Shynghys han shyr etip jaryq dýniyening esigin ashqannan aqyrghy demi bitip, o dýniyege attanghannan keyin de, tarihta týiini býginge deyin sheshilmey, tipti sheshilui neghaybyl óz ómirining beymәlim betterin qaldyryp ketti.

Shynghys qaghangha deyin de, keyin de tarihta aty qalghan úly túlghalar bolghan. Biraq olardyng birde-bireuining dәl qaghandykindey asa mol qúpiya­sy qalghan joq. Demek, әlem tarihyndaghy eng qúpiya­gha toly túlghalardyng biri әri biregeyi - Shynghys han. Ol turaly shyndyqtyng keybir betteri әli ashylmay keledi. Ol óte súnghyla, aqyldy adam bolghan. Onyng boyynan qatygezdikpen basqa elder­di jaulap aludyng neshe týrli әdisterimen qatar, erkimen berilgen halyqtargha zorlyq-zombylyq kórsetpeu turaly ózining noyandaryna bergen búi­ryghy turaly anyzdar da aitylady. Shynynda da, ol qatygez, jauyz, jabayy, nadan bolsa, nege ony býkil әlem «ekinshi mynjyldyqtyng túlghasy retinde» moyyndap otyr. Onyng úlylyghy erte me kesh pe tarihta óz atynyng qalatynyna sengen. Sol kezde bireu maqtap-jaqtar, al ekinshi kerisin­she pikirde boluy mýmkin ghoy. Múndayda dostaryn­nan góri qastarynnyng kóp bolatyndyghy tarihtan belgili. Sondyqtan Shynghys han dosqa da, jaugha da óz ómirining keybir sәtterin qúpiya ústaghan.

Shynghys han shyr etip jaryq dýniyening esigin ashqannan aqyrghy demi bitip, o dýniyege attanghannan keyin de, tarihta týiini býginge deyin sheshilmey, tipti sheshilui neghaybyl óz ómirining beymәlim betterin qaldyryp ketti.

Shynghys qaghangha deyin de, keyin de tarihta aty qalghan úly túlghalar bolghan. Biraq olardyng birde-bireuining dәl qaghandykindey asa mol qúpiya­sy qalghan joq. Demek, әlem tarihyndaghy eng qúpiya­gha toly túlghalardyng biri әri biregeyi - Shynghys han. Ol turaly shyndyqtyng keybir betteri әli ashylmay keledi. Ol óte súnghyla, aqyldy adam bolghan. Onyng boyynan qatygezdikpen basqa elder­di jaulap aludyng neshe týrli әdisterimen qatar, erkimen berilgen halyqtargha zorlyq-zombylyq kórsetpeu turaly ózining noyandaryna bergen búi­ryghy turaly anyzdar da aitylady. Shynynda da, ol qatygez, jauyz, jabayy, nadan bolsa, nege ony býkil әlem «ekinshi mynjyldyqtyng túlghasy retinde» moyyndap otyr. Onyng úlylyghy erte me kesh pe tarihta óz atynyng qalatynyna sengen. Sol kezde bireu maqtap-jaqtar, al ekinshi kerisin­she pikirde boluy mýmkin ghoy. Múndayda dostaryn­nan góri qastarynnyng kóp bolatyndyghy tarihtan belgili. Sondyqtan Shynghys han dosqa da, jaugha da óz ómirining keybir sәtterin qúpiya ústaghan.

Úly qaghan o dýniyelik bolghanymen, kiyeli ruh adamzattyng oiyna orala beredi. Ol turaly myndaghan kitaptar men ghylymy maqalalar, birneshe kinofilimder men piesa qoyylymdar shygharyl­dy. Shamamen osydan eki jýz jyl búryn qaghan­nyng mýrdesin izdeu bastalghannan beri jýzge juyq ekspedisiya úiymdastyrylyp, qyruar júmystar jasalghanymen, sol bayaghy ashylmaghan qúpiya ashylmay keledi. Búl mәselege keyin oralarmyz. Al­dymen Shynghys hannyng ómiri, shyqqan tegi jónin­de songhy kezde kәsiby tarihshylarymyzben qatar әues­qoy tarihshylarymyzdyng da (M.Maghauiyn, Q.Daniyarov, M.Qarghabaev, M.Qojyrbayúly, t.b.) ýlken yqylaspen qalam tartqanyn atap ket­ken jón. Osy avtorlardyng enbekteri yqy­lym zamannan aitylyp, tarihy qalyptasqan pi­kir­ler men tújyrymdargha janasha kózqaras­pen qaraugha iytermeleydi. Qazaq tarihshylary keyingi kezde Shynghys handy әrisi týrik, berisi qazaq etu, tipti kerey, aday, nayman, qonyrat, merkit, t.b. rulardyng birine jatqyzu oilaryn ashyq aityp ta, jazyp ta keledi. Degenmen, onyng dýniyege monghol bolyp kelip, monghol bolyp ozghanyn úmytpauymyz kerek.

