Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Dep jatyr 14311 42 pikir 23 Mausym, 2017 saghat 09:19

Astanamyzdyng atyn "Núrsúltansalghan" dep atau kerek

Astana qalasynyng atyn ózgertu mәselesine qazaq jastary da ýn qosa bastady. Belgili aqyn, rejisser Baltabek Núrghaliyev Facebook әleumettik jelisinde Astana qalasynyng atauyn "Núrsúltansalghan" dep auystyrudy úsynyp, zamandastarynan úlaghatty úsynystar kýtetinin jazypty. Jas aqynnyng búl úsynysy qanshalyqty oryndy? Ony oqyrman qauym aita jatar. 

Abai.kz aqparattyq portaly

Qúrmetti, dostarym!

Astanamyzdyng atyn "NÚRSÚLTANSALGhAN" dep atau jóninde pikir aittym. Sizderden de úlaghatty úsynystar kýtip edim, nelikten kidirip jatyrsyzdar?

Búl úsynysty jasauyma birneshe baysaldy sebepter bar:

1. Erligi enseli, enbegi eren Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tughan jeri Almaty oblysyndaghy Shamalghan auyly ekenin bәrimiz bilemiz. Sol auyldyng atyna sәikestendirip, oraylastyryp oy týigenmin. «Sham», «alghan» degen eki sózding biriguinen qúralghan ghoy auyl atauy. Sol sekildi men de «Núrsúltan» jәne «salghan» degen eki úghymdy úlaghatpen biriktire bildim.

2. «Óleng – sózding patshasy, sóz sarasy, Qiynnan qiystyrar er danasy... Tilge jenil, jýrekke jyly tiyip, Tep-tegis júmyr kelsin ainalasy!» dep Abay babamyz aitqanday, NÚRSÚLTANSALGhAN – keremet kóterinki kónil kýide aitylatyn asyl sóz! Úly sóz! Mәngilik Elding maghynaly múraty! Rasymen, «tilge jenil, jýrekke jyly» sóz! Ishinizden izgi niyettenip, qazirgi Astana kelbetine qarap túryp, osy ataudy birneshe mәrte qaytalanyzshy! El perzenti retinde ghalamat súlu sezim biyleydi janynyzdy! Shyn tebirenesiz! Aqynjandy el emes pe edik? Ár azamat aqynjandylyqpen aitsyn Er Esimin! Sol kezde kóz jetkizesiz bәrine! Jýrek ýnin tyndanyz! Ol aldamaydy.

3. Búl sózdi estigen ózge elder bizding Elbasymyzgha degen iygi qúrmetimizden iymenetin bolady. «Biz nege qazaq halqy sekildi sanaly, salauatty emespiz...» dep bizge qarap, boy týzeydi, oy týzeydi. Auyzbirshiligimizden ayaq tartady ghoy.

4. «Astana atyn ózgertuding esh qajeti joq! Astana atauyn bәri biledi. Búl – bayaghydan qalyptasqan brend» deytinderge aitarym – QAJETI BAR! Sebebi, Astanada ótkizilgen qanday da bolmasyn berekeli bastamalardyn, shúghylaly sharalardyng barlyghynyng bir jebeushisi, bir qamqorshysy Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ekenin dýiim dýniyejýzi jaqsy biledi. Álemdik oimen biz әdep saqtay otyryp, sanasuymyz kerek. Álem ýshin – Elbasymyzdyng Esimi – BÁRINEN BIYIK BREND! Qanday sayasy salmaghy bar bayandy bastamalardyng barlyghy Elbasy oishyldyghynyn, Elbasy danalyghynyng dara jemisi. Oy kýshi – Álemdegi eng orasan kýsh! IYgilikti iydeyalardy oilap tauyp, olardy jýzege asyru – eng abyroyly is! Elbasymyz Astana tynysyn keneytip, el mereyin ýstem qyluda ózining óte zor oy qajyryn, qiyal qayratyn sarp etti. Týnde úiyqtamady, kýndiz kýlmedi! Osy ozyq oily Elbasymyzdyng esimin úlyqtap, Úly Daladaghy Astana atauyn Núrsúltan Ábishúlynyng abyroyly atymen baylanystyru – biz ýshin baqyt!

5. Búl – Qúdaydyng búiryghy! Alla-taghalanyn: «Patshalaryng – mening jerdegi elshilerim. Qúrmettep, qasterlender! Qadirin bilinder!» dep bizge amanat etkenin aldynghy jazbamda aitqan edim ghoy! Abay baba endi birde: «Ánning de estisi bar, eseri bar!» deydi. Al, aqyn Núrlan Orazalin Aghamyz bir jyrynda: «Eser úlgha esti baqyt qonbaydy!» dep tolghanady. Basymyzdaghy baqytymyzdyng baghasyn, qadirin bilip, birauyzdan osy úsynysty qabyldaghanymyz abzal! Ádildik әnin shyrqaugha nege jasqanamyz? Tәuelsiz el emespiz be? Eserligimizdi emes, estiligimizdi pash etetin sәt tudy, halayyq!

Baltabek Núrghaliyev

Abai.kz

42 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2586
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1662
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1846