Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4633 0 pikir 18 Qarasha, 2010 saghat 19:10

Bauyrjan Erdembekov. Abaydy tanyp boldyq pa?

(Aqynnyng әdeby ortasyn zertteudegi kókeykesti mәseleler)

Qazaq әdebiyetining irgeli salasynyng biri - abaytanu ghylymy býgingi tanda jana payymdaular túrghysynan jan-jaqty zerteulerge zәru. Áriyne, qazaq memleketi óz tәuelsizdigin alghan kýnderden bastap, abaytanu ghylymy da tәuelsiz oilargha toly biraz enbektermen tolyqty. Degenmen, búl tәuelsiz әdebiyetting keyingi on-on bes jyldaghy alghashqy qadamdary ghana deuge bolady.

(Aqynnyng әdeby ortasyn zertteudegi kókeykesti mәseleler)

Qazaq әdebiyetining irgeli salasynyng biri - abaytanu ghylymy býgingi tanda jana payymdaular túrghysynan jan-jaqty zerteulerge zәru. Áriyne, qazaq memleketi óz tәuelsizdigin alghan kýnderden bastap, abaytanu ghylymy da tәuelsiz oilargha toly biraz enbektermen tolyqty. Degenmen, búl tәuelsiz әdebiyetting keyingi on-on bes jyldaghy alghashqy qadamdary ghana deuge bolady.

Abaytanu ghylymyndaghy býginde kókeykesti bolyp otyrghan mәseleler ne degen kezde, kenes zamanynda óz dәrejesinde aitylmay, ghalymdarymyz aita almay kelgen dýniyelerge baryp tireletini anyq. Abaydy tanudaghy sonday ózekti mәselelerding biri ol - kemenger aqynnyng ortasy, әdeby ainalasy turaly sóz. Tól әdebiyetimizding tarihyn janasha zerdeleuge mýmkindik tughan býgingi tәuelsiz kózqarastar tynysy qanday da bir sóz zergerin onyng әdeby ortasymen, ainalasymen baylanysta qaraugha jol ashyp otyr. Abaydyng әdeby ortasy degende ony aqyndyq ónerge baulyghan, ruhany ósu jolynda temirqazyq baghdar bola bilgen aqyn-jyraulardy, biy-sheshenderdi, keyinnen naghyz aqyndyq kemeline jetken túlghanyng ónerine susyndap, әdebiyettegi dәstýrin jalghastyrghan aqyn shәkirtterin, onyng múrasyn halyqqa nasihattaghan ónerpaz buyndy aitamyz. Ádeby orta úghymyn meyilinshe keng túrghyda alu da bar. Ol ólshemge salsaq, aqyngha әser etken ruhany qaynar kózderge úlasatyn alghysharttardy esepke alamyz. Búl túrghyda әdeby ortany abaytanushy ghalymdar atap kórsetetin aqyngha әser etken shyghys, batys jәne qazaqtyng tól әdebiyeti siyaqty ruhany qaynar kózderimen baylanysta qaraugha bolady. Osylaysha әdeby ortanyng qúlashyn keneytip, aqyn susyndaghan әdeby derekkózderge qatystylyghyn eskersek, Abaydyng kitaphanasy degen taqyryptyng da әdeby ortamen bólinbes birlikte ekenin angharu qiyn emes. Ádeby orta tek ózine yqpal etken ilgeridegi әdebiyetpen ghana shektelmeydi, endi aqynnyng ózgege bergen nәri degen tústa qazaq әdebiyetindegi ýlken arna - Abaydyng әdebiyettegi dәstýri mәselesin qosa qamtidy. Shartty týrde osynday keng auqymdy qamtityn Abaydyng әdeby ortasyn naqtylap, taryltyp aqynnyng ainalasy, yaghny Abaymen tikeley qarym-qatynasta, әdeby baylanysta bolghan agha buyn, zamandas sóz zergerleri - aqyn-jyraular, biy-sheshender jәne keyingi aqynnyng tikeley tәrbiyesin kórgen aqyn shәkirtterimen shektep, shenberlep qarastyru abaytanu ghylymynyng kókeykesti mәselelerining birinen sanalmaq. Búl M.Áuezov sózimen aitqanda «bergiler jәne dәl ainalasy».

