Kýndelik jaz¬baytyn qazaqy salaqtyghymyzgha qansha ókinsek te, sol kýnnen bastap ornyn toltyra beruge bolatyn osy olqylyqty әri qaray taghy jalghastyra beremiz. Ony aityp otyrghan sebebim, keshe ózimizben qatar jýrgen Saghat Áshimbaev turaly osy estelikti búdan bes-alty jyl búryn jazyp tastamaqshy bolyp, oiymdy pisirip, endi qolgha qalam alugha әne kirisem, mine kirisem dep jýrgende, kýndelikti kýibenning bitpeytin bir sharualary kiymelep, keshige berdim. Býgin esim¬degilerdi qaghazgha týsireyin desem, sodan beri de biraz jәitterding jadymda kó¬meskilene bastaghanyn se¬zip, taghy da ózimdi ózim jaz¬ghyryp otyrghan jaghdayym bar.
Endi tipti arydan bastaugha tura keledi.
Býgin bastan ótken bir oqighanyng keyin basqa bir oqighagha sebep bolatynyn bayqamay qalamyz.
1986 jyly Japoniyagha turistik maqsatpen sapar¬lap qaytatyn joldama qolyma tiydi. Kenes ókime¬tining kezinde búl bir siyrek sәti týsetin sharua edi. Je¬me-jemge kelgende keje¬gem keyin tartyp, sonau qiyr shyghysqa barghym kelmey qaldy. Sol kezde den¬saulyghymnyng syr be¬rip jýrgeni de sebep bolsa kerek. Ekining birining qo¬lyna týse bermeytin siyrek joldamany birinshi qolqa salghan kisige – professor Asqar Toqpanovqa bere saldym.

Kýndelik jaz¬baytyn qazaqy salaqtyghymyzgha qansha ókinsek te, sol kýnnen bastap ornyn toltyra beruge bolatyn osy olqylyqty әri qaray taghy jalghastyra beremiz. Ony aityp otyrghan sebebim, keshe ózimizben qatar jýrgen Saghat Áshimbaev turaly osy estelikti búdan bes-alty jyl búryn jazyp tastamaqshy bolyp, oiymdy pisirip, endi qolgha qalam alugha әne kirisem, mine kirisem dep jýrgende, kýndelikti kýibenning bitpeytin bir sharualary kiymelep, keshige berdim. Býgin esim¬degilerdi qaghazgha týsireyin desem, sodan beri de biraz jәitterding jadymda kó¬meskilene bastaghanyn se¬zip, taghy da ózimdi ózim jaz¬ghyryp otyrghan jaghdayym bar.
Endi tipti arydan bastaugha tura keledi.
Býgin bastan ótken bir oqighanyng keyin basqa bir oqighagha sebep bolatynyn bayqamay qalamyz.
1986 jyly Japoniyagha turistik maqsatpen sapar¬lap qaytatyn joldama qolyma tiydi. Kenes ókime¬tining kezinde búl bir siyrek sәti týsetin sharua edi. Je¬me-jemge kelgende keje¬gem keyin tartyp, sonau qiyr shyghysqa barghym kelmey qaldy. Sol kezde den¬saulyghymnyng syr be¬rip jýrgeni de sebep bolsa kerek. Ekining birining qo¬lyna týse bermeytin siyrek joldamany birinshi qolqa salghan kisige – professor Asqar Toqpanovqa bere saldym.
Japoniyagha jolym týspegeni mektepte oqityn ýsh balama batypty. Olardyng synyptastarynyng birining әkesi ana shetelge, birining әkesi myna shetelge ba¬ryp kelgen. Olar әngime tiyegin aghyt¬qan¬da, auyldan Almatygha endi kelgen mening ba¬lalarym, aitargha әngime tappay, qamy¬ghyp qalady eken. Búl da – qorlyq. Shet¬elge shygharatyn kelesi joldamany oi¬lan¬bastan alamyn dep jýrgende, maghan Ku¬bagha baryp qaytugha úsynys jasady. Ja¬poniyany jyraqsynyp jýrgende, Ku¬bagha tap boldym. Balalarymnyng kónilin qimay, múhittyng arghy jaghyna, bostan¬dyq aralyna attanyp kete bardym. Búl 1986 jyldyng 16 jeltoqsany bolatyn.
