Ótken jyly Tәuelsizdigimizding 25 jyldyghyn toyladyq. Az ghana uaqyttyng ishinde Qazaqstan memleketin býkil әlem tanydy. Halqymyz búryn-sondy múnday tanymaldyqqa, danqqa bólengen emes. Shiyrek ghasyrda jetken tabystarymyzdy, jetistikterimizdi aityp tauysu mýmkin emes. Qazaqstannyng kóp vektorly syrtqy sayasaty әlemning kóptegen elderimen túraqty baylanys ornatugha mýmkindik tughyzdy. Ásirese bauyrlas týrki elderimen, Týrkiyamen baylanysymyz layyqty damydy.

Týrkiya Respublikasy Qazaq­stannyng Tәuelsizdigin eng alghash­qy bolyp moyyndap, tuys, bauyr ekenin dәleldedi. 1992 jyly 2 nauryzda Qazaqstan men Týrkiya arasynda ruhany әri sayasy bauyrlastyq kelisimi ja­sal­dy. Allagha shýkir, osy tәuel­sizdik jyldary eki tuys­qan elding arasyndaghy qarym-qatynas nyghaymasa esh bәsen­degen emes.

Tek songhy jyldary ghana elimizde alansyz enbek etip, ózindik zor ýlesterin qo­syp jýrgen týrik bauyrlarymyzdy alandatqan oqighalardyng tuyndauy әbden shegine jetken song qolyma qalam alyp, osy mәselelerdi zerttep, óz tol­gham­darymdy Ana retinde, ózinizding sayasatynyzdy shyn jý­rekten qoldap jýrushi qara­payym azamatsha retinde ortagha salghym keldi.

Áriyne, múnday kýrdeli mә­se­lege batyl týrde bet búruy­ma jogharydaghy sebepterden basqa da osyndaghy týrik bauyr­­larymnyng qinalghany, osy jaghdaygha baylanysty jýz­de­gen ata-analardyng alandau­shylyghy әser etti. Sonday-aq osy mәselening kólenkesinde myn­daghan ata-analarmen birge QTL-dy bitirgen on myndaghan tý­lekterding jәne bolashaq shә­kirt­terding taghdyry túr­ghan­dy­ghyn jetkizgim keledi.

Arasynda ózim turaly birer auyz sóz aita keteyin. Joghary oqu ornyn bitirgen song auylda ústaz boldym. Keyin Almaty shaharynda A.Júbanov atyndaghy saz mektebinde jay múghalimnen basshylyqqa deyin pedagogtyq qyzmet atqardym. Biraz jyldar «Qazaqtelekom» kompaniyasynda memlekettik tilding keninen órken janyna óz ýlesimdi qostym.

Songhy onshaqty jylda «Qazaqstan ZAMAN» gazetine basshylardyng biri bolyp qyzmetke kelip, jurnalistika salasynda qyzmet istep jatyrmyn. Áleumettik-ekonomikalyq taqyryptargha qalam siltep kelemin. Ótken jyly әleumettik, qoghamdyq, tanymdyq «ElAna» saytyn ashtym. Mine, osy jasaghan qyzmetterimdi eskerip «QR Enbek sinirgen qayratkeri» ataghyn berdiniz. Alghysym sheksiz. Búl ataq Sizding maghan jýktegen zor seniminiz. Ol seniminizdi halqymyzdyng ishinde, eki tuysqan elder arasynda iritki týseyin dep túrghan syn kezende aqtamasam qay uaqytta aqtaymyn? Jasym 71-de.

Gazette istegen songhy segiz jylda týrik bauyrlarmen etene aralastym. Olardyng óz isterine degen yjdahattylyghyna, Sizge, halqymyzgha degen adaldyghyna kuә boldym. Olar meni óz analarynday kóredi. «Siz bizding anamyzsyz!» dep qúrmet tútady, meni kәdimgidey qorghanysh sanaydy. IYә, tómendegi jaghdaydy әje, ana, ústaz retinde, men de Sizding sayasatynyzdy shyn jýrekten qoldaytyn qalamger retinde ózinizge jetkizudi paryz sanadym.

Qazaqstan tәuelsizdigi jyldarynda elimizding orta bilim jýiesining Daryn mektepteri, Nazarbaev ziyatkerlik mektepteri, Qazaq-týrik liyseyleri tәrizdi jana formattary payda boldy. Bilim salasynda qol jetkizgen jetistikterining deni atap aitu kerek, Qazaq-týrik liyseylerining qyzmetine baylanysty ekendigi mәlim.