Dәl osy túrghydan alghanda, әdeby orta úghymy kez-kelgen әdebiyet ókilinin, onyng shygharmashylyq jolynyng qalyptasuynda aitarlyqtay ról atqaratyn ósken orta, yaghny tughan jer, tughan ólke degen úghymdarmen de asa jaqyn keletinin eskergen jón. Tughan topyraqtyng qasiyeti qalamger ataulynyng kindigin ózinen bir sәt ajyratpay, onyng shygharmashylyq jolyna tabighy boyauyn sindirer ýzilmes jeli bop tartylady. Kindik qany tamghan tughan jer adam bolmysynyng qalyptasuyna óz әserin tiygizeri anyq bolsa, ruhany dýniyege úmtylysy erekshe ónerge jaqyn jandardyng tabighaty sol tughan topyraqtyng qúnaryna da tәueldi. Qazaq dalasyn shalqytqan ónerding san aluan týri - әn men kýi, óleng men jyr әr aimaqtyng sipatyna qaray ózinshe shyrqalyp, týrlishe kýmbirleydi. Jer tabighatynyng ózgeshe órnegi әr ólkedegi ólen-sózge de ózindik  maqam-boyaularyn siniredi. Shyghystyng shertpe kýii batys qazaqtaryna asa tәn emes, olarda kýiding tókpe týri keng jayylghan. Jetisu әn mәneri de arqanyng әnderinen bólekshe. Aqyndyq ónerde dәl múnday erekshelikter anyq bayqalmaghanmen, әr aimaqtyng ózindik aqyndyq dәstýri qalyptasyp, damyp-jetildi. Qaratau shayyrlary, Syr sýleyleri nemese arqa aqyndarynyng sal-serilik dәstýri taghy basqalardy alsaq, әr aimaqtyng aqyndyq sóileu tilinde kózge úryp túrghan aishyqty aiyrmashylyqtar bolmady desek te, tabighat-tylsymy terenge tyghylghan әr ólkege tәn aqyndyq dәstýr saqtalghan. Osy arada belgili bir aimaqtyng aqyndyq dәstýrin, ereksheligin, daralyq sipattaryn zertteytin әdeby ólketanu mәselesining qazaq әdebiyettanu ghylymynda kenjelep jatqandyghyn aita ketuimiz kerek. Búl sala, yaghni, «Liyteraturnoe kraevedeniye» orysta da, batysta da әldeqashan aldygha ketken. Býgingi kýnning ózinde de búl taqyryptyng astarynda jershildik, rugha bólinushilik joq pa?- degen siyaqty birjaqty úghym-týsinikting qalyptasuynan bolar, sirә, atalmysh sala últtyq әdebiyettanu ghylymynda sonshalyqty nazargha ilinbey keledi. Al, anyghynda qazaq jerindegi qoghamdyq-tarihy dәuirlerding erekshelikterine oray, әsirese HH ghasyrdyng basyna deyingi elimizdegi kóshpeli mәdeniyetke tәueldi әdeby ahualdy eskere otyryp, әr aimaqtyng әdeby dәstýrlerin jeke-dara zerttep, ekinshi bir ólkening әdeby ýrdisterimen salystyra qaraghanda jalpy qazaq әdebiyetinin  tarihy jolyn, kórkemdik sipatynyng damu erekshelikterin tolyq tany týsuge mýmkindik alamyz. L.Tolstoydyng shygharmashylyq ómirbayanynda Yasnaya Polyanagha qanshalyqty ekpin týsirilip nazar audarylsa, qazaq әdebiyetindegi túlghalar turaly zertteulerde Mahambetting Narynyna, Shoqan dýniyege kelgen súlu Syrymbetke de sonshalyqty mәn berilu kerek siyaqty. Bórilining tabighaty M.Áuezovting әngimelerine arqau bolsa, «Ómir mektebinin» alghashqy betterin paraqtaghanda S.Múqanovtyng tughan jerine sayahat jasaysyn. Biraq, dәl qazirgi tanda tughan jer men sol ónirde, aimaqta ósken túlghanyng arasyn baylanystyra qarau últtyq әdebiyettanu ghylymynda solghyn ekenin jasyrudyng reti joq.

