Qazaqtyng klassikalyq әn ónerinde ózindik ýni men sara joly bar, halyqtyng osynau bekzat ónerine erekshe adaldyghymen, daralyghymen tanylghan asyl ónerpaz Rymtay agha aramyzda jýrgende biyl 60 jasqa tolar edi.

Rymtay Bódesov 1957 jyly 4 nauryzda Qaraghandy oblysy Qarqaraly audanyndaghy  Qasym Amanjolov  (búrynghy Frunze kensharyna qarasty  Aqtaylaq auyl soveti, 4-shi bólimshe), Aqqora bólimshesinde Múzdybay múghalimning otbasynda dýniyege kelgen.

Qyrqynnan shyqqan kishkentay shaqalaqty atasy men әjesi qoltyqtaryna qysyp, kenje úldary Nesipbaymen birge túratyn «Kók bet» qystaghyna alyp ketedi. Áje men atasynyng altyngha bergisiz tәrbiyesin ghana emes, birjolata «atasynynúly» degen qújatty ómirining sonyna deyin asqan maqtanyshpen alyp jýrdi.

1964 jyly Aqqoradaghy Sovet segiz jyldyq mektebining birinshi synybyna bardy. Al, toghyzynshy synyptan bastap, Qarqaralydaghy mektep-internatta oqydy.

Alghashqy enbek jolyn ózi tuyp ósken Aqqora bólimshesinde atasyna kómekshi shopan bolyp bastaghan Rymtay, әn salyp túrghan dala dauysymen osynda tabysty. Kókiregi arman-ýmitke toly balang jigit birde «Jonyp aldy»,  birde «Qarqaraly...», «Aq erke», «Aq sәule» sekildi әnderdi shyrqady, osy әnder ony ózge әuenderge yntyqtyrdy.

1976 jyly kenes odaghynyng armiyasyna shaqyrylyp, eki jylghy әskery boryshyn ótep kelgen son, ýsh jylday taghy da auylda kómekshi shopan degen kәsibin jalghastyrdy. Toy-tomalaq bolsyn, auyldyng bir-birine jalghasyp jatatyn dumandy keshterinde Rymtaydyng әnderin úiyp tyndaytyn kópshilik ýnemi «Sening ýlken múratyng ónerde, sen әnshisin» deytin. Al, onyng әn dýniyesine enuine erekshe yqpal etken bir jan-naghashysy Múhametjan Týsipbaev, auyl mehaniygi Sәulesh  Mәlikenov edi.  Al, malshy auylgha jii saparlaytyn audandyq mәdeniyet bóliminin  ónerpazdary, «Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi» Janyl Qartabaeva, Jýsekenning tikeley shәkirti, ghajayyp әnshi-Baymúqash Qalabaev, bayanmen qosyla shyrqaghanda dýiim júrt siltidey tyna tyndaytyn edi. Múhametjan naghashysy, ózi shygharghan әnderining kóbin alghash Rymtaygha ýiretip, júrt aldynda onyng oryndaghanyn qúptap otyratyn. Ásirese, aqiyq aqyn Múqaghalidyng sózine jazylghan «Shirkin-ay, menen mahabbat auyp ketken be?»,  «Ómir-ay, deymin» sekildi birshama әnderin Rymtaydyng oryndaghanyn qalaytyn.

Ol 1979 jyly Almatydaghy Jýsipbek Elebekov atyndaghy Estrada jәne sirk studiyasyna әigili әnshi Jәnibek Kәrmenovtyng klasyna oqugha týsti. J.Kәrmenov Rymtaydy alghash tyndaghanda - aq, onyn  әdemi qonyr dausynan, sóileu mәnerine say kelgen syrt túlghasynan, qazaqtyng auyz әdebiyeti men tarihyn bir kisidey biletin ghajap talantyna qosa, onyng boyyndaghy bekzattyghynan tek  әnshilik qabiletining jogharylyghyn ghana emes, talay qasiyetti bayqaydy. Kóregen jan kóp oilanbastan – aq, ony óz synybyna birden qabyldaudy jón kóredi. Talanttyng alghashqy qadamynan bastap, az uaqyttyng ishinde birshama ózi ýiretken әnderdi ghana emes, izdenip jýrip, halyqtyng arasynda kóp aityla bermeytin shygharmalardy óz repertuaryna engizip, sauatty orynday bilegen shәkirtinen kóp ýmit kýtetin. Alayda, súm ajal Jәnibektey halqymyzdyng әn ónerining bir biyik túlghasyn aramyzdan alyp ketkende, Rymtay alys shetelde, «Qazaqkonsert» birlestigining qúramynda Týrkiyada gastroldik saparda jýrgen bolatyn. Alayda, Rymtay Jәnibek ústazynyng ýkili ýmitin kózi tirisinde aqtay bilgen jannyng biri.