El tәuelsizdigining elen-alanynda, sonau 90-shy jyldardyng basynda Siz ben Týrkiya Preziydenti Túrghút Ozaldyng kýsh-jigeri eki elding arasyndaghy mәdeniy-dostyq baylanystardy nyghaytugha baghyttaldy. Qazaq-týrik liyseylerining basyn biriktiretin KATEV qory Qazaqstan zandary negizinde júmys istedi. Ári qazaq-týrik liyseyleri sapaly bilim men sanaly tәrbie júmystary arqyly ýlken abyroygha ie boldy. Býginde olar Bilim innovasiya liyseyleri (BIYL) dep atalady.

Qadirli Núrsúltan Ábishúly!

Qazaq-týrik liyseyler jýiesi 90-shy jyldarda bizge auaday qajet edi. Endi ghana tәuelsizdigin alghan elge halyqaralyq stan­dart­tarda bilim beretin jýie engizu jәne sol kezding ekono­mikalyq jәne әleumettik qiyn­dyghyna qaramastan búny iske asyru baryp túrghan erlik bolatyn. Bizge jasalghan izgilikterdi el biyligi de, el halqy da esh­qa­shan úmytpaq emespiz!

Qazaq-týrik liyseyleri orta bilim salasynda Qazaqstan abyroyyn ai­tar­lyqtay aspandatty.
QTL jayynda óziniz aitqan jyly lebizderiniz de sala shә­kirt­teri men ústazdarynyng maq­tanyshyn oyatty, yqylaspen júmys istep jatqan jandargha zor qoldau bolyp ruh berdi, jigerlendirdi. Mәselen, 2011 jyly Astanadaghy «Núr Or­da» qazaq-týrik liyseyinde: «Qa­zaq-týrik liyseylerining ózge mektep­terden ereksheligi – bilim beru sapasynda.

Liyseylerde jara­­ty­lystanu pәnderi aghyl­shyn tilinde oqytyluda, til ýirenu ýshin de barlyq jaghday jasalghan» degensiz. Al, 2013 jy­ly KATEV halyqaralyq qory oqu oryndarynyng basshy­ly­ghyna, pedagogtary men oqu­shy­laryna arnaghan sózinizde: «Shәkirtterding tek songhy bes jyldyng ózinde halyqaralyq olimpiadalar men ghylymy sayystarda 220 altyn, 304 kýmis, 421 qola medali jenip aluy zor maqtanysh ekeni sózsiz» degensiz zor sýiispenshilikpen. Osy jerde qosymsha aityp ketetin jayt, 1995-2016 jyldary QTL bar­lyghy 15156 medali alyp, Qa­zaqstannyng mereyin, bilimning mәr­tebesin dýnie jýzine ta­nyt­qan.

Elimizge osynday olja salghan qazaq-týrik liyseylerine býginde qiyanat jasau әdildikke jatpaydy. Onday qiyanat qazaq hal­qyna da, onyng boyyndaghy adal­dyq pen adamgershilikke de jat dýniye. Esesine bizge 25 jyl boyy adal qyzmet istep, halyq­ara­­lyq bilim sayystarynda kók bay­­ra­ghymyzdy jelbire­tetin shә­kirt­­ter tәrbiyelegen ústaz­dar­dy týrli syltaularmen ústap beru nemese elden alystatu búl qazaqtyng mәrttigine jaraspas. Býkil Europa elderindegi týrik mektepteri qaz-qalpynda jú­mys istep túr.

Sonau ontýs­tik-shyghystaghy Filippin mem­leketining bas qolbasshysy, gene­ral Eduardo Ano: «Biz Gýlen qozghalysyna qatysushylardy terrorister dep eseptemeymiz» degeni kóp nәrseni anghartady. Endi alysty aitpaghanda irgemizdegi qyrghyz bauyrlarymyz siyaqty pozisiyamyzdy ashyq aityp, býginde qazaq júrtyna enbek sinirgen týrkiyalyq ayauly ústazdar men olardyng otbasylaryn sayasattyng qúrbanyna ainaldyrmaghanymyz jón.
Elbasynyng Týrkiyagha jasaghan saparynda aitqanynday, búl ústazdar arasynda Týrkiyadaghy әskery tónkeriske qatysy barlar bolsa, ayamay, tiyisti shara qol­danylsyn!

