Keleshegim, Alash balasy!

Sizderge aitugha mindettimiz dep sanaghan, ómirlik qajettilikti oy sanagha útqyrlyqpen qúiyp ketudi paryz dep sanaghan eng ózekti ómirlik tilekter men ósiyetti ótinishterimiz óte kóp. Sonyng biri kitap oqudyng adamzat balasyna tiygizetin mol paydasynyng jay-japsary jayynda bolatyn. Solardy nazarlarynyzgha úsynudy jón sanadyq.

Kitap oqudan qalghan últtyn, әsirese onyng úrpaqtary orny tolmas auyr ruhany jútqa úshyrmay, azghyndyqqa qúlamay qoymaydy. Demek, nadan, keshe, mәngýrt... el, últtyng bolashaghy onbaydy. Óitkeni, egerde biz kitap oqudan tyiylsaq, onda oy oilaudan da, ainalamyzdaghy qúbylysty taldau, barlau qabiletten de, adamgershilik qasiyetten de, tipti qúndy útqyrlyq ataulynyng bәrinen de aiyrlamyz. Sonda tórt ayaqty maldan adamnyng aiyrmasy qanday dәrejede bolmaq? Azghyndyq pen jútaudyng san qily týrin bir sәtke bolsa da, kóz aldynyzgha elestetip kórinizshi, aghayyn. Búl – sóz joq, qauipti jәne ókinishti.

Kitap – adamzat balasynyng san ghasyrlyq aqyl-oyynyng oqu arqyly jetiluinin, kemeldenuining arqasynda qol jetken damylsyz damu ýrdisining jemisi, ótken tarihy men ómirlik taghylym-tanymynyng altyn sandyghy. Ghabit Mýsirepov: «Kitap degenimiz – aldynghy úrpaqtyng keyingi úrpaqqa qaldyrghan ruhany ósiyeti. Kitap oqudan tyiylsaq, oy oilaudan da tyiylar edik» deui osydan. Álbette kitapty tanday bilu, ony zeyindi zerektikpen múqiyat taldap oqy bilu, ondaghy sózdin, oidyn, týiindi tújyrymnyng qúdiretin týsinu men týisinu, alghan әserlerdi keyin ómirlik qajetine jarata bilu, búl – әrbir adamnyng biligi men bilim dengeyin, payymy men parasatyn, kóregen kemel kisiligin údayy shynyqtyra biluding ozyq ta útqyr joldaryn aiqynday alatyn alghy sharttarynyng biri. Sonymen birge kóz jetpeytin jerge úshqyr oy jetedi. Al sol oidyng jýiriktigin jetildiretin de, útqyrlyghyn ozdyratyn da, sózge sheshendigin shynyqtyratyn da – kitap ekeni aqiqat. Sonday-aq oqyghan kitabyndaghy aituly keyipkerge elikteuding ózi, tipti avtordyng ózi siyaqty túlgha bolugha qúlshynu, búl – tendesi joq qúbylys. Demek, kitap oqu, búl – tekti kisilikke, kemel adamgershilikke, kemenger kóregendik pen mәdeniyettilikke qol jetkizu baghytynda qúryshtay shyndala týsuding aituly kórsetkishi ekeni haq.

