Ábilseyit Qapiyzúly, tarih ghylymdarynyng doktory, professor,

Úljan Ahmetova, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Parsy elin moyyndatyp, 1746-1756 jyldary  Hiuany biylep, Qazaqstannyng ontýstik ónirin әu­letimen qorghaghan Qayyp hannan taraghan 30 úldyng ishinde Sherghazynyng orny erekshe. Jas kezinen Hiua men Búharany aralap, olardyng sayasattaryna qa­nyqqan ol alghyrlyghymen, sheshendigimen kózge týs­ti. Ábilqayyr han zamandasy bolghan atasy Batyr­dyn, әkesi Qayyptyng tәlim-tәrbiyesin alyp, Resey, Qytay, Parsy elderining qazaq jerindegi mýddelerin tereng sezine bildi. Orynbor general-gubernatory P.K.Essenge Kishi jәne Orta jýz aqsaqaldary jazghan bir hatta «Onyng babalary 17 úrpaghynan beri el biylep kelgen, qazaq júrtyna adal qyzmet etken jәne Ýrgenishte túryp, Búhardy jәne qazaq júrtyn qosa әdildigimen biylik qúrghan» - delingen [Materialy po istoriy Kazahskoy SSR (1785-1828). T. IV. M. - L., 1940. S.314]. Sherghazy Qa­yypúly Abylay hanmen 8, Núraly hanmen 10 ata­dan qosylyp, óz bastaularyn Jәnibek hannan alady.

Keyin II Ekaterina tapsyrmasymen Qayyp han jóninde tolyq mәlimetter jinaqtaldy. Onda Qayyptyng Hiuada han bolghandyghy, songhy on jylda Kishi jýzde Syr boyyndaghy Úly Borsyqty, Elek ózeni boylaryn jaylaytyny aityldy. Sonymen birge oghan «oyy úshqyr, epti, ótkir jәne jazu biledi» degen  bagha beriledi.

Ábilseyit Qapiyzúly, tarih ghylymdarynyng doktory, professor,

Úljan Ahmetova, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Parsy elin moyyndatyp, 1746-1756 jyldary  Hiuany biylep, Qazaqstannyng ontýstik ónirin әu­letimen qorghaghan Qayyp hannan taraghan 30 úldyng ishinde Sherghazynyng orny erekshe. Jas kezinen Hiua men Búharany aralap, olardyng sayasattaryna qa­nyqqan ol alghyrlyghymen, sheshendigimen kózge týs­ti. Ábilqayyr han zamandasy bolghan atasy Batyr­dyn, әkesi Qayyptyng tәlim-tәrbiyesin alyp, Resey, Qytay, Parsy elderining qazaq jerindegi mýddelerin tereng sezine bildi. Orynbor general-gubernatory P.K.Essenge Kishi jәne Orta jýz aqsaqaldary jazghan bir hatta «Onyng babalary 17 úrpaghynan beri el biylep kelgen, qazaq júrtyna adal qyzmet etken jәne Ýrgenishte túryp, Búhardy jәne qazaq júrtyn qosa әdildigimen biylik qúrghan» - delingen [Materialy po istoriy Kazahskoy SSR (1785-1828). T. IV. M. - L., 1940. S.314]. Sherghazy Qa­yypúly Abylay hanmen 8, Núraly hanmen 10 ata­dan qosylyp, óz bastaularyn Jәnibek hannan alady.

Keyin II Ekaterina tapsyrmasymen Qayyp han jóninde tolyq mәlimetter jinaqtaldy. Onda Qayyptyng Hiuada han bolghandyghy, songhy on jylda Kishi jýzde Syr boyyndaghy Úly Borsyqty, Elek ózeni boylaryn jaylaytyny aityldy. Sonymen birge oghan «oyy úshqyr, epti, ótkir jәne jazu biledi» degen  bagha beriledi.

IY.V.Erofeevanyng anyqtauynsha, 1785 jyly Qayypqa Álimúldary rularynan 12 000 týtin ba­ghynghan eken. Qayyp hannyn  ekinshi úly Shergha­zynyng qoghamdyq-sayasi  belsendiligi Syrym Datúly bastaghan últ-azattyq qozghalys kezeninde anyq kóz­ge týsti. Ol Qayyp Batyrúlynyng Núraly han or­nyna úsynyluymen, al Sherghazynyng ony mo­yyn­datu ýshin Reseyge qazaq elshilerin bastap atta­nuy­men dәleldenedi.