Keler jyldyng 3 qantary kýni Almatygha qaytyp kelsem, elimizde talay oqighalar bolyp ýlgeripti. Alandaghy ereuilding bel ortasynda jýrgen ýlken balam týgili, Jeltoqsan kóterilisining habaryn jiyrma kýn keshigip estigen meni de últshyldardyng tizimine qosyp, tergeuge aldy. Ózimnen eshtene shyqpaytynyn bilgen son, menen Saghat Áshimbaev turaly “kompromat” alugha tyrysty. “S.Áshimbaevtyng osylay deui mýmkin be, osylay isteui mýmkin be?” degen qiyaly súraqtaryn qadap súraydy. Jeltoqsan kóterilisining epiysentrindegi kensemizding terezesinen býkil aiuandyqty kózimen kórip otyrghan, qazaqtyng arman-ansary dese basyn bәigege oilanbay tigetin Saghat Áshimbaevtan shynynda bәrin kýtuge bolatyn edi. Ol últtyng mýddesi ýshin otqa týsip ketuden tayyn¬baytyn bir pәruana kóbelek edi ghoy. (Osy jerde ózim ýnemi tanghalatyn myna bir jaydy aita ketkim keledi. Jeltoqsan kóterilisi kezinde kózge týsip qalyp, jaza tartqan keybir qandastarymyz jayshy¬lyqta Jeltoqsannyng batyrymyz dep keudesin soghady da ile-shala jazyqsyz japa shegip edim dep, aqtalghysy kelip, izdenip jýredi. Qisyn qayda? Ekining biri emes pe?!) Qazaqtyng qaradomalaq balalarynyng itke talanghanyn kózimen kórgen Saghat Áshimbaev búghyp qalmay¬tyn erlerding soyynan edi ghoy!
Biz student bolghan 1968-1972 jyl¬da¬ry Almatynyng joghary oqu orynda¬rynda, әsirese, KazPY men KazGU-ding mehma¬tynda әdeby basqosular jii ótetin de, sonday jiyndarda suyrylyp shyghyp óleng oqityn Kenshilik, Jarasqandarmen jaghalasyp minbege kóterilip, alqynyp sóilep túratyn student Saghat Áshimbaev men qatarlylardyng kóbining esinde qalghan boluy kerek. Ekpindep sóileytin. Uysynda umajdalyp túratyn kepkasy da jadymda.
1982 jyly Almaty joghary partiya mektebining jurnalistika bólimin ýzdik bitirip, jyl sonynda Qazaq telediy¬da¬rynyng Jastar habarlary bas redaksiya¬syna bas redaktor bolyp keldim. Jastargha arnalghan “Jýrekten qozghayyq” degen jana telehabardy basqarugha layyqty oiy úshqyr, tili sheshen jýrgizushi izdey bastaghanda, esime bayaghy ekpindep sóileytin Saghat orala ketti. Izdestirsek, avtorlyq qoghamdy (VAAP) basqaryp otyr eken. Qazirgi “Habar” agenttigi ornalasqan, salpynshaqty ghimarattyng eng ýstingi qabatynyng ong jaq búryshyndaghy shetki kabiynette Sәken¬men birge “Jýrekten qozghayyqtyn” neshe týrli jobasyn talqylap, talay keshti birge ótkizdik. Aqyldasugha da, keyin ha¬bar¬dy ótkizuge de Lúqpan Sydyqov, Ábdimәlik Nysanbaev, Baqtajar Meki¬shev, Kýlәsh Aqjoltaeva sekildi biraz oi¬ly jandar belsene qatysty. Auyl sha¬rua¬shylyghy jәne zootehnikalyq-mal¬dәrigerlik institutta ótken sol jastar habary óz kezinde elge keninen tanymal boldy. Últ mýddesi, qazaq jastarynyng múrat-maqsaty turaly ozyq oilar, batyl payymdaular ortagha týsti. Sonyng bәrine qozghau salatyn telejýrgizushi Saghat Áshimbaev edi.
