Býgingi tanda oblysymyzdyng ónerkәsip salasynda birtalay manyzdy ózgerister bayqaluda. Industrialdy aimaqtyng algha órley týsui tútas elimizding ekonomikasyna paydaly ekeni dausyz. Búl  - Preziydentting Joldauynda aitylghan mindetterdi tabysty oryndap jatqanymyzdyng dәleli. Osy orayda qol jetken tabystar turaly tayauda oblystyq kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasy bastyghynyng orynbasary Myrzajan Ýsenov tarqatyp aityp berdi.

Jana jobalar jetkilikti

Býgingi tanda oblysymyzdyng ónerkәsip salasynda birtalay manyzdy ózgerister bayqaluda. Industrialdy aimaqtyng algha órley týsui tútas elimizding ekonomikasyna paydaly ekeni dausyz. Búl  - Preziydentting Joldauynda aitylghan mindetterdi tabysty oryndap jatqanymyzdyng dәleli. Osy orayda qol jetken tabystar turaly tayauda oblystyq kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasy bastyghynyng orynbasary Myrzajan Ýsenov tarqatyp aityp berdi.

Jana jobalar jetkilikti

Ótken alty ay ishinde oblysymyzda ónerkәsip salasy aitarlyqtay algha basqan. Damu kórsetkishterining daghdarysqa deyingi jetistikterge qayta jaqyndaghanyn biz búghan deyin de oqyrmangha habarlaghan edik. Mәlimetterge sýiensek, ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda biylghy jarty jylda tau-ken óndirisi 32 payyzgha, óndeu salasynyng kórsetkishi 56 payyzgha artqan. Ónirimizde ónerkәsipting damuyn mamandar Preziydentting bastamasymen qolgha alynghan daghdarysqa qarsy sharalardyng nәtiyjesi dep biledi. Óndiris salasynda qazaqstandyq tauarlar ýlesin arttyru maqsatynda jergilikti kәsipkerlermen 2010 jyldyng 1 mausymyna deyin 187,9 mlrd. tengening kelisimine qol jetkizildi. Qazirde oblys 2010-2014 jyldargha arnalghan ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn oryndaugha atsalysuda. Búl rette jalpy qúny 722 mlrd. tengeden asatyn 42 jobany iske asyru josparlanghan. Baghdarlamanyng oryndaluy nәtiyjesinde 8 mynnan astam jana júmys orny qúrylady dep kýtilude. 2010 jyly  jalpy investisiya kólemi 126,7 mlrd. tengeni qúraytyn 26 jana jobany qoldanysqa engizu kózdelse, ótken alty aida 12 nysan paydalanugha tapsyryldy. Sóitip eki mynnan astam adamgha júmys tabyldy. M.Ýsenovting mәlimdeuinshe, ekinshi jarty jyldyqta 14 investisiyalyq jobany iske qosu josparlanyp otyr. Sonymen birge, 2010 jyldan keyin paydalanugha beriletin 10 joba boyynsha da nәtiyjeli ister atqaryluda. Barlyq jobalar boyynsha júmystardy respublikalyq jәne aimaqtyq shtab, ýilestiru kenesi jiti baqylaugha alghan. Sondyqtan serpindi jobalardyng kestege sәikes merziminde jýzege asyrylatynyna senim mol.

Kәsipkerler qarjygha zәru

Ónerkәsip salasynda barlyghy tynghylyqty bolghanymen, oblystyng kәsipkerlik salasynda aqsauly jatqan tústar bar eken. Mәselen, Pavlodar ónirinde «Biznesting ónerkәsibi jol kartasy-2020» baghdarlamasy tolyqqandy jýzege aspauda. Memleketting sharttary jenildetilgen qarjysyn kýte-kýte jergilikti kәsipkerlerding tózimderi tausylugha ainalghan. Irgeli baghdarlamanyng iske asuyn kesheuildetuge ne sebep bolyp otyr?

