Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Ádebiyet 5685 6 pikir 12 Mausym, 2017 saghat 05:53

Sózi saz, ózi nar túlgha!

Jer basyp tiri jýrgende Didahmet Áshimhanúly Mausymnyng 10-ynda 67 degen asqaraly jasqa jeter edi. Janymyzda otyryp, әdemi de jarasymdy әzilderin aghytar edi. «Kәne, balalar, aghalarynnyng tughan kýni bop qapty, «yptoroydyn» tәuirin jep qaytpaymyz ba?» der edi. IYә, der edi… amal ne, býgin ol kisi turaly tek ótken shaqta ghana sóiley alamyz. Aramyzdan súm ajaldyng alyp ketkenine de 2 jyldyng jýzi ótipti-au. Uaqyt qúrghyr sol. Saghymday syrghyp, ómirding qalay ótip ketkenin bilmey de qalamyz.

Keyde estelik jazudyng ózi zor qiyametke ainalatyn kezderi de bolady eken. Didaghang men ýshin orny tolmas erekshe jan, sondyqtan da bolar, ol kisi turaly jazu maghan biraz qiyndyq tudyrdy.

Didaghannyng atyna, danqyna erterekten qanyq bolyp jýrgenimmen, etene tanystyghym, aralastyghym «Týrkistan» gazetine qyzmetke ornalasqan kýnnen bastaldy. Oghan deyin, shynyn aitsam, ol kisining shygharmalaryn da oqymaghan edim. Didahmet aghay mening ruhany ósuime, jetiluime tikeley baghyt-baghdar berip, zor ýles qosty. Tipti, osy «Týrkistan» gazetine ornalasuyma, ol kisining de yqpaly boldy dey alamyn.

Ótken ghasyrdyng 90-shy jyldarynyng basyndaghy shyrghalan, dýniyeni dýr silkindirgen alyp imperiya – KSRO-nyng qúlauy, post kenestik kenistikte janadan 15 respublikanyng boy kóterui әlemdik geosayasattyng baghytyn mýldem kýl talqan etti.  Osy bir almaghayyp kezeng qazaq ekonomikasyn әjeptәuir túralatty.

1993-1999 jyldardaghy auyr kezendi eske alsaq, býgingi daghdarys onyng qasynda jip ese almay qalatyn sekildi. Sóitip, 90-shy jyldardyng basynda ashylyp, qazaq ruhaniyatynyng damuyna ýles qosa bastaghan, týrli pluralistik iydeyalardy damytugha múryndyq bolghan biraz qazaq basylymynyng basyna kýn tudy.   Men sol kezde «Qazaq Eli» elaralyq basylymynda júmys istep jýrgen edim. 1998 jyldan bastap, qyzmetkerlerining ailyq jalaqysyn tóleuge múrshasy bolmaghan basylym bizdi aqysyz demalysqa jiberuge mәjbýr boldy. Al 1999 jyldyng jazynda, óz aldyna jeke otau bolghan «Qazaq gazetteri» aksionerlik qoghamynyng qúramyna «Qazaq Eli» basylymy enbey qaldy. Oqyrman sanynyng azdyghyna jәne qarjysynyng joqtyghyna baylanysty búdan bylay gazet júmysyn toqtatatyndyghy mәlim boldy. Dýniyede júmyssyz qalghannan asqan qanday qorqynysh bar eken. Jýregimiz lýpildep, búlynghyr bolashaghymyzdy boljay almay, Gogoli kóshesindegi alyp ghimaratta otyrghan «Qazaq gazetteri» aksionerlik qoghamynyng qabyldau bólmesining esigin iymene qaqtym. Júmabek Kenjalin asa bir mәdeniyetti, biyazy adam eken. Tym jyly qabyldady. Mening jazghandarymmen tanys ekendigin, jazu stiylimning «Týrkistan» gazetimen ýilesetindigin, sol ýshin sonda baryp baghymdy synaghanym jón ekendigin aitty.