Qayyp Batyrúly 1785 jyly 21 qyrkýiekte Elek qorghanynan 100 shaqyrym jerdegi Jinishke ózeni boyynda ótken qazaqtyng bi, batyrlarynyng kenesinde han taghyna úsynyldy. Syrym, Tilenshi, Kókkóz, Segizbay, Túrmambet, t.b. birauyzdan Qa­yypty qoldady. Sodan 1785 jyly II Ekaterina O.A.IYgelistromgha janyna 3 qazaq deputatyn ústaugha búiryq shyghardy. Búiryqqa sәikes múraghatta alghash ret Sherghazy Qayypúly atalyp, gubernator janyna aldyryldy. Sherghazymen birge Boranbay, Janúzaq myrzalar attandy. Olargha orys ýkimetinen jalaqy tólenip, keruen mәselelerin sheshuge mindetteldi [PSV I.-T.22.-№ 16292]. Keyin 1787 jyly Jayyq­tyng Samar betine ataqty bi, batyrlarmen birge Qayyptyng inisi Qarabay súltan shekti ruynyn  1500 týtinimen Sarayshyq qorghany jaqtan mal qystatugha rúqsat aldy. Osy kezennen bastap Qarabay súltan Qayyp atynan Kavkaz, Astrahani basshylarymen tikeley baylanysqa shyghady. Qarabay súltan Núraly hannyng kýieu balasy bolghandyqtan, Ábilqayyr han úrpaqtary arasynda da bedeldi bolatyn.

Biraq Kishi jýzding basqaru jýiesimen Simbirsk jәne Ufa general-gubernatory O.A.IYgelistrom shúghyldanatyn. Múny eskergen el iygileri 1788 jyly kýzde Kenes ótkizedi. M.P.Vyatkin Kenes barysynda O.A.IYgelistrom Qayypty han saylaudan bas tartqyzu ýshin aluan týrli aila qoldanghanymen, bi, batyrlar úsynysynan ainymady dep qorytady. Degenmen, Kenes qorytyndysynda Sankt-Peterburgke arnayy elshilik jiberu turaly sheshimge qol jetkizildi.

Kenesten keyin Sherghazy Serke Qarabayúlymen birge 40 adamdy ertip, 16 qazanda Orynborgha kelip,  1789 jyldyng 19 qantarynda Sankt-Peterburgke jolgha shyghady. O.A.IYgelistrom súltan janyna kenesshi Diyanovty qosa ertti [OROMM 6-q., 10-t., 278-is, 1-11-pp.].