Búryndary bankterden ósimi joghary nesiyeler alyp kelgen shaghyn jәne orta biznes ókilderi daghdarystan keyingi uaqytta qarjy kózin taba almay, qysyltayang shaqty bastan keshirip otyrghany mәlim. Búl jaghdaydy memleket te týsindi. Sondyqtan da Preziydentting tapsyrmasy boyynsha Ýkimet arnauly baghdarlama qabyldady. Biraq kәsipkerlikting ekinshi tynysyn ashugha baghyttalghan baghdarlama oblys kóleminde tolyghymen iske qosylmay otyr. Negizinen shart boyynsha bankterding saraptamasynan ótu - jenildetilgen qarjydan ýmitker kәsipkerler ótetin alghashqy saty ghana, olar jobalaryn bankterge maqúldatqannan keyin de taghy eki synaqtan ótedi. Biraq mezgil shildening ortasyna qaray ausa da, bankter tarapynan kәsipkerlerding ótinishterine birjaqty jauap qaytarylghan emes. Mamandardyng týsindiruinshe, baghdarlama shenberinde tapsyrylghan jobalardy bankterding aimaqtaghy filialdary qarastyryp, sosyn týpkilikti sheshimder shygharu ýshin joghary jaqqa, yaghny ortalyq ofisterine jibergen kórinedi. Ázirge bankterding eshqaysysy ózderine tapsyrylghan jobalardyng jalpy somasyn ashyp aitpay otyr, olargha salsanyz, búl aqparat kommersiyalyq qúpiya bolyp tabylady. Qazirde belgilisi, ekinshi dengeyli bankterge jóneltilgen jýzden astam jobanyng birde-bireui maqúldanghan joq. Oblys kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasynyng mәlimetinshe, bankterge tapsyrylghan 9 joba subsidiya alugha baylanysty bolsa, 99 jobanyng iyesi biznesin onaltudy kózdeydi.

Oblys kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasynyng mәlimetine sýiensek, «Biznesting jol kartasy-2020» baghdarlamasy ayasynda Pavlodar oblysyna respublikadan 657,3 mln. tenge qarjy bólingen. Sonyng ishinde jeke kәsipkerlikti qoldaugha berilgen qarjynyng jartysyna juyghy kәsipkerlerding búryn alghan nesiyelerining payyzdyq mólsherlemelerin subsidiyalaugha baghyttalsa, 93,8 mln. tengesi talay kәsipker ýshin qolbaylau bolyp kelgen mәsele - nesiyelerdi kepildendiruge arnalghan. Sonymen qatar, 94 mln. tengeni ónirde eksportqa beyimdelgen óndiristerdi qúrugha júmsau belgilengen. Múnday qyruar aqshany iygeruding endigi jerde qiyngha sogharyn mamandar jasyrmaydy. Kәsipkerlikti jedel damytu ýshin Ýkimetting 2010 jyldyng 13 sәuirinde qabyldaghan «Biznesting Jol kartasy-2020» baghdarlamasyn tezinen iske qosu qajet.

Jalpy, derekterge kóz salsaq, byltyrghy jarty jylmen salystyrghanda biylghy alty aida oblys kóleminde kәsipkerlik nysandarynyng sany 3,6 payyzgha kóbeygen. Shaghyn jәne orta kәsipkerlik salasynda júmys isteytin adamdar boyynsha da bizding oblys respublikalyq ortasha kórsetkishten asyp túr. Qazirde múnda 92 myngha juyq maman tabys tabuda. Aghymdaghy jyldyng jartysynda jergilikti biznes oryndary 38,9 mlrd. tengening tauaryn óndirip, qyzmetin kórsetken. Búl jaghynan aimaqtyng ýlesi elimiz boyynsha joghary dengeyden tabylyp otyr. Mamandar biznes salasynda ósimning payda boluy qarjylyq instituttardyng qoldauynan degen úigharym aitady. Byltyr «Damu-aymaqtar» baghdarlamasy boyynsha jalpy qúny 1 mlrd. 270 mln. tengeden asatyn 44 joba qarjylandyrylghan. 2010 jyly «Qazagro» holdingi boyynsha oblys budjetinen 100 mln. tenge auyl sharuashylyghynda júmys isteytinder kәsipkerlerdi qoldaugha bólinip otyr. Búl rette auyldaghy shaghyn jәne orta kәsipkerlikke jatatyn 12 biznes-jobany jyldyq ósimi 9,5 payyz bolatyn jenildetilgen nesiyemen qamtamasyz etu josparlanghan. Byltyr atalmysh baghdarlama boyynsha nesiyeler 10,5 payyzdyq mólsherlememen berilgen bolatyn. Býgingi tanda aimaghymyzda kәsipkerlikting birneshe týri óristeude. Sonyng ishinde nesiyeni eng kóp alghany - sauda-sattyq salasy (barlyq nesiyening 41 payyzy), qyzmet kórsetu - 22 payyzdy alsa, auyl sharuashylyghy -                           17 payyzgha ie bolghan.

Bagha mәselesi - baqylauda

Osyghan deyin júrtshylyq arasynda «Keden odaghyna enetin bolsaq elimizde bagha qymbattauy mýmkin» degen syndy nebir әngimelerding óristegeni bar. Biraq oblys kәsipkerlik jәne ónerkәsip basqarmasy mamandaryna qúlaq assaq, alandaugha esh negiz joq.  Sebebi Keden odaghynyng jýzege asa bastauy elimizde bәsekelestikti kýsheytedi. Syrttan kelgen tauarlar tútynushylar ýshin qolayly baghada satylady.