IYә, taldau, boljau, talgham, tandau deymiz... Rasynda da býgingi jastarymyzdyng kópshiligining kitap oqugha degen niyeti qúrdymgha qúldyraghan tústa talgham, tandau turaly, adamgershilik turaly sóz qozghaudyng ózi artyq siyaqty. Múnyng negizgi sebebi nede? Búl el ishinde qanday ózgeris-qúbylystyng kesirinen tuyndap otyr? Sózding shyny kerek, búl memlekettik sayasattaghy eng ýlken olqylyq – osy edi. Yaghny kitap oqymau, jurnal ústamau, gazetke qaramau... qysqasy, qazaq elin keshelik pen nadandyqqa jyghudyn, yaghny búnday jýgensiz azghyndau men ruhany jútaudyng qúrdymyna qaray jetkizuding qasireti – tәuelsizdikti jariyalaghannan keyin bastalghan aituly qasiretterimizding biri ekeni búltartqysyz aqiqat. Ómirlik shyndyqqa tekti kisilikpen tike qaraytyn uaqyttyng tughany qay zaman. Qanshama ashy bolsa shyndyghy – osy. Kóregen kósemdikpen qasiretting aldyn alu maqsatynda, qalyptasqan útqyr qúndylyqty erekshe mýddelikpen saqtap qaludy ýilestire almadyq. Úr da jyq úrandy jekeshelendiruding kesirinen kóptegen mәdeny oshaq – kitaphanalar, oqyrman zaldary talan-tarajgha týsip, týbegeyli jabylyp tyndy. Endeshe eldegi bolyp jatqan qúbylystyng barysyn jan-jaqty tereng taldaudan ajyraghan últ, úrpaqtyng qanday tandauy boluy mýmkin? Olay bolsa, kitapqa degen keshegi qúmarlyqty qaytsek qayta qalpyna keltiremiz? Qazaq eli útqyrlyqpen janasha arttyra alamyz ba? Qashan? Qalay? Búnday ózekti de ótkir súraqtardyng jauabyn kýlli qogham, memleket bolyp, hәm últ, halyq bolyp talqylaytyn kókeytesti eng ózekti mәselege ainalghany qay zaman. Biraq...

Alayda býgingi jýgensiz ketken qoghamymyzdyng kitap ornyna paydalanyp jýrgenderi  – úyaly telefon, kompiuter jәne ghalamtor, smartfon... negizgi oqu qúraly bolyp otyrghandyghy belgili. Áriyne, ainalysqa engen jana tehnologiya men tehnikalardyng jetistikteri qoghamgha qajet te bolar. Biraq...

Búl jerdegi әngime olardyng eshqanday saraptausyz, baqylausyz, shekteusiz kýimen jýgensiz ketip, ziyandy túsynyng tamyry terendep bara jatqandyghynda bolyp otyr. Búl eshkimnen de jasyryn emes. Búl tarihy fakt. Osynyng kesirinen búlardyng adamzat balasyna tiygizip otyrghan paydasynan góri, kerisinshe, kesapatty ziyandary әldeqayda asa auyr kýide ekeni aqiqat. Aldy-artyn tiyanaqty taldausyz, boljausyz, talghamsyz tek kózsizdikpen, bassyzdyqpen, essizdikpen «órkeniyet» siyaqtygha elikteu, eshire qúlshynu dertining arty auyr bolatyny da dausyz. Aytalyq, úrpaqtarymyzdyng oy sanasyn jan-jaqty ulap, densaulyqqa qatysty immuniytetti úrlap, boyyndaghy tabighy qabiletterin jalmap... aqyrynda olardy tendesi joq útqyr últtyq dana joldan qalay bolghan kýnde de taydyru, adastyru, azghyndatu, qúrdymgha jyghudaghy qaterli qasiretteri anaghúrlym basym kýimen ushyghyp barady. Sonyng saldarynan últtyq tarihymyzda búryn-sondy bolyp kórmegen qylmys pen opasyzdyqtyng týrleri kóbeyip, kýsheyip keledi. Olardyng kesapatty yqpaly qoghamymyzda kýshengine baylanysty olardan zardap shegushilik te artyp keledi. Dana halqymyz «quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, qazaq eli kýreskerlikke jappay qaulau ýrdisimen tezirek týsudi yjdahatty týrde qolgha almaytyn bolsaq, bizding kóretin qasiretterimizding zory әli alda siyaqty...

Biz, qazaq qauymy, әsirese jastarymyz, túraqty týrdegi kitap oqudan qalsa, onda oilau, taldau, boljau, tandau taghylymdyq pen tanymdyq qabilet-qasiyetterimizding aituly dәrejede aqsaytyny, oi-ósirimizding qalyptasu dәrejesi men tekti kisilik kelbetimizding útqyrlyghy tómendeuge jetetindigii aidan da anyq aqiqat. Aytalyq, adamzat tarihynda búryn-sondy bolmaghan qayyrymsyzdyq, qatygezdik, qanisherlik, anayylyq, baskeserlik... ataulynyng bәri shekten tys etek jayyp ketui, mine – osydan bolar. Búnyng syrtynda otbasyndaghy ózekti әleumettik, túrmystyq... mәselening der kezinde útqyr sheshimin tappay jәne oqytu-aghartu salasyndaghy ozyq dәrejede qalyptasqan útqyr jýieni qúlatudan keyingi payda bolghan túralatu dertinen әli kýnge aryla almay jatqandyghymyz taghy bar.

Qalay degende, solay bola túrghandyghyna qaramastan, endigi jerde, qazirgi tanda kompiuterlik tehnikalargha tәueldilik airyqsha artqan tústa qoghamymyzdy kitap oqugha kýshteu arqyly qyzyghushylyghyn arttyru, búl – onay sharua emes. Sebebi qoghamdyq tizginnen de, ómirlik eskekten de aiyrylyp qaldyq. Uaqyttyng ózi dәleldep otyrghanday últtyq shanyraqty ortasyna týsiru op-onay, keyin ony qayta qalpyna keltiru, keregesin tikteu eng qiyn sharua. Búnyng bәri sayyp kelgende adamnyng ómirlik izdenimpazdyqqa, talghampazdyqqa, adamgershilikke degen qúshtar talpynysty, qúlshynysty niyetin, beynetqor enbekqorlyqqa degen qabiletin joyatyn kesapatynan oryn bolyp jatqandyghy sózsiz. Búghan qosa últtyq ruhany jútau qasiretterin artyra týsetini de dausyz. Sonymen birge milliondaghan kórermeni bar telarnalar men jarnamalardyng últqa, últtyq tәlim-tәrbiyege qatysty keregharlyqty jýgensizdikpen jasap otyrghan qiyanattary óz aldyna bir tóbe. Biraq qoghamdy, úrpaqty qaytken kýnde de jónge týsiru, olardy san aluan qaskýnemdikting tyrnaghynan qorghau auaday qajet sharua. Endeshe qoghamymyzda memleket tarapynan búlargha qarsy túra alatyn batyl qadam, útqyr da ozyq sheshimning pәrmendi yqpaly qajet. Qalay aitqan kýnde de búnday kezek kýttirmeytin memlekettik strategiyalyq ózekti mәseleni qogham, memleket, últ bolyp júmylyp, qolgha alatyn kezeng әldeqashan tughany aqiqat.

Kenestik dәuirde bilmegen dýniyendi tezirek bilu ýshin ýidegi bar kitapty aqtaryp, onda bolmasa kitaphanagha baryp izdeytin edik. Tauyp alghan song jan-jaqty tereng zerdelep, sanamyzgha shegelep siniretin edik. Osynday izdenimpaz enbekting arqasynda ghana, ómirlik mýddeli niyet pen yntany eseley biluding arqasynda ghana, aqyrynda búrynghydan da beter tyng serpindi serpilispen ózimizdi-ózimiz jetildirushi de edik, qatardan oza da týsushi edik. Ómir bolghan song әr qily jaghadaylar kezdesip túrady ghoy. Týrlishe sebeppen kitap oqy almay qalsaq, qúndy dýniyendi úrlatyp alghanday quystanyp, әlde asa manyzdy mýshendi joghaltyp alghanday ynghaysyzdanyp, qoghamdyq ortada da, bilimdi, bilikti adamnyng qasynda da ózindi kem dәrejede túrghanday seziktenip, kýizeliske týsetinbiz. Sol sebepten de ózimizding kýndelikti ómirlik kýibeleng tirshiligimizde oryn alghan osynau qatelikterimiz ben olqylyqtarymyzdyng oryndaryn qaytkende de tezirek tolyqtyru maqsatynda, bәsekeli jarysty janasha ozdyra týsuding baghytynda kitaptardy jantalasty kýimen oqugha, qaytken kýnde de izdenimpaz bilimdi, sauatty adamdardan oza týsuge qúlshynatynbyz. Búl – bir. Erekshe kýide eskeretin kelesi ekinshi jaghday: ol óskeleng úrpaqtarymyzdy últtyq kórnekti túlghalarymyzben, san saladaghy qayratkerlerimizben mýmkindigin qalayda tauyp jii kezdestirip otyrudyng útqyr ýrdisin ozdyra týsu, búl – olardyng kitap oqugha degen qyzyghushylyghy men qúmartushylyghyn arttyra týsumen qosa, ozyq dәrejede útqyr ómir sýre biluge degen, qoghamdyq ortada túlgha bola biluge degen tyng serpindi serpilisterin airyqsha jandandyra týsetin eng útymdy últtyq asyl dәstýrlerimizding biri ekenin biri bilse, kópshilik bilmeytini sózsiz.

Al qazaq halqy tәuelsiz el atanghan tústa, yaghny qazirgi tanda búnday útqyr qúbylystyng dәstýrin de, tekti kisilikpen kemeldenushilikting ýrdisin de kezdestiruge qatysty týsinik-úghymynyng ózi sanamyzdan búlbúl úshyp, múngha ainalyp, mýlde joq bolu dertine úshyraghandyghy qanday ókinishti, desenizshi. Endigi jerde, aghymdaghy uaqyttyng bәrinde qazaq balasy, ne istemek kerek?

Esterinizde bolsyn, keleshegim, Alash balasy!

Kitapty qúmartu arqyly qúlshynyspen sýisine kóp oqyghan adamnyng kókirek kózi әrqashanda oyau, zeyini zerek keledi. Ozyq dәrejede ómir sýre biluge degen qúshtarlyghynyng útymdylyghy ainaday aiqyn әri kýndey jaryq, abyroy-bedeli joghary, mәrtebeli mereyi biyik, minezi kórkem, kelbeti әsem, ziyaly azamattyghy bekzat, talghampaz iskerligi útqyr kýide keledi. Ómirlik tandauy men últtyq múraty asyl dәrejede damylsyz damy týsedi. Kez kelgen ortada sóz sóileuge kelgende sózshendigi men oishyldyghy dara kýide bolady. Sóz saptaugha kelgende tili jýirik jәne sheshendik sheberligin kez kelgen ortada moyyndata biluge kelgende shuaqty núrly sәulesin ýnemi ainalasyna shashumen ghana ómir sýredi. Sonymen qatar olardyng ózderining úl-qyzdary men nemere-shóberelerining oy sanasyna útqyrlyqpen qúyatyn ómirlik ósiyetteri men batalarynyng taghylymdyq qúdiretining úlaghaty orasan zor dәrejede bolady. Kóp oqyghan adamnyng ruhany qorjyny jighan-tergen gauharly týiinge toly bolyp, әmbebaptyq dәrejege jetedi. Kitap – tendesi joq altyn búlaq. Ony eshbir tehnika almastyra almaydy. Qazbalap aita bersek, kitap oqudan adamzat balasynyng alatyn jan-jaqty lәzzәti men qúdiretti quatynda shekteulik joq. Boluy mýmkin de emes.

Sondyqtan memleket, qogham, últ bolyp, bir kisidey júmyla birigip, pәrmendi kýreskerlikti qaulatudyng jobasyn jedel týrde qolgha alatyn eng ózekti de, eng ótkir de adamzattyq mәsele ekenin aiday aishyqtau. Sonymen qatar maqalanyng negizgi kózdegeni osynau kókeytesti ótkir mәselege kýlli eldin, últtyn, memleketting nazaryn audaru, oy salu, tolghandyru, serippedey serpiliske týsiru arqyly qoghamdy, últty, úrpaqty kemeldendire biluding útqyr joldaryn (jobalaryn) birlese tabudyng maqsatynda barshany janqiyar kýreskerlikke shaqyru boldy.

HHI ghasyrdyng sahnasynda mәngilik elge ainalu degenimiz eng aldymen ómirlik kýreskerlik belsendiligi orasan zor, jan-jaqty sauatty, bilimi men biliktigi mol, mәdeniyeti men iskerligi joghary, jahandyq bәsekege qabiletti últ bola bilu degen sóz. Endeshe el, últqa, úrpaqqa degen  shyn mәnindegi tendesi joq janashyrlyqqa toly aq niyetimizding ózi sóz jýzinde qalyp qoymasa etti.

Moldaghaly MATQAN, Halyqaralyq Mústafa Kemal Atatýrik atyndaghy Altyn medalding iyegeri, qogham qayratkeri, publisist-jazushy, akademiyk

Abai.kz