1997-1998 jyldary Qalaghan, Qaltay Múhamedjanovtyng ótinishi boyynsha, tóte arab jazuyndaghy biraz qoljazbany mashinkalap, kirillisagha týsirip bergenim bar edi. Ishimnen ýmit oty jylty etkendey boldy da, tútanbay jatyp qayta sóndi. Qalaghang qazir gazetting qúrmetti bas redaktory eken, negizgi sheshimdi Shәmshiddin Patteev qabyldaydy dedi. «Ózim Shәmshiddinge habarlap aityp qoyam. Baryp, jolyq!» dedi ol kisi senimdi týrde.

10294387_439824366153209_5932389538753856558_nBýginde shygharmashylyq jolymda oiyp oryn alatyn, jurnalistik sheberligimdi shyndaghan, oidan-qyrdan aqparat jinaudy, ony saraptap qorytudy ýiretken «Týrkistan» gazeti ol kezde Bógenbay batyr jәne Seyfullin kóshelerining qiylysynda ornalasqan. Eki qabatty eski sary ýiding esigin kýnde kýzetemiz. Shәmshiddin agha әlde bir sharualarmen is-saparda kórinedi. Kelip qalar degen dәmemen birneshe kýndi ótkizdik. Aqyry, Shәkenning de qarasy kórindi-au… Júmabek aghay sәlem joldaghan sekildi, aty-jónimdi estigende, asa tanyrqaghan joq. Biraq mening jazghandarymmen tanys emes eken.

–  Jazghandaryndy kóreyin, biraz múrsat ber, dedi Shәken, shygharyp salyp jatyp.

– IYә, men jazghandarymdy jinap-terip jýrushi edim, sony әkelip bereyin. Áytpese, qaydan izdep otyrasyz? – dedim.

Erteninde juan qara papkamdy arqalap, «Týrkistannyn» esigin taghy syghaladym. Shәkeng ózining birinshi orynbasary Didahmet Áshimhanúlyn shaqyrtty:

– Men Didaghana senem әri kadrdy da osy kisining aqylymen qabyldaymyn. Aldymen jazghandarynmen tanyssyn, sosyn sheshimin aitsyn, –  dedi Shәkeng Didaghana búrylyp.

Didaghang bizdi I qabatta ornalasqan kabiynetine bastap jýrdi, aty-jónimdi, búghan deyin qayda istegenimdi tәptishtep súrady. Biraq «qay jaqtansyn? Qay rudansyn?» degen súraqtar qoyylghan joq. Osy kýnde tamyr-tanyssyz, rulyq-jýzdik kózqarassyz, jershildik tәmsilmen júmysqa qabyldaydy degen jalghan týsinikterding shyn ziyaly ýshin auyly alys ekendigining taghy bir kórinisi.

Kýn júma edi:

–  Dýisenbi tanerteng kelersin, ainalayyn. Oghan deyin men myna papkany aqtaryp kóreyin, jazu qarymyndy bayqayyn. Sheshimimdi sosyn aitarmyn, al bara ghoy, dedi Didaghang asa bir meyrimdilikpen.

Ýsh kýn, ýsh ghasyrgha sozylghanday boldy. Mening endigi býkil taghdyrym qara papkanyng ishindegi jazular men Didaghana tәueldi. Ol kisining kirpiyazdyghy qanday, mening jazghandarym kónilinen shygha ma, maghan rizashylyghyn bere me? Shýkir, búl kýnderdi de artqa tastap, Didaghannyng esigin iymene qaqtym. Didaghang meni kórgende quanghanday kórindi. Sonysynyng ózi maghan erekshe ýmit syilady.

– Kele ghoy, ainalayyn! Mening demalys kýngi ermegim sening maqalalaryng boldy. Eng bastysy sende shúrayly til bar eken, – jýregim bir aunap týskendey boldy, – mәseleni alystan oraghytpay, tótesinen jazady ekensin. Jalpy, maghan jazghandaryng únady. Qyz balanyng jurnalist boluyn onsha qalamaushy edim. Sening qolynnan keledi dep oilaymyn, iske sәt!