Ras, ótken alty aidyng qorytyndysy boyynsha oblysta inflyasiya dengeyi ósti. Búl jaghdaygha qantar aiynan bastap qymbattaghan kommunaldyq qyzmetterding baghalary әser etken. Alayda statistika mәlimetteri boyynsha, pavlodarlyq tabighy monopoliya subektilerining qyzmeti basqa aimaqtarmen salystyrghanda әli arzan bolyp esepteledi. Jyl basynan beri azyq-týlik tauarlarynyng inflyasiyasy 104,5 payyzdy qúrap, respublikalyq ortasha kórsetkishten tómen bolyp shyqty. Mamandardyng sózinshe,  azyq-týlik tauarlarynyng ishinde negizinen kókónis ónimderining baghasy kóktemgi kezenge baylanysty ósim bergen. Búl jaghday jyl sayyn qaytalanatyndyqtan júrtshylyq oghan asa mәn bere qoymaydy. Jalpy alghanda, qazirgi uaqytta oblys tútynushylaryna kókónis ónimderin qolayly baghamen satudy úiymdastyru ýshin jýieli júmystar qolgha alynghan. Búl rette respublikanyng ontýstik aimaqtarymen jәne Qaraghandydaghy kóterme sauda bazarymen, qala berdi qytaylyq jetkizushilermen jasalghan әriptestik jóninde kelisimder jýzege asuda.  Qazirde oblysta auyldyng arzan ónimderi satylatyn 17 әleumettik dýken júmys isteydi, sonday-aq Ortalyq bazarda 20 orynnan túratyn kommunaldyq sauda alany jasaqtalghan. M.Ýsenovting aituynsha, jogharyda atalghan sharalar nәtiyjesinde negizgi azyq-týlik tauarlarynyng baghasyn túraqty jaghdayda ústau mýmkin bolyp keledi.

Aytqanday-aq, osyghan deyin basqarma mamandary Kedendik odaqtyng bizding naryqqa qalay әser etui yqtimal ekenin saraptaghan eken. Esepteuler boyynsha qazirde jergilikti jәne respublikalyq tauar óndirushiler oblystyng qant ónimine degen súranysyn 100 payyzgha, shújyq jәne makaron ónimderi naryghyn 70 payyzgha ótep keledi. Al sary may, kýnbaghys mayy, kýrish, mayonez sekildi tauarlar boyynsha ýles 50 payyzdy qúrap otyr. Súranysy joghary bolyp keletin basqa tauarlar aimaghymyzgha syrttan әkelinedi. Osy import azyq-týlik ónimderining 32,2 payyzy kórshiles Reseyden jetkiziledi. Bizding naryqqa ol jaqtan negizinen ósimdik mayy, sary may, qoy sýt, shay jәne kondiyterlik ónimder әkelinedi. QR Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligining aqparatyna sýiensek,  TMD elderinde azyq-týlik ónimderi sauda ainalymyna eshqanday alym-salyqsyz  shygharylady. Sondyqtan búl tauarlargha baghanyng ósui boljanbaydy. Al basqa elderden importtalatyn ónimder shamamen 2 payyzgha qymbattauy mýmkin. Búl kedendik salyqtyng eki esege ósuine baylanysty bolmaq. Ayta ketelik, osyghan deyin ýshinshi elderden shokolad, teniz balyghy, pechenie, tomat pastasy, alkogolidi ónimder jetkizilip keledi.

M.Ýsenovting aituynsha, júrtshylyqtyng janar-jagharmay baghasynyng ósuine de alandaushylyq bildirui beker. Qazirde Pavlodar múnay-himiya zauyty bir ay merzimge jóndeu júmystaryna toqtasa da, búghan deyin óndirilgen ónim súranysty artyghymen óteydi. Janar-jagharmaydyng biraz bóligi Shymkent zauytynan jetkiziledi. Biraq qanday jaghdayda bolmasyn, benzin baghasy bekitilgen mólsherden aspaytyn bolady. Esterinizge sala ketelik, 1 mausymnan bastap QR Múnay jәne gaz ministrligi respublika boyynsha A-80 markaly benzinning bir litri - 64-68 tenge, al AIY-92,93 markaly otynnyng baghasy 84-86 tenge aralyghynda satylatynyn mәlimdegen bolatyn.

Baspasóz mәslihaty barysynda basqarma bastyghynyng orynbasary BAQ ókilderining barlyq súraqtaryna jauap berdi.

Núrbol JAYYQBAEV.