Teleradiokomiytet tóraghasynyng oryn¬basarynyng bosaghan ornyna kim keledi dep bal ashyp jýrgenimizde, ayaq astynan, eshkim oilamaghan jerden Saghat Áshimbaev sol qyzmetke kele qaldy. Jogharydaghy bas¬shylar Sәkendi – Saghatty әkelip újym¬¬gha tanystyryp ketken son, týsten key¬in jana bastyghymyz mening kabiynetime ki¬rip keldi. Men әdebiy-dramalyq habar¬lar Bas redaksiyasyn basqarushy edim. Onashada quanyshymyzdy bólisip bolghan son:
– Mening osy joghary qyzmetke ke¬luime telejýrgizushiligim syltau boldy. Al telejýrgizushi boluyma sebep bolghan sensin. Endi tize qosyp, birge júmys isteyik. Ózing bilesin, men teledidardyng ishki qúpiyalarynan beyhabar adammyn. Júmysty neden bastauym kerek? – dep Sәkeng súraqty tótesinen qoydy.
Ol jyldary Qazaq teledidarynyng diyrektory – kóp jyl teleradio sala¬synda qyzmet istegen, qu¬lyghyna qúryq boylamaytyn Izya Eynehovich Fiy¬deli degen kisi. Qazaqsha habar¬lardyng jalpy kólemi 30-35 payyzdan aspaydy. Asyrmaydy. Ár redaksiyany basqaratyn Sәngerey Tәjighúlov, Kenes Dýisekeev, Qajy Qorghanov, taghy birer jigit, diyreksiyanyng mýshesi retinde jinalys sayyn Fiydelimen, onyng soyylyn soghatyn partkom Svetlana Tatenkomen shayqasamyz da jatamyz. Tehnikanyng qúlaghyn ústaghan mamandardyng kóbisi – sol ekeuining soyylyn soghatyndar. Tizege salsa da, aldasa da solardyng sózi ótedi. Qazaq tilindegi әr habar ýshin, olardyng týsi¬rilui, qúrastyryluy, efirge qoyyluy ýshin kózge kórin¬beytin maydan jýrip jatady. Sәken¬ning jú¬mysty neden bastasam eken degen ózimsingen saualyna:
– Teletehno¬lo¬giya¬¬¬ny zert¬teuden, ýirenuden basta¬ghan jón shyghar. Kez kel¬gen beyneinjener, ishki júmys¬tyng qiy¬túr¬qy¬syn bilmegen jan¬dy aldap kete be¬redi. Qazaqsha ha¬bar¬lardyng sory qay¬naytyny sodan, – dep aghymnan jary¬lyp, habardy studiyada pysyqtau, týsiru, qúrastyru kezindegi qiyanattardyng jayyn aityp, óz tilimizdegi telehabarlardyng jolyn kenituding amaldaryn aita bastadym. Mening sózim oghan jaqpady. Nege jaqpa¬ghanyn әli kýnge anyq týsinbeymin. Janaryn bir nýktege qadap, týiilip otyryp qalatyny bolushy edi. Sóitti. Sirә, Ortalyq Komiy¬tetten alyp kelgen tapsyrmalarymen mening kózqarasym qabyspady-au dep shamalaymyn. Ot pen sudyng arasynda qapylyp jýrgen maghan jana basshynyng qazaq tilindegi habarlargha ong qabaghy kerek edi. Mening sózimdi jaratpaghan Sәkeng ornynan túryp jýre berdi de, sol betimen birer ay menen boyyn aulaq ústady. Bir kýni, keshke jaqyn, taghy da onasha әngimege shaqyrdy da:
– Seniki dúrys eken. Mynau bir ja¬¬¬¬sy¬ryn soghys jýrip jatqan jer ghoy. Aqyl¬da¬syp túrayyq, – dep mәmile aitty. Osydan bastap óle-ólgenshe Sәkenmen syilas, syrlas boldyq desem, artyq aitqandyq emes shyghar.
