Elivira Ablanova, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Manghystau poliytehnikalyq kolledjining oqytushysy

XVII ghasyrdyng ayaghynda Kishi jýz qazaqtarynyng kóship-qonu aimaghy birsypyra túraqtandy. Olar Aral-Kaspiyding soltýstigi men araldyq Qaraqúm men Jayyq arasyn túraqty meken etti. Úzaq jyldargha sozylghan sayasy kataklizmning әserine qaramastan Soltýstik Aral-Kaspiy ónirining kóshpeli túrghyndary birigu prosesin jalghastyra berdi. Sonyng nәtiyjesinde jalpy Kishi jýz qazaqtarynyng qalyptasu prosesi birshama ayaqtaldy. XVIII ghasyrdyng ortasy men XIX ghasyrdyng basynda Kishi jýz osy aimaqty týgel iyemdendi, mal jayylugha jaramdy ónirlerge qaytadan mal túyaghy tiydi /1/.

M.L.iydin óz zertteulerinde Manghystau qazaqtary turaly mynaday mәlimet beredi: «Qyrghyz ordasynyng Kishi jýz qyrghyzdary Jayyq dalasynda kóship-qonyp, olardyng ontýstiktegi túraqtary Syrdariya, Aral, Ýstirtke deyin jayylyp, týrikmendermen qonsylas jaqyn kóship-qondy. Qyrghyzdar ishinde týrikmenderge soltýstikten jaqyn irgeles qyrghyzdan shyqqan aday rulary kóship-qondy. Olar ózderining Ontýstiktegi kórshilerin reti kelgende barymtalap, ózderining sandyq qúramynyng kóptigimen týrikmenderdi basyp tastady» /2/.

Elivira Ablanova, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Manghystau poliytehnikalyq kolledjining oqytushysy

XVII ghasyrdyng ayaghynda Kishi jýz qazaqtarynyng kóship-qonu aimaghy birsypyra túraqtandy. Olar Aral-Kaspiyding soltýstigi men araldyq Qaraqúm men Jayyq arasyn túraqty meken etti. Úzaq jyldargha sozylghan sayasy kataklizmning әserine qaramastan Soltýstik Aral-Kaspiy ónirining kóshpeli túrghyndary birigu prosesin jalghastyra berdi. Sonyng nәtiyjesinde jalpy Kishi jýz qazaqtarynyng qalyptasu prosesi birshama ayaqtaldy. XVIII ghasyrdyng ortasy men XIX ghasyrdyng basynda Kishi jýz osy aimaqty týgel iyemdendi, mal jayylugha jaramdy ónirlerge qaytadan mal túyaghy tiydi /1/.

M.L.iydin óz zertteulerinde Manghystau qazaqtary turaly mynaday mәlimet beredi: «Qyrghyz ordasynyng Kishi jýz qyrghyzdary Jayyq dalasynda kóship-qonyp, olardyng ontýstiktegi túraqtary Syrdariya, Aral, Ýstirtke deyin jayylyp, týrikmendermen qonsylas jaqyn kóship-qondy. Qyrghyzdar ishinde týrikmenderge soltýstikten jaqyn irgeles qyrghyzdan shyqqan aday rulary kóship-qondy. Olar ózderining Ontýstiktegi kórshilerin reti kelgende barymtalap, ózderining sandyq qúramynyng kóptigimen týrikmenderdi basyp tastady» /2/.

Manghystaugha qazaqtardyng keluin N.Galkin qalmaq hany Aikening biyligi әlsiregen túsymen baylanystyrady. Týbekke shyghystan kelgen Kishi Orda qazaqtary Astrahan guberniyasyna ótken qalmaqtarmen qatar Kaspiy tenizining batys jaghalauyn Kavkaz-Astrahan dalasyna kóshken birneshe jýz týrikmen IYghdyr jәne Chaudyr rularynyng jerlerin iyemdendi. Al qazaqtar qalmaqtardan qalghan týrikmenderden sany men kýshi jaghynan basym týsti /3/.

Qazaqtyng halyq jazushysy, ólke tarihyn zertteude qúndy izdenister avtory Á.Kekilbaev týbekke qazaqtardyng keluin on toghyzynshy ghasyrdyng basyna taman aparady. Búl rette avtor: «1803 jyly ... Úly, Orta, Kishi Orda qazaqtarynyng sany men kóshi-qony Oral oblysy men Hiua dep kórsetilgen. Biraq, qazaqtar búl tústa Jem saghasyn, Sam, Asmantay-Matay qúmdaryn jaylap, әli Manghystau oiyna qúlay qoymaghan sekildi. Olardyng Manghystau men Ýstirtke dendep bet qonyna týrikmenderding Reseyding qol astyna ótpek әreketteri sebepshi bolghan. Týbektegi Abdal, Búrynshyq týrikmen rulary 1813 jyly maldaryn satyp, kememen Astrahangha audy, qalghandary Balqan týbegine, Hiuagha qaray kóshti. Aday taypasy Manghystaugha osy tústa qonystansa kerek...» dep kórsetedi /4/.