Abay ómir sýrgen dәuirdegi әli de jazba poeziyasy qalypty jolgha týse qoymaghan kóshpeli elding әdebiyetin sóz etkende, aishyqty mәselening biri retinde belgili bir aimaqtyng әdebiyetin, ondaghy әdeby ortanyng rólin basa kórsetsek, eng aldymen últtyq әdebiyetimizding sol uaqyttaghy damu joldaryn aiqyndaugha septigin tiygizeri anyq. Aqyndy qorshaghan әdeby orta, onyng ishinde tikeley qarym-qatynasta bolghan ainalasy turaly aitqanda batys, orys әdebiyettanu ghylymy «kontaktnye otnosheniya» degen mәselege kónil qoyghan. Maghynasyn qazaqshalasaq - bir-birine jolyghyp, týiisip baryp әdeby baylanysqa týsu. F.Dostoevskiy men V.Soloviev, L.Tolstoy men D.Mamiyn-Sibiryak syndy jazushylar arasyndaghy әdeby baylanysty osy túrghydan qarastyrghan  enbekter de bar. Búl túrghydan N.Pruskovtyng «Istoriko-sravniytelinyy analiz proizvedeniy hudojestvennoy liyteratury» (Leningad, 1974) degen enbegin ataugha bolady. Demek, әdeby orta degende aqynnyng tuyp-ósken ortasy, aimaghy degen mәseleni eng birinshi oryngha qongymyz kerek. Aqyndyqqa kóterilu jolynda óz auylynyn, ólkesining әdebiyet ókilderinen qúnar jinasa, tolysyp, kemeline kelgen shaqta da aldymen óz ainalasyna ruhany nәrin septi. Sol sebepti de Abaydyng әdeby ortasy turaly sózding bismillәsi onyng ainalasynan bastaluy zandy. A.Qúnanbayúly Ertis boyyndaghy Semey shahary men Shynghystau tauynyng aralyghynda ghúmyr keshti. Es bilip, aqyl toqtatqan shaqqa deyin ólen-sózdin, aqyndyqtyng әlippesin Abay óz әuletinen, manayyndaghy ýlkendi-kishili aqyndar men biy-sheshenderden ýirendi. Dәl osy Shynghystaudyng bauyrynan shyqpay otyryp, qazaq ólenin shyrqau biyikke aspandatsa, sol ólen-sózge alghash baulyghan әdeby ortanyng orny airyqsha. Keyinnen aqynnyng manayyna sóz úgharlyq ónerli top ýiirilse, olar da sol ónirding jas órenderi-tin. Demek, qazaq әdebiyetinde keninen qanat jayghan Abay dәstýrining búlaq kózi aldymen osy aqyn ainalasyna shoghyrlanghan aqyndardan bastau alady. Al, Abaydyng әdebiyettegi dәstýrining qazaq dalasynda keninen sipat aluy aqyn dýniyeden ótkennen keyin baryp jýzege asty. Jasyratyny joq, kózi tirisinde Abaydy janaghy ózi ómir sýrgen ólkesinen basqa alystyng qazaghy tanymady. «Bizding júrt әli kýnge sheyin mәdeniyet basqyshynyng eng tómenine ayaq basa almay túr. Qazaq әdebiyetining atasy hakiminde tarihta aty altynmen jazylarlyq Abay Shynghys tauynda 60 jyldyq ómirin ótkizip, sol Shynghys tauynda óldi. Tughanyn, jasaghanyn, ólgenin óz eli Tobyqtydan basqa qalyng qazaqtyng kóp jeri bilmey de qaldy»,- dep qynjyla jazghan M.Dulatovtyng sózi - ashy shyndyq. Dәl osynday pikirdi Shәkәrim de bildirgen bolatyn.

Kenestik kezende abaytanu salasynyng «qoghamgha jat» sanalghan salasynyng biri - Abay mektebi. «Abaydyng aqyndyq mektebi» konsepsiyasyn M.Áuezov úsyndy. Álem әdebiyeti boyynsha әdebiyettanu ghylymynda «mektep» termiyni bar. Naqty «әdeby mekteptin» anyqtamasy bolmaghanmen, búl úghym batys pen orys әdebiyetinde әdeby aghym, әdeby ýiirme, әdeby top degendermen almastyryla aityla beredi. Ásili, әdeby mektep - bir kózqarastaghy, bir baghytta shygharmalar jazatyn, arman-múrattary ortaq qalamgerlerding basyn qúraytyn úghym. Kóbining bastaushysy, yaghny sol mektepti qúrushy ústazy bolyp, qalghany shәkirt sanalady. Biraq, batys әdebiyettanuyndaghy mektep ataulynyng qay-qaysysynda da ústaz ben shәkirt arasyndaghy baylanys naqty aitylmaydy da, әdebiyettegi aghymgha qaray auyp ketedi. Álem әdebiyetindegi mektepter, ýiirmeler, әsirese batystyng әdeby salon-klubtarynyng manayyna aqyn shәkirtter jinap, tәrbiyelegen Abaydyng qareketin eske týsirgenimen, eki týrli qoghamdaghy búl әdeby toptardyng tabighy nyshandary qabysa bermeytinin de eskeruimiz kerek. Naqty bir baghytty betke alyp, ortaq kózqarasta, tipti key tústarda bir ghana taqyryptyng ayasynan shyqpay shygharmashylyq jolgha týsken evropalyq ýlgidegi birlestik-klubtar men bastau kózin sonau kóshpeli týrki әdebiyetinen alatyn, әli de auyzsha әdebiyetting ýstemdik alyp túrghan qazaq dalasynda aqyndyqqa ebi bar ónerli jastardyng basyn qosyp, ólenge baulyp, naghyz synshyl da, shynshyl poeziyanyng mektebin qúrghan Abay ainalasyn bir qalypqa salyp, ortaq anyqtamanyng ayasynda qaraugha taghy bolmaydy. Batys әdebiyetindegi mektepting ústanghan prinsipteri, ondaghy basty belgiler men ózindik aishyqtardy, sóz joq, Abay mektebining tabighatyna sәikese qoymaydy. Búl arada últtyq әdebiyetimizdin  ózindik erekshelikterimen sanasqan jón.