Al qatysy joq bolsa olardyng «ishkenin irin» qylmay tynysh qoyghan jaq­sy. QR Últtyq qauipsizdik komiy­tetining baspasóz hatshysy mә­lim­degendey, Qazaqstanda tú­ryp jatqan týrkiyalyq azamat­tar­dyng tónkeriske qatysy anyq­talmaghan. Olay bolsa, sonau 1937 jylghy kenestik sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryna úqsa­typ, óz qolymyzben búl aghar­tushylargha qiyanat jasa­ma­yyq. Óitkeni biz 25 jylda búl ústazdardan jaqsylyqtan basqa esh jamanshylyq kórmedik.

Ómir túraqty túrmaydy. Er­teng Týrkiyada biylik ózgerip, aqiqat anyqtalsa jer shúqylap qalmayyq. Týrkiyanyng Premier-ministri Adnan Menderes 1952-shi jyly Pәkstannan Týr­kiyagha úshaqpen 1840-tan asa qan­dastarymyzdy aldyrtyp, aza­mattyghymen qosa ýi, jer bergeni әli kýnge esimizde. Qazaq­­standa júmys istep jýrgen týrik bauyrlarymyz búl kýnderi ýlken qiynshylyqtardy bastan ke­shirude. Vizasy bitkender bas­qa elderge kóshuge mәjbýr. Bala-shaghasy qinaluda.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Týrki dýniyesining aqsaqaly retinde osy mәselening sheshilui tek Sizding ghana qolynyzdan ke­ledi. Bauyrlas eldegi sayasy ahualdyng túraqtanuy jәne bey­bit damuy barshamyzdyng or­taq tilegimiz. Aghayyndy qiyn­dyqtardan arashalau jәne olar­dy sayasy qughyn-sýrginnen qor­ghau asa manyzdy bolyp túr.

Elshining kózdegeni ne edi?

Aqparattyq tehnologiyalar za­manynda әlemde ne bolyp jatqanynan qolma qol habardar bolyp otyramyz. Birin oqyp sýisinsen, birin oqyp shoshisyn. Ótken jyly Týrkiyada jýzege aspay qalghan býlik oqighasynan song Týrkiyanyng ústanymdary kýrt ózgerdi.

Ol Qazaq-týrik liyseylerine de qatysty bolyp shyqty. Aghymdaghy jyldyng 2-nauryzynda Týrkiyanyng Qa­zaq­standaghy Tótenshe jәne óki­letti elshisi Nevzat Uyanyk Baq.kz ke bergen súqbatynda elimizdegi BIL (Qazaq-týrik liyseyleri) jayynda bylay degen: «Osy orayda bir mәselening basyn ashyp aityp ketkim keledi. Ol – QTL mektepteri turaly. Negizi, Qazaq-Týrik liyseyleri dep atalghanymen, búl mektepterge múnday atau resmy týrde berilgen emes. Jәne búl mektepter Týrkiya Últtyq bilim ministrligining qúzyretine qaramaydy. Jeke qordyng qaramaghynda. Onda sabaq beretin ústazdar da ministrlikting atynan kelgen múghalimder emes.

Diyrektorlary da Týrkiya tarapy úsynbaghan basshylar. Olar bar bolghany, Týrkiya atauyn rúqsatsyz paydalanyp, óz maqsattaryn jýzege asyryp otyr. Qazirgi tanda múnday liyseyler kóp. Biz búlardan arylatyn bolamyz. Týrkiya atyna kir keltirushilerden óz abyroyymyzdy qorghaymyz. Al sol mektepterde oqityn oqushylar men ústazdar, bolmasa ata-analar esh zardabyn tartpaytyn bolady. Bizding maqsat ol emes. Kerisinshe, olargha mýmkindigimizshe kómektesu. Mektepterdi kadrmen qamtamasyz etu, sapaly bilim beru men bilimdi oqushy dayyndauda Týrkiya tarapy Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligimen birlese otyryp, qoldan kelgenning barlyghyn jasaugha әzir.

