- Assalaumaghaleykum, deputat myrza! Sizding Qyzyljar atauyna qatysty kótergen mәselenizge riza bolyp jatyrmyz. Simambaev siyaqtylardyng da aitqanynan habardarmyz. "Ayqyn" gazetine bergen súhbatynyzdy da oqydyq. Sizding aitqanynyz preziydentke jetti me? Jer-su ataularynyng ózgerui, tarihy atyn qayta aluy bir kisige baylanysty bolsa, búl jerge preziydentting qoly kerek ekeni belgili. Búghan ne aitasyz?

- Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Petropavlgha ejelgi Qyzyljar atauyn qaytaratyn uaqyt jetti degen senimmen búl mәseleni kóterdik,sol kýndi kýtip jýrgender kóp ekenine kóz jetkizdik.Osymen mәsele bitti dep otyrghan joqpyz.Áli alda talay júmys bar, qazir olardyng barlyghyn tizip jatu artyq bolar.

- Jarasbay agha, Qyzyljar atauyn qaytkende qalpyna keltiremiz? Siz Mәsimovke saual joldaudan búryn Soltýstik Qazaqstan oblysy mәslihattarymen osy mәsele jóninde sóilesip kórdiniz be? Nege degende, jer su attaryn ózgertu, janartu, tarihy atauyn qaytadan qalyptastyru solardyng kelisimine qarap túr emes pe?
Saghadat

- Qyzyljar mәselesin kótererde jergilikti mәslihat deputattarymen aqyldasqan da,ony qajet dep sanaghan da joqpyn.Óitkeni olardyng búl mәselege kózqarastaryn bilemin.Olar shyn deputat bolsa, halyqtyng talabymen sanasulary kerek.

- Assalaumaghaleykum, deputat myrza! Sizding Qyzyljar atauyna qatysty kótergen mәselenizge riza bolyp jatyrmyz. Simambaev siyaqtylardyng da aitqanynan habardarmyz. "Ayqyn" gazetine bergen súhbatynyzdy da oqydyq. Sizding aitqanynyz preziydentke jetti me? Jer-su ataularynyng ózgerui, tarihy atyn qayta aluy bir kisige baylanysty bolsa, búl jerge preziydentting qoly kerek ekeni belgili. Búghan ne aitasyz?

- Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Petropavlgha ejelgi Qyzyljar atauyn qaytaratyn uaqyt jetti degen senimmen búl mәseleni kóterdik,sol kýndi kýtip jýrgender kóp ekenine kóz jetkizdik.Osymen mәsele bitti dep otyrghan joqpyz.Áli alda talay júmys bar, qazir olardyng barlyghyn tizip jatu artyq bolar.

- Jarasbay agha, Qyzyljar atauyn qaytkende qalpyna keltiremiz? Siz Mәsimovke saual joldaudan búryn Soltýstik Qazaqstan oblysy mәslihattarymen osy mәsele jóninde sóilesip kórdiniz be? Nege degende, jer su attaryn ózgertu, janartu, tarihy atauyn qaytadan qalyptastyru solardyng kelisimine qarap túr emes pe?
Saghadat

- Qyzyljar mәselesin kótererde jergilikti mәslihat deputattarymen aqyldasqan da,ony qajet dep sanaghan da joqpyn.Óitkeni olardyng búl mәselege kózqarastaryn bilemin.Olar shyn deputat bolsa, halyqtyng talabymen sanasulary kerek.

- Jarasbay Qabdollaúly! Mәjiliske týgeldey "núrotandyqtardyn" ótkendigi belgili.Bir partiyaly Parlament bolghandyqtan pikir aluandyghynyng bolmaytyndyghy da týsinikti. Degenmen, óziniz Maghjandy tereng zerttep, tereng bilgen úrpaghy retinde óz jaqtastarynyzben birge koalisiya qúryp, qazaq halqynyng bolashaghyna alandap, tirlik jasaugha batyldyghynyz jetedi me? Álde, biylikten jasqanatyn jaghdaylarynyz bar ma?

- Qazirgi Mәjilisting kileng «Núr Otan» partiyasynyng mýshelerinen jasaqtalghany ras. Biraq, odan deputattar birining auzyna biri qarap otyr, birining aitqanynan biri shyqpaydy degen úghym tumasa kerek. Mәjilis qabyrghasynda, әsirese, júmys toptarynda, kez kelgen mәsele qyzu jәne jan-jaqty talqylanady. Áriptesterding oilary bir arnada toghyspay jatatyn kezder de jii bolady. Bizding Tәuelsizdik alghanymyzgha aldaghy jyly jiyrma jyl tolady. Búl-tarih ýshin qas-qaghym sәt. Osy kezende atqarylghan ister úlan-ghayyr. Biz oghan yntymaq-birlikting arqasynda qol jetkizdik. Demek, aldaghy kezende de osy dәstýrimizden ainymaghanymyz jón. «Bólingendi bóri jeydi» degen babalar sózin bir sәtke de esten shygharugha bolmaydy. Áriyne, qansha óstik, jetildik desek te, әli týiini tarqatylmaghan mәseleler az emes. Oghan uaqyt kerek, sosyn alda túrghan mindetterdi sheshuge bәrimiz júdyryqtay júmyluymyz kerek.
Biz kenestik kezenning «shekpeninen» shyqqan adamdarmyz ghoy,sol kezdegi jaghdaydy da bilemiz,qazir onday ýrey joq, oiyndaghyny irikpey ashyq aitugha bolady.Óz basym neshe týrli quyrshaq qozghalystar men partiyalargha qarsy adammyn, Abay atamyzdyng «Bas basyna by bolghan ónkey qiqym...» degen sózderi kókeyimnen ketpeydi. Halqymyzgha,qazaghymyzgha qyzmet etemiz,solardyng mýddesin qorghaymyz desek, koalisiya qúrudan basqa da syndarly tetikter az emes qoy.Eshqanday danghazalyqqa salynbay,solardy tiyimdi paydalana alsaq, kóp mәselening ontayly sheshimin tabugha bolady dep oilaymyn.