Al, Abay dәstýri - biz sóz etip otyrghan aqyndyq mektepti de ishine syighyzyp jiberetin keng úghym. Abay dәstýri onyng qasynda jýrgen shәkirtterimen shektelmeydi. Qazaq әdebiyetindegi Abaydan keyingi kórnekti túlghalardyng barlyghy dәstýr jalghastyrushylar desek, S.Torayghyrov, M.Júmabaev, A.Baytúrsynov, M.Dulatov, S.Seyfulliyn, I.Jansýgirov, B.Maylin syndy әdebiyet qayratkerleri osy legting aldynghy tolqyny ghana. Demek, keng maghynada alghanda dәstýr jalghastyrushylardyng bәri derlik Abaydyng aqyndyq mektebining ókilderi bolyp tabylady. Alayda, Abaydyng aqyndyq mektebi degen úghymdy naqtylap, onyng manayyndaghy aqyn shәkirtterimen baylanysyn alyp qarastyrghanda, aqyndyq dәstýrden de basqa, ústaz ben shәkirt arasyndaghy kýndelikti qarym-qatynastardyng naqtyly kórinisteri boy kórsetedi. Yaghni, Abay poeziyasynyng keyingige әser-yqpaly degen mәseleden basqa, Abaydyng tikeley tәrbiyesi, ústazdyq úlaghaty, tipti onyng óleng jazugha baulu, ýiretu qareketteri aiqyndaldy.

1950 jyldardaghy «Abayda mektep bolghan ba, joq pa»?- degen daudyng tuuyna aqyndyq mektep mәselesine qatysty naqty  mejening joqtyghy da sebep boldy. Sonyng saldarynan bireuleri Abay mektebin tar maghynada, yaghny ainalasyndaghy aqyn shәkirtterimen shektese, ekinshi zertteushiler toby mektep maghynasyn keneytip, onyng ayasyna dәstýr jalghastyrushylardyng barlyghyn kirgizdi. Abaydyng tikeley tәrbiyesin kórgen manayyndaghy aqyn shәkirtterding bәri derlik kenestik iydeologiyanyng jalasyna úshyrap, әdebiyet tarihynan alastatylghannan keyin, Abay shәkirtteri, Abay mektebi degen úghymdar dәstýr jalghastyrushylar degen taqyryptyng ayasyna sinip ketti. Negizinen, Abaydyng aqyndyq mektebi mәselesin sóz etkende Abay men onyng tikeley tәrbiyesinde bolghan aqyn shәkirtter arasyndaghy baylanys bir bólek, kemenger aqynnyng әdebiyettegi dәstýri, yaghny Abay dәstýrin jalghastyrushylar jeke taqyryp retinde qarastyrylghanda ghana Abaydyng ústazdyq qareketi men jalpy aqyndyq ónerining keyingi әdebiyetke әseri degen mәselelerdi ajyratugha mýmkindik tuady.