Ózderining qyzmet kabiynetterin Mәskeu¬ding Kremlindey kýzettirip, jan tynyshty¬ghyn qyzghyshtay qorityn keyingi basshylar¬day emes, Saghat Áshimbaevtyng esigi óz qaramaghyndaghylargha aiqara ashyq bolatyn. Qabyldau bólmesinde sarylyp otyrmaushy edik. Oghan kez kelgen uaqytta kirip baryp, shygharmashylyq júmystyng úsaq-týiek mәselelerin aita beruge bolatyn. Qiyaly da jýirik, oiy da shapshang Sәkeng ayaq astynan jana iydeyalar tuyndatyp, shúghyl tapsyr¬malar berip, ony jýzege asyrghansha tynym taptyrmaytyn. Kezinde qazaq qauymyna keninen tanymal bolghan “Qaryz ben paryz” baghdarlamasy da osylaysha shúghyl sheshimin tapqan is edi. Áriyne, oghan deyin de ózi jeke oilanyp-tolghanyp, sanasynda pisirip alghan boluy kerek. Jobanyng songhy shiratyluyna meni shaqyryp, aqylgha qosty da, habardyng birneshe atyn aldyma jayyp salyp:
– Tandashy, – dedi.
Men “Qaryz ben paryz” degen núsqany tandadym. Qasyndaghy ghalymdardyng biri qaryz ben paryz degen úghymdardyng úqsastyghyn aityp kele jatyr edi, Sәkeng onyng sózin bólip tastap:
– Bitti. Osyghan toqtaymyz! – dep kesip aitty. Qazaq qoghamyndaghy týrli týiindi mәselelerdi batyl sóz etip, oigha qozghau salghan osy joba Saghat Áshimbaevtyng óz qandastarynan qanshalyqty ozyp ketkenin, últ bolashaghynyng qamyn qanday joghary dengeyde oilay alatynyn, sol úly múrattar ýshin basyn bәigege de tige alatynyn qapysyz dәleldedi. “Qaryz ben paryz” baghdarlamasy pishini jóninen kóne bolyp kóringenimen, onda teletehnologiyanyng bar¬sha mýmkindikteri, qosymsha komponentteri az paydalanylghanymen, Sәkenning ozyq oiy, parasatty payymdaulary arqyly qoghamdyq pikirding kóshin bastady. Ghasyr basyndaghy Alash qozghalysynyng iydeyalary osynda janasha mazmún taba otyryp, tynysy tayanyp qalghan tәuelsizdikting basty ústanymdary da eriksiz tilge oralyp jatty. Saghatty últ kósemderining qataryna qosqan osy últjandylyq onyng úlan-ghayyr biliminen, izdenisterinen bastau alushy edi.
Sәkeng shyn mәnisinde bilimpaz, kóp oqityn kisi edi. Ol kitaphanasy bay adam¬dardy qúrmet tútatyn. Kitaby kóp qalam¬gerding әdeby darynynyng tapshylyghyna da keshirimmen qaraytyn. Sonday bir ortaqol aqyndy ol kisining kónili ýshin dәriptep telehabar dayyndaghanymyz úmytylmay este qaldy. Sәkeng ózine qajet kitaptyng sonyna shyraq alyp týsetin. 90-shy jyly Mәskeuding “Mysli” baspasynan Fridrih Nisshening qos tomdyghy shyqty dep estip, qansha alasúrghanymen, Almatydan qolyna týsire almady. Bir kýni:
– Nisshening birneshe danasy sening Jezqaz¬ghanyna bólinip ketipti. Qalayda qolgha týsiruing kerek, – dep qighylyq saldy.
Jezqazghandaghy kitap saudasynyng bastyghy – oblystyq MAIY-dyng bastyghy Gillening әieli eken. Atyn úmyttym. Úzyn sózding qysqasy, bireuler arqyly Gillege shyghyp, ol әieline aityp, Nisshening qos tomdyghynyng eki danasyn oljaladyq. Sәkeng әieli úl tapqanday quandy. Sol kezdegi aqshamen 60 rublige alynghan nemis filosofynan Sәkenning ne tapqany ózine ayan, al mening Nisshe múrasyna әli kýnge tisim batpay jýrgenin nesine jasyrayyn.
Janylmasam, 89-shy jyldyng basynda arqaly aqyn Kenshilik Myrzabekov kenetten qaytys boldy. Búl kýtpegen qaza onyng dosy Saghatqa da, Kenshilikpen uniyversiytet dәrishanasynda birge otyrghan, úyalas kýshiktey inisi maghan da qatty batty. Marqúmdy tuysqandary óz topyraghy – Torghaygha aparyp jerlemekshi boldy da, biraq Almatynyng aua rayy joldy kesip, úshaq úzaq uaqyt eru boldy. Men:
Sening jolyng kesheden kesilude,
Jatsyng ýnsiz tabyttyng besiginde.