Búl turaly osyghan deyin de biz ýnemi aityp kelemiz. Aldaghy uaqytta búl liyseyler tolyqtay Týrkiya Últtyq bilim ministrligining qaramaghyna ótedi» dep pikir bildirgen. Súhbatyn oqyp qatty shoshydyq. Alandaushylyq bildirdik. Ata-analar hat jaza bas­tady.
Osyghan baylanysty ózderining narazylyqtaryn bildirgen BIL ata-analary da ózinizge ashyq hat joldady. Allagha shýkir elshining alghash súhbaty jariyalanghannan keyin tura bir aptadan keyin týrik elshisi qulyqqa kóship, «audarmashydan qate ketipti» dep qútyldy. Artynsha SIM, Bilim jәne ghylym ministrligi osy bir mәselege baylanysty resmy pikir bildirgen edi.

«Qazaqstan eldegi bilim beru me­kemelerining qyzmetine eshkim­ning aralasuyna jol bermeydi. Búl turaly QR Syrtqy ister ministri Qayrat Ábdirahmanov búrynghy qazaq-týrik liyseylerine qatysty pikir bildiru bary­synda mәlimdedi», − dep habarlaydy Tengrinews.kz tilshisi. «Qazaq-týrik liyseyleri rebrendingten ótkenin rastaymyn, olardyng atauy ózgerdi («Bilim-innovasiya liyseyi» − avtor). Liyseyler Qazaqstanda bekitilgen mekteptik baghdarlamalar boyynsha júmys isteydi jәne olargha tiyisti jergilikti atqarushy biy­lik organdary basshylyq ete­di. Biz Qazaqstandaghy bilim beru mekemelerining qyzmetine bi­reu­ding aralasuyna jol ber­mey­miz», − dedi Qayrat Ábdirah­manov.

− «QR Bilim jәne ghylym ministrligi men QR Syrt­qy ister ministrligi osy mәsele boyynsha birlesken mәlimdeme jasady. Oghan deyin QR Bilim jәne ghylym ministrligi qazaq­standyqtardy Týrkiya elshisi­ning jasaghan mәlimdemesi boyyn­sha alandamaularyn súray­dy. «Bi­lim-innovasiya liyseyi» jú­my­­synyng әdettegi tәrti­bi óz­geris­siz qalady»

Týrkiyanyng Syrtqy ister miy­nistrligi asyghys kózqaras ústa­natyn siyaqty. Býkil әlem­degi ózine qatysy bar, qatysy joq kezinde týrik liyseyi degen atau alghan oqu oryndarynyng barlyghyn ózine jau sanauy osynyng belgisi. Kóptegen elderde ashylghan Týrik liyseylerine shýiligu arqyly Erdoghan Týrkiyagha birshama jaqyn, osy elge yntyzarlyghy bar, әri dúrys kózqaraspen qaraytyn aza­mat­tardyng sanyn kemitip ja­tyr. Búl ýlken strategiyalyq qate­lik.
Ekinshiden, qazirgi kýni elimizde Qazaq-Týrik liyseyleri degen atau joq.

Búlar tolyq memleket qaramaghyna ótken, Qazaqstannyng Bilim ministrligi bekitken standarttarmen júmys isteytin mekemeler. Týrkiyanyng búl rette: “olargha múghalim tandaymyn, basshylyghyn auystyram nemese basqa da ózgerister jasaymyn” deui Qazaqstannyng ishki isine ashyq aralasuy. Ýshinshiden, týrikshildik degen ol tek qana Erdoghan emes. Ol Erdoghangha baylanysty emes. Týrkiya Erdoghan ghana emes. Osy mәseleni dúrys angharu kerek. IYә, týbimiz bir. Biraq, әr elding óz tarihy bar. Ózindik baghyty, mәdeniyeti bar.

Týrkiya jaghy kezinde Qazaq-týrik liyseyleri dep atalghan, qazir Bilim-innovasiya liyseyi dep atalatyn oqu oryndaryna esh­qanday qatysy joq ekenin tý­sinuge tiyis. Ári oghan qatysty teris peyilinen arylsa degen ýl­ken ótinishim bar.
Sebebi, múnda oqyp jatqandar týgelge derlik qazaqtyng balasy. Bilim dengeyi túrghysynan búl liyseylerge taghatyn min joq. Týrli halyqaralyq olimpiada, konkurstardyng kópshiliginde je­nis túghyrynan kóringender osy liyseyding týlekteri. Eger bú­ghan qiyanat jasaytyn bolsaq, onda ózimizding bilimy әleue­ti­miz­ge qarsy әreket jasagha­ny­myz.