Kenestik sayasattyng saldarynan abaytanu ghylymynda eriksiz nazardan tys qalyp, tipti kýshpen basylyp, erkin zerttelu mýmkindiginen aiyrylghan sala Abaydyng ortasy desek, «sosialistik» dep atalatyn qoghamda aqyndy óz ortasynan, әdeby ainalasynan ajyratyp alu maqsatty týrde iske asyryldy. Aldymen Abaydyng ózi «shynjyr balaq, shúbar tós» Qúnanbay balasy bolghany ýshin ghana kenestik әdebiyetke jaqpady.  «Bay balasynyn» aqyndyq qúdiretinen min tappaghan taptyq iydeologiya, onyng jeke basynan syrghyp, ainalasyn bopsalaugha kóshti. Aqynnyng ómir sýrgen ortasy - «eskishil», әkesi - bay-shonjar, manayyndaghy aqyn-jyraular múrasy «sosialistik talaptardan ada» bolghan sebepti, Abay maqsatty týrde әdeby ortasynan jyraqtalyp, oqshaulana berdi. Aqynnyng әdeby múrasy «әdebiyetting taptyghy» degen qalypqa ynghaylanyp, «kedeyshil», kerek deseniz «bolisheviyk» Abay óz ortasyna qarsy qoyyla tanyldy. Abaygha erekshe yqpal etken shyghys әdebiyeti turaly asa az aitylyp, aqynnyng «shyghysym batys bop ketti» degen sózi jeleu etilip, «onyng elden asyryp dana qylghan orystyng ziyalylary» degen týsinik sanamyzgha sinirildi. Orys ziyalylary, onyng ishinde E.Mihaeliys, N.Dolgopolov siyaqty zamandastarynyng Abaygha, onyng orys әdebiyetin mengeruge tiygizgen qolghabysyn joqqa shygharugha bolmaydy. Sol siyaqty orys әdebiyetinin, onyng kórnekti ókilderining de Abaygha bergeni óte mol. Áytse de, Abaygha әser etken qordy sanamalaghanda tól әdebiyet, onyng ishinde aqynmen tikeley qarym-qatynasta bolyp, janasa әser etken ortanyng rólin ekinshi qatargha ysyra beruge kelmes. Abaydyng zamanynan asyp tughan kemeldigi eng aldymen, әkening qany, ananyng sýtimen boygha daryghan qút, tughan topyraqtyng qasiyetinen. Ekinshi, tal besikten әjening әldiyimen, atanyng әlqissasymen jadygha jattalghan qazaqtyng asyl sózi, dombyranyng kýii, qobyzdyng ýnimen jýrekke túnghan tól óner «qazaqta qara sózge des bermegen» Abaydy aqyn etip qalyptastyrdy. Kezinde M.Áuezov atap kórsetetin Abaydyng alghan qorynyng ishindegi eng moly - qazaqtyng halyq әdebiyeti ekendigin eskersek, osy bir sala - zamannyng qaqpaqylyna týsip, abaytanudyng zerttelmey jatqan eng bir osal túsy bop qaldy.

Kenestik jýiening abaytanugha kesiri tiygen kólenkeli túsynyng bolghanyn eskersek, sol kezde Abaydyng tól әdebiyetke, qazaqtyng aqyny men jyrauyna, tipti býkil qazaq halqyna qarsy qoyylghanyn býgin joqqa shyghara almaymyz. Aqynnyng ashy sózining astaryna ýnilmey, Búhar, Shortanbay, Dulattardy Abay sózimen túqyrtyp, «eski bi» men «eski aqyndardyn» múrasyn kereksiz etkenimiz keshegimen ketti. Janasha poeziyagha qúlash úryp, estetikalyq talgham túrghysynan órkeshti degen óleng iyelerin synaghan Abay men onyng ózine deyingi әdebiyet arasyna sol tústa syna qaghyldy. Sonyng saldarynan Abaygha deyingi әdebiyet joqtyng qasy esebinde bolyp, tipti «qazaqtyng әdeby tili Abaydan bastalady»,- degen pikirlerge deyin aityldy.

Abaydyng aldyndaghy әdebiyet osylaysha bir ynghayly bolghannan son, abaytanugha kezekti bir әdeby shabuyl bastaldy. Álem әdebiyetinde jalpy aghym-baghyttyng ayasynda qoldanylatyn «mektep» úghymynyng bir ghana adamgha qatysty aityluy kenestik qazaq әdebiyettanuynda ýlken dau tughyzdy. Nәtiyjesinde, manayyna aqyn, әnshi, muzykant, ertegishi siyaqty aluan ónerdi ýirenuge qúlshynys bildirgen jastardy jiyp, baulyghan ústaz Abaydyn  taghlymdyq, tәrbiyelik qareketi túmshalanyp, aqyn shәkirtteri shetinen «kertartpa», «eskishil» dep tanylyp әdebiyetten alastatyldy, kózi tirileri «halyq jauy» bolyp qughyndaldy.

Abaydyng ainalasyndaghy әdebiyet ókilderi turaly biraz zertteuler jazyldy, aqyn shәkirtterding múralary jinaq bolyp shyqty desek, endigi mindet - sol enbekterden әdeby orta taqyrybynyng jigin tabu. Mәselen, Qúnanbaydy aqtap alu az, endi onyn  Abaygha yqpalyn, әke men bala arasyndaghy ruhany baylanystardyng kózin arshu mindeti túr. Sol siyaqty Abaydyng aldyndaghy agha buyn aqyndardyng baylanysy, qarym-qatynasy, jas Abaygha kórsetken ónegesi turasynda tolayym pikir aitu da - býgingi zertteulerding mindeti.