Shynghys hannyng shyghu tegine baylanysty songhy kezde әlem erekshe qyzyghushylyq tanytu­da. Monghol zertteushileri Shynghys handy mon­ghol dese, qytaylyq tarihshylar onyng tegin qytay halqynan izdestiredi. Ukrain zert­teu­shileri de qaghannyng teginen dәmeli. Mәskeu­lik ge­netikter Mongholiyamen shekaralas bolghan Tuva, Buryatiya jәne Qalmaqstan túr­ghyndarynyng 1,7 payyzynda, tipti, Altay qa­zaqtarynda qaghan­nyng DNK-sy 8,3 payyz dep әlem­ge jar salyp otyr. Shynghys hannyng jogharydaghy aty atal­ghan halyqtardyng tegine jatatyndyghy turaly eshqanday tarihy derek joq. Aytatynda­ry - olardyng halqynyng key­bireuinde Shynghys han­nyng DNK-sy (V hromasoma) bar deydi.

«Al endi osyny aityp otyrghan ghalymdar­dyng qolynda Shynghys hannyng ózine tәn DNK bar ma? Áriyne, joq. Molasy, sýiegi tabylmaghan song DNK qaydan bolsyn?» dep tújyrymdaydy ghalym Tóreghaly Tәshenov. DNK onyng qay jaqyndarynan alynghany da belgisiz.

Osy siyaqty bir top batys ghalymdary Eura­ziyanyng әr bóliginen 18 halyq ókilderi er-aza­mattarynyng DNK-syna zertteu jýrgiz­gende, kóp­shiligining qan qúramdary bir-birine óte jaqyn, tipti úqsas, bir «otbasynyn» jan­da­ryn­day bo­lyp shyqqany AQSh-tyng «Adam gene­tikasy» jur­nalynda basyldy. Olar Kaspiy tenizi men Tynyq múhity aralyghyndaghy býgin­gi 16 milliongha jetip jyghylatyn adamgha úryq qaldyrghan fenomen Shynghys qaghan degen qory­tyndy jasaghan. Demek, búl da ghylymy negizge sýienbegen aqpar. Biraq songhy shyqqan ghylymy júmystargha sýienip taldau jasaugha, oilanugha, jana kózqarastar tughyzugha, jeke pikir aitugha әrkim de erikti, tek tarihy prinsipter men zan­dylyqtar jәne derekter negizinde boluy kerek. Sonda ony negizsiz eshkim menshiktenbes edi.

Sonymen, Shynghys hannyng tegi kim?