Sóitip, Didaghannyng batasymen «Týrkistan» gazetine qyzmetke ornalastym. Sol kýnnen bastap, Didaghang maghan tikeley núsqau berip otyrdy. Jazghandarymdy grammatikalyq jәne stilistikalyq túrghydan týzetetin de ózi. Biz ol kisini – «Týrkistan» gazetining iydeology, iydeya generatory deytinbiz. Ózi úsaq-týiekti jazudy jany sýimese de, bizge ýnemi jana aidarlar ashyp beretin. Sol kisining aqylymen gazette «Olar qazaq mektebinde oqyghan», «Ol, jәne ol turaly» atty aidarlar ashtyq. Osy aidarlardy jýrgizu barysynda qazaq tarihynda oiyp oryn alatyn talay túlghalar jayynda jazugha mýmkindik aldym. Bolathan Tayjan, Gerolid Beliger, tipti túlghalyq qasiyeti qayshylyqqa toly Áliby Jangeldiyn, Aytan Nýsiphan… Ayta bersen, búl tizimdi biraz sozugha bolady. Sonyng ishinde maghan erekshe әser etken birneshe túlgha boldy. Olar Aytan Nýsiphanúly, Gerolid Beliger jәne Bolathan Tayjan bolatyn.

Qytaydaghy qara orman qazaqtyng arasynan oralghan sayasatker Aytan Nýsiphanúly jayynda jazu ýshin onyng ýzenglies dosy, «Jas túlpar» úiymyn birge qúrghan iydeyalasy, qogham qayratkeri, mәdeniyettanushy Múrat Áuezovten súhbat aldym. Sol Múrat Áuezovting qazaqtyng qily taghdyry turaly aitqany әli kýnge deyin esimde. «Shyghys Týrkistan qazaqtyng beti jabuly kitaby deushi edi marqúm Aytan. Eger, aiqara ashylghan kitaptyng bir beti ghana oqylyp, ekinshi beti oqylmasa, ol kitap shala oqylghan bolady ghoy. Qazaqtyng tarihy da solay. Eger, Shyghys Týrkistandaghy qazaqtyng tarihyn zerttemesek, olardyng shette qalu tarihynan beyhabar bolsaq, onda qazaqtyng tarihyn tolyq bildim dep aita almaymyz deytin. Biz qazir tarihymyzdaghy aqtandaqtardy әli asha almay kelemiz» degen edi sonda Múrat agha. Shyn mәnisinde qazaq tarihy shala oqylghan kitap sekildi. Tek Shyghys Týrkistan tarihy ghana emes, taghdyr tәlkegimen әlemning 40-tay eline shashyraghan qazaqtardyng shynayy tarihy jasalmayynsha, bizding ruhymyz sol shala jansar kýiinde qala bermek. Didaghang Altaydan bir asu assa ayaghy jetetin, arghy bette múnartyp jatqan qazaqtardan óz taghdyryn bólip qaraghan emes. Sondyqtan da, Aytan Nýsiphanúly jayynda arnayy bet úiymdastyryp, onyng ómirlik armanynyng ne bolghanyn qara orman oqyrmandaryna jetkizudi maqsat etti. «Qandastarymyz – qara ormanymyz» degen taqyryp qoyyp bergen edi bir maqalama.

–  Sen, mening «Jer ansaghan Saratan» degen povesimdi  oqydyng ba? – dep súrady birde agha.

– Joq, – dedim iymene. Oqymaghanymdy ózime min kórip túrsam da, oqydym dep ótirik qútylghym kelmedi.

– Men onda sen turaly, sening taghdyryng turaly jazdym, onda shettegi qazaqtyng múny bar, oqy, – dedi. Dedi de syrty әdemi әdiptelgen kitabyn syigha úsyndy. Bas almay oqydym. «Jer ansaghan saratan» povesining tili shúrayly, oqyluy tym jenil, al oqigha jetektep otyrady eken. Sóitip, men ol kisining shygharmalarymen tolyghymen tanysyp shyqtym. Ondaghy oqighalar jelisining tym shiryghyp, sharyqtau shegine deyin jetui, oqyrman kýtken sheshimderding shiyelenise týsui – shygharmanyng shynayylyghyn tanytty. Biraz kýnnen keyin agham shygharmalarynan alghan әserimmen bólisip, shygharma iydeyalaryna arqau bolghan oqighalar jayynda syr shertisken edik. «Eng jek kóretin qalam – Óskemen» degen edi ol kisi bir súhbatynda. Óskemende júmys istegen bir jylynda «Tas qala» әngimesine arqau bolar oqighalarmen betpe-bet kezdesedi. Ondaghy qazaq tilining taghdyry ýshin, tilding ghúmyry ýshin alandaghanynyng belgisi. «Jer ansaghan Saratan» – jerding satylatyndyghyna degen qarsylyghym, jan-ayqayym boldy» depti taghy birde. Demek, ondaghy iydeyany bir jaqty týsinuge bolmaydy. Onda jattyng qolynda qalghan jerimizding de taghdyry menzeledi.