Abay dәstýri degen zor arnanyng mәndi salasy - Abay mektebin sóz etkende, ústaz ben onyng shәkirtteri arasyndaghy baylanysty tek olardyng poeziyadaghy sabaqtastyghymen shektep qoi az. Búl mәselede túrmystyq qatynastardan bastap, óleng ýirenu qaghidalary, taqyryp tandau, ómirge kelgen shygharmalardy әdeby ortada synnan ótkizu siyaqty qarekettermen jalghasyp, odan tuyndaytyn újymdyq әdeby prosess siyaqty qúbylystardyng syryna ýnilgende ghana әdeby mektepting mәni aiqyndala týspek. Aqyndyq mektep degende, eng aldymen, sol mektepti qalyptastyrushy Abaydyng rólin, ústazdyq qareketin aiqyndap kórsetu shart. Onyng әdebiyettegi jolyn jalghastyrushy aqyn shәkirtterding әdeby múrasyna ýnile otyryp, әr qyrynan tanyp, olardyng Abay dәstýrin jalghastyrushy ghana emes, sol dәstýrdi ózderinshe damyta bilgen daralyq sipattaryn saralaghanda baryp Abay mektebining qazaq әdebiyetindegi orny aiqyndala týspek. Tek qana aqyn emes, әnshi, muzykant, ertegishi, doybyshy siyaqty segiz qyrly ónerpazdardy qasyna jighan Abaydyng ainalasyna qazaq mәdeniyeti men ónerine qosqan ýlesi túrghysynan bagha berilgen uaqytta Abay ortasynyng anyq dengeyi anyqtalmaq.

Ádebiyettanu ghylymynda әdeby mektep úghymy jalpy maghynada alynyp, onyng ayasynda aghym, baghyt, úiym, top, birlestik kategoriyalary da qarastyrylady. Orys zertteushisi V.IY.Kuleshov «baghyt», «aghym», «mektep» úghymdaryn birtektes úghym retinde qaraydy. Aghym-baghyt pen mektep bir úghymnyng ayasynda nemese sinonimdik qatarda qolanyla beretini taghy bar. Kórkemdik әdis turaly pikir bildirushi  L.Timofeev pen S. Turaev bylay deydi: « ...my govorim o hudojestvennyh metodah kak naibolee obshem ponyatii, o napravleniyah y o techeniyah kak o ego razlichnyh istoriko-liyteraturnyh proyavleniyah y o shkolah y gruppah kak naibolee chastnyh ego formah» (Kratkiy slovari liyteraturovedcheskih terminov. - M., 1978). Abaydyng ainalasyna shәkirt jinauy tabighaty jaghynan әdeby top, ýiirmelerge jaqyn. Mәselen, әdeby ýiirmelerge tómendegidey anyqtama beriledi: «Liyteraturnye krujki, tvorcheskogo obediyneniya liyteratorov na pochve edinstva vzglyadov, interesov, napravleniya tvorchestva. K nim otnosyatsya takje liyteratunye salony y «vechera»...» (Liyteraturnyy ensiklopedicheskiy slovari. - M., 1987.) Ádebiyeti әli de auyzsha ýlgidegi Abay zamanyndaghy aqyn manyna shoghyrlanghan әdebiyet ókilderi belgili bir aghymnyng tuuyna sebepker boldy dep naqty aitu qiyn. Búl túrghyda M.Áuezov bylay degen: «Áriyne, qazaq әdebiyeti sol kýnde baspa jýzine shyghyp, sol kýnde oqushy tauyp otyrarlyq jaygha jetse, Abay ainalasynan, Abay mektebinen shyqqan aqyndar týgelimen Abaydyng izin basa shyqqan ýlken әdebiyet aghymyn kórsetken bolar edi» (Abaydy bilmek paryz oily jasqa. - Almaty, 1997).

Al endi, әlem әdebiyetine kóz jýgirtsek, әdeby mektep atauyna jaqyn әrtýrli әdeby ýiirmeler, birlestikter men salon-klubtar erteden-aq bolghan. Olardyng bәrine anyqtama berip, toqtalyp jatu  bizding zertteuimizding maqsaty emes. Áytse de, birazyna sholu jasaghan jón. Mәselen, ertedegi ýndi elinde sanskrit әdebiyetining iri ókili Ashivaghoshiyding aqyndyq mektebi jónindegi derekter búl qúbylystyng tarihyn terenge әketedi. On birinshi ghasyrdaghy Ázerbayjan әdebiyetindegi Shirvany mektebi, HIII ghasyrdaghy Italiyadaghy alghashqy aqyndyq mektepterding biri - «Sisiliya mektebin» Djakamo de Lentino basqarghan. XVI ghasyrdaghy fransiya әdebiyetine ýlken betbúrys әkelgen Jan Doranyng (1508-1588) «Júldyz» degen aqyndyq mektebi bolghan. Ádebiyet pen teatr ónerining qosyndysynan tughan XVIII ghasyrdaghy «Ispan klassikteri» mektebin ataugha bolady. «Gettingen alqaby» (Gettingenskaya rosha), «Kóldi mektep» (Ozernaya shkola), Reseydegi «Arzamas» atty әdeby úiym, «Jasyl sham» (Zelenaya lampa) әdebiy-sayasy ýiirmesi, Fransiyadaghy «Parnas» aqyndar úiymy taghy-taghylar. Ár mekteptin, úiymnyng ústanghan baghyty, maqsaty bar. Árqaysysy qoghamdaghy týrli jaghdaylargha baylanysty tuyp, óz mindetterin atqardy. Birining ghúmyry úzaqqa bardy, ekinshileri qoghamnan, halyqtan qoldau tappay nemese taghy basqa jaghdaylarmen tarap ketip jatty.