Jibergisi kelmey me Almatynyn,
Samoleti Torghaydyng keshigude, – dep basta¬la¬tyn óleng jazyp, Saghatqa oqyp berdim. Qatty tebirengen Sәken:
– Kenshilikting zamandas dostaryn telestudiyagha jinap, dosymyzdy eske alayyq. Elge kónil aitayyq. Qata¬ry¬myzdyng siyrey bastaghany osy bolar. Ózi¬mizdi bir týgendep alayyq, – dep bastama kóterdi. Sol kýni jasy qyryqtyng ar jaq-ber ja¬ghyndaghy onshaqty әdebiyetshi Qazaq teledidarynyng efiyrine shyghyp, Kenshilikpen qoshtasu sózin aittyq. Habardy Saghat Áshimbaevtyng ózi jýrgizdi. Tolqyp sóiledi. Bizding qatarymyzgha da shengelin sala bastaghan súm ajaldyng dauasyzdyghyna nazalandy. Sol kýni Sәkenning qasynda qazday tizilip otyrghan qatarlarynyng Jarasqan Ábdirashev, Tynyshbay Rahimov sekildi bir toby baqilyq bolyp ketkeli de biraz jyl ótti. Qaytyp oralmaytyn sapardy Sәkenning ózi bastaghanyn ókinishpen eske alamyz.
Ortalyq Komiytetting hatshysy Ózbek¬әli Jәnibekov aghamyz Saghatqa kóp qoldau kórsetti. Keyde qyzbalyqpen aldy-artyn andamay, ot basyp qala beretin Sәkendi bedeldi basshy qanatynyng astyna alyp jýretinin jii angharushy edik. Bir qyzyghy Ózaghang keybir onasha jolyghysulargha lauazym biyiginde otyrghan Saghatpen birge onyng qaramaghyndaghy kóp bas redak¬tordyng biri meni de qosatyn. Múnday jýzdesulerde kóbine әdebiyet pen ónerdi, tarih pen arheologiyany, ruhany múrany nasihattaudyng kezekti sharalary sóz bolatyn. Jenil әzilder de aitylushy edi. Sonday bir senbidegi kezdesuding sonyna taman Ózeken:
– Osy ekeuinde ýi-kýy joq pa? – dep tynnan qaljyng bastady.
– Nege joq bolsyn...
– Endeshe osynday keng uaqytta hatshyny ýilerine shaqyryp, as-su berip jibermeysinder me?
Ázil bolsa da, shyn bolsa da, búl kýt¬pe¬gen úsynystan Sәkeng ekeuimiz basymyzdy ala qashtyq. Jәnibekov sekildi mәrtebeli kisini ayaq astynan ýige alyp baru mening aqylyma syimaytyn sharua edi. Dostyq danghylynyng joghary jaghynda túratyn Sәkenning ýiinen bir ret shay ishkenim bolmasa, ol kisining tosyn qonaqty qabyldau qabiletinen beyhabar edim. Medeu jaghynan bir jaqsy ýige kózi týsip jýrgen bastyghym shygharmashylyq adamynyng jayly baspanagha qanshalyqty dilgir ekenin tilge tiyek etip, tyghyryqtan shygharyp әketti. Áuezovtin, Tolstoydyn, Chehovting jeke ýileri turaly qazbalap sóiledi. Bizding shay-suymyzgha zәru deysiz be, әnsheyin әzil ýshin sóz bastaghan Ózekenning Saghat әngimesine elikkeni sonshalyq, aqyry Ortalyq Komiytet ghimaratynan shyghyp, әlgi Medeu jaqtaghy erekshe ýidi kóruge tartyp kettik. Syrtyna jylqynyng beynesi bederlenip salynghan jeke kottedj sol kezde ýsheumizge de tansyq kórinip edi. Qalamgerding erkindigi turaly biraz qiyaly әngime aittyq. Hemingueyding Gavanadaghy muzey-ýii turaly mening әngimem de birazgha deyin talghajau bolghan tәrizdi edi. Osy jerde men Ózekene:
– Sizde de ýi-kýy joq pa? Bar bol¬sa, týski asty nege sonda ishpeymiz? – dep qaterlileu qaljyng aityp qalyp edim, Sәkeng shoshyp ketip, әngimening tigisin jatqyzugha tyrysty. Óz basym jasymda auzym auyr, ornyqty bala siyaqty edim, jýre kele oryndy-orynsyz qaljynday beretin minez taptym da, Omashev, Aytov pen Júrtbaev siyaqty qúrdastaryma ótkizetin әzilderimdi ýlkendi-kishili kisi¬lerge de aita salu daghdyma ene bastaghan. Jayshylyqta onday búralqy sózge bar denesin selkildetip kýlip alatyn Sәken, Ózaghanyng aldyndaghy qaljyndardan boyyn tartyp jýretin. Bir joly mening kelinshegime de ýstimnen “aryz” týsirip:
– Qoy desenshi. Bir kýni oiyny osy¬lyp jýrmesin, – dep saqtandyrghany bar.