- Agha, ózbekke de biraz jerdi bergen edik, endi mine, qyrghyzgha da jem bolyp otyrmyz. Jambyl oblysyndaghy Jualy audanyna qarasty qyrghyz elimen shekaralas 3 auyl qyrghyzdargha ótip ketti.Búl jóninde habarynyz barma? Búghan ne aitasyz?

Ermúhan

- Egemendikke qolymyz jetkende biz ýshin eng kýrdeli mәsele - eki alyp kórshilerimizben shekarany naqtylap,belgilep alu edi.Ol oidaghyday sheshildi.Kimge de bolsyn,bir qarys qazaq jerining tekten-tekke berilmeytinine esh kýmәnim joq.Al siz aityp otyrghan jaghdaylargha baylanysty naqty aqparatym bolmaghandyqtan, dәiekti jauap beruge qinalyp otyrmyn. Anyq-qanyghyna jetuge bolady.

- Osy әnebir Simambaev degen nadan, nadan bolghanda qas nadan Senatqa qalay "saylanyp" ketip jýr?! Jerles ekensizder sol turaly aityp berinizshi. Nege bizding ýkimette, pralamentte osynday dýmbilez, óz halqy turaly týsinigi tómen, sanasy qortyq adamdar jýredi?! Týsinbeymin. Siz she?
Ghaziz Qasen

- Tasbaymen jas kezimizde bir auylda óskenimiz ras, biraq osyghan deyin siz -bizden asa alghan joqpyz.Osynda da bir mәn bar-au deymin. Sizding saualynyzgha Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng professory,belgili qogham qayratkeri Amangeldi Aytalynyng sózimen jauap bergim keledi. Ol kisi «Ayqyngha» bylay degen edi: « Men senator Simambaevtyng Petropavl qalasynyng atyn ózgertu turaly pikirin teledidar arqyly estigenimde, ashugha bulyqtym. Óitkeni Simambaevtyng pikiri - qazaq negliziyminin, orys shovinizmining kórinisi. Mening biletinim, elimizde keshegi Kenes Odaghy kezinde qazaqtyng nanyn jep, suyn iship, auasyn jútyp erjetken, biraq oryssha tәrbiyelengen úrpaq bar. Mine, osy úrpaq dәl qazirgi kýni halyqtar dostyghyn jeleu etip, qazaq mәselesine, qazaq iydeyasyna kelgende ishtey de, ashyq ta qarsylyq bildirude. Osynyng saldarynan memlekettik til - qazaq tilin damytu, jer-qala atauyn ózgertu isinde ayaqtan shalugha dayyn kedergiler kezdesude. Shyndyghyn aitsam, Kenes ókimeti tarihtan ketkenimen de, kenes iydeologiyasy, orys shovinizmi, jalghan internasionalizm ómirden ketken joq. Sondyqtan Petropavldy «Qyzyljar» dep ataudyng әdildik ekendigin halyqqa aitu kerek, týsindiru kerek. Mysaly, Simambaev siyaqtylar bizding halyqtyng tarihyn bilmeydi. Bir sózben aitqanda, halyqtyng arasynda ýlken ýgit-nasihat sharalaryn jýrgizu kerek. Songhy uaqytta tabylghan tariyhqa qatysty qújattardy BAQ-ta keninen jariyalau qajet. Joghary oqu oryndarynda, mektepterde, mәslihattarda búl mәseleni aitu da kezek kýttirmeytin mәsele. Qalanyng atyn ózgertu orys halqyna, orys iydeyasyna qarsy shyghu emestigin tereng týsindiru qajet.»

- A-a, aitpaqshy, Simambaev ózi qay qoghamda, qay dәuirde, qanday elde ómir sýrip jatqanyn bile me? Bizding ol kisimen jolyghyp, sóilesuimiz neghaybyl, Siz sony qúnttap súray salynyzshy.
Ghaziz Qasen

- Bir Parlamentting ishinde jýrsek te, Simambaevty kórmeymin,kórgim de kelmeydi.Onyng kim ekenin el biletindey boldy ghoy.

- Nazarbaev EQYÚ-nyng sammiyti ótken song ainalasyn "sypyrady" degen sybys shyghyp jatyr ghoy? Aslan Musin bastaghan batystyng jigitteri men "ngg"-ting arasydaghy teke tires ol kisini sharshatqan siyaqty. Ras pa?
Jәnibek

- Ózim eshqanday topta joqpyn,ósek-ayangha senbeymin.

- Jasym jiyrma segizde. Bilimim joghary. Jeke kәsippen shúghyldanamyn. Dene túrqym standart: 90h60h90. Boyym ortadan joghary. Úzyn shash qoydy únatamyn. Jay jigitterdi mensinbeymin. Deputat myrzalardyng birine naqsýier bolghym keledi. Sizding onday oiynyz joq pa?

Leyla

- Qazaqtyng qyzynan múnday sóz shyqpaugha tiyis, jigitterding әzili bolar.Degenmen, basy bos deputattar bar bolsa ,súrastyryp kóreyin. Biraq,tandaghan tazgha jolyghady degendi de úmytpanyz!

