanbalar men sandyq jýie shejire-tariyhqa say bolmasa, keler úrpaghymyz tap-taza mәngýrtke ainalyp, maymyldy atam dep (Darviyn), moyyndaytyn bolady. Atang maymyl dep, mektep oqulyqtaryna jazyp bergen orys tildi biylikting tәrbiyesin alyp ósken bala Ata men Anany, ózinen jasy ýlkenderdi silamaytyn bolady. Biz qazir osynyng jemisin jep jatyrmyz. Eshkimde maymyldy tórine otyrghyzyp qoyyp, óle-ólgenshe baqpaydy. Elimizde qaptap ketken qarttar ýii osynyng aighaghy. Kýni keshege deyin qazaqtarda qarttar ýii týgili, múnday úghym da bolmaghan.

Besinshi, Jana úrpaq totalitarlyq kommunistik jýiening psihologiyasynan arylady.

Uәj: Úrpaqty kommunistik jýiening psihologiyasynan әrip-tanba ajyratady dep, oilaudyng ózi baryp túrghan bilimsizdik. Ol, jýieden Qazaqty últtyq sana men  iydeologiya ghana ajyrata alady.

Altynshy, Týrki tektes elderding barlyghy derlik latyn әlipbiyine ótip boldy.

Uәj: Keybireuler latyngha ótsek órkendep, elding aldyna shyghatynday kórip Ózbekistan, Ázirbayjan, Týrikmenistandar kóshti, bizge de kóshu kerek deydi. Biz aldymen dәl solarday óz Ana tilimizdi tórge shyghara aldyq pa? Ortalyq, Soltýstik, Shyghys Qazaqstandaghy orys mektepterin ne isteymiz? Qazaqtyng Memtiline jol bermey siresip otyrghan orys tildi biylikti ne isteymiz? Ol jerlerdegi qazaq balalarynyng orys mektepterine barmasyna qanday kepildik bar? Orys tilindegi súraqqa memtilde jauap bergenderdi júmystan shygharyp jýrgenimizde, bir latyngha ótpek týgili, on latyngha ótsek te búl mәsele ong sheshimin tappaydy.

Sol ótken elderding qanday ruhany baylyqqa kenelgenin nege saralamaymyz? Songhy kezderi sol elderden әlemdi tandandyrghan Úly Ghúlamalar nege shyqpay jatyr? «Tektiden tekti tuady» degendey Ata tarihtan susyndamaghan úrpaqtyng qolynan onday dýniyeler kelmeytinine qanday dau bar? Demek, latyn grafikasy Bizding últtyq sanamyzdyng ósip-órkendeuine qyzmet jasaydy dep oilaudyng ózi aqylgha simaydy.

Latyn tiline ótken elderding tapqan paydasy, Ata tarihynan maqúrym qalyp, aidaghan jaqqa «jel aidaghan qanbaqtay bolyp, domalay beretin jana úrpaq» payda bolady. Qazirgi biylik basynda jýrgenderding eng basty kózdegen maqsaty da osy bolsa kerek.

Jetinshi,  «Álippe auystyru adamnyng sanasyn jónge keltiredi» delinedi.

Uәj:  Búl jaghday kerisinshe, әlippe auystyru bilimge emes sanasyzdyqqa jeteleydi. Qazaqsha terminder (sózder) joyylyp onyng ornyna shetelding týsiniksiz terminderi (sózderi) eshbir ózgertusiz, sol qalpynda qabyldanyp, qazaqtyng sózdik qoryna enetin bolady.

Ángimening ashyghyn aitqanda latyngha kóshu Qazaqstangha orasan zor shyghyn alyp keledi. Barlyq ataulardy da, terminderdi de, barlyq qúndy qaghazdar (ishinde tenge de bar) men is-qaghazdaryn týgel auystyryp, ózgertuge tura keledi. Ol ýshin balabaqsha tәrbiyeshilerinin,  mektep múghalimderinin, ózge de oqu oryndary oqytushylarynyng jana korpusyn dayyndap, materialdy-tehnikalyq bazasyn jasau qajet bolady. Demek, әlipby auystyrugha  milliondaghan emes, milliardtaghan qarjy qajet bolady.

Segizinshi, Tәuelsizdik alghan songhy 25 jylda Qazaqtyng ótken Úly tarihy jayly san milliondaghan kitaptar, milliardtaghan ghylymy enbekter men maqalalar jazyldy. Tipti, shetelderdegi Qazaqtyng ótken tarihy jayly qanshama derekter elge әkelinip, memtilge audaryldy. Endi osylardyng bәri latyn tiline audarylady jәne olar týpnúsqagha say bolady degenge kim senedi? Sonda osylardyng bәri kim ýshin, ne ýshin jasaldy? Týpnúsqadan eshkim oqy almaytynday etip, qoqysqa ylaqtyru ýshin be? Álde halyqtyng tarihy jadyn óshirip, mәngýrtke ainaldyru ýshin be?

Toghyzynshy, Latyngha kóshudegi senimsizdik tughyzatyn basty sebep, әlipbiydi auystyrudy nasihattaushylar Qazaqsha bilmeytin, bilse de shala - púla ejiktep әreng oqyp, әreng sóileytin, qazaqsha eki sózding basyn qúray almaytyn adamdardan bolghany. 25 jylda memtildi mengeruge bilimi jetpegen adamdar Ana tilimizding mәselesin qalay sheshpek. Qarabastarynyng qamynan basqa eshtene oilamaytyn, boylaryn jemqorlyq pen paraqorlyq jaylaghan biylikke osynday kýrdeli mәselelerdi oidaghyday sheshedi dep, sene alamyz ba? Bólingen qarajat taghy da qoldy bolyp ketpey me? Osylardyng bәrinen negizgi zardap shegetinder taghy da jalaqysy men zeynetaqylary az, basynda baspanasy men ýy salatyn jer telimi de joq qarapayym qazaq bolyp shyqpay ma? Últymyzdyng jany Til taghdyryn kimderding qolyna tapsyryp jatqandarymyzdy oilanghandarymyz jón bolar.

Jogharyda kórsetilgenderden shyghatyn qorytyndy, eger biylik Atam Qazaqtyng «Tili ekeudin, dini ekeu, dini ekeuding sony qúrdym» degen úlaghatty ósiyetinen bas tartyp, Ata Zanymyzdyng 7 babynyng ekinshi tarmaghyn  qoldanystan almay, latyngha ótudi úsynuy búl birtútas qazaqty taghy da bólshekteu bolyp shyghady. Bireui latyndy, bireui kirilisany, bireui arabisany paydalanady. Qazaq balasy birneshe (qazaq, orys, aghylshyn) tilde sóilep, birneshe dinde, birneshe diny aghymdarda (qazirding ózinde solay bolyp jýr) jәne birneshe alfavitte oqityn bolady. Ana tilimizding tәrbiyesimen susyndamay ósken qazaq balasy (baqshadan bastap zorlyqpen ýsh tildi ýiretu Bizdi onday mýmkinshilikten aiyryp otyr), «bala qay tilde bilim alsa, onyng últy sol» dep úly ghúlamalar aitqanday, nan tauyp jep jýrgen tilining «aryn arlap, múnyn múndaytyn» bolady. Qazaqtyng bir bóligi, әsirese biylikte jýrgender búrynnan memlekettik tildi bilmeydi. Ejelden qazaqsha bilmeytin qazaqtar qazaqshadan bas tartyp, oryssha oqityn bolady. Barshamyzgha belgili orys tildi biylik memlekettik tildi eshqashan qoldaghan emes. Qoldasa, 25 jylda bir emes, on tildi mengeretin uaqyttary boldy. Mine osy biylik bizge memtildi ózderi mengeruding ornyna latyn әripterin engizudi úsynyp otyr. Álippesi ózgergen orys tildi qazaghy da, shala qazaghy da ýirenshikti orys tiline bet búratyn bolady. Mine osy ótpeli kezende orys tili taghy da aldynghy oryngha shyghyp, memlekettik tilge ótu jospary oryndalmay qalady. Ashyghyn aitqanda latyn jazbasyna ótu, qazaqtyng tildik damuyn toqtatyp, orysshagha jәne aghylshynshagha ótuge mәjbýrleydi. Milliardtaghan qarjy júmsalady. Sonda múnyng bәri ne ýshin? Biz búrynda «tóte jazuda» boldyq, endi mine kirilisany da tastap baramyz. Búrynghymyz sirә, búrynghy ghoy. Zorlyqpen boldy, deymiz. Endi mine songhy kirilde jazylyp jinaqtalghan, bir ghasyr boyy ejelgi jazbalardan audarylghan  әdebi, tarihy múralarda joq bolyp,  oqusyz  qalady.  Biz osylay  tamyrymyzdan ajyrap, adasamyz. Latyngha ótemiz dep, ony týsine almay, orysshasyn oqityn bolamyz. Búl jerde qazaq tili amalsyz keri sheginetin bolady. Qazaqtyng týpki maqsaty memtildi nyghaytu edi. Memtildi nyghaytugha qazirgi qoldanyp jýrgen әlipbiyimizding mýmkinshiligi de mol edi. Endi orys tildi qazaqty qazaqsha ýiretuding ornyna, ózimizge latyndy ýirenuge tura kelip, basymyzben qayghy bolyp ketetin bolyp túrmyz. Biz búl jerde Ana tilimizdi nyghaytugha júmsaytyn uaqyttan útylamyz. Qoghamdaghy eng ótkir últtyq mәselelerdi talqylaudan da útylamyz. Úrpaghymyzgha últtyq tәrbie beruden de útylamyz. Shamasy, orys tildi biylikke de keregi osy bolar. Áytpese, olar bizge latynshany tyqpalap, qalghandary qos qoldaryn kóterip qoldamas edi.

Alayda, qazirgi Álippege reforma asa qajet. Bizge eng jenili jogharyda kórsetkenimdey, әlippeni shejirelik jýiege sәikestendirip, qazirgi 42 әripten, kirme 12 әripti alyp tastau. Qalghan 30 әripting ornalasuy qazaqtyng shejire-tarihyna say bolugha tiyis. Búl eshqanday qiyndyq tughyzbaydy. Uaqyt ýnemdeledi. Shyghyn da shyqpaydy. Áripterimizding 28,5% kemui balalarymyzdyng ýirenulerine de jenil bolady. Eng bastysy, Alash Arystary ansaghanday,  әripter shejire-tariyhqa da say bolyp, Ata júrtta (Qarashanyraq, Qazyq júrtta) otyrghanymyzdy býkil әlemge aighaqtaytyn bolamyz. Búl jaghday da Qazaq Álippesi – Alyp bi, Qazaqtyng Ana tili býkil әlem elderi tilderining Anasy degen atyna say bolyp shyghady. Aqiqaty da osy. Sebebi, bizden basqa eshbir el óz tilderin Ana tili dep atamaydy. Ózgelerding olay ataugha qúqyqtary da joq. Atamyz Qazaqtyng «aptyrlyq qúqyn» eshkim eshqashan tartyp ala almaydy.

Qazaqstan biyligining «Bolashaqqa baghdary: últymyzdyng ruhany janghyruy» arqyly bolatyn bolsa, onda Álippe reformasy jogharyda kórsetilgendey bolghany jón. Búl Elbasymyzdyng «Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degeninizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay» degen tújyrymyna tolyqtay say bolady. Al, tek myna kórshi Ózbekistan siyaqty aghylshynnyng 26 tanbasyn sol kýii kóshire salsaq, onda múnyng kerisinshe bolghany. Bәige jaqyn.

Ókinishke oray BAQ aqparattaryna sýiensek, Qazaq Álippesin reformalau Latyn Álipbiyin paydalanu arqyly jýzege asyryluy kózdelip otyrghany mәlim bolyp otyr. Osy rette latyn әripterining sany jәne onyng dybystalu núsqalary eshqanday negizsiz, qalay bolsa, solay әrtýrli núsqada úsynyluda. Múnyng ózi birinshi núsqada atap ótkendey, Qazaq Álipbiyining dýniyege kelu, órkendeu tarihyn jәne onyng mәni men maghynasyn týgeldey joqqa shygharady. Osy jaghdaygha baylanysty, Latyn núsqasyn da qosa úsynyp otyrmyn.

Qoldanysta bolghan әlipbiylerding kestesi jәne qazaq әlipbiyin qayta jasaugha úsynys (eki núsqa):

