Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Dep jatyr 17788 71 pikir 5 Mausym, 2017 saghat 13:11

Mәmbetovtyng aqiqaty, Jamanqúlovtyng "shyndyghy"

 

 

Meni qayran qaldyrghan sot ta, sottyng ýkimi de emes. Túnghyshbay Jamanqúlov myrzanyng 1 mausym kýni sottan keyin búqaralyq aqparat qúraldary aldynda aitqan ókpege toly sózi boldy. Sol sózderding ishindegi «Men Jeltoqsan kóterilisinde qanym tógilip, tayaq jep, jastargha arasha týstim» degeni әsirese ashu-yzamdy oyatty. Bir ýlken apayymyz aitqan eken «men sahnada әrtis bolghanmen, ómirde әrtis bolghan emespin» dep. Búl kisi ómirde de әrtis eken. Sebebi, men «Halyq Qaharmany», KSRO jәne Qazaqstannyng halyq әrtisi, KSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty, teatr, kino jәne opera rejisseri, pedagog, qogham qayratkeri Ázirbayjan Mәdiyúly Mәmbetovtyng Túnghyshbay Jamanqúlov turaly aitqan sózderin óz qúlaghymmen estigen adammyn.

 

Sol sózderge dәiek bolsyn dep erinbey jýrip kitaphanadan «Info-Sesna» gazetining №11 (17 jeltoqsan, 1999 jyl) nómirinde jariyalanghan súhbatty da tauyp aldym. Ol jerde Ázirbayjan Mәdiyúly dәl osy Jeltoqsan oqighasyna qatysty bylay deydi: «Ózi qorqaq, namysy joq bireu (Túnghyshbay turaly aitady.-avt.). Jeltoqsan oqighasynda Jamanqúlov mening qasymda bolghan. Alangha meni mashinamen әkelgen de sol. Jastardy úryp-soghu bastalghanda meni tastap qashyp ketti. Keyin sot prosesinde sudiya oghan: «Sen nege ústazyndy tastap ketesin?» degende, ol beti býlk etpesten: «Men qoryqtym» degeni. Sondyqtan ol baryp túrghan «trus». Vot, qaraghym, satqyndyqty namysy joq adam jasaydy». Minekeyiniz.

Túnghyshbay Jamanqúlov jaqynda bergen súhbatynda «Basqa respublikalarda teatr instituty bayaghydan bolghan, al biz 1978 jyly ghana bólinip shyqtyq. Hadisha Bókeeva, Rabigha Qanybaeva, Farida Shәripova, Ydyrys Noghaybaev, Kәuken Kenjetaevtar berik irgetasyn qalap, shanyraghyn, uyghyn bekitip bergen edi» dep esimderin ardaqtap atap túrghan jandardyng keybirin kezinde ózi «prof. ne godnyi» dep teatrdan shygharyp jibergen bolatyn.

Búl sózimizge de dәiekti Ázekennen alayyq: «Qazaqtyng mandayyna bitken birden-bir óner hramy – asyl Múhannyng qasiyetti izderi qalghan teatrdy anau diyrektory Túnghyshbay Jamanqúlov toz-toz qylyp jatsa, qaytip kýiinbeysin, ә? Qay elden kórdin, teatrdyng ishinen restoran ashqanyn, ony araq-sharap ishetin jyn-oynaqtyng ortasy etkenin. Anau solay etti. Tek óz qaltasyn oilaudan basqany bilmeydi. Baydy maqsat etken. Betine qarsy kelgenderdi, kóniline jaqpaghandardy qughyngha úshyratuda. Osydan jarty jyl búryn esimderi elge tanymal, 20 akterdi attestasiyadan ótkizbey, júmystan shygharghan. Syltauy: kәsiby sheberlikteri tómen kórinedi. Sonda olar kimder deysing ghoy? Barlyghy – KSRO jәne Qazaqstan Respublikasynyng Halyq әrtisteri. Qapan Badyrov, Asanәli Áshimov, Hadisha Bókeeva, Biyken Rimova, Torghyn Tasybekova, Farida Shәripova, Meruert Ótekeshova, Rahilyam Mashurova jәne taghy basqalar «qyzmetterine layyq emes» eken. Mine, Jamanqúlov myrzanyng qylyghy». Búghan ne deysiz?

 

Jamanqúlov aitady: «Men eshkimning ynghayyna jýrmeymin (Mәmbetov turaly aitady. - avt.). Ózderi teatrda bas rejisser bolyp jýrgende, talantqa emes, tanysqa boy úrghan kezderi kóp bolghan. Ózderine jaqyn adamdar ghana ýlken-ýlken ataq aldy, shyn talanttar tasada qaldy. Jabyny jýirik dep tanyghan kez bolghan. Keshegi attestasiyadan ótpegen «júldyzdardyn» kóbi osy tamyr-tanystyqtyng jemisimen teatrgha kirip alyp, azdy-kópti enbek etkender. Meruert Ótekeshova osydan otyz jyl búryn júldyz bolghan. Rahilyam Mashurova, Júmagýl Meyramova, Núrzada Tәshimova degen «óner júldyzyn» estuiniz bar ma? Mysaly, Qapekeng – Qapan Badyrov zeynetke shyqqaly 36 jyl boldy. Ári shtatta qyzmet etedi. Búl jolghy komissiya sheshimi boyynsha, ol kisini de attestasiyadan ótkizbegen edik. Jabyny qansha altynmen aptap, kýmispen kýpteseng de jýirik bola almaydy. Ras, kóbining ataqtary bar. «Halyq әrtisi» dep kókiregine belgi taqqannan ne payda, olardy el arasynda eshkim tanymaydy. Al, otyz jyl búryn jarqyraghan júldyz qazir sóngen» («Olardy teatrdan bosatqan men emes - uaqyt» súhbatynan. №2, 14-20 qantar, 2000 jyl, «Týrkistan» gazeti)  