1981 jyly studiyany bitirip shyqqan týlektermen qosa, Rymtay da Soltýstik Qazaqstan oblysyna  joldamamen attandy. Órimdey 11 qyz-jigit oblystyq filarmoniyanyng qasynan  «Qos alqa» estradalyq-jastar ansamblin qúryp, Rymtay sonyng belsendi mýshelerining biri boldy. Roza Ahmetova, Kәmila Álibaeva, Temirjan Qadyrov, Qyzay Beysenovter osy jastar ansamblining alghashqy solisteri retinde eki jyldan asa Qyzyljarda qyzmet etti.

Ansamblide jýrgen  jyldary Rymtay shygharmashylyq ósu jolynda kóp izdeniste bolady. Daladaghy enbek etip jýrgen diqandargha, jalpy qarapayym júmysshylargha arnap  әn  aitudy talap etetin kenes dәuirining sol kezenderinde «Aq biday», «Bizde dәriger bir qyz bar», «Sauynshy jengey» sekildi elge kóp taraghan әnderdi sol jyldary óz repertuaryna engizgen. Osynday әnderimen ol alys-jaqyn jerlerdi aralap, tipti Omby qalasyna deyin baryp, konsert qoyyp keledi. Rymtaydyng salghan әnine orys bolsyn, qazaq bolsyn, qysqasy, barlyq últtyng ókili onyng alysqa shyrqay kórerilgen biyik te taza qonyr ýnin sýiip tyndaytyn bolghan. Rymtaydyng sol salghan әnderining ishinde A.V. Lunacharskiy: «Qazaq dalasynyng búlbúly...», -dep atap ketken Ámire Qashaubaevtyng 1925 jyly Parij qalasynda salghan «Aghash ayaq» әni de bolghan. Búl әndi de Rymtay ózining jan dýniyesinen shyqqan әndey, sýisinip, asqaqtata shyrqaghan.

1983 jyldyng 5 qantarynda, ózi ýlken óner sahnasyn armandap kelgen Almatydaghy  «Qazaqkonsertke» әnshi-vokalist bolyp oraldy.

90-shy jyldardaghy el ekonomikasyndaghy daghdarys, óner iyelerin de ainalyp ótpedi. Sonyng biri, әsirese, kiyeli sahnada ghana óz jolyn tandaghan dәstýrli әn – kýy oryndaushylargha soqqy bolyp tiydi. Halyqtyng jýreginen oryn alghan aituly óner iyeleri Ázidolla Esqaliyev, Qajybek Bekbosynov, Rahym Tәjibaevtarmen birge Rymtay da 1996 jyldyng 11 qantarynda Qúrmanghazy atyndaghy Akademiyalyq orkestrge auystyryldy. Aty men ataghy jer jararlyq ýlken újymnyng da búl kezdegi mýshkil jaghdayy, elding erkesi men óner serkelerining jigerin jasytyp, «balapan-basymen, túrymtay-túsymen» jaghdaygha tiredi. Búl-jýregi júmsaq, bala minezdi sahna ýshin jaralghan jandardyng janaryn jasytty, janyn jegidey jedi. Ayyqpas dert bop jabysyp, ómirining óterin bildi me, Rekeng  «Arqadan Astanagha óner izdep keldim, tek sahna ýshin jaralgham, ondaghy ómir bitkende Aqqorama, Qasym tughan topyraq, Júmashym men Mirәsim, Tauqanym búzau aidap aparatyn Búqatyshqannyng qoynyna apararsyn» dep, asyl jaryna jii aita beredi eken.

«Arqagha sal-serilik dәstýrdi qayta janghyrtam» dep, qolyna qara dombyrasyn alyp, jýirik at ústap, qyran qús pen qúmay tazyny týgendey bastaghan 2000-shy jyldyng nauryz aiynda Astanagha birjola qonys audarudy, júmys babyn da sheship qoyyp edi.