Bәlkim, bizding Syrtqy ister ministrligi Týrik elshisin shaqyr­typ, liyseylerde isteytin ústazdardyng 90 payyzy qazaq azamattary, bilim alatyn ba­la­lar­dyng týgelge derligi qazaq balasy ekenin kózin jetkizip, Týrkiyagha esh qatysy joq ekenin dәleldeui tiyis shyghar.

«Maariyf» bilim beru qory kimdiki?

Týrkiya Preziydentining qahar­langhany sonshalyq, shetelde aghar­­tushylyqpen ainalysyp jat­qan týrik mektepterin tý­be­gey­li joyyp, óz sayasatyn jýr­gizetin jana jýie qúrmaqshy kórinedi. Búl jóninde týrik baspa­sózderinde jariyalanyp jatqan aqparattargha sýiensek, ótken jyly «Maariyf» bilim beru qory qúrylghan. Búl qor­dyng negizgi maqsaty shetelde bilim beretin týrik mektepterin tartyp alyp, ne bolmasa jana bilim beretin mekemeler ashyp, Týrkiya resmy biyligining sayasatyn jýrgizu tapsyrylghan.

Búghan dәlel retinde 12 adamnan túratyn basqaru alqasy qúrylghan. Basqaru alqasynyng 4-in preziydent, ýsheuin ministrler kabiyneti, ekeuin bilim ministri, bireuin ekonomika, bireuin syrtqy ister ministri taghayyndaydy. Al búl qazirgi basqaru alqasynyng ishinde bireui ghana pedagog, qalghandarynyng kópshiligi basqa sala mamandary jәne biyliktegi partiyanyng bú­rynghy qyzmetker tileulesteri.

Bilimge sayasat aralasqannan keyin ol jerde qanday adam tәrbiyelenetini aitpasa da týsinikti. Biz búny keshegi zúlmat jyldardyng salqyn sayasatynan jaqsy bilemiz. Qanshama aqtandaqtarymyzdy osy sayasat qúrtty emes pe? Onsyzda su jana qúrylghan búl qordyng elimizdegi týrik mektepterin tartyp alu turaly, olardy tәrkileu jospary baryp túrghan zansyzdyq.

Bireudin, basqa memleketting jeke menshigindegi mýlikti jәne mekemeni qay zangha sýienip tartyp alady eken? Álde óz elderindegi zansyzdyqty múnda istey alamyn dep oilay ma eken? Týsiniksiz. Búnday әreketterge eshqashan jol berilmeui kerek. Esesine 25 jyldan beri qaray bergen bilimi jәne tәrbiyesimen Qazaqstan biyligi jәne halqynyng seniminen shyqqan jýiening bú­zyluyna jol berilmegeni abzal.

Osy «Maariyf» bilim beru qory turaly izdenip biraz nәrsening betin ashtym, búl turaly oilanatyn nәrse kóp eken….
Birinshiden, keshe ghana qúryl­ghan búl qor bilim sapasy jәne baghyty jóninde ózin әli dәlel­dep ýlgermegen.

Ekinshiden, san ghasyrlyq әlem­dik brendtik oqu jýiesimen sa­yysqa týse almaydy. Halyq­aralyq bilim sayystarynda qanday baghytta bilim beretini jó­ninde týrik halqynyng ózi ekiúday bolyp túr. Búl turaly «Egitim sen» kәsipodaghynyng preziydenti (múghalimderding eng ýlken kәsipodaghy) Kamuran Qaraja bylay deydi «Maariyf» turaly zang men ghylym bilim mәselesi Bilim ministrligining qúzi­retinen alynyp, jeke qorgha berilip jatyr. Búl bilim­ning jekeshelendirilui jәne ghylym bilimdi zayyrlylyqtan alys­tatyp, dinshildendiru qada­my.

Bilim ministrligining qúzy­­ryndaghy bilim beru isin ta­riy­qattargha beriluin qabylday al­may­myz» dese, oppoziy­siyalyq «Jumhirdt» halyq partiyasynyng deputaty, professor Gaye Úsler «1981 jyly qúrylghan bilim ministrligine qarasty últtyq bilim beru qorynyng isteytin júmysy soghan úqsas, biraq sodan kóp funksionaldy basqa qor ashyp, onyng mindetterin sol qorgha jýkteuding astarynda basqa maqsattar bar.

