Memlekettik ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damytu baghdarlamasy ayasynda oblysta 11 joba jýzege asyrylady

«Ár ónirdegi әrbir industriyalyq joba jergilikti biylikting ghana emes sonymen birge júrtshylyqtyng da airyqsha baqylauyna alynuy kerek. Búl júmys tayaudaghy onjyldyqta býkil elimizding jalpyúlttyq mindetine ainaluy tiyis».

QR Preziydentining biylghy Joldauynan.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Jana onjyldyq - jana ekonomikalyq órleu - Qazaqstannyng jana mýmkindikteri» atty Joldauynda algha qoyylghan manyzdy mindetterding biri - memlekettik ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damytu baghdarlamasyn tabysty jýzege asyru. Ekonomikany janghyrtudyng kilti bolyp tabylatyn búl baghdarlamany iske asyru nәtiyjesinde әlemning bәsekege qabiletti elu elining qataryna kiru mýmkindigi bar.

Memlekettik ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damytu baghdarlamasy ayasynda oblysta 11 joba jýzege asyrylady

«Ár ónirdegi әrbir industriyalyq joba jergilikti biylikting ghana emes sonymen birge júrtshylyqtyng da airyqsha baqylauyna alynuy kerek. Búl júmys tayaudaghy onjyldyqta býkil elimizding jalpyúlttyq mindetine ainaluy tiyis».

QR Preziydentining biylghy Joldauynan.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Jana onjyldyq - jana ekonomikalyq órleu - Qazaqstannyng jana mýmkindikteri» atty Joldauynda algha qoyylghan manyzdy mindetterding biri - memlekettik ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damytu baghdarlamasyn tabysty jýzege asyru. Ekonomikany janghyrtudyng kilti bolyp tabylatyn búl baghdarlamany iske asyru nәtiyjesinde әlemning bәsekege qabiletti elu elining qataryna kiru mýmkindigi bar.

Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha el Ýkimeti jedel industriyalyq-innovasiyalyq damudyng memlekettik baghdarlamasy men respublikany industriyalandyrudyng egjey-tegjeyli kartasyn әzirlengeni belgili. Aldaghy jana onjyldyqtaghy mýmkinshilikterding bastauy bolatyn serpindi jobalardyng aldy býginde jýzege asa bastady. Ýkimetting qaulysymen 2010-2014 jyldargha arnalghan Qazaqstandy Industriyalandyru kartasy auqymynda 100-den astam joba bekitildi. Onyng ishinde Pavlodar óniri jýzege asatyn jobalar sany boyynsha respublikada Qostanay oblysymen birge aldynghy orynnan kórindi. Bizde 2014 jylgha deyin 11 innovasiyalyq joba iske qosylady. Olardyng tizimi tómendegishe:

1. «Bozshakól» ken bayytu kombinatyn salu («Qazaqmys» korporasiyasy, 2010 - 2014 jyldar);

2.  Ekibastúz GRES-1 stansiyasyn keneytu jәne qayta janartu («Ekibastúz GRES-1» JShS, 2010 - 2014 jyldar);

3. Ekibastúz GRES-2-ning №3 energiya blogyn túrghyzu jәne stansiyany keneytu men qayta janartu («Samúryq-Energo» AQ, 2009 - 2013 jyldar);

4. «Taman» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi bazasynda Qazaqstan Respublikasynda  jýk vagondaryn jasaytyn quattar qúru («Qamqor Menedjment» JShS, 2009 - 2011 jyldar);

5. Quaty jylyna 30 000 tonna bolatyn hlor jәne kaustikalyq sodany membranalyq әdispen shygharu óndirisin salu jәne úiymdastyru («Kaustiyk» AQ, 2009 - 2010 jyldar);

6. Farmasevtika zauytyn qayta janartu jәne salu («Romat» farmasevtikalyq kompaniyasy» JShS, 2010 - 2012 jyldar);

7. Medisinalyq zauytty qayta janartu jәne salu («Romat» farmasevtikalyq kompaniyasy» JShS, 2010 - 2013 jyldar);

8. Bastapqy aluminiy óndiretin Qazaqstan elektroliz zauytynyng ekinshi kezegin salu («Qazaqstan elektroliz zauyty» AQ, 2009 - 2010 jyldar);

9. Nan-toqash ónimderin shygharu («Energiya Kapital-1»  JShS, 2008 - 2010 jyldar);

10. Aqsu GRES-nyng №2 blogyn qalpyna keltiru («Euraziya energetika korporasiyasy» AQ, 2007 - 2010 jyldar);

11. Ekibastúz qalasynda baghyt auystyrghyshtar óndirisin jәne temir jol donghalaqtaryn óndeudi úiymdastyru («Prommashkomplekt» JShS. 2009 - 2012 jyldar).