Alayda qazaqtardyng basty talaby Qayypty han retinde moyyndau turaly úsynysy ótpeytindigi anyqtalyp, onyng ýstinde Qayyp han 1789 jyly kýzde qaytys bolghan edi. Yaghni, negizgi mәsele kýn tәrtibinen týsip, Resey paydasyna sheshilgen bolatyn. Múnday jaghdayda bedeldi Sherghazyny elge jibere salmay, ony Resey sayasatyna tartu, bolashaq Aziyany baghyndyru  josparlaryna paydalanugha kirisedi. Búl kezende O.A.IYgelistrom Sankt-Peterburgke alynyp, 1790 jyly orys-shved soghysynda Finlyandiya armiyasyna jiberildi. Sodan ol 1790 jylghy Verelisk shartyna qatysty. Soghys barysynda O.A.IYgelistrom Sherghazyny Shved koroline jibergen. Shved koroli oghan polyak chervonesterin tartu etken. Sherghazynyng erligine kuә bolghan patsha ýkimeti oghan 1790 jyly 31 tamyzda sekund-mayor shenin berip, qazaqtan shyq­qan alghashqy orys ofiyseri dengeyine kóteredi. Se­kund-mayor sheni orys armiyasyna XVIII ghasyrda engizilip, podpolkovnik sheni payda bolghangha deyin paydalanyldy. Keyin Sherghazygha II Ekaterina gauhar jýzik syilaghan [RMKAM 1239 -q., 3-t., 116-b., 62318-is, 2-p., OrOMM 6-q., 10-t., 205-is, 3-4-pp.]. Múnday shen­der kóp úzamay jappay taratyla bastady. Mәse­len 1793 jyly 28 aqpanda patsha jarlyghymen súl­tan­dar Abylay Núralyúly, Aghym Ádilúly premier-ma­yor, starshyndar Imanbay Qúdayqúlov, Segizbek Ese­tov, Qarajan Sarytaev, Uaqbay Qosqalpaqov, Bay­saqal Tileshovter poruchiyk, Shanshaq súltan shtabs ofiyser, Esim Núralyúly kollejsk ofiyser atandy. Sóitip, orys sheneunikteri ózge qazaqtardan bú­ryn Sherghazynyng elshilik qabiletine, batyldyghyna, saya­satkerligine tәnti bolyp, airyqsha nazar audardy. Onyng aiqyn dәleli 1790 jyly Búharagha jibe­rilgen elshilik qúramyna qosyluy bola alady. Sher­ghazy súltan Búhar biyleushisi Shahmúratpen kezdesip, 1791 jyly 15 shildeden keyin Resey astanasyna oralyp, 1793 jylgha deyin qazaq-orys qarym-qatynastaryna baylanysty әrtýrli júmystar atqardy. 1793 jyly ol graf P.A.Zubovtyng adiutanty bolyp bekitiledi.Búl kezende P.A.Zubov II Ekaterinagha eng jaqyn túlgha bolatyn. Sherghazy súltan elden Sankt-Peterburgke kelgen kezden beri Kishi jýzde biraz ózgerister boldy. 1791 jyldan handyq biylik Eraly Ábilqayyr­úlyna kóshti. Reseyding otarlau sayasatyna qarsy Syrym bastaghan qazaqtardyng kýresi jalghasa berdi. Jana general-gubernator A.A.Peutling qazaqtargha qarsy әskery kýshterdi tókti. Keyin A.A.Peutlingke joldanghan jarlyqtan súltandardy keruender qazaq dalasyna ótken kezde ghana paydalanugha bolatyn­dyghy anyqtaldy. Osynday kezende shiyelenisken qazaq-orys qatynasyn retteuge Sherghazy súltandy jiberu turaly týpkilikti sheshim qabyldandy. Oghan sóz joq, aldymen 1793 jylghy 3 shildedegi Syrym ba­tyr, Qarakóbek bi, Boranbay myrzanyng P.A.Zubov­qa  jaz­ghan haty ong әser etti. P.A.Zubovtyng ózi Sher­ghazy súl­tandy «mening janymda jýrip, senimime ie bol­dy» dep baghalaghan [OROMM 4-q., 2-t., 278-is, 1-t., 2, 31-pp.]. Qazaqtar úsynysyn P.A.Zubovtyng qol­dauy A.A.Peutlingti oilandyrmay qoymady. Óit­keni elge belgili, sózi ótimdi Sherghazy onyng shekara­daghy qatygez sayasatyn dәleldeytin. 1793 jyly 30 shil­dede P.A.Zubov A.A.Peutlingke Sherghazyny Orynborgha jibergenin, kelgen song «shekaralyq ekspediy­siyagha onyng janyna arnayy orys jәne qazaq tilderin jetik biletin audarmashyny qosudy» jýktedi. Hatta súl­tangha jolaqyny Ufagha, al odan Orynborgha deyin jәne keyin Sankt-Peterburgke deyin Ufa qazy­nalyq palatasy tóleytindigi qosa jazyldy.

Sherghazy Qayypúly Orynborgha 1793 jyly 2 qyrkýiekte jetti. 6 qyrkýiekte P.A.Zubovqa jol­daghan hatynda Sherghazy: «tez arada maghan jýk­tel­gen tapsyrma boyynsha Syrym Datúly men ba­uyr­la­ryma habar salyp, kelissóz jýrgizu ýshin 15 qyr­kýiek­te Orynborgha, iya bolmasa Elek qorgha­nyna kez­desu­ge shaqyrdym», - dep jazdy. Hatta qazaq bas­shy­lary retinde aghasy Ábilghazy súltan, Qara­kóbek bi, Basyqara bi, Boranbay myrzalar jәne bauyrlary atap kórsetildi  [RMKAM 193-q., 1-t., 203-is, 1-p.].

Sherghazy elshiligining alghashqy nәtiyjesi qazaq dalasyna attanghaly jatqan orys әskerin toqtatumen kózge kórindi. Ony A.A.Peutling 1793 jyly 6 qyrkýiekte joldaghan hatynda moyyndady. Sher­ghazynyng batyl qadamdary, sonyng ishinde bedeldi batyr, bi, súltandardy kezdesuge shaqyruy, olardyng ony qabyldap, ózara senimdi baylanystyng ornauy, orys tútqynyndaghy qazaqtardy bosatu baghytyndaghy júmystary A.A.Peutling әkimshiligining bet perdesin ashatyn. Oghan jol bermeu ýshin orys sheneunik­teri tez arada 1793 jyldyng 3 qarashasynda Shergha­zynyng sonyna tynshy bekitedi. Ony jýzege asyru Elek qorghany komandiyri Losenovqa jýkteldi [OrOMM 6-q., 10-t., 278-is, 1-t.,  3-10-pp.]. Keyin Sher­ghazy P.A.Zubovqa tapsyrghan esebinde «audar­mashy» re­tinde M.Bekchurindi súrap edim, ornyna mýldem sa­uatsyz adam berdi», - dep jetkizdi [RISSM 122-q., 123/3-t., 5-is, 60-67-pp.].

A.A.Peutling sayasatyn M.P.Vyatkin dәl anyq­tay alghan. Belgili syrymtanushy «Peutling jәne onyng qaramaghyndaghylardyng Sherghazy maqsatynyng jýzege aspauyna jantalasuyna tanghalugha esh bol­maydy» dey otyryp, onyng artynda otarshyldyq saya­sattyng jatqandyghyn dәleldey bildi. Sherghazy­nyng tabyn Tilenshi tarhanmen tútqyndar almasu mә­selesin jazbasha is jýzinde sheshe bastaghan sәtte, ge­neral-gubernator qazaqtarmen tikeley baylanys jasaugha tyiym saldy.

1793 jyly 20 qazanda Sherghazy súltan Kishi jýzge kelip, el iygilerimen Elek qorghanyna 5 shaqy­rym jerde kezdesuge qol jetkizdi. Keyin 1700 qazaq iygileri, ishinde Syrym batyr da qatysqan kezdesuge kel­geni ýshin Sherghazy A.A.Peutlingten qatang sógis te aldy. Sodan keyin kezdesu Elek qorghanyna auysqan. Biraq oghan ne bәri 36 adam - Núraly han úly Esentay, Qayyp han úly Túnghasha, Jolbarysghazy, Qarabay súltan úly Sarymúhamed jәne birneshe star­shyndar qatysqan. Syrym batyr men Jiyentóre kelesi kýni kelemiz dep jaghdaydy syrttan baqylaghan. Óit­keni, Syrym batyr A.A.Peutlingting ózin ústaugha qa­rajat bólgendigin biletin.

Elek qorghanynyng komandiyri Losenkov týnde qorghandaghy qazaqtardyng attaryn quyp, dýniye-mýlikterin baqylaudyng ornyna tonap alady. Sherghazy súltan P.A.Zubovqa «mayor Losenkov, assesor Vasilievting úrlyqtaryn, úrlaghan zattardy - ertúrman, mórler, kiyim-keshekterdi olardyng adam­darynan tauyp dәleldedim» dep habarlaydy.

Mine, osynday әreketten song A.A.Peutlingpen qazaq-orys qatynasyn retteuding mýmkin emestigi dәleldendi. Sherghazy 36 iygi jaqsy ketken son, oghan qorghangha tek «aghasy Ábilghazynyn» ghana kelgenin, ózge qazaqtar 20 kýndik jerde  kezdesuge qayta-qayta shaqyrghanyn patsha ýkimetine qosa jetkizdi.