Ákesi Esýkey - Qiat ruynyng Bórjigin әuletinen. Kýni býginge deyin osynday pikir qalyptasqan. Onda Shynghys hannyng da tegi osy Bórjigin. Sheshesi Áuelen, bәibishesi Bórte әrisi týrki, berisi qazaq taypalarymen tuystas Qonyrat ruynyng qyzdary ekeni «Mongholdyng qúpiya shejiresi», «Altyn topchy» shejirelerinde, monghol men Shynghys han tarihyn zerttep jýrgen kóptegen avtorlardyng enbekterinde jazylghan. Osylargha sýienip tarihtyng tereng qoynauyna kóz jibersek, Qiat ruy Shynghys han dýniyege kelgenge deyin ýsh jýz jyl búryn Ámudariya men Syrdariya arasyndaghy Mәuerenahr aimaghynda ómir sýrgen. Qiat deytin qala da bolghan. Búl - ejelgi týrik taypalarynyng mekeni. Osydan Shynghys hannyng arghy tegi týrikter emes pe eken degen oy kóptegen ghalymdardyng (olardyng ishinde osy joldardyng avtory da bar) kókeyinde úyalaydy da túrady. Týrik týrik bolyp atalghangha deyin Qytaydyng soltýstigi men qazirgi Mongholiya jerine ejelgi týrik taypalary qalay barghan? Bizding pikirimizshe, ghúndardyng Úly qonys audaruynan búryn ejelgi týrik rulary men tay­palary osy aimaqqa qonys audaruy mýmkin degen oy tuyndaydy. Týrikterden qorghanu ýshin salynghan Úly Qytay qorghany da osynyng aighaghy siyaqty. Olardyng kóptigine tang qalghan jergilikti taypalar nemese týrikterding ózderi kóshpendilerdi «myng qol» dep atap ketkenge úqsaydy. Osy tústa mynaday da oy keledi. Ejelgi monghol jerindegi taypalar alys-jaqyn jerlerge joryq jasap, kóptegen sarbazdy tútqyndap, solardy «myng qúl» dep te atauy mýmkin ghoy. Olar jergilikti taypalarmen sinisip, kópshilik bolyp «myng qúl» atanyp, keyin «monghol» sózine ainaluy da mýmkin. Ghalymdardyng basym kópshiligi Shynghys han tarih sahnasyna shyqqangha deyin esh jerde, eshbir derekte «monghol» atauy kezdespeytinin algha tartady. Qazaq halqyn qúraytyn taypalardyng sanatyna kiretin rulardyng ishinde de «monghol» taypasy joq. «Kóshpendiler ýshin «monghol» sózi rulyq nemese taypalyq úghymdy bildirmeydi», - deydi M.Qarghabaev ózining «Kóshpendiler atlantidasy» atty enbeginde. «Mongholdyng qúpiya shejiresin» jazghandar da monghol turaly esh mәlimet bermeydi. Avtorlar Shynghys hannyng etnikalyq tegin jazudy maqsat etpegenmen, ondaghy keyipkerlerding barlyghy (ru-taypalar, jeke túlghalar) týrki ghúryptaryn ústaghan jәne esimderining týbiri de týrikterge jaqyndau. Shynghys hannyng ózi alys joryqtargha shygharda, keyde bir tótenshe jaghdaylar bolghanda, biyik tóbege shyghyp, týriktershe moynyna búrshaq salyp Kók Tәnirge jalbarynatyn bolghan. Mysaly, Shynghys han әskerining batysqa úzaq joryq jasar aldyndaghy osynday sәtti «Shynghys han» telehikayasynda anyq kórsetken. Sonda, týrki tildi ortada monghol taypasynyn, keyin monghol imperiyasynyng ghayyptan tayyp qaydan tap bola ketkeni týsiniksiz. Búghan sebep, kóptegen qazaq tarihshylarynyng pikiri boyynsha orys tarihshylary men audarmashylary «Qúpiya shejireni» orysshagha audarghanda (XIX gh.) «myng qoldy» nemese «myng qúldy» «mongholdar» dep monghol halqyn oilap tapqan siyaqty. Búl Shynghys hannyng týrkilik emestigin dәleldeu ýshin jasalghan әreket dep aitudan basqa amal joq. Jazba deregi bolmasa halyq ta joq dep esepteytin eurosentristik kózqarastyng yqpaly sezilip túr.

Ghalym M.Qarghabaevtyng úzaq uaqyt jýrgizgen zertteu júmysynda Shynghys han Arys bútaghynyng Jalayyr tarmaghynan taraytyn týrki dep naqtylaydy. Taypanyng aty aghayyndy Jal jәne Ayyr attarynyng biriktirilgen týrimen atalady. Rudyng tanbasy aiyr týrinde beriledi. Múnday tanba Shynghys han zamanynan da kóp uaqyt búryn bolghan. Shynghys han jәne onyng úrpaqtary ata-babanyng dәstýrin búzbay әrqashan jalayyrdyng osy belgisin kýni býginge deyin saqtap keledi degen uәj aitady avtor.

Al maghynasy odan da terenirek, Shynghys handy tikeley bizding arghy Úly babamyz etip sendirgisi kelgen aqtaulyq Mәmbetkerim Qojyrbayúlynyn «Shynghys qaghan - mening úly babam» atty materialy «Altyn Orda» gazetining 26-30 nómirinde (2008 j.) jariyalanghan. Avtordyng pikirinshe, arghy týrikterdi bylay qoyyp, Úly qaghandy Qazaq - Kishi jýz - Bayúly - Aday - Kelimberdi - Múnal ekendigine esh kýmәn keltirmeydi. Áriyne, Mәmbetkerimning búl tújyrymyna kinә qonggha bolmaydy. Avtordyng ózi aitqanday «tektining tekti úrpaghy» bolyp jatsaq, asqaqtana maqtanugha bolady ghoy. Osy arada Taldyqorghan qalasynan Aydyn Bekjanovtyn «Shynghys han qazaq bolsa, mongholdar kim?» (Altyn Orda, 31 shilde - 6 tamyz 2008 j.) degen súraghyna jauap izdegen jón siyaqty.

Shynghys hannyng tegi turaly әli de talay enbekter jazylyp, әrtýrli talas pikirler tuyndar. Óitkeni kim de bolsa, әsirese ghalym­dardyng óz kózqarastaryn bildirui - qúptarlyq is. Búl mәselening sheshilu kilti - bizding piki­rimizshe, úly qaghannyng sýiegin tauyp, oghan tegin anyqtaytyn (DNK) taldau jasalyp, búl­tartpaytyn dәlel anyqtalmayynsha, әrqily joramaldar jalghasa beredi.

Kýni býginge deyin qaghan ghúmyrnamasyn­daghy qúpiyasy - ólimi men denesining qayda jerlengendigi. Shynghys han tanghúttarmen biraz soghysyp, Qytay jerinde azyn-aulaq demalyp jatqanda, elge kelip jýrgen saudagerlerden Joshy ózining úlysynan tys jerlerdi basyp alyp, ang aulap, sәn-saltanat qúryp jýr degendi estiydi de, ony ózine shaqyrtady. Joshy kelmeydi. Ashulanghan qaghan Joshynyng jeligin basu ýshin әskerin jiyp, attanady. Joshynyng kele almauynyng basty sebebi - ol auyr dertke shaldyghyp, tósek tartyp jatyr edi. Dertinen aiyqpay o dýniyelik bolady. Joshynyng ólimining sebebi әli de beymәlim. Keybir anyzdarda ol ang aulap jýrgende, abaysyzda serikterining sadaghynyng oghynan jaralanghan, ol asqynyp ólimge alyp keldi dese, kelesi bir anyzda qúlannyng aighyry bir qolyn shaynap tastap, sodan jazylmapty deydi. Áriyne, búl keltirilgen sebepterden adamnyng ólui әbden mýmkin. Biraq shyndyqqa jaqyny - Joshy obadan qaytys bolghangha úqsaydy. Onyng sýiegi - Úlytauda.

Otandyq tarihta qalyptasqan pikir boyynsha, Joshy 1227 jyldyng jaz ailarynyng basynda (keybir derekterde mamyr) qaytys boldy dese, «Shynghys han» telehikayasynda 1226 jyl dep atalady. Sonda Shynghys han bir-bir jarym jyl balasynyng qazasyna barmaghany ma? Shyndyqqa juyspaydy.

Jetpis jastan asqan shaghynda densau­lyghynyng syr bere bastauy jәne ýlken úlynyng qayghysy Shynghys hangha onay tiymese kerek. Qalay bolghanda da túnghysh balasynyng ólimi qaghannyng qabyrghasyn qayystyrady. Densaulyghynyng nasharlauyna qaramastan anyz boyynsha Jo­shyny jerleuge atqa әreng otyryp baryp, keyin qaray arbamen alyp qaytqan. Derekter boyynsha, ol jol ýstinde 1227 jyldyng 25 tamyzynda qaytys bolghan. Al keybir derekterde osy jyldyng shilde aiynda dep te jazady. Joshy men Shynghys hannyng ólimining arasy eki-ýsh aidan aspaghan.

Shynghys han ólimining sebepteri jóninde de anyzgha negizdelgen әrtýrli pikirler bar. Mysaly, belgili sayahatshy italiyalyq Marko Polo ol ulanghan jebening oghynan qaytys bolghan dese, Rim papasynyng Mongholiyadaghy elshisi bolghan Djovanny deli Plano Karpiniy hannyng ólimi nayzaghay týskennen boldy dep jazyp ketken.

Ejelgi mongholdardan saqtalghan anyz boyynsha, Shynghys han tanghúttardy tas-talqan etip jengennen keyin, tanghút patshasynyng Kýrbelchin atty súlu әielin alghan kórinedi. Kek alu maqsatynda ol qaghandy tistep alyp, jarasy asqynyp, irindep sodan qaytys bolypty deydi. Sodan keyin Kýrbelchinning ózi sol mandaghy ózenge sugha batyp joq bolady. Al resmy mәlimetterde han ang aulau kezinde attan qúlap ólgen delingen. Bizding pikirimizshe, Shynghys hannyng ólimin tezdetken túnghysh balasy Joshynyng qayghysy.

Joshyny jer qoynauyna berip keri qaytyp kele jatqan qaghan jol ýstinde o dýniyelik bolghanyn aittyq. Anyz boyynsha, onyng ólgeni qúpiya qaluy ýshin jolda kezdeskenderding barlyghyn óltirgen. Shynghys hannyng sýiegin mon­ghol jerine aparmay, Ertis ózenining boyyn­daghy Shynghystauda jaylauda otyrghan bәi­bishe­si Bórtege jetkizip, kýzet qoyyp, osy jer­den qaghannyng ólimi turaly jariya etiledi. Jer-jerden halyq kelip, qaghanmen qoshtasu Shyn­ghystauda bolghan siyaqty. Qoshtasu rәsiminen keyin aza tútqan, jiylghan elding yghaylary men syghaylary birtindep taray bastaydy. Oilanayyq oqyrman! Solardyng ózinen Shynghys handy qayda jerleytindigi qúpiya bolghandyghyn angharamyz.

Endigi ýlken mәsele qayda jerleu kerek?

Shynghys han jaulap alghan jerlerdegi qatygez­digi ýshin molasyn qorlauy mýmkin degen oimen óz denesin eshkimge kórsetpey, belgisiz etip qoydy talap etken desedi. Onday jaghday kóshpendilerding tarihynda bolyp túrghan. Ásirese, handardyn, patshalardyn, kisi aqysyn jep, eldi zar eniretken baylardyng molalaryn búzyp, qorlaghan jaghday ejelgi Monghol, Qytay shejirelerinde aitylady.

Shynghys han asa qúpiya jaghdayda jer­lengendikten, kýni býginge deyin onyng molasy beymәlim. Osynyng tónireginde keybir derekter men el auzynda әr týrli anyzdar bar. Ol anyzdardyng mazmúny әr týrli, kóp jaghdayda birine-biri qayshy.

Kóp taraghan anyzdardyng biri - Shynghys hannyng Búrqan-Qaldún tauynyng manyna jerlenui. Ózin jerleytin jerdi kózining tirisinde ózi tandap alghan eken. Shynghys han birde ang aulap jýrip, jalghyz ósip túrghan aghashtyng týbinde demalyp, jan-jaghyna múqiyat zer sala qarap túryp: «Osy jerge meni jerleysinder, esterine saqtandar! Búl jerge belgi qoyylsyn!», - deydi jalghyz ósip túrghan aghashty núsqap. Rashiyd-ad-Dinning mәlimeti boyynsha, úly han ózi kórsetken jerde jerlengen deydi. Jerleu rәsimine qatysqan adamdardyng barlyghyn qyryp tastaghan. Shynghys hannyng ósiyeti oryndaldy, onyng denesining Búrqan-Qaldún tauynyng qay jerinde ekenin býginge deyin eshkim bilmeydi. Han jerlengen son, ol jerge oq atsa ótpeytin qalyng aghashty nu orman payda bolghan.

Kelesi anyz boyynsha, bir týrik qolbasshysy hannyng denesin Mongholiyagha jetkizip, tórt jerden kór qazdyryp, tórteuine tórt tabyt salyp kómgen. Hannyng denesi qay tabytta ekenin eshkim bilmegen. Sol jerden ýiir-ýiir jylqy aidatyp, molalar jermen-jeksen bolyp, әbden taptalghan kezde, al endi tabyndar degende, eshkim han sýiegi jatqan jerdi taba almaghan. Jerleuge qatysqandardyng barlyghy óltirilgen. Keyin Hentey jerining biraz bólshegin qasiyetti dep jariyalap, ol jerdi basqan adamdy qarghys atady dep sanaghan. Búl da Shynghys hannyng molasyn izdemesin degen maqsatpen taratylghan anyz boluy mýmkin.

Taghy bir anyzda Shynghys hannyng denesi Onon ózenining arnasynda su astynda jatqan kórinedi. Beyit qazu ýshin ózendi basqa arnagha bú­ryp, jerlengennen keyin ony qayta óz arnasyna jibergen deydi. Tipti, mynaday da anyz bar. Qaghannyng qay jerge jerlengenin bildirmeu ýshin denesin bir jyl boyy balizamdap (mongholdar ol kezde deneni balizamdaudy bilmegen), týiening qomyna salyp alyp, el aralap jýrgen. Ana jerge, myna jerge jerlendi dep laqap taratqan.

Marko Polonyng joramaly boyynsha, «mon­ghol­dar barlyq úly basshylaryn, qaghannyng úrpaq­taryn ýlken Altay tauynyng baurayyna jer­legen. Shynghys han qay jerde ólse de, bәribir onyng denesin sol Altay tauyna әkelip qoygha tiyis» deydi.

Ghalymdar Shynghys hannyng denesi ýsh ónirding birinde jerlenui mýmkin ekenin aitady. Birinshisi - Ishki Mongholiya, ekinshisi - Chita oblysynyng (Resey) ontýstigi, ýshinshisi - ataqty adamdardyng jerlengen jeri tabylghan Binder tauynyng etegi. Alghashqy ekeuine qaraghanda, songhy boljam shyndyqqa jaqyndaydy, óitkeni, Shynghys han dәl osy ónirde dýniyege kelgen. Kindik qany tamghan jerge jerleu de kóptegen halyqtardyn, әsirese, týrikterding saltynda bar emes pe? Arheolog ghalymdar Binderdegi qorymnyng bir ziratynan tabylghan qaru-jaraqtar men әshekeyli zattar Shynghys handyki boluy mýmkin degen boljam ja­sap otyr.

Osy ýsh ónirding qataryna Qazaqstandy da qosugha bolatyn siyaqty. Sebebi qaghan qaytys bolghan kezde Ayagóz manynda Bórte bәibishe jaylauda otyrghanyn, Shynghys hannyng osy manda da kóz júmuy, ony bәibishesine alyp kelui mýmkindigi turaly aitqanbyz. Qay halyqtyng da ólgen adamdy keshiktirmey tughan jer qoynauyna berui erteden kele jatqan salt-dәstýr. Qaghandy tughan jerine jetkizuding qashyqtyghyna jәne aua-rayynyng ystyghyna baylanysty әri qaray jýru qiyn bolghandyqtan, ýlken úly Joshynyng sýiegining Úlytauda jatqanyn eskerip, onyng denesin sol Ayagóz manynda jerleui mýmkin. Al, M.Qojyrbayúly «babamyzdyng molasy Aqmola oblysy, Atbasar ýiezinde, Baghanaly-Baltaly degen nayman jayynda, Qarakengir boyynda syrlaghan kirpishten salghan eski eki beyit bar: Alash jәne Joshy han. Mine, osy Alash han mazary dep jýrgenderimiz Shynghys han babamyzdiki» deydi. Sonda Úly taudaghy Joshynyng qasyna jerlegen bolady ghoy. Búghan ne aitamyz? Shynghys hannyng molasyn jogharyda atalghan eki ónirden de izdeu aqiqattan alys ketpeydi.

Shynghys hannyng sýiegin tabu ýshin mon­gholdarmen qatar amerika, japon, fransuz, orys ghalymdary da biraz ter tókken. Izdeu-zertteu júmystary әli jalghasuda. Onyng ómirin 20 jyldan beri zerttep jýrgen amerikalyq ghalym Klavdisting pikirinshe, búl júmbaq úzaq­qa sozylmaydy.

«Ana tili» gazetinde (2009 j., 21, 22 san­dary) filologiya ghylymdarynyng doktory, halyqaralyq Shynghys han akademiyasynyng akademiygi, týrkolog Q.Sartqojaúlynyn «Shyn­ghys han mazary ta­byl­dy» degen maqalasy jaryq kórdi. Aytsa nanghysyz. Maqalanyng mazmúny qysqasha mynaghan sayady.

Úly qaghannyng mýrdesin izdegen jýzdegen ekspedisiyalar men jeke sayahatshylardyng ishinen bir ghana adam, HH gh. basynda (1903 j.) Kentay jotasyndaghy Búrqan-Qaldún tauyna baryp, túrghyn halyqtarmen etene aralasyp, el auzyndaghy anyzdargha sýienip, Shynghys hannyng mazary osy taudyng ýstinde degen tújyrym jasap, bolashaqta zertteu ýshin jolsapar belgilepti.

XVIII ghasyrdyng ayaghynda tuyp, XIX ghasyrdyng orta shenine deyin ómir sýrgen mongholdyng ghúlama tarihshysy әri jazushysy Vanchinbal «Kók sudar» (Kiyeli shejire - bәrimiz biletin «Mongholdyng qúpiya shejiresi» negizinde jazy­luy mýmkin) degen tarihy enbeginde Shynghys hannyng mýrdesin Búrqan-Qaldún tauynyng basyna jerlep, ýstine tastan ýy salghan. Mýrdeni shynar aghashtan әdemilep jasalghan sandyqqa (tabyt) salyp, ony ýsh jerinen altyn beldikpen orap (týrikterde, músylmandarda bar ghúryp), ony ainalmaly mehanizmge ornatyp jerlegen. Ol qanday mehanizm? Qanday zandylyqqa sýienip jasalghan, ol 365 kýnning birinde shyghysqa qaraghan sәtte ashyluy mýmkin deydi. Ony qalay eseptep shygharugha bolady degen súraqtar oigha keledi. Mýrdening basy kýnshyghysqa qarama­sa ashylmaydy da, tabylmaydy, tabylghan jaghdayda ashugha bolmaydy deydi. Óitkeni, onday jaghdayda kýtpegen tabighat apaty, soghys, indet auruy boluy mýmkin. Tabytty ashatyn kýnshyghystan kók búqa minip kelgen, saqaly beluaryna deyin týsken qart adam bolatyn siyaqty. Qanday halyq bolmasyn, mýrdening basyn batysqa baghyttap jerleydi. Ól­gen denening qozghalmaytyny ózinen-ózi týsinikti. Búl da sol Qaghan mýrdesin izdetpeudin, taptyrmau­dyng anyzgha ainalghan amaly bolsa kerek. Osyn­day el auzyndaghy anyzdar men dәstýrlerge, basqa da derekterge molynan habardar bolghan jәne úly babasynyng ósiyeti men tәrbiyesin kórgen, kishkentayynan babasynyng Shiveti-Qayrhan tauynyng basyna ertip aparyp, tastan jasalghan alyp keshendi kórsetkenin, «búny syrt adamgha aitugha, kórsetuge bolmaydy, múnda asa ýlken qúpiya jatyr. Osy qúpiyany ashugha atsalys», - degen tapsyrmasyn úmytpay, er jetkesin ony oryndauda monghol azamaty Nyamaagiyn Davaa han mazaryn tabu ýshin ýlken iske kirisedi. Eng әueli Shiveti-Qayrhan tauyndaghy keshendi qazu kezinde Bilge qaghannyng mýsinin tabady. Odan keyin Monghol ýkimetining rúqsatyn alyp, Búrqan-Qaldún tauynyng ýstindegi biyiktigi - 12 metr, úzyndyghy - 280 metr, kóldeneni - 190 metr keshenmen eki jyl boyy ainalysyp, zertteu júmystaryn jýrgizedi. Georadiofiziyk, arheolog, radiometr men radiomagnittik ba­qylau әdistemeleri arqyly jýrgizilgen sa­raptamalardyng nәtiyjesinde, taudyng ýstindegi keshenning astynda 30 metr terendikte baghaly metall jәne sýiek ornalasqan tabyttyng suretin shygharady. Osy Shynghys hannyng mýrdesi de­gen qorytyndygha keledi. Búl jerde mynany eskergen jón. Sol manda Shynghys hangha deyin de, keyin de úly adamdardyng jerlenui mýmkin ghoy. Onyng mazaryn qazyp, sýiekting dәl qaghandyki ekendigine kóz jetkizbese, búl da sol anyz kýiin­de qalyp qoyary haq. Búl bir. Ekinshiden, ol mazar Shynghys handyki dep qazugha monghol halqy rúq­sat bermese, avtor aitqanday, әli de myng jyldar boyy qúpiyasyn saqtap, anyz bolyp qala be­rer degenimen tolyqtay kelisuge bolady.

Zertteushi ghalymdar qaghannyng mýrdesin izdegende Bórtening qayda jerlengeni turaly mýldem eskermeytin siyaqty. Bórte Shynghys hannan keyin qaytys bolsa, ony Qaghannyng qa­syna jerleu aqiqatqa jaqyndau kelmey me?

Úly hangha baylanysty kóptegen zertteu jú­mystary jýrgizilip jatqanyn aitqanbyz. Solar­dyng biri - Shynghys hannyng sureti. Búl turaly IY.Qabyshúly «Shynghys han su­retterining syryna ýnilsek» (Egemen Qazaqstan, 2002 j., 30 qarasha) degen maqa­la­synda onyng tórt sureti kórsetilgen. Solardyng ekeuine zeyin salayyq. Ýshinshi suretti negizinen Europa men orys tarihshylary qoldan­ghan bol­sa, tórtinshisi islam dinindegi týrki elderi­ning paydalanyp jýrgen túrandyqtar salghan suret.

Shynghys hannyng sureti jayyndaghy qú­piya eki suretine baylanysty. Osy ekeuin maqa­lamyzgha en­gizip, basqa ekeuine qyzyghushylar IY.Qabyshúlynyng jogharyda kórsetilgen maqa­lasynan ne osy joldar avtorynyng «Túghyry biyik túlghalar» kitabynan qarauyna bolady.

Bizding 1990 jylgha deyin Shynghys han sureti dep nemeresi Qúbylay ornatqan Yuan úlysyn qúrtqan,qytay әskerining qolbasshysy Go-sy-sinning suretine (1-suret) tabynyp kelippiz, yaghny onyng dúshpanyn dәripteppiz.

Qytayda әrkez biy­leushi handardyng jә­ne hanshayymdardyng su­ret­teri saqtalatyn mú­ra­jay bolghan. Oghan kez-kelgen adam ki­ru­ge, kóruge tiym sa­lyn­ghan. Biraq, әi­gili fransuzdyng missio­ne­ri A. Gubrek amalyn tauyp kirip, múndaghy su­retterding dúrys-búrystyghyna mәn bermey, Qy­taydyng qylqalam sheberlerining eng ozyq dýniyesi dep 1-suretti asyra maqtaghan.

1968 jyly etnograf-zertteushi L.P. Sychev «Shynghys han jәne onyng mirasqorlarynyng suretteri» degen maqalasyn «Narody Aziy y Afrikiy» jurnalyna jariyalaydy. Búl suret Yuan úlysyn talqandaghan Qytaydyng Min pat­shalyghynyng qolbasshylarynyki bolyp shy­ghady. Keyin búl suretti Chin úlysynyng suretshisi Shanguan Jou salady da, baspahanadan kóbeytip, әlemge taratady. Osylaysha, Shynghys han dep senip kelgen suret qytaylyq Ju Yuan Jan salghan Go-sy-sinning sureti bolyp shyghady.

Al Yuan úlysynyng han­dary men han­shayymdary suretteri­ning arasynan ta­bylghan suretke (№2) zer salayyq. Ghalymdar­dyng pa­yymdauy boyynsha, búl su­retti Shynghys hannyng ne­meresi Qúbylayhan Yuan úlysynyng dәuirlep túrghan shaghynda Jalayyr Qara Qasen darhan (mongholda ústany - «darhan» dep qasterlep «darhan hun burhan uhaantay» - ústa úlyqtardan da útqyr oily degen) salghan boluy kerek. Ol mәrt, jomart, abyz, aqylgóy ghúlama, ghajayyp suretshi adam bolghan. Onyng salghan suretinde Shynghys han basyna aiqara japqan aq qúndyz túmaq, ýstine qausyrmaly orama jaghaly aq shapan kiygen keng mandayly, kelisken kelbetine aq buryl saqaly jarasqan, ong qúlaghynyng artynda syrghagha úqsaghan dóngelene týiilgen shashynyng sheti qyltighan, túmaq astynan samayyna qaray qos kekilin jara taraghan, tereng oy ýstinde otyrghan adam beynelengen. Shynghys han zamandastary ony kóbine osylay beyneleytin jәne «Shynghys han» telehikayasynda osynday kórinister jii kórsetilgen.

Shynghys handy kózben kórgen qytaylyq Chan-chun әuliyening «ol etjendi, tolyq deneli, qoy kózdi, qonyrqay jýzdi, ajarly adam», «Qúpiya shejirede» Esýkeyge qonyrattyng Dey shesheni: «Balannyng kózi otty, jýzi núrly eken, qúda bolsaq qaytedi?» degeninen basqa onyng bet-beynesi, keskin-kelbetin surettegen birde-bir derek joq. Sondyqtan da jalayyr Qara Qasen darhan salghan suretti qaghannyng shynayy beynesi dep qabyldaugha bolatyn siyaqty.

Jogharyda aitylghandardan shyghatyn qorytyndy: Shynghys hannyng ómiri tarih qoynauy­na terendegen sayyn, onyng beymәlim betteri de qoylana týsedi, al olardyng syrlaryn ashu aldaghy ghasyrlar enshisine tiyeri sózsiz. Olay bolyp jatsa, ol sol kezenning úly keremetterining arasynan oryn alatynyna kýmәn joq.

«Qazaq tarihy» jurnalynan