- Jarasbay myrza, deputat bolghaly qansha mәsele qarap, qanshasyn sheship, qanshasyn sheshe almadynyz? Deputattyq mandatty alghaly saylaushylarynyzdan qansha hat týsti? Ol hattar negizinen qanday mәseleler boyynsha? Alda qanday josparlarynyz bar? Naqty bitirgen sharuanyz bar ma, deputat bolyp jýrgende?

- Deputat bolyp saylanghannan beri atqarghan isterimizding esebin jýrgizip otyramyz.Onyng bәrin tizip shyghu mýmkin emes.Mysaly,aymaqqa barghan sayyn 30-40 kezdesu ótkizemin,ótinishi barlardyng bәrin qabyldaymyn.Tilek aityp basqa aimaqtardan da habarlasatyndar az emes.Ózekti degen mәselelerdi saual joldau arqyly kóterip otyramyn.Mysaly,jyldyng basynda Qyzylorda oblysynda boldym,issapardan oralghannan keyin Bayqonyrdaghy mektepterge baylanysty Bilim jәne ghylym ministrine tómendegidey saual joldadym.

Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly!
Ángime Bayqonyrgha qatysty bolyp otyr. Búl mәseleni sol ónirde bolghan, sol ónirden saylanghan әriptesterimning kótergenine esh kýmәnim joq. Alayda, «bayaghy jartas, bir jartasdegendey, aitylghan sóz, oryndy tilek bir qúlaqtan kirip, bir qúlaqtan shyghyp ketip jatsa, eskerilmese, amal joq, sol aita-ayta ajary ketken әngimege qayta oralasyn. Bayqonyrdaghy 6 qazaq mektebindegi (olardyng arasynda qazaq әdebiyetining klassiygi, úly jazushy Múhtar Áuezov atyndaghy orta mektep te bar) oqityn alty mynnan astam bala әli kýnge Resey memleketining baghdarlamasy boyynsha bilim aluda.
Mine, mening qolymda bastauysh mektepting 2-synybyna arnalghan «Bizdi qorshaghan әlem» dep atalatyn oqulyq otyr. Kitaptyng betasharynda «Orys tilindegi týpnúsqasyn Resey Federasiyasynyng Bilim jәne ghylym ministrligi, al qazaq tilindegi audarmasyn Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligi úsynghan» dep jazylghan. Kitapty shygharghan Almatydaghy «Prosveshenie - Qazaqstan» baspasy. Kitap «Biz qayda túramyz?», «Tabighat», «Qala jәne auyl ómiri» degen ýsh bólimnen túrady.
IYә, biz qayda túramyz? Naqtyraq aitsaq, Bayqonyrdaghy qazaq mektepterinde oqyp jatqan balalar qayda túrady? Onyng jauaby 6-bette berilgen: bizding qasiyetti mekenimiz - Resey. Oqushy osy betten Resey Federasiyasynyng eltanbasymen, jalauymen, әnúranymen tanysady. Ári qaray paraqtasanyz, Sereja men Nadyanyng keypine enip, Reseyding tau-tasyn aralap ketesiz. Qazaqstan turaly birauyz sóz joq. Basqa oqulyqtar da dәl osynday, túp-tura audara salghan. Búghan kimning basy jetkenin bir Alla biledi. Biz Bayqonyrmen birge Ata Zanmen qorghalatyn qazaqtyng ózining ana sýtimen daryghan tól tilin de bilim alu qúqyghyn da Reseyge jalgha bermegen shygharmyz. Olay bolsa, osynday soraqylyqqa jol bergen Bilim jәne ghylym ministrligi óz qateligin ózi nege jóndemeydi?
Búl arada basyn ashyp aitatyn bir mәsele - jaghdaydyng osylay qalyptasyp otyrghanyna Reseyding esh kinәsi joq. 1998 jylghy 28 nauryzda Mәskeu qalasynda qol qoyylghan «Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasyndaghy «Bayqonyr» gharysh ailaghyn paydalanudyng negizgi prinsipteri men sharttary turaly» kelisimde múnday jay qarastyrylmaghan.
Bayqonyrdaghy mektepterde oqityndar - qazaq balalary, sabaq beretinder de - qazaqtar. Sonda qalay? Biz olardy Qazaq memleketining bilim beru baghdarlamasyna sәikes әzirlengen oqulyqtarmen qamtamasyz ete almay otyrmyz ba? Álde búl «jany ashymastyng qasynda basyng auyrmasynnyn» keri me?
Bayqonyr gharysh ailaghyn jalgha beruge qatysty Qazaqstan men Resey arasynda jasalghan kelisimning 5-babynyng 2-tarmaghynda: Bayqonyr gharysh ailaghynyng aumaghynda esep aiyrysudyng zandy tólem qúraly tek Qazaqstan Respublikasynyng últtyq valutasy ghana bolyp tabylady dep jazylghan. Bayqonyrda bolghan kezimde búl talaptyng da oryndalmay otyrghanyna kóz jetkizdik, múnda rubli tengemen qatar qoldanyluda.
Kelisim boyynsha Qazaqstan Reseyge Bayqonyrdyng jyljymaly jәne jyljymaytyn mýlikteri men synaqtyq, tehnologiyalyq nysandaryn jalgha berip otyr. Al onda túratyn Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng konstitusiyalyq qúqyqtary qamtamasyz etiluge tiyis. Biz keltirgen mysaldar búl orayda әli de sheshimin tappaghan mәseleler bar ekenin kórsetedi.
Bayqonyrdan oblys ortalyghyna qaytyp kele jatqanda biz ýlken joldyng boyyndaghy Qorqyt atanyng keshenine soqtyq. Jergilikti azamattar «Tilek tileuinizge bolady» - dedi. Men qasiyetti babamyzdan el-júrttyn, aghayyn-tughannyn, bala-shaghanyng amandyghymen birge Bayqonyrda túryp jatqan bauyrlarymyzdy, әli ony men solyn tanyp ýlgermegen sәbiylerdi ýiirinen adastyrmauyn, osyghan jauapty adamdardy aqylgha shaqyruyn súradym. Al Sizden, qúrmetti Kәrim Qajymqanúly, tolghaghy jetken - Bayqonyrdaghy qazaq mektepterin Qazaqstan baghdarlamasyna kóshiru mәselesin týbegeyli sheshudi, sonday-aq, osynda túryp jatqan Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng qúqyqtarynyng mýltiksiz qorghaluyn qamtamasyz etudi súraymyn.

- Sizding kómekshiniz bar shyghar? Ol kim (aty-jóni), qay jerding tumasy, Sizge kim bolyp keledi?

- Kómekshim bar, mamandyghy boyynsha zanger. Qyzyljardyng tumasy,biraq maghan eshqanday tuystyghy joq.

- Úly ghalym Shoqan Uәlihanov turaly jazghan essenizdi oqyghan edim. Sonda siz Shoqannan qalghan úrpaq bar dep jazypsyz. Osyny qanday derekterge sýienip jazdynyz? Sosyn bir súrayyn degenim - siz Shoqan Syrymbette tughan deysiz, al júrttyng bәri Amanqaraghayda tudy dep jýr ghoy...

- Shoqannyng general Chernyaevting is-әreketine narazylyq bildirip, bir top ofiyserlermen birge odan irgesin aulaq salghany,keyin atalas tuysy Tezekting auylyna kelip túraqtap qalghany tarihtan belgili. Osynda "Tezek súltannyng qaryndasyna ýilenedi" (Álkey Marghúlan). Keybir zertteushiler Aysaryny Tezekting qyzy dep te jazyp jýr.
Alayda, ol keshikpey qaytys bolady. Syrymbette bolghanda dәl osy oqighagha baylanysty halyq arasynda tarap ketken basqa da әngime bar ekenin estip, bildik. Artyna estelik qaldyrghan Jaqyptyng Qúlyshynan taraytyn Hayrollanyng aituynsha, Aysary Shoqan qaytqannan keyin Shynghysqa hat jazyp, kónil aitady. "Men de Sizding balanyzbyn, Shoqannyng joldasymyn, ekiqabatpyn, ne aitasyz, rúqsat beresiz be, әlde..." Osy hatty alghannan keyin Shynghys balalaryn jinap: "Shoqanjannan bir iyis kóretin boldyq, osyny qaysyng әkelip beresin" - deydi. Balalarynyng eshqaysysy «iyә» dey qoymaghannan keyin Shynghys ýlken úly Jaqypqa qaraydy. Aqyry, Altynemelge Jaqyp attanady. Sóitip, Jaqyp Aysaryny eki әielding ýstine alady, odan bir úl, eki qyz sýiedi. Úldyng aty - Mәlik. Aysarynyng Shynghysqa hat jazghany anyq bolsa, Mәlik ishte kelgen, demek Shoqannan qalghan túyaq. Syrymbette bertinge deyin ony rastaghandar bolghan. Solardyng biri 1915 jyly tughan Núrmúhan Múhambetalin 2003 jyly 98 jasynda "Mening jigit kezimde Mәlik jetpisterge kelip qalghan adam edi, sol kezdegi ýlkender Mәlikti ishte kelgen deytin" - depti. Shoqannyng Syrymbettegi múrajayyn úiymdastyrugha, onyng artynda qalghan múralaryn jinastyrugha belsene qatysqan qart ústaz Kýlpәn Hayrollaqyzy da Mәlikting Shoqannyng úly ekenine shýbәsiz senedi. "Olay bolsa búl mәsele kezinde nege kóterilmegen?" degen saualymyzgha Kýlpәn apay: "Keybireulerge Shoqannyng tikeley múragerining bolghany únamaghan siyaqty", - dep eki úshty jauap berdi.

Shoqan Syrymbette tughan deushiler az emes. Búl sózder qaydan shyqqan? Shoqandy tereng zerttegen iri ghalym Álkey Marghúlan G. Potaninnin, basqa da Shoqanmen tyghyz qarym-qatynasta bolghan orys ziyalylarynyng enbekterine sýiene otyryp jazghan "Shoqan Shynghysúly Uәlihanovtyng ómiri men qyzmeti" dep atalatyn kólemdi ocherkinde P.P. Semenov - Tyan-Shanskiyding "Aleksandr I Uәlihannyng jesirine ýlken iltipat kórsetip, qyrghyz saharasynda oghan ýy saldyrugha әmir etken, Shoqan Uәlihanov sol ýide tughan". (Tyani-Shanigha sayahat" memuarlary, II tom, 54 bet, 1946 j.) degen sózderine silteme jasaydy. Alayda osy ocherkting 2 bóliminde "Shoqan Uәlihanov (dúrys esimi - Múhammedqanapiya, al Shoqan - anasynyng erkeletip qoyghan aty) 1835 jyly noyabri aiynda Qúsmúryn bekinisinde tughan" dep jazady. Osylay Shoqannyng tughan jeri turaly oqyrmangha ekiúday oy tastaydy da, ony әri qaray qazbalamaydy. Álde, ataqty ghalym aqiqatyn keyingi úrpaq ózi anyqtay jatar, dedi me eken? Qalay desek te, Shoqan taqyrybyna qalam tartqan zertteushiler negizinen Álkey Marghúlan aitqan oilardy ghana shiyrlap, osy mәseleni orap ótip jýr.
Keybir zertteushiler jazyp jýrgenindey, P. P. Semenov - Tyan-Shanskiy Shoqandy syrttay tanyp, bilgen adam emes, 1856 jyly kóktemde Ombyda tanysqannan keyin olardyng ómir joldary jiyi-jii toghysyp otyrady. Demek, Tyan-Shanskiyding Shoqannyng tughan jerin bilmeui, qatelesui mýmkin emes.
Shoqan ómirin kóp zerttegen, bertinge deyin ol Qúsmúrynda tudy degen oidy dittep kelgen Shoqan Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiytetining professory, tarih ghylymynyng doktory Qadirjan Ábuevting de osy mәselege qatysty ózining alghashqy pikirinen ainyghany kezdeysoq bolmasa kerek. Ol respublikalyq «Kazahstanskaya pravda» gazetining 2005 jylghy 3 jeltoqsandaghy sanynda A.P. Semenov - Tyan-Shanskiyding Shoqan Syrymbette tudy degen úigharymyn N.Naumovtyn, sonday-aq qazaqtyng birtuar úldarynyng biri Mirjaqyp Dulatovtyng da qoldaghanyn aita kelip, taghy bir dәlel retinde «1949 jyly I.Omarov pen A.Pankratovtyng redaksiyasynda, professor E.Bekmahanovtyng qatysuymen jaryq kórgen «Qazaq KSR-ning tarihynda» Shoqan Uәlihanov 1835 jyly Kókshetau okrugining Syrymbet mekeninde, qalyng qaraghayly taudyng eteginde tudy» - dep jazylghanyn keltiredi.