Al, naqty ústaz ben shәkirt arasyndaghy baylanystargha keletin bolsaq, qazaq әdebiyeti, odan búryn jalpy týrki әdebiyetinde tarihynda Abaygha deyin de onday qúbylystardyng bolghany anyq. Ál-Faraby siyaqty oishyldardyng manayyna toptasqan shәkirtteri bolghan. Ahmet Iassauy ústazy Arystan babty erekshe qúrmettep jyryna qossa, keyinnen Iassauiyding ózining sopylyq mektebi onyng qasyna kóptegen shәkirter ýiirdi. Keyingi әdebiyette Jambyldyng piri Sýiinbay bolsa, Aqmolla aqynnyng ústazy - bashqúrttyng Marjaniy.  Kez-kelgen aqyn údayy ústazynyng qasynda jýrdi demesek te, aldyndaghy aqynnan ýlgi alary haq. Abaydyng da naghyz aqyndyq biyikke jetuine aldymen manayy, ortasy yqpal etti. Eng alghash qara ólenning uyzyn óz auylyndaghy Baykókshe, kórshi Syban elindegi Dulat, Qarqaralydaghy Shójelerden tatty, asyl sózding marjanyn el ishindegi by men sheshennen estip, keudesine túndyrdy. Keyin ózi iygergen orasan bilim men ónerdi elge taratu ýshin qasyna talantty shәkirtter jinap, tәrbiyeledi. Aldyndaghylarday emes Abaydiki neshe ónerding sәulesin shashqan bir qauym ónerli jasty tәrbiyelegen naghyz әdebiyetting mektebi boldy. Jәne ol mektepting qazaq әdebiyetindegi atqarghan qyzmeti orasan, tarihtan alar orny erekshe.

Eluinshi jyldary «Abaydyng әdeby mektebi» konsepsiyasynyng ziyandy dep tanylyp, әdebiyet tarihynan alastatyluynyng bir sebebi «mektep» degen úghymnyng ózi әr-týrli maghynada qarastyrylghandyghynda jatyr. Q.Múhamedhanúly dissertasiyasynyng taqyryby ghana emes, jalpy «Abay mektebi» degen atau týp-tamyrymen ózgertilip, Abaydyng ústazdyq qyry kólegeylendi.

Sayasy qysymnyng saldarynan Abaydyng shәkirtterining múrasyn ghylymda qorghauyna mýmkindik ala almaghan Q.Múhamedhanúly 1959 jyly dissertasiyasynyng atyn ghana emes, iydeyasyn ózgertuge tura keldi. Abay shәkirtteri degen úghym eriksiz aqynnyng tóniregindegi aqyndar dep auystyryldy. 1951 jәne 1959 jylghy eki dissertasiyanyng qúrylymynda aitarlyqtay ózgeshelikter bar. Sayasy synnyng saldarynan keyingi enbek biraz qysqarghan. Aldynghysynda Túraghúldyng aty atalmasa da birneshe ólenderi men audarmalaryna sholu jasalsa, keyingi dissertasiyada ol joq. 1951 jylghy enbektegi daudyng ýlkeni Kókbay Janatayúlyna, onyng «atyshuly» «Sabalaq» dastanyna baylanysty bolghandyqtan, Abaydyng qasynda 25 jyl dos bolghan, talantty aqyn Kókbay da keyingi enbegine enbey qaldy. Sóitip, Shәkәrimsiz, Kókbay men Túraghúlsyz, al bar aqyndardyng ózi tek «sovettik shenberge» siyatyn shygharmalary arqyly tanylyp, bir sózben aitqanda, qúiryq-jaly kýzelip, Abay mektebi ghylymda qorghalyp shyqty. Onyng ózinde Q.Múhamedhanúlynyng birbetkey tabandylyghynyn, tózimdiligining arqasynda. Sóz arasynda aita ketuimiz kerek, 2005 jyldan bastap shygha bastaghan zertteushining kóp tomdyq shygharmalar jinaghyna (Almaty: Alash, 2005) ghalymnyng 1959 jylghy ekinshi qorghaghan dissertasiyasy ghana engen. Qaytalau delingen be, 1951 jylghy enbek jinaqqa enbegen, tek Kókbay turaly tarau ghana 1959 jylghygha qosylghan. Kenestik sýzgige iline qoymaghan, kezinde ýlken aitys tudyrghan 1951 jylghy enbekti de jinaqqa kirgizse, kóp tomdyqtyng salmaghy artpasa, kemimeytin edi.