«Maariyf» qoryn qúru arqyly Bilim ministrligine balamaly qosamjar bilim jýiesi qúrylyp, birtindep ministrlikting kýshi joyylyp jatyr. Býginde Bilim ministrligining sayasatyn biylikke jaqyn «Týrgeu» (preziydentting úly Bilәl Erdoghannyng qory) ilim tarqatu jamaghaty», «Onder» (liyder), «Zehra» qory «Ánsar» jәne «Birlik» qory siyaqty qorlar belgileytin boldy. Búl qorlar ministrlikke alternativti úiymdargha ainaldy» dep ashyq synaydy.
«Maariyf» sózining maghyna­syna jýginsek, bilim beru jýiesi degendi bildiredi eken. Sonda shynynda deputat hanym aitqan balamaly oqu jýiesi me dep qorqamyn.

Qazirgi Týrkiya biyligindegi Aq partiyanyng songhy 14 jylda bilim beru jýiesin dinshildendiru prosesin Bilim ministrligining orynbasary Orhan Erdem bylay dep bayandaydy: «Ásirese diny bilim beretin imam hatip mektepterining sany 440-tan 1017-ge kóterildi». Qazir búl san artpasa azaymaytyny belgili. Áriyne halyqtyng óz dinin ýirengeni quanarlyq jәit, әitse de basqa diny aghymdarmen qarulanghan búl balalar erteng sayasatqa aralasatyn bolsa, onda zayyrlylyq qaghidalary qayda qalady. Erdoghannyng ózi búl meqtepti bitirgen, onyng býgingi tirligin kórip túrmyz! Jýreginde imany bar adam osynday qatygezdikke bara ma?

«Maariftin» tóniregindegi dau-damaylar búnymen biter emes. Qor әsirese Afrikada ashylghan týrik mektepterine kóz tigip otyr. Ózining qúrylu maqsatynda osy mektepterdi tartyp alu ekenin qordyng preziydenti Jem Zorly mәlimdemelerinde aityp jatyr. Búl jóninde ózderining resmy sayttarynda jariyalanghan. Búny oqyp jaghamyzdy ústadyq (turkiyemaarif.org). Zorlynyng aitqanyna qaraghanda Somaly jәne Gana biyligi sol eldegi týrik liyseylerine qarasty qordan mektepterdi tartyp alyp, osy qorgha bergen eken.

Jәne búny maqtanyshpen aitady Zorly myrza. Biraq ta bireuding jekemenshigindegi qorgha qarasty bilim beretin mekeme men ghimaratyn qay zangha sýienip tartyp aldy eken? Búl baryp túrghan qaraqshylyq emes pe? Búl jasalghan zansyzdyqty mektepting negizgi iyeleri sotqa bergenderin óz qúqyqtaryn haly­qaralyq sotqa deyin apar­maqshy ekenin estip, quanyp qaldym.

Dәl osynday prosess Pәkistan elinde jasalyp jatqany baspasóz betterinde jariyalandy. Abyroy bolghanda Pәkis­tan joghary soty bireuding jeke mýlkin tartyp alugha bol­may­­tyny turaly ýkim shy­gharypty. Degenmen sot pro­sesi jal­ghasyp jatyr eken. Áriyne, demok­ratiyasy damy­ma­ghan jәne adam qúqyghy taptalghan elderde «men aittym boldy» degen syl­taumen búnday zansyzdyqtargha jol berilui әbden yqtimal. Bi­raq erte me, kesh pe bәribir әdilettilik ornaytyny anyq.

Ýshinshiden, búl bilim jýie­sinde júmys isteytin ústazdar qauymy oilandyrady. Búlar ózin dәleldegen, sapaly múghalimder emes, tipti Jem Zorlynyng aituy boyynsha, kóbi endi ghana oqu bitirgen.

Pedagogikalyq ótili tómen nemese mýlde joq kisiler eken. Jәne búlar auyzsha emtihan arqyly qabyldanady. Búl degenimiz biylik partiyasynyng kózqarasy say kelmeytinderding isteu mýmkinshiligi joq ekenin anghartsa kerek. Erteng biylik partiyasynyng kózqarasy ózgerse, búl mektepterding baghyt-baghdary da ózgermek. Olay bolsa, búnday ústazdar tәrbiyelegen órender halyqaralyq bilim arenasynda qalay bәsekelespek? Osy mәsele kim-kimdi de oilandyrsa kerek.

Endi sóz bolghan song oqulyq mәselesin de aita keteyin. Álem­dik brendterding óz bilim jol­daryn qalyptastyrghany bel­gili. Olardyng óz oqytu jýiesi jәne soghan layyqtap shygha­ryl­ghan kitaptary bar. Mysaly, Oksford, Kembridj siyaq­ty. Búl mәselede jeke-dara san jyldyq bilim tәjiriybesi bar, arnayy oqu jýieleri ghana tabys­qa jetken.