Al qazirgi Jamanqúlovtyn  jyry: «Halyq biledi, men teatrgha toghyz jyl diyrektor bolghanda, býkil bet-әlpetimdi, býkil jinaghan abyroy-ataghymdy sol teatrgha júmsadym! Tóbesin qaytadan japtym! Qúlap jatqan mramorlaryn qaytadan órgizdim, onyng bәrine ýkimet aqsha bergen joq!.. 1993 jyldan 2001 jylgha deyin – eng qiyn zamandar boldy. Júmyskerler ailyghyn ala almay qalghan kezderde men Mәdeniyet ministrligin ainalyp ótip, Qarjy ministrine baryp, «birinshi Áuezov teatryna – Ata teatrgha jiberinder aqshany» dep súrap alyp, sonday jaghdaygha jetkem. Basqa teatrlar, mekemeler ailap-jyldap ailyqtaryn ala almay jýrgende, bizding teatrdyng adamdarynyng ailyghy bir kýn de keshigip kórgen joq. Basqa teatrlar gastrolige bara almay jýrgende, bizding teatrymyz toghyz jyl boyy ylghy da gastroliderge shyghyp jýrdi. Sonda men bet-әlpetimdi әkimderge satyp, jalynyp, aldaryna baryp, «әi, mynau – Ata teatr ghoy!..» dep, bar mýmkindigimdi, kerek desen, qaltamdaghy barymdy teatrgha tókken adammyn, qúighan adammyn!..».

Al úly suretker Ázirbayjan Mәmbetovty tyndanyz: «Kezinde men oghan «sen auru adamsyn» degenmin. Áuezov teatrynda hudruk bolyp isteytinmin. Birde ministrlikten telefon soghyldy. «Solay da solay diyrektorlyqqa Jamanqúlovty úsynu oiymyzda bar». Men qarsy ekenimdi bildirdim. «Ózi qayda? Maghan erteng kelsin» dedim. Ertenine keldi ol. Oghan: «Sen nege mening artymnan júmys istep jýrsin? Ne dep baghalaymyz, múny?» dedim. Sonda aitqany: «Olar meni diyrektorlyqqa barasyng dep qinady, ótindi, Ázirbayjannyng jasy kelip qaldy, teatrgha jastau adam kerek dep otyr». Sol kezde, Túnghyshbaydyng betine tura qarap aittym: «Sen týsinesing be, men nege qarsymyn saghan: Óitkeni sening harakterinde memleket qazynasyn jeke paydana jaratu «qasiyeti bar». Búny diyrektor etken Mәdeniyet ministri bolghan Rahmadiyev. Keyin Jamanqúlovty ministr Mamashev qoldap әketti. Mine, onyng karierasy osylay bolghan». ..

Úly Ázirbayjan Mәmbetovtyng minezin, kesek túlghasyn tam-túmdap bolsa da biletin birde bir jan ol kisining esh adam jayly ghaybat aitpaytynyn, al aita qalsa, әbden qystyghyp, ýziler shaghyna jetkende ghana tek shyndyqty sóileytinin biledi.

«Búl jylpos. Kiretin jerge kirip ketken. Tahauy Ahtanov aitqanday, «anaudyn» ózi. Myqtylardyng aldynda bar ónerin salady. Konferansie bolady olargha. Abylayhandy mýldem nashar oinaydy. Sony nege kórmeydi eken osy júrt»... Búl Mәmbetovtyng Túnghyshbay turaly pikirlerining biri. Osydan on alty jyl búryn «Satqyndyqty namysy joq adam jasaydy» degen taqyryppen shyqqan súhbattyng da tolyq núsqasyn jariyalaytyn kýn alda. Sol kezde Jamanqúlovtyng shynayy bolmysyn, ómirde de «әrtis» ekendigin tany jatarsyzdar. Sonymen birge «Týrkistan» gazetine shyqqan T.Jamanqúlovtyng «Olardy teatrdan bosatqan men emes - uaqyt» súhbatyn oqysanyzdar (№2, 14-20 qantar, 2000 jyl) jybyrlaghan tirshilikting barlyghyna ókpeli, kinәmshil Túqannyn, Á.Syghaydyng payymdauymen aitsaq, «Ayghayshyl Abylay-Túnghyshbaydyn» ishki ruhynyng sonday las pen kirge toly ekendigine kóz jetkisiz.   

Men búnyng bәrin ne ýshin aityp otyrmyn? Maqsatym – Túnghyshbay Jamanqúlovtyng ekijýzdiligine halyqtyng nazaryn audartu. Aldanbaugha shaqyru. Ol ózining tiyisti jazasyn aldy. «Fәniydiki baqigha ótpeydi» degen halyq ózining kóregendigin taghy bir mәrte dәleldedi. Sondyqtan, Túnghyshbay myrza, osy kýninizge tәube etiniz. Endi jalghan sóilemey, betinizdi Allagha búrynyz. Búny sizge tilektes jan retinde aityp otyrmyn.

Gh.Sәrsen

71 pikir