Abay mektebimen qosa M.Áuezovting 1950 jyly jariyalanghan «Aqyn agha» romany da syngha úshyrap, jaryqqa shyqpay jatyp joyyldy. Abay mektebi taqyryby «Aqyn agha» romanynyng negizgi arqauy bolghandyghyn sol kezdegi qyraghy senzura qalt jibermedi. «Aqyn aghanyn» bar kinәsi Abaydyng ústazdyq qúdiretin pash etip, aqyn shәkirtterining beynesin shyndyqqa janasymdy beyneleuinde. «Aqyn agha» tәrkilengenmen úly epopeyanyng ayaqsyz qaluy M.Áuezov ýshin de, qazaq әdebiyeti ýshin de ýlken qasiret edi. Áuezovke taghy amaldaugha, dәlirek aitqanda «sosrealizmnin» ynghayyna boysúnugha tura keldi. Keyingi shyqqan «Abay jolynyn» tórtinshi kitabynda sәtti tolyqtyrular boldy degenimizben, «Aqyn aghadaghy» negizgi iydeya - Abaydyng aqyndyq mektebi kómeskilenip qaldy. Mәselen, romangha arqau bolatyn Kókbaydyn, Áripting ólenderi eriksiz enbey qaldy. Ásirese, Kókbay beynesi qatty zardap shekti.

Basqasyn bylay qoyghanda Abaydyng eng kórnekti aqyn shәkirti, әri tuysy Shәkәrimsiz Abay turaly roman jazu - joqtan bar jasaumen bara-bar edi. Shúbar - Shәkәrim - Dәrmen. Búl ýshtik Áuezovting sayasy talapqa qarsy jasaghan ailasy edi. Kókiregi oyau oqyrman Dәrmennen Shәkәrimdi tapty. Al, sayasy tanymnyng qajettiligi ýshin Shúbardyng prototiypi - Shәkәrim. Áuezovke osylay amaldaugha tura keldi. Ómirde Qúnanbay tuystarynyng ishinde Shúbar degen adamnyng bolghany da ras. Abay elining shejireshisi B.Isabaevtyng aituynsha: «Óskenbaydyng ór toqaly Tansholpannan Shúbar, Eleusiz, Tileuberdi tuady» (Úlylar mekeni. - Novosibirsk, 2001). Áytse de, Áuezovting somdaghany búl Shúbar emes. Epopeyadaghy Shúbar beynesi - taghy da qaytalaymyz, Áuezovting sayasatqa tosqan qalqany.

Romanda Abaydyng aqyn balalary Maghauiya, Aqylbay, Túraghúldardyng beyneleri sayasy synnyng uysynan shygha almady. Áygerimning kónil-kýiine ghana qatysty aty atalyp qana qalghan omyraudaghy eki jasar Túraghúldy qúbyjyq kórip, «kenes ókimetine qarsy tabandy týrde kýresken, asa iri feodal, halyq jauy  Túrash sýisine suretteledi»,- degen soraqy syn Túraghúldyng atyn «Abay jolynan» mýldem syzghyzyp tastady. Bir sózben aitqanda úly jazushynyng dәuirnamalyq tuyndysynda eng negizgi taqyrypqa ainalatyn, ainalugha tiyis bolghan Abaydyng aqyndyq mektebi totalitarlyq jýiening qúrbandyghyna shalyndy. Eng bastysy Abay beynesi arqyly úly epopeyany dýniyege әkelu ýshin Áuezov kóp tarihy túlghalarmen qatar Abay shәkirtterin de qúrbandyqqa shaldy. Shәkәrim, Kókbay, Árip aqyndardy kenestik sayasat qajetsingen mejeden ghana kórsete aldy. Sóitse de, jazushy óz sheberligin sayasy synnyng qylbúrauyna tosqauyl ete bildi. Romanda Abaydyng aqyndyq mektebi turaly sóz bolmaghanymen, shygharmagha ýnilseniz aqyndyq mektep iydeyasy bar. Búdan kenestik iydeologiyanyng Abay mektebine degen qarsylyghy tek ghylymy enbekterge ghana emes, M.Áuezovting kórkem shygharmasyna da qanshalyqty qasiret әkelgenin bayqaugha bolady.

 

Bauyrjan Erdembek,

Filologiya ghylymdarynyng dokory

Semey qalasy

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5676