Jogharyda atalghan 11 jobanyng birnesheui osy jyly iske qosylady. Eng aldymen Ekibastúzdaghy «Energiya-Kapital-1» JShS jayynda airyqsha atap ótken oryndy. Keleshekte tәuligine 30 tonna nan ónimderin pisiretin kәsiporyn juyq uaqytta paydalanugha beriledi dep kýtilude. Nysan ónirdegi azyq-týlik qauipsizdigin qamtamasyz etude manyzdy bolyp sanalady. Investjobany qarjylandyrugha 1 milliard 113 million tenge júmsalghan. Onyng 600 million tengesin «Qazagroqarjy» bóldi. Kәsiporynda janadan 160 enbek orny qúrylady. «Qazaqstan elektroliz zauyty» AQ-da aldaghy mausym aiynda ekinshi kezek iske qosylady. Sonyng nәtiyjesinde otandyq qanatty metall óndirisining jyldyq kólemi - 250 myng tonnagha jetkiziledi.

Basqa jobalar boyynsha qazirgi kýni qarjylandyru júmystary jýrgizilude. Mәselen GRES-2 stansiyasynyng №3 blok qúrylysyn salugha arnalghan energetikalyq qúral-jabdyqtardy satyp alugha Reseyding Vneshekonombanki 12 milliard rubli bóluge úighardy. Elektr stansiyasynyng aksiyalaryn otandyq «Samyrúq-Qazyna» men reseylik «Inter RAO EES» kompaniyalary elu payyzdan satyp alghan. Jana energoblok iske qosylsa stansiyanyng quaty elu payyzgha artady delinip otyr. Elektr quaty Qazaqstangha jәne Reseyding biraz aimaqtaryna tasymaldanady.

Búdan basqa oblysta ónirlik Industriyalandyru kartasy jasaldy. Oghan jyl basynda belgili bolghanday jalpy qúny 138,3 milliard tenge túratyn 32 joba engen bolatyn.  Qazirde atalmysh jobalardy qarjylandyru bghytynda júmystar jýrgizilude. Ónirlik Industriyalandyru kartasy búl jobalarmen shektelip qalmaydy. Aldaghy uaqytta onyng qatary tolygha týsui mýmkin. Sebebi qazirgi kýni óz kәsiporyndary men sharuashylyqtaryn damytudy oigha alghan kәsipkerlik subektilerining qatary kóbeyip keledi. Olardyng ishinde auyl sharuashylyghy boyynsha onnan asa jobanyng ómirsheng etiletinin aityp ótken abzal.

Memlekettik ýdemeli industrialdyq-innovasiyalyq damytu baghdarlamasyn iske asyru tetikterining biri - «Biznesting jol kartasy 2020» bolyp tabylady. «Biznesting jol kartasy 2020» baghdarlamasy eki kezennen túrady. 2010-2014 jyldar aralyghyn qamtityn alghashqy kezende jana biznes-bastamalardy qoldau, kәsipkerlik sektordy sauyqtyru, eksportqa baghdarlanghan óndiristerdi qoldau maqsatynda jasalghan. Aldaghy on jyldy qamtityn kenauqymdy baghdarlama nәtiyjesinde manyzdy biznes indikatorlaryna qol jetkiziledi dep boljanuda. Beriletin nesiyelerding jalpy somasy keminde 400 milliard tengege arzandatylyp, 2015 jylgha qaray jalpy ishki ónimning qúrylymyndaghy óndeushi ónerkәsipting ýlesin keminde 12,5 payyzgha úlghayady. Búghan qosa jalpy eksport kólemdegi shiykizattyq emes sektordyng ýlesin keminde qyryq payyzgha úlghaytu, óndeushi ónerkәsiptegi enbek ónimdiligin keminde bir jarym esege arttyru kózdelip otyr.

Búl Baghdarlamanyng jobasy búghan deyin biznes-qoghamdastyqtardyn, barlyq mýddeli memlekettik organdar ókilderining qatysuymen keninen talqylandy. «Biznesting jol kartasy 2020» baghdarlamasy Keden odaghy jaghdayynda kóptegen reseylik jәne belarustyq kәsiporyndarmen bәsekege týse alatyn otandyq óndiris oryndaryn sauyqtyrady, sondyqtan búl baghyttaghy júmystardy belsendi jýrgizu manyzdy», dep atap ótken QR Ýkimet basshysy. Baghdarlamagha biznes-qauymdastyqtar ókilderinen týsken úsynystar eskerile otyryp, týzetuler engizildi. Atap aitqanda, búl úsynystar Baghdarlamany jýzege asyru tetikterin onaylatugha qatysty boldy.

Býgingi tanda «Biznesting jol kartasy 2020» Baghdarlamasyn is jýzine asyru ýshin barlyq qajetti normativtik-qúqyqtyq baza qalyptastyryldy. Ony jýzege asyrugha 2010 jyly respublikalyq budjetten 30 milliard tenge kózdelip otyr.

Oblys basshylyghy atalghan jobalardy jýzege asyru boyynsha әkimshilik kedergilerdi joy, bankterden nesie alu ýshin kepildikter úiymdastyru jәne taghy basqa baghyttarda júmys isteude. Býginde oblysta kәsipkerlik mәseleleri jónindegi ýilestiru kenesi qúrylghan. Onyng mýsheleri әrbir belgili merzimde bas qosyp, iske asqan sharalar turaly oblys әkimine esep berip otyrady.

M.AYaGhANOV.