Múrajay derekterinde Manghystau dala­synda qazaqtar týrikmenderding beybit ómirin búzyp, tynyshtyghyn ketirgeni Begenish qajy­nyng Astrahan aqsýiegi Voroninge 1721 jyly 3 nauryzda jasaghan mәlimdemesinde kezdese­di /5/. Osy derek 1721 jyly mausymda Astra­han voevodasy IY.Kikinning Kamer-kollegiya pre­­ziy­denti P.A.Tolstoygha jazylghan qatynas qaghazynda rastalady. Onda: «Patsha ókimeti­ning ke­me­leri Karaghangha týrikmendermen sauda jasau­gha kelip túrdy, endi týrikmendermen qazaq­tar arasynda qyrda (dalada) beybit ómir sýru qiyndap ketti», - delingen /6/.

Atalghan derekten Manghystauda qazaqtar 1721 jyldary bolghandyghyn naqtylaumen qa­tar, olar múnda tek atalghan jyly ghana payda bolghan joq, oghan deyin de osy jerdi mekendegen degen pikirge keldik. Oghan dәlel, eger qazaqtar tek 1721 jyly ghana týbekke kelse, orystargha jazghan hattaryn­da týrikmender «qazaqtar keldi» dep dabyl qaghar edi. Sonday-aq búl derekterde qazaqtar kenet­ten kelip týrikmenderdi shauyp ketti, ne jerdi tar­typ aldy emes, ýirenshikti Manghystau dala­syndaghy qazaq-týrikmen qatynasy tynyshsyz bolyp túr dep habarlanghan.

HVIII ghasyr basynda qazaqtardyng jaghdayy qiyndap, jongharlardyng tegeurinine shyday almay, batysqa qaray yghysqan kezde olar týrikmendermen qaqtyghysty /7/.

1722 jyly 21 jeltoqsanda teniz jaghasyn­da kemesi apatqa úshyraghan Semenov polkining dindary T.N.Buslaevty jәne birneshe orys sol­datyn Týpqaraghan týrikmenderi qútqaryp, orys­tar tau shatqalyndaghy ýngirde pana­lap, este­rin jighan song 26 jeltoqsanda en dala­men jayau jolgha shyqqan. Sol kýni keshkisin olar­gha týrikmenderden basqa «tatarlar» sha­buyl jasa­ghan. Olargha qarsy soldattar qaru kórset­ken /8/. Atalghan jazbada týrikmenderding orystargha kórsetken kómegining sheksizdigimen qatar, týrikmenderden basqa tatarlardyng tý­bekti qonystanyp otyrghany, olardyng orys­tar­gha qarsy is-әreket jasaugha úmtylghany anyq jazylghan. Sol 1722 jyly Manghystauda orystargha kezdesken «basqa tatarlar» qazaqtar bolsa kerek.

N.N. Palimovtyng qoljazba qorynan ta­bylghan kelesi derekte 1723 jyly kýzde Man­ghystau týrikmenderinen qalmaq úlysyndaghy Anke hannyng búiryghymen salyq jinaugha kelgen Soy-Rashy qaytar jolda eki ret kýtpegen shabuylgha tap bolyp, qazaqtardyng (derekte - qaysaqtar) týrikmenderden jinap alghan bar alymdy qaldyrmay tartyp alghany turaly aitylady /9/. Osy dәiekten qazaqtardyng 1723 jyly týbekte emin-erkin kóship-qonumen qatar, qalmaqtardyng týrikmenderden salyq jinaugha keletininen naqty habardar bolyp, olardyng jolyn toruyldap, shabuyl jasauy qazaqtardyng týbekting qojasyna ainalghanyn dәleldeydi.

Manghystauda qazaqtardyng otyrghandyghyn dәleldeytin kelesi dәiek - 1741 jyly 13 aqpanda qalmaq hany Donduk Ombynyng kabiynet ministri graf A.I.Ostermangha jazghan hat. Onda «mening atam men әkemning qol astynda bolghan týrikmender ózara kelispey, sol sәtte olargha qyrghyz-qaysaqtar shabuyl jasap, kópshiligin kedeyshilikke úshyratyp, tonap, sol jerde qalghan týrikmender kýn kóre almay Hiuagha ketti» /10/, - delingen.

1741 jyly tamyzda kapitan G.Tebelev kemesi Manghystaugha kelgen. Osy saparynda ol týbekte týrikmenning az sandy abdal ruynyng ókilderi túratynyn, olargha kórshiles aday qazaqtary «úly qysym» kórsetip otyrghanyn, týrikmenderding malyn aidap, keyde adamdaryn tútqyngha alyp ketetinin, týrikmender auyly әr jerde shashyray qonystanghanyn, tek Óliqoltyqtaghy Ayraqty (Irakly) tauynda týrikmen rularynan qarauyl qoyylyp, al qazaqtar jaqyndaghanda belgi berip, jauynan qashqan týrikmender biyik taudyng tóbesine shyghatynyn jazghan /11/.

Jogharyda kórsetilgen kapitan G.Tebelev­ting qazaqtardyng týbektegi týrikmenderge shabuy­lyn óz izdenisinde manghystaulyq zertteu­shi S.Qondybay da kórsetedi. Ol: «eger, 1741 jyly jәumitter Beyneudegi Ayraqty tauynyng ba­synda qarauyl qarap otyrghan bol­sa, onda adaylardyng Ýstirtti 1740 jyldarda әli de bolsa tolyq iyemdenip bolmaghandyghyn kórse­tedi», - dep tújyrymdaydy /12/. Biz avtordyng oiymen kelise almaymyz. Birinshiden, 1741 jy­ly Manghystauda týrikmenning jәumit ruy­nyng ókilderi óte az bolghan, olar HVII-XVIII ghasyrlardyng basynda Balqan asyp ketken, tek Hiua shapqynshylyghy túsynda týbekti pana­laugha jәumit ruynyng birneshe ýii kelip qysta­ghan. Jogharyda aitylyp otyrghan - týrikmenning abdal ruynyng ókilderi. Ekinshiden, qazaqtar búl kezende Ýstirtti dúrys iyelenip, ózderin Manghystau jerining qojasy sezinip, týbektegi sayasy strategiyany qolyna alghany belgili. Osy jyldary, yaghny 1741 jyly Nәdir shah Hiuany tastap, eline oralghan tústa, onyng ornyna qoyghan parsy hanyn óltirgen týrikmenderge Hiua hany bolyp Kishi jýz hany Ábilqayyrdyng balasy Núraly han otyrdy. Manghystaudy iyelengen kishi jýz qazaqtary Hiua taghynda az ghana uaqyt otyrghan Núraly hannan kýsh alyp, Ýstirt ýstinde erkin kóship-qona bastady.

1745 jyly 25 shildede jazylghan derekte Astrahangha Hiuadan kóshken týrikmenderding Nәdir shahqa qarsy kýresi turaly bergen kuә­gerlik jazba qújattarynda: «biz tabiy­gha­ty­myzda iyghdyr tatarlary, búryn Manghysh­laq­taghy Irakmen (Ayraqty) tauynda ózimiz­ding túraghymyz boldy, osydan segiz jyl bú­ryn, әlde odan da búrynyraq, qyrghyz-qaysaq­tardyng joyqyn shapqynshylyghyna tótep bere almay, barlyq uaqytta olardyng dalada (qyrda) ty­nyshsyz boluy sebepti Hiuagha qonys au­dardyq, onda 1741 jylgha deyin otyrdyq» /13/. Eger búl derekte kórsetilgen segiz jyl búrynghy qazaq­­­tar shabuylyn anyqtasaq, 1745 jyldan esepte­gen­de búl tarihta 1737 jyl. Búdan Ayraqty ta­uyn­da týrikmenning iyghdyr ruy ókilderi otyrghan­dy­ghyn bayqadyq, kelesi basty faktor 1737 jyly osy­men ekinshi týbekti qonystanghan týrikmen rularynyng ishindegi sandyq túrghydan abdal­dar­dan keyingi eng kóp ókili iyghdyr ruy bolsa, osy iyghdyr­lardy qazaqtar Ýstirtten derekte aitylghan­day 1737 jyly (mýmkin odan da әri) Hiuagha qa­ray yghystyrghan. Búl oqighada nazar audaratyn tús - qazaqtardyng barlyq ua­qytta tynyshsyz bo­luy degen mәsele, yaghny qa­zaqtar iyghdyr ruynyng tek 1737 jyly ghana emes, oghan deyin de mazala­ryn alyp, týrikmenderding qonys ózgertuine tezde­tushi faktor bolghan.