Qazaq-orys qatynastarynyng shiyelenisu sebebin ózinshe anyqtaghan Sherghazy súltan A.A.Peutlingting qyspaghymen 1793 jyldyng jeltoqsanynda jolgha shyghyp, 1794 jyldyng basynda Sankt-Peterburgke oralady. Kelgen boyda P.A.Zubovqa óz esebin tapsyrady. Sherghazy «ózining 1789 jyldan beri patshagha adal qyzmetin» algha tarta otyra, qazaq halqynyng jergilikti orys sheneunikterinen  zәbir kórip jatqandyghyn, A.A.Peutling bastaghan bas­shylar әreketterin jayyp salady. Sonymen birge, Sherghazy súltan Ábilghazy han, Esentay súltan, Bekbay súltan, Arsaly bi, Janatay bi, Qarakóbek bi, Syrym batyr, Tilenshi bi, Boranbay myrza, t.b. P.A.Zubovqa jazghan hatyn qúpiya týrde jetkizedi. El iygileri hatynda A.A.Peutlingting shekten shyqqan ozbyrlyghy  tolyghymen kórinis tapty. Sherghazy súl­tan osy saparda 7500 rub. joyghandyghyn habarlady [RISSM 122-q., 122/3-t., 5-is, 60-90-pp.].

1794 jyly qarasha aiynda A.A.Peutling qyzmetinen bosatylyp, ornyna S.K.Vyazmitinov taghayyndaldy. Osy jyly 15 qarashada Qayyp han úldary, Syrym batyr jәne t.b. general-gubernatorgha búrynghy basshynyn  zorlyqtaryn Sherghazy súltan arqyly patshagha jetkizgendigin habarlap, onyng bolashaq әdildigine ýlken senimmen qaraytyndyghyn bildirdi. Jeltoqsan aiynda general-gubernator general-prokurorgha Kishi jýzdegi el iygilerining baghyttaryn anyqtaudy tapsyrdy. Ol boyynsha Sherghazy Qayypúlynyng bauyrlary, t.b. Syrym batyrmen birge ekendigi anyqtaldy. Al birinshi partiyany shekara boyyndaghy Núraly han úly Esim basqarady delindi. S.K.Vyazmitinov Ábilghazy, Syrym jәne Esimning kózqarastaryndaghy aiyrmashylyqtardy ashyp kórsetpese de, onyng artynda aldymen dәstýrli handyq biylikti kýsheytu jәne Reseyding qazaqtar taghdyryna aralasuyn shekteu jatqandyghyn anyq bayqady. Kezinde Syrym batyr eldi biriktiru ýshin Qayypty ortaq handyq biylikke әkelip, Reseymen qarym-qatynasty retteudi kózdegen-di. Al Resey kerisinshe handyq biylikti әlsiretip, handardy shekara boyynda ústap, olardyng elmen baylanysyn mýmkindiginshe shekteudi, sol arqyly orystyng basqaru jýiesin engizudi maqsat tútty. Olar ózderi qoldaghan Eraly han 1794 jyly 10 mausymda dýnie salghannan keyin de alghan baghyttarynan taymady. Endigi tandau Esim súltangha týsti. Onyng ýnemi shekaradaghy orys sheneunikterine jaqyndyghy, el ortasyna baryp, sol jerden basqaru turaly qazaqtar úsynystaryn qabyldamauy qalyng kópshilikting ashyq narazylyghyn tughyzdy. Kezinde HVIII ghasyrdyng 70-jyldary Esimge agha, aqylshy bolghan Syrymnyng ózi súltannyng ertenine, halyq senimin aqtaytyndyghyna kýmәnmen qarady. Osyny eskergen  S.K.Vyazmitinov Esimdi handyq taqqa otyrghyzu ýshin taghy da Sherghazy súltandy  paydalanudy jón kórdi. Uaqyt sozbay P.A. Zubovqa «Ordany tynyshtandyru jәne eki jaqty kelistiru ýshin» Sherghazy súltan qajet dep hat joldady. P.A.Zubov ta Sherghazy súltandy kótermelep, general-gubernatorgha jauap jazdy. Sodan súltan 1795 jyly 10 tamyzda Orynborgha jetti. Ol turasynda guberna­tor 1795 jyly 19 qyrkýiekte P.A.Zubovqa habar saldy. Habardan 17 qyrkýiekte Orynborda Esimning han saylanghandyghy, oghan Syrymnyng qatyspaghandyghy belgili boldy [RMKAM 193-q., 1-t., 203-is, 1-2-pp.].

Han saylau mәselesi sheshilgen song S.K.Vyazmitinov Sherghazyny Sankt-Peterburgke jiberdi. Tez arada Orynbordan Sherghazyny ketiruge, bizdinshe, súltannyng Esim hangha degen senimsizdigi әser etse kerek. Óitkeni, general-gubernator súltandy Orynbor sayasatyna paydaly emes degen toqtamgha kelip, 1796 jyly 10 qantarda patshagha hat joldap, onyng ózine qarsylastarymen baylanysyna erekshe toqtaldy. Sóz joq, múnday jaghdayda Sher­ghazy Orynbor әkimshiligine qajeti joq edi. Múny Sherghazy súltan da sezip, qaytkende de elge qaytu maqsatynda 1796 jyly 11 tamyzda Memlekettik keneske arnayy hat jazdy. Hatynda ózin Orynbor­gha jiberip, Búharagha baratyn  keruen joldaryn baqylaugha aludy jýkteuge әbden bolatyndyghyn algha tartty. Biraq Memlekettik kenes Sherghazy úsynysyn qabyldamay, keyinge qaldyrdy.

1797 jyly Sherghazy ótinishin Pavel patshagha joldady. Osy jyly 28 qazanda orys patshasy Orynbor gubernatory bolyp qayta taghayyndalghan O.A.IYgelistromgha súltandy óz júmysynda pay­dalanudy qoldaytyndyghyn bildirdi. Sóitip ara­gha uaqyt sala 1798 jyldyng basynda Sherghazy súl­tan Orynborgha oraldy [OROMM 6-q., 10-t., 278-is, 3-10-pp.].

Súltannyng Orynborgha oralghandyghynan habardar bolghan el iygileri ony Ordagha jiberuge ótinishterin jónelte  bastady. Ayshuaq han kenesi mýsheleri, Syrym batyr, Qarakóbek bi, t.b. birauyzdan ony qoldady. Bedeldi azamattar Sherghazygha 1798 jyly erekshe shiyelenisken, arty joyqyn barymtagha úlas­qan qazaq-bashqúrt qatynasyn retteuge senim art­ty. Ol turasynda 1798 jyly kýzde Syrym batyr, Qarakóbek, Jannazar, Saryshonay, Músylman, Kók­kóz, Súltanbek, Qarataybek, Azyna, Tilep biyler, Qazan kópesi Myrzaghaly Shahmúratov arqyly Resey kommersiya ministri N.P.Rumyansevqa habarlady. Boranqúl, Aqqúl bastaghan bashqúrttar men Jayyq kazak-orystary birlese otyra 65 000 týrli mal-jandyqtardy quyp alyp, 10 adamdy óltirgendigi, basty kinәliler retinde dәrmensiz han jәne jana general N.N.Bahmetov ekendigi hatta anyq jazyldy.

Hat jazylghan kezende Sherghazy súltan Ordada bolatyn. Ony súltannyng qayyn atasy Qarakóbek by 1798 jyly 8 shildede Orynborgha «kýieu balasyn jibergenine alghysyn bildirip» hat joldaghan-dy. Bizdinshe, Sherghazy Qarakóbek qyzyna 1795 jyly Orynborda bolyp, el iygilerimen kezdesken kezen­de qúda týsken siyaqty. Sherghazy aittyrylghan qalyndyghy turaly  1796 jyly Sankt-Peterburgte jýrgen kezinde Memlekettik Keneske habarlap, Ordagha jiberudi ótingen-di [OrOMM 5-q., 1-t., 67-is, 4-p.]. Ýilenu sәti 1798 jyly jazda jýzege asty. Sherghazynyn, qayyn atasy Qarakóbek Kishi jýzdegi Álimúldarynyng Tórtqarasynan edi. Bi, әri orys ýkimeti tanyghan Qarakóbek Qosbayúly Syrym bastaghan últ-azattyq kýreste beldi ról atqardy. Onyng negizgi túraghy Syr boyy ekendigin eskersek, Sherghazynyng әkesi Qayyp hanmen baylanysynyng erteden bastau alghandyghyn sezinemiz.

«Qazaq tarihy» jurnalynan