Didaghang bizding sayasatty, bir kýndik arzanqol dýniyelerdi jazghanymyzdy qoldamaytyn. Ruhaniyattyng negizi retinde – әdebiyetti, mәdeniyet pen últtyq ruhty kóretin. Ári osy mәselelerdi jazghanymyzdy qúptaytyn. Shetelding әlem-jәlem, ruhaniyatymyzdy laylaytyn danghaza muzykasyn únatpaytyn. Birde Almaty qalasynda ótetin «Aziya dauysy» konkursy turaly jazyp keldim. Didaghang qabyldamady. Al bizding osy konkursqa aqparattyq demeushi bolghanymyzdy estigende, kәdimgidey renjidi. Óitkeni búl danghazalar bizding últtyq kodymyzdy búzyp, ruhany túnyghymyzdy laylaydy dep týsinetin. Alayda ómir talabynan asa almadyq. «Aziya dauysyna» aqparattyq demeushi boluy arqyly, biz ózimizding atymyzdy shygharamyz, «Týrkistannyn» media naryghyndaghy imidjin qalyptastyramyz dep oiladyq. Sóitip, Didaghannyng ómirlik prinsipterine qarsy keldik. Keyin osy «Aziya dauysy» konkursy qazaqtyng últtyq ónerine múrnyn shýiiretindigi ýshin  jabylyp tyndy. Didaghannyng ishki qarsylyghy beker bolmapty.

Didaghang únatatyn janrdyng biri – estelikter edi. Jazushylardyn, sayasatkerler men qogham qayratkerlerining estelikterinde, ózara jazysqan hattarynda tarih bar dep týsinetin. Ári sol estelikterge qol jetkizsek, bizden myqty jan joqtay sezinetin. Eng alghash kórnekti jazushy Sәbit Múqanovtyng tughanyna 100 jyl toluyna oray, onyng ýlken úly Arystan aghamen sol Didaghannyng núsqauymen súhbat alghan edim. Qasym Amanjolúlynyng tughanyna 100 toluyna oray onyng qyzy Darigha Amanjolovany tauyp súhbattastyq. Mine, úly túlghalardyng kózi, tiri shejirelerdi tauyp, olardyng syr-súhbatyn tyndaudyng ózi bizge qanshama ghibrat syilady denizshi. Ózi de estelik jazugha qúntty ekendigin aitatyn. Bizge de kýndelik jýrgizip otyrudy amanattaytyn. Biraq bizge Didaghanday úqypty bolghan qayda?!

38408Didaghang Sovetter odaghyndaghy zobalang ashtyqty, repressiyany, halyqqa qarsy jasalghan zúlmatty aiyptaytyn. Adam aitsa nanghysyz zúlymdyqty oilap tapqan súm zamannyng súrqyltaylarynyng isine kýiinetin. Sóitip, «Alash» baspasyn, keyinnen «El shejire» qoghamdyq qoryn basqaryp jýrgende, «Alash» seriyasymen «Alash» qayratkerlerining tom-tom enbekterin shygharyp,onyng halqymen qayta qauyshuy jolynda da ýlken enbek sinirdi. Aqtandaqtardan arylu, sanany silkindiru, qúldyq psihologiyany jenu maqsatynda kóp oy tolghaytyn. Alayda, Stalin – Didaghannyng kumiyri edi. SSSR degen alyp imperiyany qúryp, ony soqadan atom dәuirine deyin alyp shyqqandyghyn, Ekinshi dýniyejýzilik soghysta  Stalinning tabandylyghy bolmasa, KSRO-nyng jeniske jete almaytyndyghy, onyng prinsipshildigin, tipti, otan ýshin óz úlyn da oqqa baylap beruge dayyn birbetkeyligin únatatyn. Qazirgi sheneunikterding atyn, oryntaghyn búldap, ózining jeke basynyng qamy ýshin qarnyn qampityp, qaltasyn toltyratyndyghyna kýiinetin. Býgingi el aghalarynyng eldik mýddeden góri, jeke mýddege qyzmet etetindigi janyn jegidey jeytin. Didaghannyng ruhany mektebi bizding ómirimizge azyq bolar qanshama dýnie syilady.