Taghy nazar audaratyn mәsele jogharyda kórsetilgen qay derekti alyp qaramayyq, bar­lyghynda qazaq shapqynshylyghy dep kórse­ti­ledi. Yaghny Manghystauda otyrghan týrikmenderdi qa­zaqtardyng ara-túra shauyp túrghandyghy, dalada qazaqtardyng beybit ómirdi búzghandyghy sóz bo­lady. Búdan tuatyn qorytyndy, eger qazaqtar týrikmenderdi jiyi-jii jaulap, malyn tartyp әketip, Manghystauda qonys teuip otyrmasa, ol maldy qayda aidap әketti? Jem boyyna ma, Hiuagha ma? Eki jaq ta jayau men attygha birneshe kýn jol uaqytyn talap etedi. Al derekterde týrikmender qazaqtardyng jaugershilik sayasatty jiyiletkendigin qaytalaydy. Sonda qazaqtardyn  Manghystauda ghasyr basynda-aq, (mýmkin oghan deyin) kórshiles kóship-qonghandyghy naqtylanady. Búl jerde eskeretin taghy bir mәsele, birinshiden, týrikmender qazaqtargha qaraghanda Kaspiy tenizin jaylay qonystandy, al qazaqtar jarty aralda shóleyt jerlerde kóship-qondy, búl rette qazaqtar kóbine Ýstirt jazyghynda túraqtap jýrse, týrikmender sauda kemelerining sonynda Qabaqty men Týpqaraghan ailaqtaryna, Kendirlige jaqyn, bir sózben su jaghalay ornalasty. Sondyqtan da orys derekterinde de, Orta Aziya qújattarynda da týbek halqy retinde azghantay týrikmen tanylyp otyrdy. Al, keyin orys ekspedisiyalary Ýstirtti belsendi zerttey bastaghanda, olargha bóget bolghan aday-qazaqtary turaly mәlimet orys basylymdarynda jiyirek jazyla bastady. Biraq, búl tarihta kelesi ghasyr enshisine tiydi.

1745 jyly mausym-shilde ailarynda Manghystaugha kelgen kapitan V.Kopytovskiyding kýndelik jazbasy saqtalghan. Onda týrikmen starshyndary Qarabatyr Onbegi Sýngirghap pen Shapyq Niyaz batyr úlystarynda qazaq elshisin qabyldaghany, bir qap úngha satylghan týrikmenderge renjigen Mәmed Berdige qarsy starshyndardyng «biz orystargha rizamyz, olar ún jibermegende sen úndy Hiua hanynan alasyng ba, әlde qazaqtardan alasyng ba, hiualyqtardyng ózderi it qúsap ólip jatyr, al qazaqtar orystargha riza, sen ózing bizden súramay qazaq elshilerin qabyldaysyn.....» /14/ degen joldardy oqydyq. Búl dәiekten bayqaghanymyz: týrikmender men qazaqtar tek qana jaulasa bermey, bir-birining elshiligin qabyldap, ózara sóz tyndap, týbekte beybit qatar ómir sýruge de talpynghan, yaghny týrikmenderding әr auyl aqsaqalynyng kórshi elmen qatynas qúrudaghy erkindigi bayqalady. Sebebi, basqa týrikmender olardyng qazaq elshilerin qúpiya qabyldaghanyn bilse de, eshqanday shara qoldanghan joq, búl Mәmed Berdige tike aitylghanmen de ony jazalay almaytyndaryn kórsetedi.

1745 jylghy V.Kopytovskiy týrikmender­den nemen ainalysyp kýn kóresinder dep súra­ghan. Olar: «er adamdardyng kópshiligi qazaqtar­gha baryp, mal úrlap kýneltis qylamyz» dep jauap bergen /15/. HVIII ghasyrdyng basynda tý­bek­ti mekendegen qazaq-týrikmender arasyndaghy barymta men qarymta, ózara «úrlyq» kýn kóris­tegi túraqty tabys kózi retinde qalyptasty.

1746 jyly 18 qarashada shturman P.Lebedevting Manghystaugha is-sapary turaly raportynda «týrikmenderden qolgha týsken orys tútqyndaryn úngha aiyrbastap satyp alu barysynda shirkeuge shoqyndyrylghan par­sy­lyq týrikmenderden ketip qalghan, al onyng әie­li men úlyn týrikmender qazaqtargha sat­qan» /16/. Osy derekten zerttelip otyrghan kezende týrikmen-qazaq qatynasy tek shapqynshylyqtan emes, alym-beris pen ózara sauda qatynasy qalyptasqandyghyn kórsetumen qa­tar, eki el arasynda syrttan qolgha týsken adam­dar­dy qúldyqqa satu isi de bolghandyghyn kóremiz.

Sózimizdi qorytyndylay kele, tarihy de­rekterden kórgenimizdey Manghystaugha qazaq­tardyng qonystanuy HVIII ghasyrdyng 20-jyl­dary bastaldy. Osy kezendegi Mang daladaghy qiyn sayasy kataklizmge qaramastan, qalmaq-týrikmen-qazaq qarym-qatynasynyng jaugershilik sipatta boluy «kim kýshti, sol jenedi» prinsiypimen jýzege asty. Sóitip, Manghystau adaylary týbek jerine óz biylikterin ornatty.

«Qazaq tarihy» jurnalynan