- Jarasbay Qabdollaúly Siz auyldan shyqqan azamatsyz. Býginderi sol auylgha at izin salyp túrasyz ba? Auyl, auyl jastary jayly ne oilaysyz?

- Shyny sol, auyl әli onala qoyghan joq. Keshegi naryqqa ótpeli kezende qolda bardan aiyrylyp, kedeylikting kemesine minip alghan auyldarda eki qolgha bir júmys taba almay, kempir-shaldyng zeynetaqysyna qarap qalghandar nemese túrmysy júqa adamdargha beriletin atauly әleumettik kómekti talghajau etip qalt-qúlt ómir sýrip jatqandar az emes.
Búl arada memleket tarapynan auyldyq aimaqtargha qamqorlyq jasalmay otyr degen úghym tumasqa tiyis. Qazaqstan Respublikasynyng 2004-2010 jyldar aralyghynda auyldardy damytugha baghyttalghan memlekettik baghdarlamasyna sәikes 2004-2006 jyldary, yaghny birinshi kezende 193 milliard tenge iygerildi. Al 2007-2009 jyldargha 185 milliard tenge bólindi. Men búl sifrlardy nege tizbelep otyrmyn. Ondaghy aitpaghym - auyldy damytugha baghyttalghan qyruar qarjy on toghyz jylda bir qaytarym berui kerek edi ghoy. Auyldyng ensesi nege kóterilmeydi? Jasalyp jatqan jaqsylyqtardy qarapayym halyq nege sezinbeydi? Óitkeni, memleket qarjysy auyldyqtardyng emes, basqalardyng qaltasyna qúiylyp jatyr.
Auyl naryqqa ótpeli kezende basty baylyghy jerinen aiyrylyp qaldy. Kensharlar men újymsharlar tarap, әrkim ózining ýlesin alyp, aspannan qúimaq jaughanday kezde bolghan. Biraq, sonyng bәrin ústay almady, úqsata almady. Ol ýshin qarapayym halyqty kinәlaugha da bolmaydy. Birinshiden, júrttyng bәri diqan emes. Sol siyaqty, eldi júmyssyzdyq jaylaghan, kók tiyn baqyrdy kóru armangha ainalghan kezde bala-shaghany asyrau, oqytu, ýilendiru, ýy qylu... osynyng bәri qyruar qarjyny qajet etpey me. Ejelden «malym janymnyng sadaghasy» dep ósken qazaq bәrin osyghan saldy. Malmen birge jer de ketti satylyp. Osylay auyldyqtar jekeshelendiru kezinde qolgha tiygen azdy-kópti dýniye-mýlikten júrday boldy.
Kónil azyp, dala qúlazyp, halyqtyng ayaq-qoly ghana emes, baghy da baylanghan sol kezde qaltalylar auyldy jaghalay bastady. Olargha keregi jer edi. Halyq berdi. Bermey qayda barady. Onyng ýstine investorlar: «Jay almaymyz, jarylqaymyz, ýlesterinizdi beremiz, júmyspen qamtamasyz etemiz» dep otyrsa. Sodan beri de biraz uaqyt zymyrap óte shyqty. Biraq auyldyng aldynda әli sol, bayaghy jaryq astau. Eldi de, jerdi de sýlikshe soryp jatqandar kóktemde tehnikasyn qaptatyp әkelip eginin egedi, kýzde jinap әketedi. Sodan keyin auyldyng qarasyn kórmeydi. Múnda ne bolyp jatyr? El aman, júrt tiysh pa? Onda olardyng júmysy joq.
Jer bizding basty baylyghymyz. Sondyqtan da onyng iygiligin el, ógizdey qara «Djiptermen» dalanyng shanyn búrqyratyp, anda-sanda tóbe kórsetetin investorlar ghana emes, sol jerde ósken, óngen qarapayym halyq ta kóruleri kerek.
Ol ýshin ne isteuimiz kerek?
1. Jermen júmys istep otyrghan investorlar óz tabystarynyng biraz bóligin auyldyqtarmen bólisuleri kerek. Atap aitqanda, auyldyng әleumettik damuyna at salysqandary jón. Bir ghana jol mәselesin alsaq, olardyng búzyluyna kim kinәli? Áriyne, alpauyttar. Biraq, solar sol joldy jóndeuge, qalpyna keltiruge bir tiyn bólip otyr ma? Onyng zardabyn jergilikti túrghyndar tartuda. Tipti keybir shalghaydaghy eldimekenderde basy auyryp, baltyry syzdaghandardyng auyldan shygha almay qalatyn kezderi de jii kezdesedi. Mine, osynday qiyndyqtargha shyday almaghandar auyldan kóship jatyr.
2. Óz qaraularyndaghy eldi mekenderde jana óndiris oryndaryn ashyp, olarda jergilikti túrghyndardyng júmys isteulerine jaghdaylar jasaulary kerek. Qazir auyldarda myndaghan jastar júmyssyz jýr. Búl jaghdaydyng olardyng kýndelikti túrmysyna salqynyn tiygizip otyrghany óz aldyna, jastar enbek, tәrtip, talap, jauapkershilik degenderding ne ekenin úmytyp barady. Erteng olar kim bolady, qalay kýn kóredi. Osyny da osy bastan oilamasaq týbinde opyq jerimiz.
3. Barlyq investorlar ózderine mindettemelerdi mýltiksiz oryndap otyrghan joq jaghday baqylaudyng joqtyghynan osylay bolyp otyr. Osy jaylar eskerilip jerdi paydalanugha baylanysty kelisimderding qayta qaralghany, búl isten memleketting de shet qalmaghany jón bolar edi.