Jalpy Didaghang ýshin kóp sózdilik jat. Ózining prozalyq shygharmalary da az sózdiligimen, biraq shynayylyghymen, kórkemdigimen erekshelense, «Ángime emes, әngimeler» atty publisistikalyq jinaghy jas jurnalisterding baghdary men shyraghyna ainalyp ýlgergen sony tuyndylar. «Artyq sóz!.. Aytpaghym mynau. Men ishimdegini iyiskep bil deytin kóp biteuding biri emespin. Biraq sóilesem, qysqa da núsqa sóileytinimdi bilemin. Sәl kóbirekke ketsem, janymdaghyny jalyqtyrmay, tyndaushymdy zeriktirmeytinimdi jәne bilemin. Qysqa sóileu meni qysqa jazugha da ýiretken. Keyde jýz bet poveske tatityn dýniyeni on-aq bettik әngimege syidyra salatyn kezim bolady. Búl maghan kimnen júqqan, qaydan daryghan? Turasyn aitayyn, sheshemnen! Ózim ósken ortadan» depti Didaghang «Qysqa sózding ústasy» atty anasy turaly shertken syrynda. Ángimesining sonynda «Jә boldym!  Búdan әri sozsam, ol: «Mynau ne dep bәdip ketken», – deui әbden mýmkin» degen eken. Didaghadan qysqalyq tәlimin alyp ýirengen mening de búdan әri soza beruimning mәni joq dep oilaymyn.

Dese de, sóz sonynda ol kisining maghan artqan senimi jayly da bir-eki auyz aita ketken oryndy bolar degen oidamyn. Didaghannyng tikeley núsqauymen Ortalyq Aziya zertteuleri institutynyn  (diyrektory – Erlan Qariyn) qoldauymen ashylghan qazaq tilindegi túnghysh internet portal www.tarlan.kz  – ge jetekshilik ettim. Áriyne onlayn basylym jasaudaghy túnghysh qadam bolghandyqtan, kóptegen qatelikter, tipti onlaynnyng tabighatyn týsinbegen kezderim de boldy. Alayda, búl jurnalistikadaghy jana media salasyna jasalghan alghashqy qadam edi. Onda qogham qayratkerlerimen, sayasatkerlermen qyzyqty súhbattar úiymdastyrdyq. Aqparat qúraldarynda shyghatyn qyzyqty materialdardy salyp túrdyq. Sol sayttaghy Gerolid Beligerdin, Bolathan Tayjannyng súhbattary Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde shyghatyn ónirlik basylymdargha kóshirilip basyldy. Búnyng ózi aqparattyng әr aluandyghyn damytqan kezeng edi dep sipattaugha bolady.

«El shejire» qoghamdyq qorynda istey jýrip, ýkimettik emes úiymdardyng júmysyn qalay ýilestiruge bolatynyn ýirendim. Qysqasy, Didaghang maghan ruhany ústaz ghana emes, jebeushi perishte de bola bildi desem artyq emes. Óitkeni, jogharydaghy júmystardyng barlyghyn Didaghannyng qoldauymen, úsynuymen atqarghan edim. Ómirde tiynәmday jetistikke jetken bolsam, ol  ýshin Didaghang aldynda qaryzdarmyn.

Esengýl Kәpqyzy, jurnalist

“Qazaq әdebiyeti”

6 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1507
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1597
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1762