№	Mission-erlik kirill 1870 j	Arab әlipbii 1824 j.	Latyn әlipbii 1924 j.	Kirill- qazaq әlipbii 1940 j.	Úsynys eki núsqada
					Qoldanystaghy tanbagha týzetu engizu (kirill)		Latyn әlipbiyi
					jazyluy	dybystaluy	jazyluy	aytyluy
1	Aa	ا	Aa	Aa	Aa     (1)	A	Aa          (1)	a
2	Aa	ٵ	Əə	Áә	Áә     (2)	Á	Áә         (2)	æ
3	Bb	ب	Bʙ	Bb	Bb     (3)	By	Bb        (3)	b
4	Uu		Vv	Vv	-	-	-	-
5	Gg	گ	Gg	Gg	Gg     (4)	gi	Gg       (4)	gi
6	-	ع	Ƣƣ	Ghgh	Ghgh     (5)	ghy	Ghgh        (5)	ghy
7	Dd	د	Dd	Dd	Dd     (6)	dy	Dd       (6)	dy
8	Ee	ە	Ee	Ee	Ee    (7)	e	Ee       (7)	e
9	(Yo y	-	Yoyo	Yoyo	-	-	-	-
10	Jj	ج	Çç	Jj	Jj    (8)	jy	Jj      (8)	ʒ
11	Zz	ز	Zz	Zz	Zz     (9)	zy	Zz       (9)	z
12	Iiy	ي	-	Iiy	Iy    (10)	iy	Ii     (10)	ɯj
13	Yy	Jj	-	Yy	Yy    (11)	Yi	Yy     (11)	j
14	Kk	ك	Kk	Kk	Kk    (12)	ki	Kk       (12)	k
15	-	ق	Qq	Qq	Qq    (13)	qy	Qq       (13)	Q
16	Ll	ل	Lʟ	Ll	Ll   (14)	yl	Lʟ        (14)	l
17	Mm	م	Mm	Mm	Mm    (15)	my	Mm      (15)	m
18	Nn	ن	Nn	Nn	Nn    (16)	ny	Nn       (16)	n
19	Ҥҥ	ڭ	Ŋŋ	Nn	Nn    (17)	yn	Nng       (17)	ŋ
20	Oo	و	Oo	Oo	Oo    (18)	o	Oo       (18)	o
21	Ӧӧ	ٶ	Ɵɵ	Óó	Óó    (19)	ó	Ɵɵ       (19)	ó
22	Pp	پ	Pp	Pp	Pp    (20)	py	Pp       (20)	P
23	R	ر	Rr	Rr	Rr    (21)	yr	Rr       (21)	r
24	Ss	س	Ss	Ss	Ss    (22)	sy	Ss       (22)	s
25	Tt	ت	Tt	Tt	Tt    (23)	ty	Tt       (23)	t
26	Ӱӱ	ٷ	Yy	Ýý	Ýý    (24)	ý	Vv       (24	y
27	Uu	ۇ	Uu	Úú	Úú    (25)	ú	Ww     (25)	ɤ
28	Uu	ۋ	Vv	Uu	Uu    (26)	u	Uu      ( 26)	w
29	-	-	Ff	Ff	-	-	-	-
30	Hh	-	-	Hh	-	-	-	-
31	-	-	-	Hh	Hh    (27)	h	Hh        (27)	h
32	(Ts ts)	-	-	Ss	-	-	-	--
33	(Tsh tsh)	-	-	Chch	-	-	-	-
34	Shsh	ش	Cc	Shsh	Shsh    (28)	shy	Shsh     (28)	ʃ
35	(Shsh shsh)	-	-	Shsh	-	-	-	-
36	-	-	-		-	-	-	-
37	Yy		Ƅƅ	Yy	Yy    (29)	y	Ƅƅ         (29)	Y
38	Iiy	ﯼ	Ii	Ii	Ii       (30)	i	Ii          (30)	ɪ
39	-	ٸ	-	i	-	-	-	-
40	Ee	-	-	Ee	-	-	-	-
41	(Yu yu)	-	-	yy	-	-	-	-
42	(Ya ya)			Yaya		-	-	-
	36	29	31	42	30	30	30	30

Ózderiniz kórip otyrghanday, 12 әrip: A,Á,E,I,O,Ó,Ý,Ú,U,H,Y,I tikeley dybystalady, By, Ghy, Dy, Jy, Zy, Qy, My, Ny, Py, Sy, Ty, Shy degen 12 әripke «Y» dybysy qosyla dybystalady. Gi, Ki, degen eki dybysqa «I» jalghanyp, qazaqtyng sandyq atauyn berse, Yi, Yl,  Yn,  Yr degen tórt buyn úrpaq Alashtyng balasy degen maghyna berip túr.

Latyn әlipbiyinde qazaqtyng I,Y, H dybys-tanbalary joq. Esesine F,H siyaqty eki artyq әrip

bar. Demek, Biz Latyn әlippesin osy túrghan kýiinde qabylday almaymyz.

Latyngha ótuding qazaqy shejirege say tiyimdiligi jayly últtyq mýdde túrghysynan zertteuimning qorytyndysy osy. Sizderde zerttep, zerdelep kórinizder.

OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY – ALLA IMAN BERGEY!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz