Konstitusiyasynyng qabyldanghanyna, mine, biyl 15 jyl tolghaly otyr. Respublika halqy ýshin osynau asa qasiyetti manyzdy bolyp tabylatyn tarihy qújattyng qúndylyghy turaly da, mәn-maghynasy turaly da aitar әngime az emes. Kezinde búl jayynda Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ta bylay degen bolatyn: «Bizding Konstitusiyamyz - búl Qazaqstan halqynyng óz qalauy. Baghalaugha jәne qúrmetteuge túrarlyq tandau. Konstitusiya boyynsha ómir sýru - búl barlyghymyz iygeruge qajetti demokratiyanyng joghary mektebi».

Toghyz bólim, toqsan segiz baptan túratyn býgingi qoldanystaghy osy Konstitusiyamyz ret sany boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng tórtinshi Ata Zany bolyp tabylady. Songhy ekeui Qazaqstannyng jana tarihynda óte eleuli oryn alatyn airyqsha oqighalar. Sebebi, onda túnghysh ret elimizding tәuelsizdigi, egemendigi, memlekettik qúrylysy, azamattardyng qúqyqtyq mәrtebesi, sonday-aq memlekettik organdardyng qyzmettik jýiesi zandyq túrghydan tolyq bekitilip berilgen edi.

Konstitusiyasynyng qabyldanghanyna, mine, biyl 15 jyl tolghaly otyr. Respublika halqy ýshin osynau asa qasiyetti manyzdy bolyp tabylatyn tarihy qújattyng qúndylyghy turaly da, mәn-maghynasy turaly da aitar әngime az emes. Kezinde búl jayynda Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ta bylay degen bolatyn: «Bizding Konstitusiyamyz - búl Qazaqstan halqynyng óz qalauy. Baghalaugha jәne qúrmetteuge túrarlyq tandau. Konstitusiya boyynsha ómir sýru - búl barlyghymyz iygeruge qajetti demokratiyanyng joghary mektebi».

Toghyz bólim, toqsan segiz baptan túratyn býgingi qoldanystaghy osy Konstitusiyamyz ret sany boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng tórtinshi Ata Zany bolyp tabylady. Songhy ekeui Qazaqstannyng jana tarihynda óte eleuli oryn alatyn airyqsha oqighalar. Sebebi, onda túnghysh ret elimizding tәuelsizdigi, egemendigi, memlekettik qúrylysy, azamattardyng qúqyqtyq mәrtebesi, sonday-aq memlekettik organdardyng qyzmettik jýiesi zandyq túrghydan tolyq bekitilip berilgen edi.
Tәuelsiz Qazaq memleketining óz egemendigin qolyna alghannan keyingi alghashqy Konstitusiyasy túnghysh ret 1993 jyly qabyldanghany belgili. Alayda, onyng zandyq, qúqyqtyq qaghidalardy paydalanudaghy ishki resurstarynyng tolyq bolmauy sebepti, onyng eng basty úly sayasy missiyany, yaghny qoghamdy biriktire alatyn әleuetining әlsiz boluy jana memlekettik qúrylymdy oilaghanday dengeyde damytuda qauqarly bolatyndyghyna kýmәn kóp boldy. Sol sebepti de, 1995 jylghy 30 tamyzda elimizding jana tarihy missiyalaryn óz boyyna týgel shoghyrlandyrghan jana Konstitusiyamyz qabyldandy. Dәl sol uaqyttan bastap memleketimizding barlyq salalarynda da qúqyqtyq retteluding janasha qarqyndy ýderisi bastaldy. Jana Ata zanymyz kýshine engen uaqyttan bastap qúqyqtyq memleketting berik negizi qalanyp, zandylyq pen tәrtip nyghaytylyp, el azamattarynyng konstitusiyalyq qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghaudy qamtamasyz etu baghytyndaghy auqymdy jәne kýrdeli júmystar qolgha alyndy.

Osynau jana zandy qabyldauda eng aldymen Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng bastamashyldyghy erekshe ról atqarghandyghyn әdeyi atap aitqan jón. Onyng aralasuymen jәne basshylyq jasauymen búl iske qazaq elining asa kórnekti zangerleri, zang ghylymdarynyng doktorlary - Salyq Zimanov, Súltan Sartaev, Gh.Saparghaliyev jәne Naghashybay Shaykenov syndy ghúlamalar zor enbek sinirdi. Olar Amerika Qúrama Shtattarynyn, Fransiyanyn, Angliyanyn, Kanadanyng jәne basqa da kóptegen damyghan elderding Ata Zandarynyng tәjiriybelerin saralay otyryp, óz elimizding ózgergen, tolyqtyrylghan, barlyq erekshelikteri tolyq qamtylghan Ata Zanyn ómirge keltirdi.

Dey túrghanmen, elimizde bolyp jatqan kóptegen ong ózgeristerge de qaramastan, ekonomikalyq reformalardyng birden zor qarqynmen jәne kólemdi jýrgizilui men sayasy túraqtylyqtyn, túrghyndardyng әl-auqaty artuynyn, әlemdegi eng damyghan 50 elding qataryna kiruge degen tabandy úmtylysymyzdyn, demokratiyany kýsheytu maqsatyndaghy sheshimderimizding bәri de Ata Zanymyzgha әlde de tolyqtyrular men ózgerister engizuding qajettiligin algha tarta berdi. Sol sebepti de 2007 jyldyng 21 mamyrynda Elbasynyng әdeyi óz úsynystarymen jana Konstitusiyalyq reforma jýzege asyryldy. Sóz joq, búl manyzdy oqigha da qoghamymyzdyng damuyndaghy betbúrystyq jana kezenning bastamasy, yaghny Qazaqstandy demokratiyalandyrudyng jana sapadaghy satysy deuge bolatyn edi.
Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna engizilgen naqty úsynystardyng eng negizgisi - Qazaqstan Respublikasy Parlamentining rólin arttyru bastamasy boldy dey alamyz. Jana reformagha sәikes endi búdan bylay Mәjilis deputattary proporsionaldyq saylau jýiesi boyynsha saylanatyn boldy, mәjilismenderding sany 107-ge deyin úlghaytylyp, onyng 9-y Qazaqstan halqy Assambleyasy atynan ókildik etetin boldy. Senat deputattarynyng sany preziydenttik kvotanyng esebimen 7-den 15 deputatqa deyin jetkizildi. Sonymen qatar, elimizding sayasy jýiesining preziydenttikten preziydenttik-parlamenttik jýiege auystyryluyna, Parlamentting Ýkimet qyzmetine baqylau jasau jónindegi ókilettiligi kýsheytiluine, sayasy partiyalardyng rólin arttyrugha baghyttalghan ómirsheng alghysharttar jasady. Jalpy alghanda, 2007 jylghy Ata Zangha engizilgen osynday ózgerister men tolyqtyrulardy Qazaqstandaghy demokratiyalyq reformalardyng jalpyúlttyq baghdarlamasy dep te qabyldaugha bolatyn edi.

Qazaqstannyng kópúltty, kópdindi halqynyng dostyghyn nyghaytudaghy, qoghamdyq kelisim men túraqtylyqty qamtamasyz etudegi Ata Zannyng róli airyqsha ekendigi dausyz. Onyng keshegi ótpeli kezende elding birligin saqtap, týrli úlystardyng úngyna ýlken úiytqy bolghany búghan dәlel.

1995 jyly elimizde últ sayasatyn iske asyrudyng taghy bir biregey tetigi retinde Qazaqstan halqy Assambleyasy qúrylghany belgili. 2007 jylghy iske asyrylghan konstitusiyalyq reforma búl Assambleyanyng mәrtebesin odan әri jogharylatty. Sol arqyly basqa etnostardyng da elimizding damuyna qosatyn ýlesine zor jauapkershilikter jýkteldi.

Qazaqstan qoghamy býginde býkil әlem susap otyrghan últaralyq tatulyq pen kelisimdi, sayasy túraqtylyq pen ózara berik senimge negizdelgen qarym-qatynasty qamtamasyz etushi birden bir memleket bolyp otyr. Múnday ústanym elimizding býkil tәuelsizdigi jyldarynda da memleketting býkil ishki sayasatynyng sara ózegi boldy. Qazaqstanda últtyq-mәdeny sanaluandyq pen birlikti janghyrtu, sonymen qatar eldi damytudyng memlekettik sayasaty jýzege asyryldy. Elde shaghyn últtardyng tili men mәdeniyetine ontayly jaghdaylar tughyzyluda. Olardyng mýddesin qorghaytyn arnayy «Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» Zanynyng qabyldanuy da, Parlamenttegi Assambleya atynan sóileytin 9 ókilding deputat bolyp otyruy da osy aitqandarymyzdyng aiqyn dәleli ispetti.

Álemdik qauymdastyqta bizding elimiz beybitshilik pen últaralyq, dinaralyq tatulyq pen túraqtylyqtyng senimdi araly retinde tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen bastap-aq últtar men úlystar arasynda kóptegen sharalardyng jýzege asuyna danghyl jol ashty. Qazaq eli jalpy qay uaqytta da halyqtar arasyndaghy beybitshilik pen tatulyq ústanymdaryna degen ózining erekshe adaldyghymen tanylghan el ghoy. Múnyng bәri de Konstitusiyadaghy memleket qyzmetining basty qaghidalarynyng jәne qoghamdyq-sayasy ómirde óz baghyttaryna degen tabandylyghynyng birden bir nәtiyjesi ekeni sózsiz.

Konstitusiya qabyldanghan kezden beri elimiz demokratiyalyq jýieni qalyptastyruda algha qaray kóp ilgerilep, әleumettik-ekonomikalyq damuda biraz ong nәtiyjelerdi iyelendi, qúqyqtyq mәdeniyetting berik irgesi qalandy, tәrtip nyghayyp, jeke azamattardyng qúqyqtaryn qorghau jýzege asyryldy, jas memleketimizding halyqaralyq bedeli kóterildi. Ata Zanymyz býginde elimizdegi túraqtylyqty qamtamasyz etude manyzdy qyzmet etip kele jatqan basty qújatqa ainaldy.

Sayyp kelgende, Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng kýni osynau manyzy asa zor qúndy qújatty qabyldaghan kýn retinde ghana emes, ol barlyq qazaqstandyqtar ýshin naghyz erekshe, qasiyetti mereke bolyp tabylady. Olay deytinimiz, elimizding tolyqqandy demokratiyalyq-qúqyqtyq memleket retinde qalyptasuy ýshin, azamattardyng óz qarym-qabiletine qaray enbek etip, erkin ómir sýrui ýshin Ata Zanda barlyq mýmkinshilikter qarastyrylghan. Osy manyzdy oidy dúrys qabyldaghan әrbir Qazaqstan azamaty tәuelsiz elimizding shanyraghyn biyikke kóterip, memleket pen qoghamdy órkeniyetti elderding qataryna qosu mindetin joghary dәrejede atqarugha atsalyssa, Qazaqstannyng jarqyn bolashaghyna degen senim de zor bolar edi. Sondyqtan da, býgingi tandaghy bizding aldymyzda túrghan eng basty mindetterding de biri enbektegen baladan enkeygen qariyagha deyin Ata Zannyng barlyq qaghidalaryn da búljytpay oryndap jәne jeke túlghalardyn, qoghamdyq úiymdar men memlekettik úiymdardyng Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna degen qúrmetteu sezimderin arttyru bolyp otyr.

Bizder, aghartu salasynyng qyzmetkerleri, múghalimder men oqytushylar mektepterde, kolledjderde, joghary oqu oryndarynda jastargha Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng mazmúnyn jan-jaqty, tereng úghyndyrugha erekshe mәn beruimiz kerek. Búl baghytta Halel Dosmúhamedúly atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiyteti de birqatar is-sharalardy jýzege asyryp keledi. Jalpy uniyversiytet boyynsha jәne fakulitetterde Ata Zangha baylanysty ghylymiy-praktikalyq konferensiyalar, seminarlar, dóngelek ýstelder, kezdesuler ótkizilip keledi. Qazaqstan Respublikasynyng basty jetistikterining biri bolyp tabylatyn últaralyq kelisim jәne túraqtylyq mәselesin nasihattau maqsatynda gumanitarlyq fakulitette «Qazaqstan Respublikasy halyqtarynyng mәdeniyeti» pәnin oqytu engizilgen.

Sh. NAGhIMOV.