«E, Jana ghasyrgha da aman jettim-au» dep,  tóbesi kókke jetkendey quandy! Taghdyr oghan jetkizbedi. Rymtay tura 43 jasynda, 2000 jyldyng 29-shy aqpanynda  Almatydaghy 7-shi qalalyq auruhanada ayaq astynan bauyrgha jasalghan otadan oyanbay ketti.

Ózi tirisinde amanattaghan Aqqorasyna, sýiikti atasy men әjesinin, ómirden erte ketken әkesining qasyna, mәngilik mekenine oryn tepti.

14  jasta artynda qalghan úly – Didar býginde 32 jasta, joghary bilimdi, turizm mamandyghynyng iyesi, kino salasynda jeke kәsibi bar. Onyng Búlbúl atty qyzy-4-te, Batyr atty er balasy 1 jastan asty. Júbayy-Nargiz de Qarqaralynyng tumasy, dәriger.

Asyl armanyn arqalap, alystaghy auyldan ansap jetken Astana, asyl jar, altyn asyqtay úrpaghy,  últynyng babadan-balagha jalghasqan  úly muzykasy jetimsirep qaldy. Qara dombyrasymen úly dalanyng ýzilmes ýnin jetkizgen ónerpaz úly-Rymtaydy «Saryarqa» kýiining sap tiylghan bir sәttik tynyshtyghynday, qystyng aq qar, kók múz, qaqaghan suyghy sayabyrsyp,  Almaty  jyly qabaqpen qimay shygharyp salsa,  Saryarqa da jabyrqaudy bilmeytin jaysang minezdi perzentin tondyrmay, jyly qúshaghyna aldy... Sol kýni bir ýide, bir podiezde túratyn kórshisi, jogharghy oqu orynynyng oqytushysy-Qydyrbay Saparbaev degen kisi mynaday jyr shumaqtaryn arnapty:

«Aynalayyn, asyl inim-Rymtay,

Kim súraydy, Sen sekildi, erkelep kep búiymtay.

Nege asyqtyn, erteletip ol jaqqa,

Kóp edi ghoy, asqar tauday, asyl arman – búl jaqta.

Jaltyldaghan janarynnan, jaz kórushi ek, әr uaqytta,

Tabighatty jan –tәninmen, sýnshi edin, shuaqtay.

Qúsbegimen, atbegimen, syrlas bolyp jýrushi en,

Áueninmen, jan tebirenter, jaydary,

Barsha júrtty bir ózine, tabyndyra bilushi en,

Tarihtyng da tarmaqtaryn taldasan,

Akademik aghalardan artyghyraq sýrushi en,

Qos qolyndy jan-jaghyna sermelep,

Ár tanyndy Alataumen qarsy alyp bir jýrushi en.

Zalalyng joq, eshbir pende, esh jangha,

Jay otynday, jarqyldap Sen kýlushi en.

Talay toydy tamashamen tәmamdap,

Ózine-ózing riza bolyp jýrushi en.

Qosh bol, endi, ornyng tolmas Bauyrym,

Kóterermiz, búl ómirdin,

Sen kórmegen, jýkting jenil, auyryn.

Jan jaryng men asyl úldy qaldyryp,

Tirshilikting tastap kettin  auylyn.

Kózding jasyn kóldetip, bir sózine zar qylyp.

Ketip qaldyng nege erte?

Taghdyr jibi  baylandy ma sәl kelte!

Jatqan jering jaryq bolsyn, Rymtay,

Sen sýietin Almatynnyng topyraghy bir uys,

Qaldy-au, inim,  qalay saghan búiyrmay!?

Ol jii aitatyn: «Jәnibek ústazymnyng aduyndy asqaq diapozony  men Qayrat aghanyng keng tynysty, qonyr ýni, meni ýnemi ruhany lәzzat sezimine bóleydi» dep.

Belgili óner iyesi, kompozitor Iliya Jaqanov sekseninshi jyldardyng orta sheninde «Leninshil jas» gazetinde  Rymtay turaly  jazghan «Ómirding ózi әn eken» degen maqalasynda onyng tvorchestvolyq joly turaly jan-jaqty bayanday kelip:  «...Ánshige jaratylys dauys... ýn beredi, týisigi  mol sezim, syrshyl jýrek beredi. Búl qasiyetterge qosa, zerde men aqyl taghy bar jәne  әn qúdiretin úgharlyq ómirden týigen úlaghatty syrlar bolady. ...Dýnie esigin әnmen ashyp, enbekpen eseygen Rymtay Bódesovting ómirindegi bir qyzyqty, iygilikti jyldary  Almatydaghy  estrada studiyasynda ótti.

Ol studiyada oqyghan kezinde әr kompozitordyng ózindik stili ereksheligin, oy tolghauyn.., әnderinin  auqymyn  jәne oryndalu  mәnerin tanugha kónil qoydy. Ózi ústaz tútqan eki belgili әnshi- Jәnibek Kәrmenov pen Qayrat Baybosynovtyn  sheberligin boygha darytugha óte yqylasty boldy. Olardy kóp tyndady, olardan kóp ýirendi. Biraq, әr әnshining óz beti, óz әni bolugha tiyis. Rymtay óz әnin izdedi, tapty. Onyng jýregi shuaqty tolghanysqa toly. Onyng әr әninde albyrt jastyqtyn, batyl izdenisting lebi bar. Al, ol onay enbek emes!»-, depti.

Eki jyl Soltýstik Qazaqstan oblystyq filarmoniyasynda,  on bes jylgha juyq «Qazaqkonsert» birlestiginde, ómirining songhy eki jylynda  Qúrmanghazy atyndaghy Akademiyalyq orkestrindegi qyzmetteri, óner jolyndaghy tolassyz tirligi, sonyng aiqyn dәleli.

Jyldyng tórt mezgilinde eginshining qosynda, malshynyng qasynda, odan qala berdi odaqtas respublikalardyng óner sahnalarynda halyqqa óner kórsetti. Týrkiya, Qytay elderinde birneshe ret gastrolidik saparlarmen týrli mәdeny sharalargha qatysyp, qazaqtyng әuezdi әn ónerimen sheteldikterdi tanystyryp, tamsantyp qaytty. Qazaqtyng búlbúl dauysty әnshi qyzy Roza Baghlanova óle-ólgenshe Rymtaydy «qara domalaghym» dep, qanatynyng astyna alyp, qorghashtap jýrse, Rәbigha Esimjanova apamyz «qara tompaghym» dep erkeletip, bauyryna basyp, Birjan saldyng «Jalghyz arsha», «Qanattaldy», «Bir kelinshek» sekildi birshama halyq әnderin ózi ýiretip, shәkirti retinde tәrbiyelegen.

Rymtay tek oryndaushy ghana emes, kóniline únaghan aqyndardyng ólenderine әn shygharumen de ainalysqan. On bes shaqty әnining ishinde,  óner zertteushi, ghalym, kýishi Bazaraly Mýptekeev marqúm on әnining notasyn qaghazgha týsirip qoyghan, jastar ýirenip aityp jýr.

2001 jyly Respublikalyq «Jana ghasyrgha-jana әn» atty bayqauda Qayrat Baybosynovtyng oryndauyndaghy Qasym Amanjolovtyng sózine jazylghan Rymtaydyng «Saryarqa» әni jýldeger atandy.

Qazaq teledidarynda «Jayau Músanyn» әnderinen jazylghan konserti, Qazaq radiosynyng Altyn qorynda ózi oryndaghan otyzday әni, Rymtay turaly jarty saghattyq habar bar. Qaraghandynyng oblystyq televiydeniyesi de 45 minuttyq habar dayyndap, birneshe ret qaytalap berdi.

Osy jyldyng nauryz aiynda Yqylas Dýkenúly atyndaghy halyq muzykalyq aspaptar múrajayynda әnshi-sazger Rymtay Bódesúlynyng 60 jasqa toluyna oray «Esinde me...» atty eske alu keshi ótken bolatyn.

Endi tughan jeri Qaraqaralyda mausymnyng 29 júldyzynda qazaqtyng klassikalyq әn ónerining dýldil әnshilerining qatysuymen әn keshi ótedi. Halqy qashanda asyl perzentterin úmytpaq emes.

Ardaq Berkimbay

Abai.kz