- Otbasynyz turaly aita ketseniz?

- Joldasymnyng esimi -Aqjәmi, zeynet demalysynda, úlym Oljas-jurnalist, qyzym Dana -mamandyghy boyynsha ekonomist, kәsipkerlikpen ainalysady, alty nemerem bar, - bәri de mektep oqushylary.

- Deputat bolsanyz da, shygharmashylyqty da úmytpaytyn siyaqtysyz, qazir sizdi qanday mәseleler tolghandyryp jýr?

- Ómir boyy qalamdy serik etip kele jatqannan keyin,әriyne,jazudan qol ýze almaysyn. Bos uaqytymdy negizinen kitap oqugha,jazugha arnaymyn.Maghjandy el bile bersin degen niyetpen ótken jyly «Maghjan әlemi» degen kitap qúrastyryp,oqyrmandargha úsyndym. Sonday-aq, elding shetindegi, suyq jelding ótindegi Soltýstik Qazaqstan oblysynan shyqqan elimizge jaqsy tanymal túlghalar turaly «Dala-besik» dep atalatyn kitap shyghardym.Jalpy,búl ónirden de talay-talay el bastaghan kósemder, ot auyzdy, oraq tildi sheshender, batyrlar, aqyn-jyraular shyqqan. Qazir solardyng biri-Smaghúl Sәduaqasov jayly esse jazyp jýrmin. Taghy bir oiym - Maghjan Júmabaev turaly ensiklopediya qúrastyru. Arasynda shytyrman oqighaly әngimeler jazghandy únatamyn.

- Qazirgi mәjilisti eng óli mәjilis deydi

- Sizding búl pikirinizben kelise almaymyn.

- Qazirgi júmystan qysqartu mәselesine baylanysty kózqarasynyz qanday? Onyng qanday paydasy bar?

- Memlekettik qyzmetshilerdi qysqartu kezdeysoq jaghday emes.Kezinde ózimiz dalityp aldyq.Múnday qysqartular alda da boluy kerek.Óitkeni bizde bir mәselemen ainalysatyn qúrylymdar az emes.Tek ýnemdelgen qarjy júmys istep jýrgenderge layyqty enbekaqy taghayyndaugha baghyttalsa iygi.Sonday-aq,qysqartugha úshyraghan azamattardy júmysqa ornalastyru mәselesi de nazarda bolugha tiyis.

- Manash Qozybaev atyndaghy SQMU-da nege qazaqsha bilim bólimderi az? Búl mәseleni qozghap otyrghan sebebim, osy jyldyng týlekteri kóbinese qazaq bólimine aryz berdi, biraq soghan qaramastan olar orys bólimderinde eriksiz oqyp jýr. Óitkeni osy kýni bilimsiz kýning joq. Biraq synaq kezinde studentter qatty qinalady. Osy mәseleni kóterip, qazaq mektebin bitirgen balalardyng bolashaghyna óz ýlesinizdi qosuynyzdy ótinemiz. Mýmkin әli de kesh emes shyghar olardy qazaq bólimine auystyrugha.

- Qyzyljardaghy Manash Qozybaev atyndaghy uniyversiytetting studentterimen talay ret kezdesken edim. Búl mәsele búryn-sondy kóterilgen joq-ty.Anyq-qanyghyna jetip,óz tarapymnan yqpal etuge tyrysamyn.

- Jazushy ekensiz, Jazushylar Odaghynyng múshesi kórinesiz. Jón-aq. Sol Odaqtyng ishinen shyghyp jatqan shudy estip otyrghan bolarsyz. Oghan ne deysiz? Ótkendegi plenumgha kelip qatysyp pa ediniz? Orazalinning «Qúrmetti tóragha» boluyn qoldap dauys berdiniz be? Sony aitynyzshy.

Beybit

- Men Jazushylar odaghynda ótken plenumgha qatysqan joqpyn. Óz basym Núrlan Orazalindi aqyn retinde,azamat retinde,basshy retinde syilaymyn.Qyzmette qatelik jiberse,ony jaqyn jýrgender biletin shyghar,ondaydan mening habarym joq.Al jalpy,qalamgerlerge kelsek,anau jaqsy,mynau jaman deytin emes,bәri úsaqtalyp,sóz quyp ketti.Meninshe qalamgerler arasyndaghy aitys-tartys tek shygharmashylyq tónireginde boluy kerek.Áriptesterimning qazirgi tirligine qarnym ashady. Sosyn,Jazushylar odaghyn jabu kerek,taratu kerek degen ne sóz?! Búl ótkenimizdi óshiru,tarihymyzdyng tamyryna balta shabu,sabaqtastyqty jong emes pe?!.

- Kónilinizge kelse de aitayyn, soltýstiktikting qazaqtary, әbden orystanyp ketkensizder. Bireu kelip oblysty, aimaqty qazaqylandyryp beretindey «oybay, bizde orys kóp, oimauyt kóp» dep әli jýrsizder. Halyq úiqyda. Úiqyda emes, bodandyqtyng qúltereng týkpirinde. Namys qayda, namys?! Qazaqtyng boyynan arda qazaqtyqty kóre qalsa, soltýstiktegi aghayynymyzdyng «ngjan» dep tyjyryna qalatyny bar. Sizder ýshin Atyraudyng qazaghy, Shymkentting qazaghy degen joq, bәri «ngjaniyn». Nege búlay? Qazaq qazaqtan nege jeriydi? Sosyn sizderde «orys minezdi» degen bar. Ony jәne maqtan kóresizder. Sonda ne, qazaqta jaqsy minez, turashyldyq, әdildik joq pa? Ayta berse sóz kóp. Qysqasy, osy on-jiyrma jyldyng sheginde Soltýstikte últtyq baghytta mynanday iygi sharalar iske asty dep aita alasyz ba? Aytynyzshy.

Jalyn degen bauyrynyzbyn.

- Bizge Soltýstik -Ontýstik Batys -Shyghys bolyp bólinuding esh qajeti joq,bәrimiz de bir qazaqtyng balasymyz,elimiz bir,jerimiz bir,algha qoyghan maqsatymyz bir.Ol - Qazaqstanymyzdyng abyroyyn asqaqtata beru.Men jyl basynan beri Qyzylorda, Ontýstik Qaazqstan,Manghystau oblystarynda boldym,qalyng qazaqty,naghyz qazaqty kórdim,qyzyqtym,quandym.Áriyne,soltýstiktegi jaghday basqashalau,oghan múndaghy halyq kinәli emes,kezinde jýrgizilgen sayasat kinәli.

- Zeynetkerlik jasty shet memleketke eliktep qosady degen sóz shyndyqqa janasa ma?

- Keshe ghana Zeynetaqy turaly zangha tolyqtyrular men ózgerister engizdik. Komiytet otyrysyna Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri G.N.Ábdihalyqovanyng ózi qatysyp,deputattardyng kóptegen saualdaryna jauap berdi.Osy mazmúndas saualdy biz de qoydyq.Múnday әngime joq dedi ministr.

- Eger songhy parlament saylauy adil ótkende "Núr otan" qansha payyz dauys alar edi?

Núrym

- Dәl qazir elimizde «Núr Otanmen» bәsekelesetin partiya joq. «Núr Otan» el mýddesine qyzmet etude,halyq oghan senedi,qoldaydy.Men ótken saylaudy bylay qoyghanda,ózderin oppozisiyalyq partiyalarmyz dep jýrgender aldaghy saylauda da qajetti dauys jinay almay qala ma dep qorqamyn.Keybireulerining partiya degen aty ghana,tómengi buyndary joq,bar bolsa,júmys istemeydi.Áyteuir,saylau kezinde tóbe kórsetken bolady.Ony halyq kórip,bilip otyr ghoy.

- Qazaqtyng mandayyna bitken óte myqty ghalym, óz salasy boyynsha әlemdegi eng myqty 5 ghalymnyng biri - SAYaT YBYRAYdy qamap tastady!!! Osy turaly ne aitasyz? Jalpy, kózqarasynyz, odan búryn janashyrlyghynyz bar ma?

- Ghalym Sayasat Ybyraygha qatysty eshtene aita almaymyn.Ol kisining isimen qúqyq qorghau organdary ainalysyp jatyr ghoy.Aq-qarasyn aiyryp,әdil sheshim shygharatynyna seneyik.Áriyne,kez kelgen qazaq azamatynyng taghdyryna alandauymyz kerek,mening de janym ashidy,jýregim auyrady.

- Qadirli deputat, qoyatyn saualym: elimizding qarjysy ózimizge jetedi, basqa da elderge aqshalay, taghy da basqaday kómek berip jatyrmyz. Biraq nege qytaydan kredit alamyz? Ertengi kýnimiz ne bolmaq?

- Bizding elimiz shiykizatqa bay elderding biri.Ony óndep,úqsatu ýshin ónerkәsipti damytuymyz kerek.Qazir syrttan qarjy alsaq,osy jәne basqa jedel sheshiluge tiyis maqsattargha júmsaluda.Bizding jaghdayymyz jyldan-jylgha jaqsaryp keledi.Bizding ústanghan baghytymyz dúrys.Jaqynda men kórshiles Qyrghyz elinde bolyp keldim,ondaghy jaghdaydy kózimmen kórdim,óz elimizben salystyratyn bolsaq,ayyrmashylyq jer men kóktey.

- Tәuelsizdik kýni joghary dәrejede ataluy ýshin ne isteu kerek jәne siz qanday ýles qosar ediniz?

- Mening biletinim,biz ýshin Tәuelsizdik kýninen qymbat mereke joq! Búl mereke - úlyq mereke, shyn mәnindegi úly mereke,ejelden erkindik ansaghan er qazaqtyn,Atyrau men Altay, Arqa men Alatau arasyn jaylap jatqan myna darhan dalanyng tósin bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen, qylyshtyng jýzimen qorghaghan, qanymen, terimen suarghan ata-babalarymyzdyn, bostandyq ýshin jan pida qylghan Alash arystarynyng eng asyl múraty enseli el bolu armany jýzege asqan kýn! Osyny halyqqa,әsirese,jastarymyzgha úghyndyruymyz kerek.Sanagha silkinis kerek.Elimizdi ,qazaghymyzdy sýietin úrpaq tәrbiyeleyik. Osy siyaqty isterden kez kelgen azamatqa oryn tabylady. Qazaq eli-úly el,qazaq halqy-úly halyq! Árdayym jýregimizdi osy oy tolqytsyn.

- Jәke, mening súraghym jauapsyz qalypty. Lәilә biykeshten keyin berip edim. Qaytalaymyn: elimizdegi jemqorlyqty jenu mýmkin be? Elbasy nege últyna jany ashymaydy, sebebin bilesiz be? Sonsha baylyqpen on alty mln. halyqty nege asyray almay otyr?

- Sizding súraghynyzdy kózim shalghan edi, keyin alyp tastapty, nege ekenin týsinbedim. Renjimeniz, keshirim súraymyn. Al, jemqorlyq mәselesine kelsek, erinbegenning bәri pikir bildirip jatyr ghoy. Mening óz oiym, búl barlyq elde bar kesel, tek,dengeyi әr týrli: damyghan elder de tómen, biz siyaqty ekonomikasy jana-jana qalyptasa bastaghan elderde joghary. Soghan qaraghanda ,onyng zardabyn әli biraz tartatyn siyaqtymyz. Áriyne, solay eken dep, saryuayymgha salynugha bolmaydy, kýresu kerek, onyng joldary san-tarau. Meninshe, tәrbie mәselesine kóbirek kónil bóluimiz ,jastardy osy keselden saqtandyruymyz kerek. Búl orayda búqaralyq aqparat qúraldary da aitarlyqtay júmystar atqara alady. Olar bolghan oqighany habarlap qoimen ghana shektelmey, osy taqyrypqa terenirek boylasa, taldaular úiymdastyrsa, útysymyz kóp bolar edi .Elbasy turaly pikirinizdi qolday almaymyn, ol kisining qazaqqa jany ashymaydy dep kim aitty?! Keshe qanday edik, býgin qandaymyz, osynyng bәrine kimning arqasynda qol jetkizdik! Basqalardyng jaghdayyn kórip otyrmyz ghoy: aitys- tartys,qantógis...Alla taghala sonyng betin aulaq qylsyn! Ýlkender 90-jyldardyng basynda elde qanday jaghday bolghanyn, jaryq óship, jylu qúryp, «ne boldy,qayda baramyz» dep sasqalaqtaghandaryn úmyta qoymaghan shyghar. Sol kezde men Qazaq radiosynyng Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy tilshisi edim, issaparymen aimaqqa kelgen memleket basshysynan bir top jurnalist súhbat aldyq .Sonda Preziydentting jaghday búdan da qiyn bolady, óitkeni biz jana óndiristik qatynastargha kóshkeli otyrmyz, biraq tyghyryqtan shyghamyz, bәrin jolgha qoyamyz degeni esimde. Sodan beri jiyrma jylgha juyq uaqyt ótti, Elbasy óz sózinde túrdy, jaghdayymyz jyldan-jylgha jaqsara týsude. Osyny ótirik denizshi. Jaqsyny kóre bilmesek, baghalay almasaq, ol da kýnә. Ras, sheshilmegen mәseleler de az emes, oghan bәrimiz de kinәlimiz, bar mýmkindikterdi dúrys paydalana almay jatyrmyz, әli alaqan jaymen kelemiz, ózimizge ózimiz syn kózben qaramaymyz, kinәlini syrttan izdeymiz.

- Jәke, Sizge birneshe súraghym bar. Birinshi, Qyzyljar atauyna Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Serik Bilәlovting ózi qarsy bolyp otyrghanday. Ákim kezinde bir gazetke súhbat bergende «Men әkim bolyp túrghan kezde shahardyng aty ózgermeydi» pikir bildiripti. Endeshe, oblys әkimi ózgermey, qala atauy qalpyna kelmeytin tәrizdi. Osyghan ne aitasyz? Ekinshi, Soltýstik - Simambaev siyaqtylardy"ómirlik deputat" mandatyn berip, nege sonsha "әlpeshteydi"? Álde jergilikti halyq shynynda da iydeologiyalyq "ezgiden" aryla almay otyr ma? Ýshinshi, әriptesiniz Kәribay Músyrmannyng jaqynda "Ana tili aptalyghynda "búltalaqtaghan" pikiri jaryq kórdi. Kәribay aghamyz jergilikti biylikting soyylyn soghyp otyrghan joq pa?

- Qyzyljar atauyna baylanysty oblys әkimining óz pikirin bildirgenin bilemin. Biraq, ol kisi Petropavlgha Qyzyljar atauyn qaytarugha qarsy dep oilamaymyn. Al endi, «ómirlik deputat» mәselesine kelsek, oghan men de qarsymyn. Mәsele Tasbay da ghana emes, jalpy, Parlamenttin, mәslihattardyng qúramy janartylyp otyrghany jón. Tipti basy «altyn»bolsa da, eki merzimnen artyq otyru úyat. Búl da bir mektep qoy, sodan mýmkindiginshe kóp adam ótsin, jastar da zang shygharumen ainalyssyn. Kәribaydy men óte jaqsy bilemin, birge qyzmet istedik. Sol ónirdegi últ mýddesi ýshin ter tógip jýrgen azamattardyng biri. Kóterilgen mәselege jeke kózqarasy boldy eken dep men ony kinalay almaymyn.

«Abay-aqparat»