Qatar jýrgen kóp kýnderding birazy iz-tozsyz sanadan óship ketipti. Mening tughan jerime, Jezqazghan, Jezdi, Úlytau aima¬ghyna barghan bir sapardan qatty әserlenip kelgeni esimde. Tarihy ólkening býkil tabiy¬ghaty, Múhtar, Amangeldi, Kóbeysin, Serik sekildi kósheli kisilerding ajarly әngime¬leri, saqtauly jәdigerler onyng qiyalyna qanat bitirdi. “Saghan ózimning Narynqo¬lymdy kórsetemin, biraq auylda kisi kýte qoyatynday aghayyn¬darym az”, dep qamyq¬qanyn úmytqa¬nym joq. Úlytau saparynan oralghan son, eldes aghayyn¬darym Kamal Smayylov¬pen, Tóregeldi Sharmanovpen birge Sәkendi ýige shaqyr¬dym. Dәm ýstinde ol kisi bizding elden kórgen-bilgenin eki aghamyzgha rizashylyq¬pen aityp otyrdy. Kәmekeng men Tóken:
– Endi bizge Narynqoldy kórsetsen¬shi. Sening auylyndy aralap qaytayyq, – dep Saghatty qajanqyrap otyrdy.
– Sizderdey úlyq kisilerdi kýtip alatyn aghayynym az, – dep Sәkeng shyndaugha kóshkende, T.Sharmanov:
– Sen qysylma. Biz audandyq auru¬ha¬nanyng bir bólmesine qona salamyz. Ózing qasymyzda bolsang jetedi, – dep qaljyndy órshite týsti. Sәkeng múny qansha kýlkige jendirgenmen, kónil týkpirinde bir qayaudyng bary anyq edi. Qazir, ózi ómirden ozyp, Alashtyng ardaqty azamattarynyng qataryna qosyl¬ghan kezde, Saghat Áshimbaevtyng esimin bedel tútyp, onymen maqtanatyn azamattar az emes ekenin bayqaymyz. Al Saghat qúlashyn jayar kezinde, qiyagha shyrqar kezinde kibir¬tiktey bergenine kuә bolghan bizder túrmys týitkilderining osynday kósheli kisige de bauyr jazdyrmaghanyn kórip edik-au...
Sәkeng ómirining songhy saghattarynda onyng sanasyna salmaq týsirgen qanqu sózderdi de óz qúlaghymyzben estidik. Sol kýngi lezdemede búrynnan qynyrayyp jýretin bir rejisser Teleradioko¬miy¬tetining tóraghasy Saghat Áshimbaevqa jónsiz soqtyghyp, auyr-auyr sózder aityp qaldy. Shamdanghan Sәkeng alqynyp túryp jauap berdi. Renjidi. Qazaqy beyәdep qylyghymyzgha qamyqty. Tóragha bizding qorghashtauymyzgha zәru emes shyghar dedik pe, ýirenshikti bopsalaudyng biri ghoy dep mәn bermedik pe, ýndemey, salghyrt tyndap, otyra berdik.
Sózding qúnyn biletin Saghat Áshimbaevtyng nәzik jýregi qiyanatqa shydas bermegen eken.
Saghat dostyng tosyn ajaly turaly suyq habar sol kýni keshke meni óz ýiimde quyp jetti.

Jýrsin ERMAN,  aqyn.