Al keshe ghana qú­ryl­ghan «Mariftin» osynday bay­lyghynyng joq ekeni aitpasa da týsinikti.
Jana qúrylghan jýielerding problemasy jetip jatyr. Ási­rese «Maariyf» siyaqty sayasy biylikting tikeley qoldauymen ashylghan qorlardyng dittegen mәselesining ózi elaralyq ýlken dau-damaylargha úlasuy bek mýmkin.

Aq partiyanyng tikeley qoldauyndaghy «Ánsar» bilim beru qorynyng Qaraman qa­lasynda ornalasqan jataqha­nasynyng birinde ótken jyly 45 úl balany, sonda ústazdyq etip jýrgen qyzmetkerining zorlaghany turaly aqparattar Týrkiyany dýr silkindirgenin oqyp, shoshyp edik. Sol kezdegi biylik partiyasynyng otbasy jәne әleumettik sayasat ministri Sema Ramazanúly «bir retten eshtene bolmaydy» dep, oqighany jyly jabugha tyrysqany barshagha ayan. Al múnday jaghday ózge el­der­de oryn alghanda ne bolaryn aitudyng ózi qorqynyshty. Al búl qordyng sol kezdegi bas­shysynyng biri «Maariyf» qoryna júmysqa qabyldanyp, Gýr­jistangha qayta qyzmetke jiberilgenin estip, qatty oilanyp qaldym. Sonda jauapqa tartyluy kerek adamdar qayta qyzmetke taghayyndalady eken. Múnysy qalay?

Kelesi mәsele ózge din ókil­deri jәne kóp dindi, kóp últty qoghamdardaghy bilim beru­ding qyr-syryn bilmeytin pedagog­termen júmys isteuding qiyndyghy, tipti, mýmkin emestigi. Búghan sayasy iydeyalardyng qosyl­ghanyn eseptep kóriniz. «Ár elding salty basqa, iyti qara qasqa» demekshi, kez kelgen elding últ­tyq mýddesi, halyqaralyq ús­tanymy jәne salt-dәstýri bar.

Kóp dindi jәne kópúltty elderding tolerantty sayasat ústa­natyny taghy bar. Demok­ratiyalyq jәne qúqyqtyq zayyrly elderding búl qadamy beybit qogham ornatudaghy jemisin býginde jep jýrmiz. Bizge keregi halqymyzdyng tynyshtyghy.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qazirgi tanda Qazaqstannyng bilim salasynda enbek etip jýrgen týrkiyalyq 30 tәjiriybeli múghalim vizasy bitip, amalsyz ózderin qabyl etken basqa elderge «bosqyn» mәrtebesimen bassaughalaugha mәjbýr boldy. Óitkeni Týrkiyagha qaytsa jazyqsyz týrmege qamaluy yqtimal. Ketpeyin dese jergilikti kóshi-qon polisiyasy vizasyn úzartpay otyr. Basqa elderge bosqyn bolyp ketu sebebi osydan. Elimiz ýshin eleuli enbek sinirgen týrik azamattarynyng osynday kelensiz jaghdaygha úshyraghany eldigimizge syn.

Tayauda Astanadaghy úldar iyn­novasiyalyq liyseyinen taghy bir ústaz shetelge ketuge «mәj­býr» boldy. Tәjiriybesi mol jәne balalardyng sýiikti múghalimine ainalghan ony ata-analary da qimaydy. Jylap, qoshtasady. Balalardyng enirep jylaghanyn, ústaz kókiregining qars airylghan sәtin kórip, shydap túru mýmkin emes edi Osynday jan auyrtar oqighalar alda bolmasa eken degen niyetpen Sizding aldynyzgha bar shyndyqty, aqiqatty jayyp salugha bel budym. Kókeydegi bar oiymdy hal-qadirimshe jetkize aldym dep oilaymyn. Qazaqstan bilimine enbek sinirgen sol azamattargha qamqorlyq jasalyp, olardyng elde qalyp ústazdyq enbegin ary qaray jemisti jalghastyruyna mýmkindik jasalsa eken.

Zor qúrmetpen, 
Sәule MEShITBAEVA,
QR Enbek sinirgen qayratkeri,
Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz